Asjaõigus › Omandiasjad

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

korteriomandi, tasusid saadud rahaliste vahendite arvelt kõik müügitehinguga seotud kulud ja hüpoteegiga tagatud laenu ning ülejäänud raha jagasid pooleks. Kostja ei nõustunud menetluskulude jaotusega hageja taotletud viisil. Kostja leidis, et asja menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda või alternatiivselt TsMS § 162 lg 4 alusel kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

Hageja taotles hagis kaasomandi lõpetamist ühel hageja poolt väljapakutud alternatiivsel viisil. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et pärast asja uueks läbivaatamiseks menetlusse võtmist on pooled jõudnud kaasomandi lõpetamise osas kohtuvälisele kokkuleppele. Poolte kaasomandis olnud vaidlusalune korteriomand on müüdud ja müügist saadud rahalised vahendid jagatud vastavalt poolte kokkuleppele. Seega on vaidlus kaasomandi lõpetamise üle ära langenud. Hageja ei soovi asja edasist menetlemist ning kostja ei ole esitanud menetluse lõpetamisele vastuväiteid. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus

läbinud kolm kohtuastet ja kostja on kõigis astmetes hagile vastu vaielnud. Kostja ei ole nõustunud kaasomandi lõpetamisega hageja poolt väljapakutud viisidel. Samuti ei ole kostja nõustunud kompromissiga ega esitanud vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks temapoolselt pakutud viisil. Pärast asja maakohtus uueks läbivaatamiseks menetlusse võtmist on kostja nõustunud kaasomandi jagamisega kohtuvälisel kokkuleppel. Poolte kokkuleppel on kaasomandis olnud korteriomand müüdud ja sellest saadud raha jagatud. Seega on hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena oma kohtusse pöördumise eesmärgi (kaasomandi lõpetamise) saavutanud ja saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Ka Riigikohus on 09.03.2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 (p 13) asunud seisukohale, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagiga taotletav eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud ning menetluskulude jaotamisel tuleb kohaldada TsMS § 168 lg-t 5 ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada menetluskulude jaotusele TsMS § 162 lg-t 4. Riigikohus on 28.09.2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11 (p 14) selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks lahend tehti. Riigikohus leidis, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu. Kostja väitel oleks menetluskulude tema kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, kuna tema ja ka kohus on teinud menetluses ettepanekud asja lahendamiseks kompromissiga, millest aga hageja korduvalt keeldus. Kohus leiab, et kostja poolt esiletoodud asjaolu ei anna alust arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, mis omakorda annaks TsMS § 162 lg 4 järgi alust jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on asja menetluse kestel läbi kolme kohtuastme hageja nõudele vastu vaielnud. Kohus märgib, et asja esmasel lahendamisel maakohtus kohtuistungil 17.05.2016 kinnitas kostja, et tema hinnangul on parim lahendus, kui hagi jääb rahuldamata ja et tema pärast võib see müük võtta aega ükskõik kui kaua (kohtuistungi protokoll tl.167-168 Ikd). Puudub alus arvata, et kostja oleks hageja nõude ilma kohtuvaidluseta rahuldanud ning ei saa väita, et kompromissi sõlmimine ebaõnnestus üksnes hagejast tulenevatel põhjustel. Muutus kostja positsioonis on tulnud pärast Riigikohtu lahendit ehk pärast menetlemist läbi kolme kohtuastme. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

tagastamise puhul peetakse silmas nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluses tasutud riigilõivu. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 saab kohus riigilõivu tagastada üksnes menetlusosalise avalduse alusel. Seega, kui hageja soovib riigilõivu tagastamist, tuleb esitada kohtule vastav taotlus, kus muu hulgas märgitud pangarekvisiidid, kuhu summa tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja lepingulise esindaja tasu kokku summas 2460 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas maa- ja ringkonnakohtu menetlus jurist Maia Ploom ning Riigikohtu menetluses vandeadvokaat Marina Valge. Hageja õigusabikulu Riigikohtus on kajastatud hageja 17.06.2017 menetlusdokumendis summas 540 eurot (menetluskulu 450 eurot + käibemaks 90 eurot), vandeadvokaat Marina Valge menetluskulu avaldus esitatud eelnevalt (tl.52 IIkd). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 16,5 tunni ulatuses, sh 1,25 tundi - asja materjalidega tutvumine, 1,5 tundi - kostja 11.12.2015. a vastuse analüüs ja konsultatsioon kliendiga, 0,5 tundi - hageja 28.12.2015. a vastuse koostamine, 0,5 tundi - hageja 26.01.2016. a taotluse koostamine; 1,75 tundi - kostja 12.02.2016. a vastuse analüüs ja konsultatsioon kliendiga; 0,5 tundi - hageja 05.03.2016. a vastuse koostamine; 0,25 tundi - eksperthinnangu analüüs ja hageja taotluse koostamine; 0,75 tundi - kostja 11.05.2016. a seisukohtade analüüs ja konsultatsioon kliendiga; 1 tund 19.05.2016. a avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga; 5,75 tundi – apellatsioonikaebuse koostamine ja 30.11.2016. a vastus vastustaja vastusele; 0,5 tundi – hagiavalduse täiendus (uuesti maakohtus); 1 tund – kostja vastuse kohta 03.07.2017. a arvamuse koostamine; 0,5 tundi – hageja 08.08.2017. a taotlus menetluse lõpetamiseks; 0,75 tundi – hageja 28.08.2017. a vastus kostja menetluskulude jaotamise taotlusele. Kostja esitas vastuväite hageja esindaja ajakulule 1 tunni ulatuses 19.05.2016. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamisele ning 0,75 tunni ulatuses 28.08.2017. a kostja menetluskulude kohta vastuse koostamisele. Kohus nõustub kostjaga, et ajakulu nimetatud menetlusdokumentide koostamise eest kokku 1,75 tunni ulatuses ei kuulu kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimekirja koostamine, samuti seisukoht teise poole menetluskulude suuruse kohta, ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 06.05.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 (p 13). Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja menetluse käiku saab hageja esindaja ajakulu ülejäänud 14,75 töötunni ulatuses lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu määraga 120 eurot ühe töötunni eest (ei lisandu käibemaksu).

Kohus leiab, et taotletava tasumäära saab lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks. Tasu taotletavas määras on sarnane Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale, mis on 120 eurot ilma ja koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; Riigikohtu 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13). Ka kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja taotletava tasumäära suurusele. Seega loeb kohus põhjendatuks ja kostja poolt hüvitatavaks hageja lepingulise esindaja Maia Ploomi tasu 14,75 tunni eest kokku summas 1770 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja õigusabikulu Riigikohtus on 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot. Kokku kulu 540 eurot. Kokku hageja esindajate õigusabi kulu 1770+450=2220 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 2610 eurot, sh pool hagilt (ja apellatsioonkaebuselt) tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot, hageja lepingulise esindaja M.Ploomi tasu summas 1770 eurot, hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Marina Valge tasu 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.