SL hagi Kose valla (Kose Vallavalitsuse kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.11.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kose valla (Kose Vallavalitsuse kaudu) apellatsioonkaebus ja SL vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
Kose valla (Kose Vallavalitsuse kaudu) apellatsioonkaebuse hind 4314 eurot SL vastuapellatsioonkaebuse hind 2876 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Helis Selge Kostja: Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75011547), esindaja vallavanem Merle Pussak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 21.11.2016 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltel puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SL (hageja) esitas 02.12.2015 töövaidluskomisjonile avalduse Kose valla (Kose Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning palus mõista töölepingu lõpetamise korral kostjalt töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel välja hüvitise viie kuu keskmise töötasu ulatuses summas 7190 eurot ja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise summas 2677,42 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 12.01.2016 otsusega nr 4-1/2507 hageja avalduse rahuldamata. 09.02.2016 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles esitas kostja vastu samad nõuded.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.08.2010 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle Kose Gümnaasiumi direktori ametikohale. 01.11.2014 algatas kostja korraldusega nr 677 teenistusliku järelevalve hageja üle, mida muudeti osaliselt 09.02.2015 korraldusega nr 84. 30.06.2015 kinnitati teenistusliku järelevalve õiend vallavalitsuse korraldusega nr 407, millega kohustati hagejat muuhulgas korrastama koolitöötajate töölepingud. Hageja täitis temale tehtud ettekirjutused. 30.10.2015 tegi kostja hagejale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Hageja keeldus töölepingu lõpetamise ettepanekust. 05.11.2015 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millega öeldi hagejaga tööleping üles alates 07.11.2015 usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, viimane tööpäev 06.11.2015. Kostja põhjendas ülesütlemist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 6, korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 5 lg 1 ning ametijuhendi p 4 ja p 3.1.5 rikkumisega. Rikkumine seisneb 2011.a hageja tütre KL-ga sõlmitud töölepingu muutmises avalikke konkursse korraldamata ning seeläbi KL ebavõrdsesse eelisseisundisse asetamises.
3.Hageja oli seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud põhjendatud. Asjakohatu on viidata KVS § 5 lg-le 1, kuna töölepingu sisuline muutmine toimus 20112012, kuid KVS vastav redaktsioon jõustus 01.04.2013. 29.08.2011 sõlmitud töölepingu kohaselt asus KL tööle õpetaja ametikohal osalise koormusega. Õpetajad võetaksegi tööle õpetaja ametikohale, mitte konkreetse õppeaine õpetaja ametikohale. Juba õpetajana tööle võetud isik võib õpetada kõiki õppeaineid, milles tal on olemas vastav kvalifikatsioon. Tavapärane on, et üks õpetaja õpetab paralleelselt erinevaid õppeaineid. Õpetajal KL oli olemas kõikide määratud õppeainete andmiseks kvalifikatsioon. Sarnaselt õpetaja KL-ga on konkursside väliselt antud õppetunde juurde mitmetele teistele õpetajatele, kuid kostja
on pidanud töölepingu rikkumiseks üksnes hageja tütrega neli aastat tagasi sõlmitud töölepingut ja selle muutmist. Selline selektiivne rikkumiste otsimine näitab kostja pahatahtlikkust. Lisaks ei ole õppetundide jaotamine kunagi tulnud hageja poolt, vaid on õppealajuhataja pädevuses. Kostja ei ole kordagi juhtinud hageja tähelepanu, et töölepingu muutmise korda tuleks korrigeerida või, et ebaõigesti muudetud töölepingud tuleks tagasi muuta. Hagejale tehti üksnes üldsõnaline ettekirjutus viia töölepingud kooskõlla kehtiva seadusega, mida hageja on endale teadaolevalt teinud ja kostja ei ole vastupidiseid etteheiteid teinud.
4.Isegi, kui hageja on toime pannud rikkumise, siis ei ole kostja pidanud rikkumist iseenesest töölepingu ülesütlemise aluseks, vaid on lõpetanud töölepingu usalduse kaotamise tõttu. Käesoleval juhul ei esine hageja käitumises usalduse kaotust põhjustavaid asjaolusid. Hageja on teinud kostjaga igakülgselt koostööd, esitanud täies mahus tõeseid andmeid ja dokumente, palunud kostja abi ja suuniseid kohustuste täitmisel, hoidnud igakülgselt kostjat kursis koolis toimuvaga. Lisaks ei ole kostja enne töölepingu ülesütlemist hagejat suuliselt ega kirjalikult hoiatanud TLS § 88 lg 3 kohaselt. Kostja ei ole järginud töölepingu ülesütlemisel ka mõistlikku aega TLS § 88 lg 4 tähenduses. Kostja on olnud töölepingu ülesütlemise aluseks olevatest väidetavatest rikkumistest teadlik juba neli aastat. Hageja töötasu oli alates 01.01.2013 1438 eurot. Arvestades töösuhte kestust, kostja pahatahtlikku käitumist, hageja maine ning tervise olulist kahjustamist, on mõistlik mõista hüvitis välja vähemalt viie kuu keskmise töötasu suuruses summas, s.o summas 7190 eurot. Etteteatamistähtaja järgimisel oleks tööleping lõppenud 05.01.2016. Seega kohustub kostja maksma hagejale TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist kokku 2677,42 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli, et ajavahemikul 2011-2015 sõlmis hageja oma tütre KL-ga kokkulepped põhiainete (inglise keel, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus) õpetamiseks tähtajatult ilma avaliku konkursita. Avaliku konkursi korraldamise nõude korduv rikkumine ei ole pelgalt töökohustuste korduv täitmata jätmine, vaid on seotud hageja tütre ebavõrdsesse eelisseisundisse asetamisega ning on seostatav alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVS § 5 lg 1 alusel ametiseisundi korruptiivse kasutamisega. Seega kaotas kostja usalduse hageja kui Kose Gümnaasiumi direktori suhtes. Hageja rikkus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 74 lg 6 ja enne 01.09.2013 kehtinud PGS § 75 lg 5 ja 6.
