Xxxx hagi Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitiste saamiseks
Tsiviilasja hind
9867,42 eurot Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Helis Selge (IURING õigusbüroo, Kotka 26, Tallinn, epost [email protected]) Kostja Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu, asukoht xxxx, lepinguline esindaja xxxx (e-post xxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
26. september 2016 Hageja Xxxx Hageja lepinguline esindaja Helis Selge Kostja lepinguline esindaja Xxxx
RESOLUTSIOON
1.Keelduda tõendina vastu võtmast kostja Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) poolt 04.10.2016 esitatud tõendeid (Xxxx16.04.2015 kiri nr xxxx ja Xxxx Gümnaasiumi õppenõukogu 01.06.2011 protokoll nr 6-1.-4).
2.Jätta rahuldamata kostja Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) 31.10.2016 taotlus täiendava kohtuistungi korraldamiseks ning taotlus kuulata tunnistajatena üle kõik Xxxx Vallavalitsuse liikmed.
3.Võtta toimikusse kostja Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) poolt 31.10.2016 esitatud lisad (M. Pussaku 29.10.2015, 30.10.2015, 02.11.2015, 04.11.2015 e-kirjad, Xxxx31.10.2016 e-kiri, Xxxx 31.10.2016 e-kiri, Xxxx31.10.2016 e-kiri, Xxxx31.10.2016 e-kiri, Xxxx Vallavolikogu 03.12.2013 otsus nr 19) ning hageja Xxxxpoolt 10.11.2016 esitatud tõend (Xxxx Vallavalitsuse 17.05.2016 korraldus nr 280).
5.Tuvastada hageja Xxxx ning kostja Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) vahel 09.08.2010 sõlmitud töölepingu nr 18.1-3.4/4 tööandjapoolne 05.11.2015 erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.
6.Lõpetada Xxxx ning kostja Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) vahel 09.08.2010 sõlmitud tööleping nr 18.1-3.4/4 TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.12.2015.
7.Välja mõista kostjalt Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) hageja Xxxx kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 4314 eurot.
8.Jätta rahuldamata hageja Xxxx hagi kostja Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) vastu hüvitise väljamõistmiseks TLS § 100 lg 5 alusel. Menetluskulude jaotus
9.Jätta menetluskulud kostja Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) kanda 50% ulatuses ja hageja Xxxx kanda 50% ulatuses.
10.Välja mõista kostjalt Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) hageja Xxxxkasuks menetluskulud summas 2313,36 eurot.
11.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) tasuda hageja Xxxx kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Jätta hageja Xxxx taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata summa 3608,64 euro osas, millises osas jätta menetluskulud hageja enda kanda.
13.Jätta kostja Xxxx valla (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata, kuna kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.Hageja Xxxx (edaspidi hageja) esitas Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse kostja Xxxx vald (edaspidi kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitiste saamiseks.
2.TVK oma 12.01.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2507 jättis hageja avalduse rahuldamata.
3.Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas Harju Maakohtule 09.02.2016 hagi kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks. Hageja nõue ja selle põhjendused
4.Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 2677,42 eurot ja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 7190 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Hageja ja kostja sõlmisid 09.08.2010 töölepingu nr 18.1-3.4/4, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle Xxxx Gümnaasiumi direktori ametikohale. Tööülesanded sätestati ametijuhendiga. Hageja töötasu oli alates 01.01.2013 1438 eurot.
6.01.11.2014 algatas kostja korraldusega nr 677 teenistusliku järelevalve ja kontrolli hageja üle, mida muudeti osaliselt 09.02.2015 korraldusega nr 84. 30.06.2015 kinnitati teenistusliku
järelevalve õiend vallavalitsuse korraldusega nr 407, millega kohustati hagejat muuhulgas korrastama koolitöötajate töölepingud. Hageja vaidlustas osaliselt õiendi, seoses ebakorrektsete või asjakohatute ja direktori pädevusse mittepuutuvate ettekirjutustega, kuid vaidlustusest hoolimata täitis temale tehtud ettekirjutused, mida vallavanem on kinnitanud oma 15.09.2015 kirjas. 30.10.2015 tegi kostja hagejale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Hageja keeldus töölepingu lõpetamise ettepanekust.
