Tsiviilasi nr 2-07-35449
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 29.veebruar 2008
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
OÜ R(registrikood XXX asukoht: XXX) hagi A V ́i (isikukood XXX, elukoht: XXX), A He ́e (isikukood XXX, elukoht: XXX), M M ́i (isikukood XXX, elukoht: XXX), AS-i K (registrikood XXX, asukoht: XXX), R U (isikukood XXX, elukoht: XXX), S S Jääskeläinen ́i (isikukood XXX, elukoht: XXX), I R (isikukood XXX elukoht: XXX), I J (isikukood XXX, elukoht: XX), H T ́i (isikukood XXX, elukoht: XXX), I H ́i (isikukood XXX, elukoht: XXX), V Š ́u (isikukood XXX elukoht: XXX), V Š ́u (isikukood XXX, elukoht: XXX), A S ́u (isikukood XXX, elukoht: XXX), A K (isikukood XXX, elukoht:XXX ), A M ́i (isikukood XXX, elukoht: XXX), H S ́e (isikukood XXX, elukoht: XXX), H V ́i (isikukood XXX, elukoht: XXX), J H (isikukood XXX, elukoht: XXX), T P (isikukood XXX, elukoht: XXX), MTÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX), S U (isikukood XXXX, elukoht: XXX), M B (isikukood XXX, elukoht: XXX), H A (isikukood XXX, elukoht: XXX), M A (isikukood XXX, elukoht: XXX), L M ́i (isikukood XXX, elukoht: XXX), J A (isikukood XXX, elukoht: XXX), I K ́i (isikukood XXX, elukoht: XXX), N K (isikukood XXX, elukoht: XXX), A U (isikukood XXX, elukoht: XXX), P L (isikukood XXX, elukoht: XXX), S H (isikukood XXX, elukoht: XXX) ja T T ́i (isikukood XXX, elukoht: XX) vastu juurdepääsu määramiseks avalikule teele.
Asja läbivaatamise kuupäev
01.02.2008 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed O G ja A G
hageja lepinguline esindaja P Malve kostjad M M , H V , T T ja S S J kostjate esindaja advokaat Enno Heringson
Kohtuotsuse resolutsioon •
Jätta hagi juurdepääsu määramiseks avalikult teelt hagejale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX Tallinnas läbi kostjatele kuuluva kinnistu asukohaga XXXTallinnas rahuldamata nõude põhjendamatuse tõttu.
•
Lugeda antud otsus lõppotsuseks ning asja edasi mitte menetleda.
•
Tühistada määrusega 25.09.2007 hagi tagamise abinõuna rakendatud poolte õigussuhte esialgne reguleerimine.
•
Menetluskulud jäävad hageja kanda.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ R hagi XXX Tallinnas asuva kinnistu kaasomanike vastu juurdepääsu määramiseks avalikule teele. 30.11.2007 esitasid kostjad kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks, paludes jätta hagi põhjendamatuse alusel täies ulatuses rahuldamata. II Hageja nõue ja põhjendused ning seisukoht taotluse osas Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu asukohaga XXX Tallinnas ja kostjatele kinnistu asukohaga XXX Tallinnas. Hageja ei pääse temale kuuluvalt kinnistult läbi kostjatele kuuluva kinnistu kulgeva tee avalikule teele ( XXX tänavale). Kostjad takistavad oma tegevusega otseselt vaidlusaluse läbipääsutee kasutamist. Hageja ei tea nimetada ühtegi mõistlikku põhjust või huvi, mida kostjad pidasid silmas kui piirasid hageja läbipääsu läbi XXX tänava kinnistu. Kostjad pole seni toonud esile ühtegi kaalukat argumenti, mis annaks neile alust hageja läbipääsu avalikule teele keelata oma kinnistu kaudu. XXX kinnistu kaudu liiklemine on aga hageja koolis õppivatele õpilastele ohtlik ja põhjustaks neile asjatuid ebamugavusi. Samuti on harjumuspärane õppetöö oluliselt häiritud. XXX tänaval asuvad bussipeatused, mida kasutavad hageja kooliõpilased. Seevastu lähimal avalikul teel ehk XXX tänaval bussipeatuseid ei ole ning tänav on ühesuunaline. Ka ei oleks läbipääsu korral XXX tänavale jäätmeveo korraldajal enam võimalik tühjendada hageja kinnistul asuvat prügikonteinerit ja hageja ei saaks jätkata ehitustegevust, kuna ei saaks ehitusmaterjali kohale tuua. Seega on hageja jaoks oluline ligipääs avalikule teele, milleks on XXX tänav. Hageja kinnistu avaliku teega vahetult ei piirne. Muul viisil kui kostjatele kuuluva kinnistu kaudu kõige otsemat teed XXX tänavale ei saa. Eeltoodu alusel palub hageja võimaldada hagejale kui XXXTallinnas kinnistu omanikule
tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavale XXX tänavale üle XXXT allinnas asuva kinnistu ja määrata juurdepääsu tasuks 365.00 krooni aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja kostjate poolt esitatud taotlusega teha vaheotsus ei nõustu, kuna see on põhjendamatu. Midagi sellist tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) antud juhul teha ei võimalda. Samuti ei leia hageja, et kasutustasude suuruse üle oleks üldse poolte vahel vaidlust. Läbipääsu õigusest ja võimalusest läbi XXX tänava kinnistu ei ole aga hageja mitte kunagi loobunud ning asjaolu, et XXX ja XXX hooned olid varem ehitusregistrisse kantud ühe ehitisena ja see, et enam see nii pole, ei oma antud vaidluse puhul mingit määravat tähtsust. Hagejal ei ole vajadust XXXasuva kinnistu kaudu ligipääsule ja see ei ka rahuldaks hagejat. Kohtuistungil jäid hageja esindajad nõude ja põhjenduste ning taotluse osas esitatud seisukoha juurde. III Kostjate seisukoht hagi osas ja taotlus Kostjad hagi ei tunnista ja leiavad, et hageja põhjendused on asjakohatud ja puuduvad alused hagi rahuldamiseks. Peamiseks hagi rahuldamata jätmise aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-s 3 sätestatu. Ainuüksi hageja enda tahtest sõltus XXX krundi jagamine kaheks, millest hagejale jäänud osal puudub käesoleval hetkel juurdepääs XXX tänavale. Samas puudub ka vaidlus, et hagejale kuuluval kinnistul on olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele, s o XXX tänavale. Kinnisasja asukoht ja sellest tulenevad transpordi korraldamise võimalused olid hagejale aga teada juba selle soetamisel. Samuti puudub ajalooline läbikäik üle XXX tänava kinnistu. XXX kinnisasja näol pole tegemist ajaloolise kinnistuga, vaid see on tekkinud alles Tallinna Linnavalitsuse 14.09.2005 korralduse alusel. Seega on tegemist vaid paari aasta vanuse maaüksusega, mida ilmselt ei saa lugeda ajalooliseks selle sõna üldlevinud tähenduses. Tallinna Linnavalitsus ei ole mitte kunagi näinud ette XXX kinnistule juurdepääsu üle XXX kinnistu. XXX kinnistu jagamisel nägi kohalik omavalitsus XXX kinnistule ette senise juurdepääsu üle XXX krundi. Puuduvad tõendid, et XXX kaasomanikud teeks hagejale mingeid takistusi nimetatud juurdepääsu osas. Hagi rahuldamine oleks vastuolus ka Riigikohtu vastava praktikaga. Hageja poolt välja toodud põhjused XXX tänavale juurdepääsu saamiseks on kõik pigem mugavuslikku laadi kui reaalsest vajadusest tingitud. Eeltoodu alusel on kostjad seisukohal, et hagi rahuldamine on antud juhul põhjendamatu ning seetõttu pole kostjad pidanud senini vajalikuks esitada vastuväiteid hageja soovile tasuda kinnisasja kasutamise eest tasu 365.00 krooni aastas. Samas tuleb siiski ette näha võimalus, et hagi võidakse rahuldada ja sellisel juhul oleks märgitud summa ilmselgelt ebaproportsionaalselt väike kostjate omandi piiramise eest ulatuses, mida hageja taotleb. Kostjad leiavad, et menetluslikult on analoogia korras kostjate huvide tagamine võimalik vaheotsuse tegemisega küsimuses, kas hageja hagi on üldse põhjendatud või mitte. See jätaks kostjatele menetlusliku võimaluse nende jaoks negatiivse lahendi korral vaielda hagejalt saadava tasu üle. Seega paluvad kostjad teha kohtul vaheotsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning tunnustades nõude põhjendamatust teha lõppotsus ja asja edasi mitte menetleda. Kohtuistungil jäid kostjad taotluse vaheotsuse tegemiseks ja hagi osas esitatud seisukoha juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja esindajate ja kostjate esindaja ning kostjate M.M ́i, S.S.J ́i, H.Vask ́i ja T.T ́i seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et antud asjas on seaduslik alus teha vaheotsus. Samas on vaheotsuse tegemisel jõudnud kohus veendumusele, et hageja nõue kostjate vastu juurdepääsu õiguse saamiseks läbi kostjatele kuuluva kinnisasja ei ole põhjendatud. Seega puudub vajadus menetleda juurdepääsu eest tasu määramise ja selle suuruse nõuet ning vaheotsus tuleb lugeda asjas lõppotsuseks.