6.TLS § 88 lg 1 p 5 ei eelda eelnevat hoiatamist TLS § 88 lg 3 tähenduses. Samas kostja poolt hageja hoiatamata jätmine ei tähenda, et hageja tähelepanu ei oleks juhitud rikkumistele. Hageja tähelepanu oli Kose Gümnaasiumi probleemkohale juhitud juba alates märtsist 2014. Gümnaasiumi direktorina oli hagejal pädevus ja võimalused õigusvastane olukord korrastada tema poolt valitud viisil. Hagejaga kokkulepitud tähtajaks ei olnud töölepingud sisuliselt korrastatud, vaid tehtud olid väheolulised sõnastuslikud muudatused üksikutes töölepingu punktides. Hageja Kose Gümnaasiumi direktorina ei saanud aru, et oli vajaliku tegemata jätnud.
7.Hageja ei kohelnud oma õpetajaid võrdselt, eelistades nii tundide jagamises kui ka mitmeski muus koolielu küsimuses oma tütart. See häiris teisi õpetajaid oluliselt. Usalduse kaotamise tunde väljakujunemine oli käesoleval juhul pikem protsess ja selle väljakujunemise aega ei saa samastada pelgalt töökohustuste rikkumise puhul reageerimiseks eeldatava mõistliku ajavahemikuga. Esinenud asjaoludel ei võinud hageja mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui kohus peaks
tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse, siis arvestades kõiki asjaolusid, on hageja nõue 5 kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmiseks põhjendamatu ning hüvitis tuleks välja mõista minimaalses võimalikus määras. Hageja ei saa samaaegselt nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 ja § 100 lg 5 alusel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 21.11.2016 otsusega hagiavalduse osaliselt ning tuvastas hageja ning kostja vahel 09.08.2010 sõlmitud töölepingu tööandjapoolse 05.11.2015 erakorralise ülesütlemise tühisuse. Maakohus lõpetas TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu alates 04.12.2015 ning mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise summas 4314 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse hüvitise väljamõistmiseks TLS § 100 lg 5 alusel. Menetluskulud jättis maakohus 50 % ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2313,36 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
9.Maakohus keeldus otsusega vastu võtmast kostja poolt 04.10.2016 esitatud tõendeid ning jättis rahuldamata kostja taotluse täiendava kohtuistungi korraldamiseks ja Kose Vallavalitsuse liikmete tunnistajatena ülekuulamiseks. Maakohus võttis toimikusse kostja poolt 31.10.2016 ning hageja poolt 10.11.2016 esitatud tõendid.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et: - 09.08.2010 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle alates 09.08.2010 Kose Gümnaasiumi direktorina töötasuga alates 01.01.2013 1438 eurot kuus (bruto); - 05.07.2011 Kose Gümnaasiumi direktori käskkirjaga nr 39 kuulutati välja konkurss Kose Gümnaasiumi vabade ametikohtade (sh õigusõpetuse aluste õpetaja 2 nädalatundi) täitmiseks; - 18.08.2011 toimus Kose Gümnaasiumi vabade ametikohtade konkursikomisjoni koosolek, kus muuhulgas otsustati kutsuda vestlusvooru õigusõpetuse aluste õpetaja ametikohale ainukesena kandideerinud KL. KL kinnitati ametisse alates 30.08.2011; - 29.08.2011 sõlmisid Kose Gümnaasium ja KL tähtajatu töölepingu nr 186, mille kohaselt asus KL Kose Gümnaasiumis tööle õpetaja ametikohal osalise koormusega (alates 01.09.2012 1,0 kohaga), õpetatavad ained inglise keel 2 õppetundi, õigusteaduse alused 2 õppetundi, e-õppe tutvustus 1 õppetund ja alates 01.10.2011 inglise keel mittestatsionaarses õppes 5 õppetundi. Töölepingut muudeti iga poole aasta tagant lisadega 1-8, milledega lisandus õpetajale uusi õpetatavaid aineid ning suurendati töötasu; - 04.11.2014 korraldusega nr 677 algatati hageja üle teenistusliku järelevalve kontroll, 09.02.2015 korraldusega nr 84 muudeti osaliselt 04.11.2014 korralduse nr 667 punkti 4, 30.06.2015 korraldusega nr 407 kinnitati Kose Gümnaasiumi teenistusliku järelevalve õiend; - 07.09.2015 kirjaga nr 1-8/344-2 ja 08.09.2015 kirjaga nr 1-8/344-3 täitis hageja teenistusliku järelevalve ettekirjutise; - 05.11.2015 ülesütlemisavaldusega ütles kostja hagejaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu alates 07.11.2015, viimane tööpäev 06.11.2015.
