Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

RESOLUTSIOON:

Svetlana Jääskeläineni, Sirje Urbla, Mefodi Malõšev ja MTÜ Lastekaitse Liit vastu juurdepääsutee määramiseks avalikule teele.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Tallinna Linnavalitsuse 14. septembri 2005. a. korralduse alusel. Seega on tegemist vaid paari aasta vanuse maaüksusega, mida ilmselt ei saa lugeda ajalooliseks selle sõna üldlevinud tähenduses. Tallinna Linnavalitsus ei ole mitte kunagi näinud ette Luise 5c kinnistule juurdepääsu üle Xxxxx x kinnistu. Luise 5 kinnistu jagamisel nägi kohalik omavalitsus Luise 5c kinnistule ette senise juurdepääsu üle Luise 5 krundi. Puuduvad tõendid, et Luise 5 kaasomanikud teeksid hagejale mingeid takistusi selle juurdepääsu osas. Hagi rahuldamine oleks vastuolus ka Riigikohtu vastava praktikaga. Hageja poolt välja toodud põhjused Endla tänavale juurdepääsu saamiseks on kõik pigem mugavuslikku laadi, kui reaalsest vajadusest tingitud. Hagi rahuldamine on põhjendamatu ning seetõttu pole kostjad pidanud senini vajalikuks esitada vastuväiteid hageja soovile tasuda kinnisasja kasutamise eest tasu 365 krooni aastas. Samas tuleb siiski ette näha võimalus, et hagi võidakse rahuldada ja sellisel juhul oleks see summa ilmselgelt ebaproportsionaalselt väike kostjate omandi piiramise eest ulatuses, mida hageja taotleb. Menetluslikult on analoogia korras kostjate huvide tagamine võimalik vaheotsuse tegemisega küsimuses, kas hageja hagi on üldse põhjendatud või mitte. See jätaks kostjatele menetlusliku võimaluse nende jaoks negatiivse lahendi korral vaielda hagejalt saadava tasu üle. Seega paluvad kostjad teha kohtul vaheotsuse, millega nõude põhjendamatust tunnustades jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja pidades seda lõppotsuseks, asja edasi mitte menetleda. Esimese astme kohtu otsus

Hageja esindajad ei eitanud menetluse käigus asjaolu, et faktiliselt on neil läbipääs avalikult kasutatavale Luise tänavale olnud kasutatav senini. Hagiavalduses ja ka hilisemas menetluses on nende poolt kirjeldatud liiklusohtlikkuse seisukohalt Luise tänavale väljasõitu, kangialusest läbisõidu ohtlikkust talvise libeduse ajal, suuremõõtmeliste sõidukite kangialusest mitte läbimahtuvust, laste koolitee liigset pikkust mööda Luise tänavat, sel tänaval bussipeatuste puudumist jm. asjaolusid. Samas ei ole nad kordagi väitnud, v. a. seoses suuremõõtmeliste veokitega, et neil ei oleks võimalik kasutada (et neil puuduks) juurdepääsu oma kinnistule Luise tänavalt. Hageja esindajate seisukohtadest on selge, et nad ei soovi seda juurdepääsu kasutada erinevatel põhjustel. Samuti on kostja poolt esitatud kirjavahetusest Xxxxx x KÜ ja hageja (või tema esindaja) vahel ning kostja T. Tinti selgitusest kohtuistungil üheselt selgunud, et kunagi ei ole ei KÜ juhatuse ega kinnistu kaasomanike ja hageja vahel saavutatud ei suulist ega kirjalikku kokkulepet hageja poolt oma kinnistule juurdepääsuna Xxxxx x kinnistu alalises kasutamises. Hageja on