keerukas. Kohus on seisukohal, et õiglast tasu nõuet juurdepääsu õiguse eest on senini vastava praktika (nii kohtu- kui kohtuvälise) ebapiisavuse tõttu keerukas tõendada ja määrata ning seetõttu on mõistlik esmaselt võtta seisukoht hagetava juurdepääsu õiguse põhjendatuse/põhjendamatuse üle. Selliselt toimimine võib oluliselt kokku hoida nii menetlusaega kui –kulusid. Sama sätte lg 2 kohaselt kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
tänavale, kuid kitsendaks oluliselt kostjate õigusi oma kinnisasja kasutamisel/valdamisel. Kohus on seisukohal, et asjas ei oma tähtsust hageja poolt esile toodud asjaolud, millised iseloomustavad kostja kinnistu juurdepääsuna kasutamise eeliseid võrreldes XXXkinnistuga. Eelpool jõudis kohus järeldusele, et hagejal puudub õigus nõuda juurdepääsu XXXkinnistu omanikelt, kuid on õigus nõuda seda XXXomanikelt. Asjaolu, et XXXkinnistu kaudu ei pääse läbi suuremõõtmelised sõidukid, ei saa kohtu arvates olla aluseks nõudeõigusele kostjate vastu põhjusel, et hagejale kuuluva kinnistu sihtotstarbeks on vastavalt kinnistusraamatule 100% elamumaa. Nimetatud sihtotstarbe-kohane kasutamine ei eelda suuremõõtmeliste veokite juurdepääsu vajadust. Prügivedu on võimalik hagejal kokkuleppel jäätmevedajaga korraldada ka selliselt, et vastav veok ei sõida konteineri juurde, vaid konteiner transporditakse veoki juurde. Kohus nõustub selles osas kostjate vastuväidetega. Väikeautode ja inimeste läbipääs XXX tänavale samuti takistatud ei ole. Kostjate kinnistul asub 27-korteriga elamu, mida kasutavad kokku 32 korteriomandi omanikku. Poolte vahel puudub vaidlus, kuidas hagetav juurdepääsu tee läbiks kostjate kinnistut (t lk 20), mis tegelikkuses tähendaks seda, et kostjate kinnistu oleks eraldatud kaheks osaks, mida eraldaks kuni 2 m laiune ja 45 m pikkune tee, mida kostjad oleksid kohustatud oma sõidukitest jmt vabana hoidma. Puudub ka vaidlus, et kostjate kinnistu on ümbritsetud aiaga, millele on paigaldatud fonolukuga väravad nii sõidukite kui jalakäijate jaoks. On mõistetav kostjate vastuväide sel alusel, et hageja kooli õpilastele läbipääsu lubamise korral peab vähemalt jalgvärav olema nii nädala sees kui –vahetusel (vastavalt hageja õienditele 05.09.2007, t lk 29 ja 30, käivad õpilased koolis nii tööpäeviti kella 8.00-st kuni 20.30-ni ja laupäeviti-pühapäeviti kella 10.00-st kuni 16.30-ni) lahti, mis omakorda võib tekitada olulisi turvalisusi probleeme nii elanikele kui nende varale (autodele, mis on hoovi pargitud). Kohus on seisukohal, et kostjate huve tuleb antud asjas kaaluda eriti tähelepanelikult, kuna XXXelamu näol on tegemist nende kodudega (otsuse tegemise ajaks kasutab vaid ühte korteriomandit juriidiline isik). Hageja kui juriidiline isik saab oma tegevuse olude sobimatuse vmt ilmnemisel üle viia sobivamasse paika, aga keegi ei tohi tekitada olukorda, kus 32 inimese kodune elu saab häiritud rohkem, kui see konkreetseid olusid arvestades hädavajalik on. Hagejale taotletud juurdepääsu lubamine tähendaks tegelikkuses kostjate koduõuele tänavaliikluse lubamist. Hageja oli ja pidi olema oma kinnistule kooliasutusi organiseerides teadlik, milliseid probleeme võib tekkida seoses asjaoluga, et kinnistult puudub vahetu väljapääs tänavale.
6, milles oli määratud, et „seni on toimunud läbi XXXmaaüksuse juurdepääs XXXmaaüksusele ning et juurdepääsu tagamiseks XXX kinnistule on XXXja XXXkinnisasjade omanikel võimalik sõlmida kokkulepe või seada servituut”. Kohus on seisukohal, et tähtsust ei oma asjaolu, et korraldustes viidatud kokkulepet/servituuti ei ole senini sõlmitud/seatud. Hagejal on vajadusel õigus nõuda olemasoleva läbipääsu õiguslikku vormistamist.
Imbi Sidok kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.