7.05.11.2015 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millega öeldi hagejaga tööleping üles alates 07.11.2015 usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, viimane tööpäev 06.11.2015.
8.Kostja on ülesütlemist põhjendanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 74 lg 6, korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 5 lg 1 ning ametijuhendi p 4 ja p 3.1.5 rikkumisega. Rikkumine seisneb 2011 hageja tütrega Xxxxsõlmitud töölepingu nr 168 muutmises 2011-2015 avalikke konkursse korraldamata ning seeläbi Xxxxebavõrdsesse eelisseisundisse asetamises.
9.Xxxxtöölepingu sisuline muutmine, st töökoormuse suurendamine ning õppeainete lisandumine, toimus 2011-2012 ning pärast seda ei ole Xxxxtöölepingut sisuliselt muudetud. KVS vastav redaktsioon jõustus alles 01.04.2013. Arvestades, et pärast vastava seaduse jõustumist ei ole väidetavat rikkumist Xxxxtöölepingu muutmise näol toime pandud ning varem kehtinud KVS vastavasisulist sätet ei sisaldanud, siis on asjakohatu viidata KVS § 5 lg 1 rikkumisele perioodil 2011-2015.
10.Õpetajaga Xxxx29.08.2011 sõlmitud töölepingu kohaselt asus Xxxxtööle õpetaja ametikohal osalise koormusega. Õpetajad võetaksegi tööle õpetaja ametikohale, mitte konkreetse õppeaine õpetaja ametikohale, kuba õpetajana tööle võetud isik võib õpetada kõiki õppeaineid, milles tal on olemas vastav kvalifikatsioon. Tavapärane on, et üks õpetaja õpetab paralleelselt erinevaid õppeaineid. Õpetaja ametikohale on tööle võetud kõik Xxxx Gümnaasiumi õpetajad. Xxxxõpetatavateks aineteks olid õigusteaduse alused koos e-õppe tutvustusega kokku 3 õppetunni ulatuses, inglise keele tunnid 2 õppetunni ulatuses ning mittestatsionaarses õppes 5 tunni ulatuses. Xxxxkoormus jäi kokku lepitud osalise tööaja piiridesse. Õpetajal Xxxxoli olemas kõikide määratud õppeainete andmiseks nõuetele vastav kvalifikatsioon, mida hageja on kostjale tõendanud oma 04.04.2014 edastatud dokumentidega ja seda 1,5 aastat enne töölepingu ülesütlemist.
11.PGS § 74 lg 6 normi eesmärgiks ei ole korraldada konkursse juba nõuetekohaselt tööle võetud õpetajatele nende kvalifikatsioonile vastavate täiendavate õppetundide juurde andmiseks. Seadusandja eesmärgiks on olnud keskenduda konkreetse inimese värbamise protsessile ning järgida tuleks esmalt, et koolis ei töötaks vastava kvalifikatsioonita töötajaid ning, et uusi töötajaid ei võetaks tööle konkurssi korraldamata. Xxxxvõeti tööle avaliku konkursi korras ning tal on vastav kvalifikatsioon kõigi tema poolt õpetatavate õppeainete andmiseks. Alates 23.01.2012 muudeti Xxxxtöölepingut ning lisandus ühiskonnaõpetuse õppeaine 1 ainetunni ulatuses. Alates 01.09.2012 muudeti Xxxxtöölepingut ning suurendati tema töökoormust täiskoormusele, seejuures sisaldus muudatus osade õppetundide arvu suurenemises ja teiste õppetundide arvu vähenemises ja klassijuhataja kohustuse lisandumises. Eraldi õppeainena lisandus ka peremajandus, mida käsitletakse osana õigusteaduste aluste õppeainest. Pärast 01.09.2012 on Xxxxtööleping muutunud üksnes mõningal määral tunnimahtude ja seoses õppekava muutumisel tema poolt õpetatavate ainete ümberkorraldamisega. Igat ainetundi ei saa automaatselt käsitleda kui uut ametikohta PGS mõttes, oluline on arvestada, et teataval määral ainetundide ümberjaotumine õppekavas on koolitöö tavapärane osa.