seda küll soovinud, kuid kostjad on võimaldanud vaid remondi ajal ajutist kasutamist ja andnud selleks kasutada väravapuldi, mida hageja seni tagastanud ei ole. Kuna tõendamist ei leidnud poolte vahel kostja kinnistu kasutamiseks läbipääsuna Endla tänavalt hageja kinnistule ei suuliste ega lihtkirjalike kokkulepe sõlmimine, siis jääb arusaamatuks, millel on põhinenud hageja veendumus, et tal on ja talle jääb Xxxxx x kinnistu läbipääsuna kasutamise õigus. Sellise veendumuse olemasolu hagejal tõendab kogu oma igapäevase tegevuse, sealhulgas koolitusasutusena ja õpilastesse puutuva, sidumine Endla tn. 6 kinnistuga. Isegi prügiveo teenuse on hageja tellinud läbi kostjatele kuuluva kinnistu. Luise tänavale juurdepääsu tegelik kasutamine sõltub eelkõige hageja tahtest. Ka käesoleva tsiviilasja raames ei pidanud hageja vajalikuks esitada alternatiivset nõuet Luise 5 kinnistu omanike vastu, et lahendada vaidlusalune küsimus ühes kohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda juurdepääsu üle Xxxxx x kinnistu, kuna tõendamist leidis, et olemas on juurdepääs läbi Luise 5 kinnistu. Ka ei ole juurdepääs Luise tänavale hagejale oluliselt koormavam kui Endla tänavale, kuid kitsendaks oluliselt kostjate õigusi oma kinnisasja kasutamisel ja valdamisel. Tähtsust ei oma hageja poolt esiletoodud asjaolud, mis iseloomustavad kostja kinnistu juurdepääsuna kasutamise eeliseid, võrreldes Luise 5 kinnistuga. Asjaolu, et Luise 5 kinnistu kaudu ei pääse läbi suuremõõtmelised sõidukid, ei saa olla aluseks nõudeõigusele kostjate vastu põhjusel, et hagejale kuuluva kinnistu sihtotstarbeks on vastavalt kinnistusraamatule 100% elamumaa. Nimetatud sihtotstarbekohane kasutamine ei eelda suuremõõtmeliste veokite juurdepääsu vajadust. Prügivedu on võimalik hagejal kokkuleppel jäätmevedajaga korraldada ka selliselt, et vastav veok ei sõida konteineri juurde, vaid konteiner transporditakse veoki juurde. Väikeautode ja inimeste läbipääs Luise tänavale samuti takistatud ei ole. Kostjate kinnistul asub 27 korteriga elamu, mida kasutab kokku 32 korteriomandi omanikku. Poolte vahel puudub vaidlus, kuidas hagetav juurdepääsutee läbiks kostjate kinnistut, mis tegelikkuses tähendaks seda, et kostjate kinnistu oleks eraldatud kaheks osaks, mida eraldaks kuni 2 m laiune ja 45 m pikkune tee, mida kostjad oleksid kohustatud oma sõidukitest jm. vabana hoidma. Puudub ka vaidlus, et kostjate kinnistu on ümbritsetud aiaga, millele on paigaldatud fonolukuga väravad nii sõidukite kui jalakäijate jaoks. On mõistetav kostjate vastuväide sel alusel, et hageja kooli õpilastele läbipääsu lubamise korral peab vähemalt jalgvärav olema nii nädala sees kui –vahetusel lahti, mis omakorda võib tekitada olulisi turvalisuse probleeme nii elanikele kui nende varale. Kostjate huve tuleb kaaluda eriti tähelepanelikult, kuna Xxxxx x elamu näol on tegemist nende kodudega (otsuse tegemise ajaks kasutab vaid ühte korteriomandit juriidiline isik). Hageja kui juriidiline isik saab oma tegevuse olude sobimatuse vm. ilmnemisel üle viia sobivamasse paika, aga keegi ei tohi tekitada olukorda, kus 32 inimese kodune elu saab häiritud rohkem kui see konkreetseid olusid arvestades hädavajalik on. Hagejale taotletud juurdepääsu lubamine tähendaks tegelikkuses kostjate koduõuele tänavaliikluse lubamist. Hageja oli ja pidi olema oma