11.Kostja väitel põhjustas tööandja usalduse kaotuse asjaolu, et hageja on oma tütre KL-ga, kes on tööle võetud 2011 konkursi teel õigusteaduse aluste õpetaja osalise koormusega ametikohale, ajavahemikul 2011-2015 kokku leppinud mitme põhiaine (inglise keel,
ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus) õppetundide andmises olulises mahus, mille osas ei ole korraldatud avalikke konkursse ja millega hageja on loonud ebavõrdse eelise oma tütrele. Maakohus leidis, et vähemalt põhiainete andmiseks õpetaja leidmiseks tuleb avalik konkurss välja kuulutada PGS § 74 lg 6 mõtte kohaselt, mida kinnitab ka PGS § 74 lg 7. Hageja Kose Gümnaasiumi direktorina ei ole korraldanud 2011-2015 avalikke konkursse enda tütrega kokku lepitud põhiõppeainete tundide (v.a õigusteaduste alused) andmise osas või 1,0 kohaga õpetaja leidmiseks. Kohus leidis, et eeltoodu ei ole aga selline tegu, mis saaks olla aluseks hagejaga töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu.
12.Tunnistajate (AS, KL, KK, HM) ütlustega on tõendatud, et õppetundide konkursiväline jagamine olemasolevate õpetajate vahel on Eesti koolides tavapärane praktika, mida praktiseeriti Kose Gümnaasiumis juba enne hageja tööle asumist. Tõendatud on ka, et kostja oli teadlik ainetundide konkursivälisest jagamisest nii KL-le kui ka teistele õpetajatele ning ei ole sellest varasemalt probleemi teinud. Kose valla endine haridusnõunik LN on tunnistanud, et gümnaasium oleks jätkusuutlik, tehti juurde õhtune täiskasvanute osa, otsustati, et konkursse ei korraldata ja antakse olemasolevatele koormust juurde, vald teadis sellest. Kose valla endine vallavanem VJ on kinnitanud, et oli teadlik, et hageja tütar töötab Kose Gümnaasiumis nii õigusõpetuse kui ka inglise keele õpetajana ning kinnitas, et iga vaba ainetunni jaoks ei ole vaja ega võimalik korraldada konkurssi, ta oli teadlik KLle täiendavate ainetundide andmise põhjustest ning oli informeeritud õpetajate töökoormustest ja konkurssidest ning asjaolust, et koolis töötas õpetajaid, kelle koormus oli suurem kui 24 kontakttundi nädalas. Maakohus märkis, et asjaolu, et kostja oli koolitöötajate koosseisuga kursis tõendab ka see, et hageja on tulenevalt PGS § 74 lg 2 p 6 iga-aastaselt kinnitanud koolitöötajate koosseisud vallavalitsusega. Isegi, kui koosseisude nimekirjast ei ole nähtav, milline õpetaja palju tunde annab, siis asjaolu, et vald oli olukorraga kursis, tõendab kaudselt ka see, et kuna vald maksab õpetajatele töötasu, siis pidi vald olema teadlik õpetajate koormustest.
13.Ainus kord, kus on hageja tähelepanu juhitud avalike konkursside korraldamata jätmisele seoses KL-ga, on 19.05.2015 protokoll, kuid mingit konkreetset korraldust konkursside korraldamise osas hagejale ei tehtud. Samuti on hageja palunud kostjalt abi töölepingute korrastamiseks, milles on hagejat aidanud kostja sekretär-jurist, kes samuti ei ole juhtinud tähelepanu konkursside korraldamise vajadusele eelnevatel aastatel ära jagatud õppeainete osas, kuigi vastavad korraldused on antud peale hagejaga töölepingu lõpetamist direktori kohusetäitjale. Hageja, kes on töölepingu sõlmimise algusest õppeaineid jaganud ilma selleks alati konkursse korraldamata ja seda kostja teadmisel, ei pidanud teadma ilma konkreetse ja selge korralduseta, et tal tuleb korraldada avalikud konkursid õppeainete jagamises osas, mis olid juba õpetajate vahel ära jagatud eelnevatel aastatel õpetajate enda nõusolekul ning, millede osas õpetajatel oli olemas vastav kvalifikatsioon õppeaine õpetamiseks. 01.04.2015 teenistusliku järelevalve õiendist nähtub, et KL osas oli välja toodud üksnes liiga suur ainetundide arv, mis ületas õpetaja ettenähtud tööaega, seega on põhjendatud hageja väited, et hageja sai üksnes järeldada, et tuleb vähendada KL ainetundide arvu, mida hageja ka tegi ning mille osas puudub vaidlus. Kostja vallavanem on ka oma 15.09.2015 vastuses kinnitanud, et hageja on teenistusliku järelevalve ettekirjutused täitnud 07.09.2015 ja 08.09.2015.
