NH kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 16.09.2016 otsuste peale täiteasjades nr 026/2016/1614, 026/2016/1615, 026/2016/1616 ja 026/2016/1617
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. juuni 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse NH määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: NH (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Alan Biin Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Mati Roodes Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 06. juuni 2017 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada NH kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 16.09.2016 otsuste peale täiteasjades nr 026/2016/1614, 026/2016/1615, 026/2016/1616 ja 026/2016/1617.
2.Tühistada Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 16.09.2016 otsused täiteasjades nr 026/2016/1614, 026/2016/1615, 026/2016/1616 ja 026/2016/1617 osas, millega jäeti rahuldamata NH 30.08.2016 kaebused Tallinna kohtutäitur Mati Roodese tegevuse peale seoses Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 06.06.2016, 08.06.2016, 14.06.201 ja 16.06.2016 täiteasjas nr 014/2016/1125 tehtud otsuste täitmisele võtmisega, samuti kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste peale ja kohustada Tallinna kohtutäiturit Mati Roodest kaebused uuesti läbi vaatama.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt Tallinna kohtutäitur Mati Roodese ja Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa kanda.
5.Rahuldada vandeadvokaat Alan Biini taotlus määruskaebemenetlusega seotud riigi õigusabi tasu ja kulu suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata õigusabi tasu suuruseks 120 eurot. Tasu väljamaksmise korraldab Eesti Advokatuur.
6.Mõista Tallinna kohtutäitur Mati Roodeselt ja Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsalt solidaarselt NH kasuks menetluskulude hüvitisena välja 30 eurot (riigilõiv).
7.Mõista Tallinna kohtutäiturilt Mati Roodeselt ja Tallinna kohtutäiturilt Marek Laanemetsalt solidaarselt riigituludesse välja riigi õigusabi osutanud vandeadvokaadi õigusabi tasu ja kulu 120 eurot. Kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Mati Roodese menetluses on Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa täitmisavalduse ja täiteasjas nr 014/2016/1125 tehtud kohustuse täitmise ja sunniraha rakendamise hoiatuse otsuste alusel neli täiteasja järgmiselt: a. täiteasi nr 026/2016/1614 kohtutäitur Marek Laanemetsa 06.06.2016 otsuse täitmiseks, b. täiteasi nr 026/2016/1615 kohtutäitur Marek Laanemetsa 14.06.2016 otsuse täitmiseks, c. täiteasi nr 026/2016/1616 kohtutäitur Marek Laanemetsa 16.06.2016 otsuse täitmiseks, d. täiteasi nr 026/2016/1617 kohtutäitur Marek Laanemetsa 08.06.2016 otsuse täitmiseks. Täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused toimetati avaldajale kätte 23.08.2016.
2.Avaldaja esitas viidatud täiteasjades kohtutäituri tegevuse peale 30.08.2016 kaebused, milles palus täitemenetluste peatamist, kohtutäituri otsuste täitmisele võtmise ja täitemenetluste alustamise ebaseaduslikuks tunnistamist ning täitemenetluse lõpetamist, samuti kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste tühistamist. Kaebuste kohaselt tuleb täitemenetlused peatada, kuna avaldaja vaidlustas kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt täitmisele antud otsused. 06.06.2016 otsuse peale esitatud kaebus on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-16-10628 ning 08.06.2016, 14.06.2016 ja 16.06.2016 otsuste peale esitatud kaebused tsiviilasjas nr 2-16-11187. Menetluse jätkamine on avaldaja suhtes ka ebaõiglane, kuna kohtutäitur on talle erinevate otsuste alusel määranud sunnirahasid kokku üle 20 000 euro. Nii suur sunniraha kahjustab ka võlgniku alaealise lapse huve. Avaldaja heitis ette ka seda, et täitmisteadetele ei olnud lisatud täitedokumendi ärakirja.
3.Kohtutäitur Mati Roodes rahuldas 16.09.2016 otsustega täiteasjades kaebused osaliselt ja peatas täitemenetlused seoses kohtutäitur Marek Laanemetsa otsuste peale esitatud kaebuste menetlustega kohtus. Muus osas jättis kohtutäitur kaebused rahuldamata. Otsuse kohaselt kontrollib kohtutäitur üksnes seda, kas täitmiseks esitatud dokument vastab
formaalselt seaduse nõuetele. Kohtutäituril ei ole õigust hinnata täitedokumendi sisulisi asjaolusid.