12.PGS § 74 lg 2 p 6 kohaselt kinnitatakse koolitöötajate koosseis kooli pidaja kehtestatud korras. Kooli pidajaks on käesoleval juhul kostja. Hageja on alates ametisse asumisest iga-aastaselt kinnitanud koolitöötajate koosseisud vallavalitsusega ning vastavas küsimuses 25.08.2015
pöördunud teenistusliku järelevalve õiendist ajendatult veelkord vallavanema ja haridusnõuniku poole, kes kinnitasid, et direktorina on hagejal õigus ja kohustus personali juhtimiseks ja vahetamiseks kinnitatud eelarve piires ning vallavalitsus on asjaoludega kursis. Sama kirjavahetusega kinnitati ka uue õppeaasta koolitöötajate koosseis ehk kostja on olnud iga-aastaselt töötajate koosseisuga kursis ning selle ka kinnitanud. Hageja on korduvalt kostjale selgitanud Xxxxja teiste õpetajate töölepingute muudatuste põhjuseid, mis tulenesid erakorralisest vajadustest, seoses avalike konkursside ebaõnnestumise või õpetajate ootamatute töölepingute lõpetamistega. Hageja on alati tegutsenud kooli parimatest huvidest ja majanduslikust otstarbekusest lähtudes. Hageja ametijuhendi p 5 tulenevaks kohustuseks on kanda vastutust kooli üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
13.Hageja on korraldanud konkursse nii õpetaja Xxxxpoolt antavate õppeainete kui ka paljude teiste õppeainete osas. 2015 alguses kuulutati välja konkurss täiskoormusega inglise keele õpetaja ametikohale, kuid õpetaja ametikohale valitud isik töölepingut sõlmima ei ilmunud, mistõttu oli kool septembrikuus olukorras, kus õppeaasta alguseks õpetaja puudus. Nimetatu näitab ametikohtadele konkursside korraldamist ja nende tulemusi, samuti seda, kui raske on leida kvalifitseeritud õpetajaid. Kooli sekretär Xxxx on kinnitanud ametikonkursside korraldamist ja õppetundide jagamist ning seda, et jooksvalt on teavitatud nii hoolekogu kui ka kooli pidajat.
14.Ametijuhendi p 3.1.2 kohaselt määrab ja komplekteerib kooli personali koosseisu kooli direktor kooskõlastatult vallavalitsuse ja hoolekoguga. Kõik töölepingute muudatused on toimunud vallavalitsuse kui tööandja teadmisel ja nõusolekul. Praktikas ei ole otstarbekas korraldada konkursse olukordades, kus juba olemasolevad ja kvalifikatsioonile vastavad õpetajad on valmis ja võimelised andma tekkinud lisatunde. Lisaks kohaldub õpetajate töölepingutele TLS ning PGS-is on võimalik teha üksnes töölepingu seaduse suhtes erisusi. Tulenevalt TLS § 28 lg 2 p 10 oli hageja kohustatud pakkuma osalise tööajaga töötavatele õpetajatele võimalust täistööajaga töötamiseks ja vastupidi. Seejuures on ka PGS sätestatud õpetajate töölepingute sõlmimise normi eesmärk täidetud, kui töölepingut muudetakse nõuetekohaselt tööle võetud ja kvalifikatsioonile vastava õpetajaga.
15.Sarnaselt õpetajaga Xxxxon konkursside väliselt antud eriolukordades õppetunde juurde veel väga mitmetele teistele õpetajatele, on kostja pidanud töölepingu rikkumiseks üksnes hageja tütrega neli aastat tagasi sõlmitud töölepingut ja selle muutmist. Ka 28.10.2015 toimunud ainekomisjoni protokollist nähtub õppealajuhataja ettepanek osalise koormusega õpetajatel võimaluse korral asuda tööle täistööajaga ja 04.11.2015 ainekomisjoni protokollist nähtub, et kõigilt õpetajatelt küsiti töökoormuse soovi kohta. Selline selektiivne töölepingu väidetavate rikkumiste otsimine näitab selgelt kostja pahatahtlikkust ja õigusliku aluseta tegutsemist. Ühegi õpetaja töölepingu osas ei ole vald esitanud pretensioone ega pidanud vastavaid asjaolusid töölepingu rikkumiseks. Hageja ei ole loonud ebavõrdset eelist ainult oma tütrele. Õppetundide jaotamine ja konkreetsete õppeainete andmine õpetajale Xxxxvõi ühelegi teisele õpetajale, ei ole kunagi tulnud otseselt hageja poolt, vaid vastav töökorraldus on õppealajuhataja pädevuses.