kinnistule kooliasutusi organiseerides teadlik, milliseid probleeme võib tekkida seoses asjaoluga, et kinnistult puudub vahetu väljapääs tänavale. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, nagu puuduks hagejal hagemisõigus tulenevalt AÕS § 156 lõikest 3. Selle sätte kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avaliku teega on katkenud tema tahtel. Senine ühendus läbi Luise tn. 5 kinnistu ei ole senini katkenud, vaid hageja ei ole seda teatud ajast enam kasutada soovinud. AÕS § 156 mõttega ei ole kooskõlas pidada väljendi „ühenduse katkemine“ all silmas formaalset õiguslikku olukorda (et eraldi kinnistute moodustamisel jäi hageja kinnistu ilma vahetust väljapääsust avalikule Luise tänavale), vaid tegelikku olukorda looduses. Ka peale eraldi kinnistute moodustamist ei kaotanud hageja võimalust läbi naaberkinnistu Luise tänavale välja saada. Asjas puudub vaidlus, et Luise 5 ja 5c kinnistutel asuvad hooned, millest ühe näol on nüüdseks tegemist hageja kinnistu olulise osaga ja teise näol Luise tn. 5 kinnistu olulise osaga, olid kuni katastriüksuste moodustamiseni aastal 2005 nn. ühe hoone erinevad osad (ühes korterid nr. 1 - 12 ja teises korterid nr. 17 - 24). Nimetatud asjaolud on tõendatud ka hooneregistri õiendiga ja eluruumide ümberhindamise aktiga. Veel aastal 2003 olid hageja ja KÜ Mailill sõlminud kokkuleppe ühise kinnistu moodustamise kohta aadressil Luise 5.

läbipääsuteeks ning ei saa tekitada mingit õigust nõuda hiljem selle tee nn. õiguslikku vormistamist. Nimetatud olemasolev läbipääsutee on alates Luise 5c elamu ehitamisest käinud just nimelt Xxxxx x hoovi kaudu. Hageja esindaja sai hilinenult teada, et Luise 5 kaudu ajalooliselt mingit läbikäimist ei ole kunagi olnudki, sest hoovis asus veel üks kivimaja (mis hiljuti on maha lõhutud), mille vundament on praegugi nähtav selles kohas, kus kohtu ja kostjate arvates peaks olemasolev läbipääsutee praegu kulgema. Kui kohus oleks tulnud hageja taotlusel paikvaatlust tegema, oleks nimetatud asjaolu ehk kohe tähele pandud. Kohus ei andnud hagejale võimalust lükata ümber kostja valeväidet, et üksnes hageja tõttu hoitakse Xxxxx x hoovil jalgväravat pidevalt avatuna ning see põhjustab liiga suurt koormust kostjatele. Tegelikkuses asub Xxxxx x hoovil üks elektritarvete kauplus ning see kauplus hoiab jalgväravat oma klientidele avatuna. Seda viimast kinnitas ka viimasel istungil seletusi andnud üks kostjatest, kuid kohus seda ei arvestanud. Sellega on kohus rikkunud hageja õigust esitada tõendeid. Kui kohus leiabki, et hagi pole piisavalt tõendatud, võib ta hagejale teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus selliseid ettepanekuid hagejale ei