4.Avaldaja esitas 27.09.2016 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 16.09.2016 otsused vaidlusalustes täiteasjades osas, milles kohtutäitur jättis kaebused rahuldamata. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäitur Marek Laanemetsa kanda. Kaebuse kohaselt ei ole õige kohtutäitur Mati Roodese seisukoht, et täitmisele antud kohustuse täitmise ja sunniraha rakendamise hoiatuse otsused vastavad formaalselt täiedokumendile esitatavatele nõuetele. Sunniraha hoiatus ei ole täitedokument. Otsustesse on ebaõigesti põimitud nii sunniraha hoiatus kui ka sunniraha määramise otsus etteulatuva tingimusega. Kohtutäitur peab sunniraha määrates kindlaks tegema, et vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist. Seega peab otsus sisaldama ka selgitusi sunniraha määramise põhjuste kohta. Kohtutäituri 06.06.2016 otsus on allkirjastamata. Sellisel määral sunniraha sissenõudmine sunniraha hoiatuste alusel ilma sunniraha määramise käigus asjaolusid hindamata on avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna avaldajal ei ole piisavat sissetulekut, kahjustab raha väljanõudmine tema lapse heaolu.
5.Kohtutäitur Mati Roodes vaidles kaebusele vastu, leides, et tal puudub õigus hinnata täitedokumendi sisulisi asjaolusid. Täitemenetluse alustamiseks on piisav täitedokumendi ja sissenõudja avalduse esitamine ning kohtutäitur peab võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele.
6.Sissenõudja kohtutäitur Marek Laanemets palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kuna sunniraha määramise otsustel ei ole kindlaksmääratud vormi, lähtus kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 261. Otsused vastavad seaduses sätestatud nõuetele ja on täitedokumendid. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Muud menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda ja määras kindlaks, et avaldajalt ei tule puudutatud isikute kasuks kulude puudumise tõttu midagi välja mõista.
8.Määruse kohaselt on kohtutäituri otsus sunniraha määramise kohta formaalselt täitedokument TMS § 2 lg 1 mõttes. Sunniraha otsusele peab eelnema hoiatus. Hoiatuse endaga negatiivseid tagajärgi ei kaasne. Antud juhul tegi kohtutäitur sunniraha hoiatused ja sunniraha määramise otsused sisuliselt ühes dokumendis. Kuna sunniraha määramise otsusele ei ole kohustuslikku vormi kindlaks määratud, oli kohtutäituril õigus teha see mistahes vormis. Täitmiseks antud otsustest nähtub, et kohtutäitur rakendab (st kohustab isikut tasuma) sunniraha konkreetses summas. Seega formaalselt vastavad need sunniraha otsuse tunnustele. Ka kohtutäitur ise käsitles neid täitmisele andes sunniraha otsustena. Kohtutäitur Mati Roodes oli seega kohustatud otsused täitmisele võtma.
9.Ainuüksi asjaolu, et koos 06.06.2016 täitmisteatega edastatud sunniraha otsusel puudus digitaalallkirjade kinnitusleht, ei muuda täitemenetluste algatamist ebaseaduslikuks. Asjas esitatud tõendite kohaselt on otsused kohtutäituri poolt digitaalselt allkirjastatud. Tähtsust ei oma asjaolu, et sunniraha otsused on kohtus vaidlustatud. Täitedokumendi tühistamise korral on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
10.Avaldaja vaidlustas kohtutäitur Mati Roodese tasu otsuseid vaid põhjusel, et täitemenetlus algatati ilma kohase täitedokumendita ja kuulub lõpetamisele. Kuna täitemenetlus algatati tuvastatud asjaoludel õiguspäraselt, on õiguspärased ka kohtutäituri tasuotsused.
11.Õige on avaldaja väide, et kohtutäituri otsuste kujunemine sunniraha määramisel ei ole jälgitav. Otsustest ei nähtu täituri tuvastatud asjaolud hoiatuses märgitud kohustuse rikkumise osas (sh rikkumise aset leidmine ja selle põhjused) ega see, millest lähtuvalt otsustas kohtutäitur määrata sunniraha just sellises suuruses. Asjast ei nähtu, kuidas on tuvastatud ja dokumenteeritud takistuste tegemine avaldaja poolt. Need etteheited saab võlgnik esitada sunniraha määranud kohtutäiturile (esitades sunniraha otsustele kaebused), mitte seda täitvale kohtutäiturile. Kaebuses täituri tegevusele saab isik tugineda vaid formaalsetele rikkumistele täitemenetluses. Sisuliste vastuväidete esinemisel tuleb esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sissenõudja vastu. Määruskaebus
12.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaebus rahuldada.