16.Kostja, vaatamata sellele, et hageja suhtes algatati teenistuslik järelevalve enam kui aasta tagasi, ei ole kordagi pidanud vajalikuks juhtida hageja tähelepanu, et töölepingute muutmise korda tuleks korrigeerida või ebaõigesti muudetud töölepingud tagasi muuta. Hagejale tehti üksnes üldsõnaline ettekirjutus viia töölepingud kooskõlla kehtiva seadusandlusega, mida hageja endale teadaolevalt on ka teinud ning kostja ei ole vastupidiseid etteheiteid teinud. Hageja on 08.09.2015 teenistusliku järelevalve täitmise dokumendis andnud teada, et seoses ettekirjutuse punktiga, viia töölepingud kooskõlla kehtivate õigusaktidega, vajab direktor juriidilist abi. Hageja pöördus vastavates küsimustes kostja poole ja kostja jurist-sekretär kaasabil töölepingud uuendatud. Hageja on korduvalt küsinud ka vallavanemalt selgitusi seoses töölepingutele tehtud ettekirjutustega, kuid saanud vastuseks üksnes vajaduse töölepingute korrigeerimiseks. Vallavanema käitumine teenistusliku järelevalve protsessis ja töölepingu ülesütlemisel on olnud selgelt pahatahtlik, ettekavatsetud ning TLS § 28 lg 1 sätestatud lojaalsuskohustust rikkuv. Hageja on oma kohustuste
täitmisel lähtunud kostja korraldustest ning kostja on haridusnõuniku või vallavanema kaudu olnud ka töölepingute sõlmimise ja muutmise asjaoludega alati kursis, seega ei ole hageja töölepingut rikkunud. 01.04.2015 teenistusliku järelevalve õiendis oli Xxxxosas välja toodud üksnes liiga suur ainetundide arv, mis ületas õpetaja ettenähtud tööaega, millest tulenevalt sai järeldada, et Xxxxosas tuleb vähendada tundide arvu, mida hageja ka tegi. Hageja ei olnud teadlik, mida kostja töölepingute osas ette heidab ning mida uutest töölepingu redaktsioonides oodatakse. Kostja ei pidanud ka parandatud töölepingu saamisel vajalikuks märkida, et tööandja ootab muudatusi ainetundide jaotamise osas või, et hageja peab tagantjärgi korraldama konkursid kõigi ainetundide osas, mis olid mitme aasta vältel jagatud konkursse korraldamata. Arusaamatuks jääb ka, kas kostja pidas silmas tagantjärele konkursside korraldamist üksnes õpetaja Xxxxainetundide osas või ka kõigi teiste sarnaselt õppetunde saanud aineõpetajate tundide osas. 19.05.2015 toimunud teenistusliku järelevalve koosoleku protokollist ei nähtu hageja teadmine või lubadus selles osas varasemaid lepinguid muuta. Protokollist nähtub, et kostja teadis juba 2015 maikuus väidetavast probleemkohast, kuid ei pidanud sel hetkel rikkumist piisavalt oluliseks, et oleks veel põhjustanud usalduse kaotuse, kuigi ainetundide jaotamine oli ometigi toimunud juba kolm aastat varem.
17.Isegi, kui hageja on toime pannud rikkumise, siis ei ole kostja pidanud rikkumist (TLS § 88 lg 1 p 3) iseenesest töölepingu ülesütlemise aluseks, vaid on öelnud lepingu üles üksnes usalduse kaotuse tõttu (TLS § 88 lg 1 p 5). Usalduse kaotus tähendab reeglina töötajapoolset tööandja petmist, vargust, ebaõigete andmete esitamist või muul viisil ebaausat käitumist. Käesoleval juhul ei nähtu vähemalgi määral hageja poolset pettust, vargust või muid usalduse kaotust põhjustavaid asjaolusid. Hageja on teinud kostjaga igakülgselt koostööd, esitanud täies mahus tõeseid andmeid ja dokumente, palunud kostja abi ja suuniseid kohustuste täitmisel, hoidnud igakülgselt kostjat kursis koolis toimuvaga ning küsinud vajadusel alati nõusolekut enne otsuste vastuvõtmist.