esitanud, kuigi otsusest nähtuvalt oli tal selline vajadus olemas. Kohus jättis vaidluse lahendamisel kohaldamata vastava valdkonna normatiivaktid, millega kohus pidi antud vaidlust lahendades tingimata tutvuma ja ka arvestama. Kohus ei nõustunud hageja väidetega, et isegi kohus ei või juurdepääsuteed määrata sinna, kuhu seda kehtiv õiguskord ette ei näe ega luba teha. Kuivõrd kohus vaheotsusest kaugemale ei läinud, ei esitanud pooltele ettepanekuid tõendite esitamiseks, ei uurinud seadusandlust ka omal algatusel, siis ei saanudki kohus arvestada Eesti Standardiga EVS 843:2003 „Linnatänavad“, mis põhineb Eesti ehitusprojekteerimisnormidel EPN 17 „Linnatänavad“. Nimetatud standard on kinnitatud ja kasutusele võetud Standardikeskuse poolt 5. augusti 2003. a. käskkirjaga nr. 17, mis peatükis 5. 5 sätestab juurdepääsutee erinõuded teenindus- ja raskeliiklusele. Selle alapunktis 1 on sätestatud, et kinnistute ja neil olevate ehitiste ja seadmete juurde peab pääsema: päästeteenistus, kiirabi ja politsei, lumetõrje, puhastus- ja prügiveoautod, varustusliiklus ja raskeid esemeid vedavad sõidukid, sõiduk, mis veab inimesi, kelle tegutsemis-, liikumis- või orienteerumisvõime on piiratud vanuse, vigastuse või haiguse tõttu, sõiduk, mille juht on liikumispuudega, tehnovõrgu valdaja hooldustööde tegemiseks. Sama standardi punkt 4 sätestab, et hoonele tulekustutusvahenditega juurdepääsuks peab olema vähemalt 3, 5 m laiune juurdesõidutee, mis peab asuma hoone seinast 5 - 8 m kaugusel; punkt 6 sätestab, et kui kinnisesse õue on vajalik sissesõit tulekustutus- ja päästetöödeks, peab siseõue värav (kangialune) olema vähemalt 4, 0 m lai ja 4, 6 m kõrge. Kohtule pidi teada olema, et Luise 5 kangialune ei ole laiuselt ega ka kõrguselt isegi 3 m. Hageja järjepidevalt rõhutas, et kangialuse kaudu juurdepääsutee rajamine pole mõeldav ega ka võimalik. Eelviidatud standardiga vastuolus on kohtu arvamus, et prügiauto saab hageja kinnistut teenindada ka Luise tänavalt ning selleks tuleb vaid prügikonteinerit lükata 30 meetrit. Kuivõrd üldine standard näeb ette, et prügiveoauto peab saama kinnistule sõita, siis on kostjate vastupidised väited ja arusaamine ainetud. Kuivõrd Eestis on juurdepääsuteed ja muu sellega seonduv õiguslikult standarditega reguleeritud, siis on ebaõige selline kohtupraktika, kus läbipääsutee küsimust arutatakse üksnes selle alusel, mida pooled kohe esitada oskavad. Juurdepääsutee küsimuse lahendamisel peab kohus lähenema asjale perspektiivitundega ning arvestama ette ka kõikvõimalike tulevikus tekkivate vajadustega. Kohus jättis alusetult arvestamata kostjate väidetega, et praegune juurdepääsutee Xxxxx x kaudu on kavas sulgeda ja sinna tahetakse rajada üldse laste mänguväljak ja/või pesukuivatuspuud vms. Seega pidi kohus arvestama, et kui otsus tehakse hageja kahjuks, kaotavad kostjad praeguse läbipääsutee enda kinnistu kaudu sootuks ning ehitavad aia või müüri ette ning tulevikus ei saa sealtkaudu läbi sõita ei operatiivautod ega muu vajalik transport.