13.Kaebuse kohaselt tõlgendas maakohus ebaõigesti TMS § 261 lg-t 7. Kohtutäitur peab vormistama sunniraha määramise hoiatuse ja otsuse eraldi dokumentidena. Seega on vaidlusalused otsused käsitletavad hoiatusena sunniraha kohaldamise kohta, mitte otsustena sunniraha määramise kohta.
14.Täitmisele antud dokumente ei saa seega täita, kuna sunniraha määramise hoiatus ei ole täitedokument. Kohtutäitur pidi väidetavaid täitedokumente sisuliselt hindama ja keelduma sellise täitedokumenti täitmisest. Vastused määruskaebusele
15.Kohtutäitur Mati Roodes vaidles kaebusele vastu, jäädes oma varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde.
16.Kohtutäitur Marek Laanemets vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse.
19.Maakohus leidis ekslikult, et kohtutäitur oli kohustatud talle täitmisele esitatud 06.06.2016, 08.06.2016, 14.06.2016 ja 16.06.2016 kohustuse täitmise ja sunniraha rakendamise hoiatusena pealkirjastatud dokumendid täitmisele võtma, kuna need on formaalselt täitedokumendid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 16 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega, et dokumente ei saa täita, kuna tegemist on sunniraha rakendamise hoiatustega, mis ei ole täitedokumendid.
20.TMS § 261 kohaselt võib sunniraha kohustatud isikule määrata siis, kui isik oma kohustust ei täida. Sunniraha määramisele peab eelnema hoiatus selle kohta, et kui isik ei täida
kohustust vabatahtlikult hoiatuses märgitud kuupäevaks, määratakse talle sunniraha, samuti sunniraha võimalik suurus summana. TsMS § 261 lg 7 kohaselt on sunniraha lubatud rakendada siis, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Eeltoodust tuleneb, et sunniraha rakendamise hoiatus peab ajaliselt eelnema otsusele ja olema menetlusosalisele eraldi kätte toimetatud. Sunniraha määramise otsuse saab kohtutäitur teha pärast vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, kui ta on eraldi kindlaks teinud, et vanem takistas konkreetsel juhul lapse ja teise vanema suhtlemist. Sunniraha rakendamise hoiatus ja sunniraha määramise otsus ei saa seega sisalduda samas dokumendis, kuna sunniraha rakendamise hoiatuse tegemise ajal ei ole sunniraha määramise eelduseks olevad asjaolud veel teada. Asja materjali kohaselt ei ole kohtutäitur antud juhul sunniraha määramise eeldusi kontrollinud. Kohtutäitur esitas täitmisele sunniraha rakendamise hoiatuse.
21.Sunniraha rakendamise hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-4-13). Kuna sunniraha rakendamise hoiatusega ei kaasne negatiivseid tagajärgi, sh kohustust sunniraha tasuda, ei ole tegemist täitedokumendiga. Täitedokument on TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt üksnes kohtutäituri otsus sunniraha määramise kohta. Seejuures ei oma vaidlusaluste täitmisele antud dokumentide hindamisel sisulist tähtsust see, et nendes on märgitud konkreetne määratav sunniraha summa (summat peab sisaldama nii hoiatus kui ka otsus) ja kuidas kohtutäitur otsuseid ise käsitles.
22.Õige ei ole seisukoht, et kohane vahend avaldaja õiguste kaitseks on antud juhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtutäituril on täitemenetluse algatamisel kohustus hinnata, kas täitmisele esitatud dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku tähenduses. Kuna vaidlusalused dokumendid ei vasta formaalselt täitedokumendile esitatavatele nõuetele, on täitemenetlus algatatud ebaõigesti. Menetlusosaliste väited sunniraha määramise sisulise põhjendatuse kohta ei oma käesoleva asja lahendamisel seega tähtsust.