14.Kuigi KL kvalifikatsiooninõuded ei olnud hagejaga töölepingu lõpetamise aluseks, siis märkis maakohus, et on tõendatud, et KL-l oli olemas vastav kvalifikatsioon kõigi tema poolt õpetatud ainete osas. Kohus leidis, et hageja ei asetanud, ilma konkursita tähtajatu töölepingu alusel õppetundide määramisega, KL teiste õpetajatega ebavõrdsesse
eelisseisundisse 01.04.2013 kehtima hakanud korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 5 lg 1 mõttes. KL-ga sõlmiti tööleping 29.08.2011, mida muudeti oluliselt töökoormuse suurendamise ja õppeainete lisandumise näol perioodil 2011-2012, hilisemalt on KL töölepingut muudetud üksnes töökoormuse osas ning lisandunud on ained, mille õpetamiseks ei eeldata erinevat kvalifikatsiooni ehk enamus KL poolt õpetatavatest ainetest kuuluvad sotsiaalainete ainegruppi. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et ainetundide jaotamist korraldas õppealajuhataja ning ainetundide jaotamine toimus ainekomisjoni koosolekutel, mida kinnitavad ka tunnistajate AS, KL ja HM ütlused. Tunnistaja AS ütlustega on tõendatud, et lisaks KL-le oli palju tunde veel näiteks õpetajatel AO-l ja MK-l, mistõttu ei ole hageja eelistanud enda tütart õppetundide andmisel.
15.Hagejaga töölepingu ülesütlemine on tühine ka põhjusel, et kostjal puudus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks vallavalitsuse poolne seaduslik korraldus ja õiguslik alus. Tulenevalt Kose valla põhimääruse §-st 38 lg 1 p 8 esitab vallavanem vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Nimetatu tuleneb ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 50 lg 1 p 7. Kohus leidis, et asjaolu, et vallavanem on ekirjaga teavitanud vallavalitsuse liikmeid probleemidest hagejaga, ei tõenda, et vallavanem on teinud ettepaneku vallavalitsuse liikmetele hagejaga töölepingu lõpetamiseks ja liikmed on selle heaks kiitnud. Vallavanema poolt on e-kirjad saadetud alles vahetult enne lepingu ülesütlemist informeerimaks oma tegevusest, kuid esitatud tõenditest ei nähtu varasemat vallavalitsuse liikmete teavitamist ega ka nendepoolset vastust ja korraldust lepingu lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks. Tulenevalt Kose valla põhimääruse § 43 lg-st 1 on vallavalitsuse töövormiks istung.
16.Maakohus asus seisukohale, et esiletoodud asjaoludel ei saanud kostja hagejaga töölepingut erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Kohus möönis, et hageja teos esineb töölepingu rikkumisele omaseid tunnuseid, kuid käesoleval juhul on hagejaga tööleping üles öeldud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu, mitte TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt võib tööandja erakorraliselt töölepingu üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Isegi, kui esineks põhjus hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks usalduse kaotuse tõttu, siis on ülesütlemine tühine, kuna hagejat ei ole enne töölepingu ülesütlemist hoiatatud (TLS § 88 lg 3) ning ülesütlemine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul (TLS § 88 lg 4).
17.Riigikohus on märkinud, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul sai hageja mõistlikkuse põhimõttest oodata, et teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks. Kohus tuvastas, et kostja on teinud igakülgselt koostööd hagejaga seoses õpetajate töölepingutega alates märtsist 2014 ning on täitnud teenistusliku järelevalvest tulenevad nõuded ja on parandanud töölepingud koostöös kostja sekretär-juristiga. Kohus oli seisukohal, et kui kostja sai hageja tähelepanu juhtida asjaolule, et õpetajate töökoormus on liialt suur, siis oli hagejal õigus eeldada, et kostja teeb hagejale ettekirjutuse avalike konkursside korraldamata jätmise osas, milliste tegemata jätmine oleks kaasa toonud töölepingu lõpetamise. Maakohus leidis, et tegemist ei olnud eriliselt raske rikkumisega, mille tõttu kostja ei saanud hagejat hoiatada töölepingu lõpetamisest.
18.TLS § 88 lg 4 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kohus leidis et töölepingu erakorralise ülesütlemise teate esitamise hetkeks (05.11.2015) oli mõistlik aeg möödunud. Väidetav rikkumine, KL-ga töölepingu sõlmimine, toimus 29.08.2011. Kostja oli teadlik, et KL hakkas õpetama ka inglise keelt mittestatsionaarses õppes, mida kinnitavad endise vallavanema VJ ütlused. Kostja töötajad käisid 23.01.2015 teenistusliku järelevalve käigus koolis koha peal Kose Gümnaasiumi dokumentidega tutvumas ning 19.05.2015 on hageja seoses teenistusliku järelevalvega ära kuulatud. Kohus asus seisukohale, et hiljemalt jaanuar 2015 pidi kostja mõistliku aja jooksul lepingu erakorralise ülesütlemise teate koostama, kuivõrd nimetatud ajal käisid kostja töötajad dokumentidega (sh töölepingutega) koolis koha peal tutvumas. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ca 9 kuud pärast selle aluseks oleva asjaolu teadasaamist ületab selgelt mõistlikku tähtaega.