18.Kostja ei ole enne töölepingu ülesütlemist hagejat ei suuliselt ega kirjalikult hoiatanud TLS § 88 lg 3 alusel. Rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada.
19.Kostja ei ole järginud töölepingu ülesütlemisel mõistlikku aega TLS § 88 lg 4 tähenduses. Kostja on algusest peale ja jooksvalt olnud kursis kõigi erakorraliste ainetundide jagamisega õpetajate vahel ja kõigi õpetajate töölepingute muutmisega. Kostja on olnud töölepingu ülesütlemise aluseks olevatest väidetavatest rikkumistest teadlik juba neli aastat. Asjaolu, et kostja vallavanem on vahepeal muutunud ei muuda kehtetuks fakti, et varasem kostja vallavanem andis hagejale just sellised korraldused ja juhised. Kostja uue vallavanema eriarvamust ei saa pidada rikkumiseks hageja poolt. Lisaks on kostja praegune vallavanem ametis olnud juba 2013 detsembrikuust. Uus vallavanem ja haridusnõunik on olnud koolitöötajate koosseisu ja õpetajate ametikohtadega kursis ka jooksvalt, kuna vastavad koosseisud on vallavalitsusega kooskõlastatud iga-aastaselt. 03.04.2014 on kostja vallavanem edastanud hagejale e-kirja, järelpärimise Xxxxosas, pärast mida on hageja uuele vallavanemale teinud üksikasjalikult teatavaks kõik Xxxxtöölepingu muutmist puudutavad asjaolud ja esitanud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Vallavalitsuse korralduse nr 677 alusel viidi Xxxx Gümnaasiumis 23.01.2015 läbi ka paikvaatlus, mille käigus tutvuti muuhulgas põhjalikult ka kooli töötajatega sõlmitud töölepingutega. Hageja esitas selgitused ja parandusettepanekud õiendi osas juba 2015 aprillikuus, so kolm kuud enne õiendi kinnitamist, kuid nii parandusettepanekud kui ka hageja selgitavad küsimused on jäetud õiendisse sisse viimata ja hageja küsimustele vastamata. Teenistusliku järelevalve õiend kinnitati 2015 juunikus, so rohkem kui neli kuud enne hageja töölepingu ülesütlemist. Ca neli kuud, pärast teenistusliku järelevalve teostamist, reageerida töölepingu ülesütlemisele on ebamõistlik aeg. Oluline on justnimelt järelevalve teostamise ja võimalike probleemkohtade selgumise aeg.
20.Töölepingu ülesütlemine on ka tühine, kuna kostjal puudus hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks KOKS §-st 50 lg 1 p 7 ja kostja põhimääruses §-st 38 lg 1 p 8 tulenev vallavalitsuse poolne korraldus ja õiguslik alus.
21.Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel hageja viie kuu keskmise töötasu suuruses summas 7190 eurot. Arvestades töösuhte kestust, kostja äärmiselt pahatahtlikku käitumist, hageja maine ning tervise olulist kahjustamist, on mõistlik ja hageja huve arvestav mõista hüvitis välja vähemalt viie kuu keskmise töötasu suuruses summas. Hageja palub kostjalt välja mõista ka hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel summas 2677,42 eurot. Asjakohatud ja vastuolulised on etteteatamistähtaja järgimata jätmisel kostja viited õpetajate 02.10.2015 pöördumisele ja väidetavale tagakiusamise kartusele. Tööleping on üles öeldud üle kuu aja pärast õpetajate pöördumise esitamist, mis näitab, et selle aja jooksul väidetavat tagakiusamist ilmselt ei kardetud. Kostja vastuväited
22.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
23.05.07.2011 käskkirjaga nr 39 kuulutas hageja välja konkursi mitme õpetaja ning 0,2 kohaga gümnaasiumi õppealajuhataja ametikohale, samuti mitme majandusmeeskonna liikme vabade ametikohtade täitmiseks. Õpetajate vabade ametikohtade hulgas kuulutati välja konkurss ka õigusõpetaja aluste õpetaja ametikohale, koormusega kaks nädalatundi, kus oli ainsaks kandidaadiks Xxxx. Xxxxkinnitati õigusteaduste aluste õpetaja ametisse.