23.Eeltoodud asjaoludel on avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutäituril tuleb avaldaja 30.08.2016 kaebused kohtutäituri tegevuse peale täiteasjades nr 026/2016/1614, 026/2016/1615, 026/2016/1616 ja 026/2016/1617 uuesti läbi vaadata lähtudes käesolevas määruses esitatud selgitustest. Menetluskulu
24.Ringkonnakohus muudab seoses maakohtu määruse tühistamisega ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Avaldaja avalduse ja määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud, sh avaldajale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud TsMS § 172 lg 1 alusel ja TsMS § 190 lg 6 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
25.Avaldaja tasus maakohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 27.09.2016 15 eurot ja ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel 18.07.2017 samuti 15 eurot. Muid hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole avaldaja seoses käesoleva menetlusega kandnud. Sellest tulenevalt mõistab ringkonnakohus puudutatud isikutelt avaldaja kasuks solidaarselt välja menetluses kantud riigilõivu kokku 30 eurot.
26.Harju Maakohus andis avaldajale 30.06.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9141 riigi õigusabi täitemenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Õigusabi anti täitemenetluses õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule. Alates 22.03.2016 osutas avaldajale õigusabi vandeadvokaat Alan Biin. Esindaja riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt osutati avaldajale seoses määruskaebemenetlusega õigusabi kokku 5 tundi ja 30 minutit, mille eest palub esindaja määrata tasu kindlaks summas 264 eurot (sh käibemaks). Maakohtus kantud õigusabikulude kindlaksmääramise taotlust esindaja ei esitanud.
27.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-le 10, on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagita menetluses 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 200 euro ühes kohtuastmes. RÕS § 22 lg-s 7 sätestatu kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et esindaja taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt.
28.Põhjendatud ei ole 12.05.2017 toimikuga tutvumise ajakulu 1 tund. Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et esindaja oleks toimikuga tutvumas käinud ja arusaamatuks jääb, millise toiminguga seoses oli menetluse selles staadiumis toimikuga tutvumine vajalik. Samuti ei ole tegemist määruskaebemenetlusega seonduva kuluga, kuna väidetav toiming on tehtud enne maakohtu asja lahendavat määrust. Põhjendatud ei ole 03.07.2017 maakohtu määrusega, millega jäeti rahuldamata avaldaja menetlusabi taotlus ja kohustati teda tasuma riigilõivu, tutvumise ajakulu 30 minutit. Tegemist on menetlusliku määrusega, millega tutvumine ja mille sisust arusaamine ei võta vandeadvokaadil enam kui paar minutit. RÕS § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse menetlustoimingul osalemise eest tasu lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Samuti ei ole põhjendatud ajakulu 30 minutit maakohtu 20.07.2017 nõudega tutvumiseks. Nimetatud kirjaga anti puudutatud isikutele tähtaeg avaldaja määruskaebusele vastamiseks. Nõue ei olnud adresseeritud avaldajale ja sellega seoses ei olnud esindajal vaja ühtegi menetlustoimingut teha. Lisaks ei saanud kirjaga tutvumine võtta enam kui paar minutit. Esindaja 18.08.2017 ajakulu 30 minutit maakohtu 18.08.2017 määrusega tutvumisele on samuti põhjendamatu kulu. Tegemist on tsiviilasjas nr 2-16-9141 tehtud määrusega, millega lõpetati avaldajale riigi õigusabi andmine. Määrusel ei ole puutumust käesolevas tsiviilasjas sisulise õigusabi osutamise ja menetlustoimingute tegemisega. Samuti ei saanud määrusega tutvumisele kuluda märkimisväärselt aega. 29.08.2017 ajakulu 30 minutit kliendi nõudel määruskaebuse täienduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ei ole kulu, mille väljamõistmine riigi õigusabi osutanud esindajale oleks põhjendatud, kuna selleks ajaks oli riigi õigusabi osutamine avaldajale lõpetatud.
29.Ringkonnakohtu hinnangul oli õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluses kokku 2 tundi ja 30 minutit, sh 06.06.2017 maakohtu määrusega tutvumine 30 minutit ja määruskaebuse koostamine 2 tundi. Kokku on seega
riigi õigusabi osutanud vandeadvokaadi põhjendatud ja vajalik õigusabi tasu seoses avaldaja esindamisega määruskaebemenetluses 100 eurot, koos käibemaksuga 120 eurot. Tasu väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab Eesti Advokatuur. Reet Allikvere