19.Kohus tuvastas, et hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine 05.11.2014 oli TLS § 88 lg 1 p 5 alusel tühine. Vastavalt kostja taotlusele ja tulenevalt TLS § 107 lg-st 1 lõpetas kohus hageja ja kostja vahelise töölepingu alates 04.12.2015 ning mõistis TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt välja kolme kuu keskmise brutotöötasu 4314 eurot. Arvestades esitatud asjaolusid ja asjaolu, et hageja teos on esinenud rikkumisi, on põhjendatud mõista hüvitis välja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 2677,42 eurot. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et TLS § 100 lg 5 alusel on võimalik töötajal nõuda hüvitist juhul, kui töölepingu ülesütlemine on kehtiv ja leping on üles öeldud alusel, kus ülesütlemisest tuleb töötajale ette teatada. Juhul, kui töölepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ja töölepingu lõpetab kohus, kuulub hüvitise väljamõistmisele TLS § 109 lg 1 alusel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-10-46580).
20.TsMS §-ga 163 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda. Hagejale osutati õigusabi kokku 70,5 tundi, tunnihinnaga 84 eurot (sh käibemaks). Kohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud 4626,72 euro ulatuses (sh käibemaks), millest kostja kanda jääb 2313,36 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
21.21.12.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 21.11.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagiavalduse rahuldas ning osas, milles mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Kostja ei nõustu maakohtu otsusega ka osas, milles maakohus keeldus tõendina vastu võtmast kostja poolt 04.01.2016 esitatud Kose Gümnaasiumi õppenõukogu 01.06.2011 protokolli ja jättis rahuldamata tema taotluse Kose Vallavalitsuse liikmete tunnistajatena ülekuulamise kohta ning osas, milles maakohus võttis asja juurde hageja poolt 10.11.2016 esitatud tõendi.
22.Maakohus asus tõendeid ebaõigesti hinnates seisukohale, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et õppetundide konkursiväline jagamine olemasolevate õpetajate vahel on Eesti koolides tavapärane praktika, mida Kose Gümnaasiumis praktiseeritakse ka käesoleval ajal. Kostja ei saa välistada, et mingi konkreetse aine õpetaja koormuse mõningane suurenemine konkursiväliselt sama aine õppetundide osas võib olla olnud koolides tavapärane praktika,
kuid ei saa nõustuda sellega, et see muudab hagejale töölepingu ülesütlemise tühiseks. Töölepingu ülesütlemise aluseks olev olukord, kus õpetatavate ainetena lisandusid mitmed põhiainete ja valikainete tunnid, ei ole Eesti koolides tavapärane praktika. Kuna reeglina on töölepingud konfidentsiaalsed, siis ei saa ühegi käesolevas asjas ära kuulatud tunnistaja ütlustest väita, et Eesti koolides on tavapärane praktika pakkuda mingi aine õpetajale teise õppeaine tunde konkursiväliselt tähtajatult.
23.Maakohtu väide kostja teadlikkusest ainetundide konkursivälise jagamise osas on liigselt üldistav. LN ja VJ möönsid koormuse suurenemist seoses mittestatsionaarse õppe käivitumisega vastava aine õpetajatel või vastava kvalifikatsiooniga õpetajatel. Kostja heitis hagejale ette, et tema sõlmis KL-ga tähtajatu töölepingu põhiainete õpetamiseks, mille osas ta ei olnud läbinud avalikku konkurssi. Võimalikel inglise keele, ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse õpetajaks soovijatel ei olnud võimalust avaliku konkursi käigus nendele ametikohtadele kandideerida. VJ selgitusest ei saa välja lugeda, et ta oli teadlik KL-le õppetundide andmise põhjustest. Lisaks on kohus püüdnud väidet vallavalitsuse teadlikkusest põhjendada kooli töötajate koosseisude kinnitamisega valla poolt. Kostja on kohtumenetluses esitanud tõendid, millest nähtub, et vallavalitsusele esitatud koosseisudes oli näha ainult õpetaja ametikohtade koguarv, millega ei ole mitte mingil moel võimalik tõendada, kuidas ainetunnid olid õpetajatega kokku lepitud.
24.Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei pidanud ilma selge ja konkreetse korralduseta teadma, et tal tuleb korraldada avalikud konkursid õppeainete jagamise osas, mis olid juba õpetajate vahel ära jagatud eelnevatel aastatel õpetajate nõusolekul. Kostja tähelepanu juhiti seonduvale küsimuste ringile (õpetajate töökoormus, ametikonkursid, kvalifikatsiooni küsimus) ning kostja tähelepanu oli Kose Gümnaasiumis probleemkohale juhitud alates märtsist 2014. Gümnaasiumi direktorina oli hagejal võimalused õigusvastane olukord korrastada tema poolt valitud viisil. Iga Kose Gümnaasiumi õpetaja töölepingus oli punkt, mille kohaselt töölepingu tingimused vaadatakse üle kaks korda aastas. Seega oli hagejal võimalus töölepingu tingimuste muutmiseks kaks korda aastas.
25.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt KL-l oli olemas kvalifikatsioon kõigi tema poolt õpetatud ainete osas. Maakohtu järeldus on ebaõige vähemalt inglise keele õpetamiseks gümnaasiumis sätestatud kvalifikatsiooninõuete osas.
