Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-49685
Tsiviilasi
Janek Mõttuse kaebus kohtutäituri otsuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2008 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Janek Mõttuse määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Rahuldada määruskaebus. Tühistada Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2008 määrus ja saata asi Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest.
Janek Mõttus esitas 27.11.2007 Tartu Maakohtule kaebuse, paludes: 1.1 peatada täitemenetlus täiteasjas nr 182/2002/2621 kuni täituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamiseni, 1.2 tunnistada kinnisasja (registriosa nr XXXXXX) arestimine kehtetuks, 1.3 tühistada 25.09.2007 kinnisasja (registriosa nr XXXXXX) arestimise akt,
1.4 tühistada enampakkumise aeg – 30.10.2007 kell 11.00, 1.5 jätta rahuldamata kohtutäituri taotlus uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. Kohus jättis 06.12.2007 määrusega avalduse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks aega 21 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus hoiatas avaldajat, et kohtu nõudmiste tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Tartu Maakohus keeldus 11.01.2008 määrusega J. Mõttuse avaldust menetlusse võtmast. Määruse kohaselt sai avaldaja kohtu määruse kätte 13.12.2007. 07.01.2008 saabus kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument, kuid muid avalduses esinevaid puudusi avaldaja käesoleva ajani kõrvaldanud ei ole. TsMS § 338 lg 1 p 6 alusel tuleb menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märkida muuhulgas taotlust põhjendavad asjaolud. Sama paragrahvi lg 4 p 2 kohaselt märgitakse kohtule esitatud sisulist taotlust sisaldavas avalduses lisaks tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks. TsMS § 363 lg 1 p-d 2 ja 3 sätestavad, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Avaldaja ei esitanud kohtule esitanud kaebuses ühtegi kirjeldatud tõendit, mh võlgniku kaebust kohtutäituri otsuse peale, kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsust jne.
J. Mõttus taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2008 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vääralt avaldajale ette heitnud, et ta pole kaebusele lisanud hagi asjaolusid kinnitavaid tõendeid. TsMS § 363 lg 1 punktid 2 ja 3 ei pane avaldajale kohustust esitada tõendid koos kaebusega kohtutäituri otsuse peale. Kohus ei anna avalduse menetlusse võtmisel hinnangut tõendite piisavusele ja TsMS § 363 lg 1 p 2 ja p 3 ning § 372 lg 2 ei sätesta kohtule sellist alust hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja avalduse tagastamise alusena. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-8-96. J. Mõttus on maakohtule esitatud kaebuses toonud rida nõude põhjendusi selle kohta, miks avaldaja leiab, et kohtutäituri otsus on ebaõige. Vaidlustatud määruses on märgitud, et kaebuses on tõendeid kirjeldatud. Seega vastab kaebus TsMS § 363 lg 1 punktide 2 ja 3 nõuetele.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjaks kaebused kohtutäituri tegevuse peale. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete järgi, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning 5. lõike kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
Eelmärgitud sätetest tuleneb, et hagita menetluses on kohtu roll võrreldes hagimenetlusega suurem ning asja õigeks lahendamiseks on kohtul kohustus nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel ise. Avaldusest nähtuvalt on J. Mõttus esitanud avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud ning eelmenetluse käigus on kohtul võimalus nõuda avaldajalt vastavate tõendite esitamist. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Maakohtu poolt avalduse menetlusse võtmise keeldumise alusena märgitud TsMS § 371 lg 1 p 9 ei ole asjakohane, kuna tõendite mitteesitamine ei ole samastatav hagiavalduse vorminõuetega, ilma milleta ei saaks avaldust menetleda. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.