Kohus lähtus otsuse tegemisel peamiselt Tallinna Linnavalituse 14. septembri 2005. a. korraldusest nr. 1661-k. Tsiviilvaidluses ei ole mingit tähtsust sellel, et hageja pole nimetatud korraldust vaidlustanud. Selle korraldusega juurdepääsutee vaidlusi ei lahendatud ega ka reguleeritud, pealegi ei välistanud otsus hageja õigust nõuda juurdepääsuteed läbi kostjate kinnistu. AÕS-st tulenevalt ei lahenda läbipääsutee küsimusi mitte kohalik omavalitsus, vaid omanikud ise ja vaidluse korral ka kohus. Korralduse juures oli ka piiratud alaga kaart (üksnes praegune Luise 5 ja 5c kinnistud), seega on mõistetav, miks see ei kajastanud SAPA üldist seisukohta, et ka Xxxxx x kaudu on hagejale läbipääs vältimatult vajalik. Arusaamatud on kohtu etteheited hagejale, et ta oma kinnistul koolitustegevusega üldse otsustas tegelema hakata, kui pidi ette teadma, et Luise 5 kaudu on lastele ohtlik ja ka tülikas koolis käima hakata. Sellised arvamused on sügavalt isiklikud ega oma tähendust asja lahendamisel. Lapsed on hageja koolis käinud ja käivad ka praegu läbi Xxxxx x kinnistu. Selle kinnistu jalgvärav on kogu aeg päeval lahti ja seda mitte hageja pärast, vaid kostjate hoovil tegutsevate elektrikaupade kaupluse klientide jaoks. Vastustajate seisukoht Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 jätta muutmata. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ja vastavalt TsMS § 654 lõikele 6 ei pea vajalikuks seda üle korrata. Apellatsioonkaebuse väidetega ei saa nõustuda. TsMS § 449 lõikes 1 nähakse ette võimalus teha nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta vaheotsus, kusjuures sama paragrahvi lg. 3 kohaselt on taoline otsus, millega kohus tunnustab nõude põhjendamatust, asjas ühtlasi lõppotsuseks. Et seaduses on sõnaselgelt sätestatud kohtu õigus teha vaheotsus, millega nõude põhjendamatuse tõttu jäetakse hagi rahuldamata, siis on asjakohatu apellatsioonkaebuse väide, nagu ei tohiks seaduse kohaselt asja vaheotsusega sisuliselt lahendada. Vaidlusaluses otsuses leidis maakohus, et hagejal ei ole nõudeõigust, tunnustades seega tema nõude põhjendamatust. Maakohus märkis otsuse põhjenduses (punkt 1) ka, et tegemist on lõppotsusega. Seega ei ole maakohus vaheotsuse tegemisega TsMS § 449 rikkunud. Apellatsioonkaebusest ei ole võimalik mõista, milliseid oma menetlusõigusi peab apellant vaheotsuse tegemisega rikutuks. Kolleegium niisuguste õiguste rikkumist ei tuvastanud. Apellant on ekslikult samastanud hagile selle menetlusse võtmisel, hagi tagamise põhjendatuse üle otsustamisel ja asja sisulisel lahendamisel – olgu siis vahe- või lõppotsusega – antavad hinnangud: tegelikult hinnatakse hagi iga nimetatud menetlustoimingu tegemisel erinevatest vaatepunktidest erinevalt ning sellest, et hagi veenvus oli piisav selle menetlusse võtmiseks või ka tagamiseks, ei saa järeldada, nagu tuleks hagi rahuldada. Apellant on ebaõigesti leidnud, nagu puuduks tal juurdepääs avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg. 1 mõistes sellest tulenevalt, et tema kinnistu ei piirne ühegi avaliku teega. Osundatud sätte kohaselt on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Vajalikuks juurdepääsuks selle sätte mõttes võib olla ka sobiv eratee, mida kinnisasja omanikul on võimalik kasutada. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et tegelikult on hagejal juurdepääs avalikuks teeks olevale Luise tänavale läbi Luise 5 kinnistu. Nõustuda ei saa apellandiga, nagu ei saaks sellest teest kui juurdepääsust õiguslikus mõttes kõnelda seetõttu, et seda ei ole kinnistu omanike vahel lepinguna või muul viisil vormistatud. Juurdepääsuõigus võib rajaneda väljakujunenud taval, mis on samuti tsiviilõiguse allikas (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 2). Isik, kelle kinnistut hageja tava kohaselt juurdepääsuks avalikule teele kasutab, on kohustatud tee