26.Hageja asetas oma tütre eelisseisundisse võrreldes isikutega, kes omasid KL-ga konkursiväliselt kokku lepitud õppeainete õpetamiseks vastavat kvalifikatsiooni, kuid kellel puudus kandideerimiseks võimalus. Kuna tegemist oli korduva taunitava tegevusega ning ema-tütre ametialase suhtega, osutati ülesütlemisavalduses, et alates 01.04.2013 on selline hageja tegevus seostatav korruptsioonivastase seaduse § 5 lg 1 kohase ametiseisundi korruptiivse kasutamisega.
27.Maakohtu väide õppealajuhataja poolt õpetajatele õppetundide jagamise osas on korrektne ainult osaliselt, tehnilise töö osas. HM ei võtnud vastu otsuseid, mis puudutavad mõne konkreetse õpetaja pädevust anda teise õppeaine tunde, seda tegi direktor, kes sõlmis ka töölepingud.
28.Maakohus on ebaõigesti pidanud KOKS § 50 lg 1 p 7 tulenevalt käesolevas töövaidlusasjas vajalikuks vallavalitsuse korralduse olemasolu. KOKS § 50 lg 1 p 7 ei tulene otsesõnu, et kostja peaks andma hallatava juhi ametist vabastamiseks haldusakti, vaid et vallavanem teeb ettepaneku hallatava asutuse juhi ametist vabastamise kohta (s.o informeerib
asjaoludest ja kuulab vallavalitsuse arvamuse ära). Munitsipaalkooli direktor töötab töölepingu alusel eraõiguslikus suhtes. Kui siiski mingil põhjusel ringkonnakohus leiab, et hagejale töölepingu ülesütlemiseks pidanuks antama vallavalitsuse korraldus, on kostja seisukohal, et korralduse andmata jätmine ei ole selline puudujääk, mis tingiks TLS kohase erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse, sest kohtule esitatud tõenditest tulenevalt vallavanem informeeris nii vallavalitsust korduvalt kui ka volikogu koalitsiooni probleemidest hagejaga ning selgitas, millistel põhjustel pidas ta vajalikuks töölepingu hagejaga lõpetada.
29.Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et ülesütlemine on tühine, kuna hagejat ei ole enne töölepingu ülesütlemist hoiatatud. Käesoleval juhul ütles Kose Vallavalitsus töölepingu hagejaga erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ja nimetatud alus ei eelda eelnevat hoiatamist. Hageja hoiatamata jätmine ei tähenda, et tema tähelepanu ei oleks juhitud seonduvale küsimuste ringile (õpetajate töökoormus, ametikonkursid, kvalifikatsiooni küsimus).
30.Maakohus on leidnud ebaõigesti, et lepingu ülesütlemine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Avalike konkursside korraldamata jätmist hageja poolt KL-ga ei saanud käsitada pelgalt direktori tööülesannete korduva täitmata jätmisena. Usalduse kaotamise tunde väljakujunemine oli käesoleval juhul pikem protsess ja selle väljakujunemise aega ei saa samastada pelgalt töökohustuste rikkumise puhul reageerimiseks eeldatava mõistliku ajavahemikuga.
31.Maakohus on lõpetanud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.12.2015. Kostja leiab, et juhul, kui töölepingu ülesütlemine siiski loetakse tühiseks, tuleks tööleping lugeda lõppenuks alates 07.11.2015 vastavalt töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
32.16.01.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 21.11.2016 otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, millega vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise maksmise nõude ning vähendas hageja nõuet TLS § 109 lg 2 alusel makstava hüvitise suuruse osas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel summas 2677,42 eurot või suurendada TLS § 109 lg 2 alusel välja mõistetud hüvitist 7190 euroni. Vastuapellatsioonkaebuse rahuldamisel palub hageja muuta maakohtu menetluskulude jaotust ning jätta kõik maakohtu menetlusega seonduvad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
33.Maakohus on tuginenud ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-10-46580 ning on leidnud, et kuna tuvastatud on töölepingu ülesütlemise tühisus, siis ei ole võimalik nõuda hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega ning leiab, et tänaseks ei ole kohtupraktika selles osas üheselt selge. Riigikohtu praktika on käsitlenud üksnes TLS § 100 lg 1 ja § 109 lg 1 üheaegset kohaldamist. Hageja arvates ei ole hüvitised võrdsustatavad, kuna üks käsitleb hüvitist töölepingu ülesütlemise eest, teine aga etteteatamistähtaja mittejärgimise eest. Kui ringkonnakohus leiab, et TLS § 109 lg 1 ja § 100 lg 5 ei ole üheaegselt siiski kohaldatavad, palub hageja arvestada TLS § 109 lg 1 hüvitise väljamõistmisel lisaks ka asjaolu, et nõuetekohasel lepingu lõpetamisel oleks tulnud hagejale ette teatada ja hagejal oleks olnud võimalik selle aja võrra teenida täiendavalt töötasu, ja suurendada selle võrra TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitist. Maakohus on jätnud selle asjaolu hüvitise suuruse määramisel arvestamata. Arvestades töötaja tööstaaži, eriala spetsiifikat, mis raskendab uue töö leidmist õppeaasta keskel ning
fakti, et ülesütlemise etteteatamise tähtaega ei järgitud, palub hageja suurendada TLS § 109 lg 2 alusel hüvitist 7190 euroni. Vastused apellatsioonkaebustele
34.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
36.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et asjaolu, et hageja tütar KL sai võimaluse 2011-2015 avaliku konkursita õpetada põhiõppeained (v.a õigusteaduse alused), ning avaliku konkursita 1,0 koormusega töökoha, ei saanud kaasa tuua tööandja usalduse kaotust TLS § 88 lg 1 p 5 tähenduses. Maakohus on tõendeid hinnates õigesti järeldanud, et õpetajatele õppetundide konkursiväline jagamine oli Kose Gümnaasiumis tavaline praktika ning seda tehti juba enne hageja asumist kooli direktoriks. Ebaõige on kostja seisukoht, et tunnistaja ütlused seda ei tõenda. Tunnistaja AS ütlustest nähtub, et ta asus Kose Gümnaasiumisse tööle 2001 saksa keele õpetajana konkursi korras, kuid käesoleval ajal õpetab ta ka teisi aineid (eesti keel, kirjandus, ajalugu, inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus), millede õpetamiseks ei ole ta kandideerinud. Tunnistaja KL ütlustest järeldub, et ka teistele õpetajatele on pakutud ainetunde konkurssi korraldamata. Tunnistaja KK (Kose Gümnaasiumi õpetaja) ütlustest ilmneb, et õpetajate vahel tundide konkursita jaotamine on tavapärane ning seda juba enne kui hageja direktoriks sai. Ka tunnistaja HM (Kose Gümnaasiumi õppealajuhataja) ütlustest ilmneb, et õpetajatele on antud tunde konkurssi korraldamata. Tunnistajate ütlustest kogumis järeldub kolleegiumi hinnangul selgelt, et Kose Gümnaasiumis oli praktika jagada õpetajatele õppetunde ka avalikku konkurssi korraldamata.
37.Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kostja oli sellisest praktikast teadlik. Sealjuures oli kostja teadlik asjaolust, et konkursiväliselt oli antud täiendavaid tunde ka KL-le. Töövaidluskomisjoni istungil ärakuulatud LN (Kose valla haridusnõunik 2011-2012) selgitas, et selleks, et gümnaasium oleks jätkusuutlik, tehti juurde õhtune täiskasvanute osa. Otsustati, et konkursse ei korraldata ja antakse olemasolevatele koormust juurde. Praegune vallavanem oli tol ajal abivallavanem ja teadis, mis toimus. Töövaidluskomisjonile esitatud Kose valla endise vallavanema VJ kirjalike selgituste kohaselt oli ta teadlik, et Kose Gümnaasiumis töötab direktori tütar ning, et temaga oli sõlmitud leping ka inglise keele ainetundide osas, ühtlasi oli ta teadlik, et õppetundide jagamiseks alati konkursse ei korraldatud. Samuti oli endine vallavanem teadlik KL-le täiendavate ainetundide andmise põhjustest ning sellest, et koolis on veel olnud õpetajaid, kelle töökoormus ületas nädalas 24 kontakttundi. Kolleegium märgib, et tõenditest nähtuvalt on kostja selgelt juhtinud hageja tähelepanu avalike konkursside korraldamise vajadusele alles 2015 aastal.
38.Mis puudutab kostja väidet, et hageja on eelistanud oma tütart õppeainete jagamisel, siis ilmneb Haridus- ja Teadusministeeriumi 07.03.2014 järelpärimisest, et normkoormusest suurem koormus oli paljudel õpetajatel. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt on ka teised õpetajad saanud õpetada põhiaineid ilma avaliku konkursita (nt AS). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva töövaidluse lahendamisel määravat tähtsust sellel, kas hageja tegevus on seostatav KVS § 5 lõikega 1, kuna töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peavad esinema usalduse kaotuse alused TLS § 88 lg 1 p 5 tähenduses. Arvestades, et
avalike konkursside korraldamata jätmise näol oli tegemist pikaaegse praktikaga, ning kostja oli teadlik, et täiendavaid tunde oli nii antud ka KL-le, siis ei saa see olla aluseks 2015 novembris töölepingu lõpetamisele usalduse kaotuse tõttu.
39.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja lahendamisel tähtsust sellel, kas KL-l oli piisav kvalifikatsioon kõigi tema poolt õpetatud ainete õpetamiseks, kuna kostja ei ütelnud töölepingut üles põhjusel, et KL-l puudub kvalifikatsioon. Seetõttu ei ole vaja anda hinnangut kostja apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad KL kvalifikatsiooni.
40.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et töölepingu ülesütlemine on tühine ka põhjusel, et kostjal puudus hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks vallavalitsuse korraldus. Maakohus viitas, et KOKS § 50 lg 1 p 7 ja Kose valla põhimääruse § 38 lg 1 p 8 järgi peab vallavanem tegema vallavalitsusele ettepaneku valla ametiasutuse juhi vabastamise kohta. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu halduskolleegium on 11.12.2007 määruses nr 3-3-1-79-07 p-s 10 selgitanud, et tuleb eristada munitsipaalkooli direktori ja tema tööandja vahel töölepingu pinnalt tekkivaid suhteid nendest suhetest, mis tulenevad valla- või linnavalitsuse korraldatavast konkursist ja selle võitnud isiku ametisse kinnitamisest. Erinevalt töölepingulistest suhetest on viimatinimetatud suhted olemuselt avalik-õiguslikud. Ringkonnakohus viitab ka PGS § 71 lg-le 7, mille kohaselt munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Kolleegium leiab, et isikul, kellel on õigus töölepingut sõlmida, on õigus see ka üles öelda. Kuna munitsipaalkooli direktori ja tema tööandja vahel töölepingu pinnalt tekkivad suhted on eraõiguslikud suhted, siis oli vallavanemal pädevus töölepingu ülesütlemiseks ning vallavalitsuse korralduse puudumine ei muuda töölepingu ülesütlemist tühiseks.