kasutamist hageja poolt taluma. Sama kehtib, kui juurdepääs katkeb kinnistu ühe osa võõrandamisel, nagu vaidlusalusel juhul Luise 5 kinnistust kahe kinnistu (Luise 5 ja Luise 5c) moodustamisel ja nende erinevate omanike omandisse sattumisel juhtuski. Maakorralduse käigus vaidlusaluste kruntide moodustamisel tagati Luise 5c krundile juurdepääsutee läbi Luise 5 krundi, juurdepääsutee märgiti katastriüksuse plaanile (tl. 271) ning sellest teavitati mõlemat tulevast maaomanikku (tl. 268, 269 ja 271). Hageja väide, nagu ei oleks vaja nende asjaoludega arvestada vaatamata sellele, et kohaliku omavalitsusüksuse toiminguid seoses maaüksuste moodustamisega ei ole hageja vaidlustanud, ei ole kooskõlas ka oma õiguste heas usus teostamise põhimõttega (TsÜS § 138 lg. 1). Maakohus põhjendas otsuses, miks ei saa nõustuda hageja seisukohaga, nagu oleks tal seni olnud AÕS § 156 lg. 1 kohane juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Xxxxx x kinnistu, apellatsioonkaebusest ei nähtu aga, et hageja selle järeldusega ei nõustuks. Kui hageja leidis, et olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Luise 5 kinnistu ei ole piisav, et tagada vajalikku juurdepääsu, pidi ta seda põhjendama ja tõendama. Õigus kasutada juurdepääsuks Xxxxx x asuvat kinnistut ei sõltu sellest, kas Xxxxx x omanik hoiab kinnistut piirava aia jalgväravat lukustatuna või on see hoovil asuva kaupluse klientide tarvis lukustamata, vaid sellest, kas täiendav juurdepääs avalikult kasutatavale teele on hagejale AÕS § 156 lg. 1 mõttes vajalik. Seega ei olnud vaidluse lahendamiseks vajalik tõendada seda, kas, millal ja kui, siis millisel põhjusel on Xxxxx x asuv hoovivärav lukustamata. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et vajadust täiendavaks juurdepääsuks üle Endla 6 kinnistu ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud. Asjakohane ei ole tugineda linnatänavate projekteerimiseks kehtestatud normidele vaidluses, kus ei vaielda nende tänavate projekteerimise üle, vaid selle üle, kas hagejal on õigus nõuda juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja. Mis puutub hageja väidetesse juurdepääsu kasutamiseks erijuhtudel, siis on päästesõidukitele tagatud juurdepääs hageja hoonele üle vajaliku kinnisasja päästeseaduse (PäästeS) § 16 lg. 1 p. 3 kohaselt, hädaseisundis on võimalik teise isiku kinnisasja kasutada ka TsÜS § 141 alusel, ehitamisega seoses on hagejal võimalik kasutada naaberkinnistuid AÕS § 147 alusel. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks ei ole võimalik prügivedu hageja kinnistult korraldada viisil, mida maakohus otsuses kirjeldas. Nõustuda ei saa apellandiga ka selles, nagu ei oleks asjas tähtsust sellel, millega ta oma kinnistul tegeleb. Riigikohus on lahendis 3-2-1-33-04 märkinud, et juurdepääsu vajaduse üle otsustamisel tuleb arvestada kinnistu sihtotstarvet. Selle määrab maakatastriseaduse kohaselt kohalik omavalitsus kehtestatud detailplaneeringu alusel (§ 18 lg. 2) ning sihtotstarve kantakse maaregistrisse (§ 9 lg. 2 p. 9). Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale kuuluva kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa, tegelikult peab hageja seal aga koolitusasutust, kasutades kinnistut oma äritegevuseks, ilma et sihtotstarvet oleks muudetud. Kolleegium leiab, et isik ei saa nõuda teistelt isikutelt oma nende huvidega arvestamist, mille järgimisel ta ise ei ole kehtestatud nõuetega arvestanud. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellandil TsMS § 162 lõikest 1 ja § 171 mõtte koosmõjust tulenevalt kanda mõlema poole apellatsioonimenetluse menetluskulud.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.