41.Maakohus leidis õigesti, et ülesütlemise eelduseks oli hageja hoiatamine kostja poolt, kuid viimane ei teinud seda. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et TLS § 88 lg 3 järgi tuleb töötajat hoiatada üksnes juhul, kui tööleping kavatsetakse lõpetada kohustuse rikkumise või töövõime vähenemise tõttu, mitte aga usalduse kaotuse korral. Riigikohtu selgitustest tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15 (p 13) tuleneb, et TLS § 88 lg 3 kohaldub ka juhul, kui töötajaga kavatsetakse tööleping lõpetada usalduse kaotuse tõttu. Sealjuures on Riigikohus märkinud, et hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu käesoleval juhul TLS § 88 lg 3 teine lause, mis kehtestab eeldused, millal hoiatada ei ole vaja. Kostja oli hagejale etteheidetavatest tegudest teadlik pikema aja jooksul ning sellises olukorras on mõistlik, et töölepingu ülesütlemisele eelneb hoiatus. Üksnes tähelepanu juhtimist probleemidele ei saa pidada hoiatamiseks TLS § 88 lg 3 mõttes. Hoiatuses peab sisalduma selge viide töölepingu ülesütlemise võimalusele.
42.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei järginud töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg-t 4, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Endise vallavanema VJ selgituste kohaselt oli ta teadlik KL-le täiendavate ainetundide andmise põhjustest. Teenistuslik järelevalve algatati hageja suhtes 04.11.2014. Kostja käis koolis dokumentidega tutvumas 23.01.2015. Kolleegium leiab, et hiljemalt
2015 jaanuaris pidi kostja üksikasjalikult teada saama, milliseid õppeaineid KL õpetas, ilma, et selleks oleks korraldatud avalikku konkurssi. Kuna ülesütlemisavaldus esitati 2015 novembris, siis on õige maakohtu järeldus, et ka juhul, kui hageja käitumine vastaks TLS § 88 lg 1 p 5 tunnustele, siis on ülesütlemise avaldus esitatud pärast TsMS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja möödumist.
43.Ülaltoodust tulenevalt on maakohus lõppjärelduses õigesti leidnud, et kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on tühine.
44.Hageja on vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud kohtuotsust osas, milles maakohus jättis kostjalt TLS § 100 lg 5 alusel välja mõistmata hüvitise summas 2677,42 eurot. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti selles osas hagi rahuldamata. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sellel alusel on võimalik hüvitist nõuda juhul, kui töölepingu lõpetamine on kehtiv. Kui töölepingu lõpetamine ei ole kehtiv ning töölepingu lõpetab kohus, saab hüvitist nõuda TLS § 109 lg 1 alusel. Riigikohtu üldkogu on asjas nr 3-2-1-79-13 (p 32.3) selgitanud, et töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni.
45.Lisaks palus hageja vastuapellatsioonkaebuses suurendada TLS § 109 lg 1 alusel hüvitist 7190 euroni. Arvestades vaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul maakohus põhjendatult välja mõistnud hüvitise kolme keskmise töötasu ulatuses. Vastuapellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust hüvitise suurendamiseks.
46.Maakohus asus seisukohale, et töölepingu ülesütlemine 05.11.2014 oli tühine ning lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.12.2015. Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et juhul, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, siis tuleks tööleping lugeda lõppenuks alates 07.11.2015 (töölepingu lõppemise aeg erakorralise ülesütlemise avalduse järgi). TLS § 107 lg 2 kehtestab, et TLS § 107 lg 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 tehtud lahendis (p 16) selgitanud, et kohus lõpetab töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel. Seetõttu on põhjendamatu kostja taotlus lõpetada tööleping erakorralise ülesütlemise avalduses märgitud ajast. Hageja on apellatsioonkaebuse vastuses märkinud, et kuna hageja töösuhe kestis üle viie aasta, siis tuli TLS § 97 lg 2 p 3 järgi ette teatada 60 päeva, mitte 30 päeva, ning töölepingu lõppemise päevaks tuleb lugeda 04.01.2016. Kolleegium märgib, et hageja ei ole vastuapellatsioonkaebuses nõudnud töölepingu lõpetamise kuupäeva muutmist. Apellatsioonkaebuse vastuses ei saa hageja kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustada. Seetõttu tuleb maakohtu otsus jätta töölepingu lõpetamise kuupäeva osas muutmata.
47.Mis puudutab kostja väiteid maakohtu poolt menetlusnormide rikkumise kohta, siis selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise, ringkonnakohus ei tuvastanud.
48.Ülaltoodule tuginedes ei anna apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus
49.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole alust muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. Kaebuste rahuldamata jätmise tõttu jätab kolleegium poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Seetõttu puuduvad pooltel ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.