24.Hageja ja Xxxxvahel sõlmiti 29.08.2011 tööleping nr 186, mille kohaselt Xxxxasus tööle alates 29.08.2011 õpetaja ametikohale osalise koormusega. Lisaks õigusteaduse aluste 2 õppetunnile 4. klassiastmes, s.o gümnaasiumiastmes, hakkas Xxxxõpetama gümnaasiumiastmes veel 2 õppetundi nädalas inglise keelt, e-õppe tutvustust 1 õppetund ning alates 01.10.2011 ka inglise keel mittestatsionaarses õppes 5 õppetundi nädalas. Järgnevate poolaastate jooksul lepiti kokku täiendavalt veel ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse tundide andmises olulises mahus ning mitme valikaine õppetundide andmises. Xxxxtööleping muutus osalise koormusega ametikoha asemel täistööajaga ametikohaks alates 01.09.2012. Xxxxkoormus alates 01.09.2012 ja järgnevate poolaastate lõikes on olnud vastavalt 29 27, 42, 41, 39, 39 ja 36 õppetundi.
25.07.03.2014 kontakteerus hagejaga ja kostja vallavanemaga e-kirja teel Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), ajendatuna kodaniku pöördumisest, mille kohaselt Xxxx Gümnaasiumis töötab õpetaja, kelle koormus nädalas on 42 tundi ning, kelle tunnid jäävad sageli ära. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel töötas õpetaja Xxxxveel ka 0,403 ametikohaga Tallinna Teeninduskoolis. Hageja vastas kirjale selgitusega, milles muuhulgas märkis, et ühiskonnaõpetuse õpetaja suur töökoormus on selgitatav senise ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja lahkumisega Xxxx Gümnaasiumist ning, et kevadel 2014 kuulutab Xxxx Gümnaasium uue konkursi muuhulgas ühiskonnaõpetuse õpetaja ametikohale.
26.Ajendatuna HTM-ist laekunud informatsioonist saatis vallavanem hagejale 03.04.2014 järelpärimise, milles paluti esitada õpetaja Xxxxkvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mille alusel õpetajale Xxxxomistati 31.08.2012 vanempedagoogi ametijärk; vabadele ametikohtadele väljakuulutatud konkursside dokumendid alates 2011, sh hoolekogu poolt kehtestatud konkursi läbiviimise kord; dokumendid, mis tõendavad Xxxxõppetundide hindamist ja analüüsi. 04.04.2014 edastati vallavalitsusse soovitud dokumendid.
27.Xxxx Vallavalitsuse 04.11.2014 korraldusega nr 677 algatati teenistuslik järelevalve Xxxx Gümnaasiumi direktori üle, millise lõpuleviimise tähtaega pikendati Xxxx Vallavalitsuse 09.02.2015 korraldusega nr 84. 01.04.2015 edastati hagejale vallavanema 31.03.2015 kirjaga nr 11-9/709 õiendi projekt tutvumiseks. Õiendi projektis (lk 10-11) oli osutatud, et koolis viiakse läbi avalik konkurss osakoormusega õpetaja leidmiseks, aga isik vormistatakse tööle täiskohaga, et sama isik annab vastava pädevuseta tunde põhikoolis ja gümnaasiumis, koormuste jagamisel puudub läbipaistvus ja mõistlikkus, koolis on tööl õpetaja (direktori tütar), kellel on ainetunde rohkem (39 ainetundi), kui on õpetaja tööaeg, sama õpetaja on EHIS andmetel tööl ka veel teises
koolis. Õiendi projekti ettekirjutuseks nr 6 oli viia töölepingud kooskõlla kehtivate õigusaktidega, tähtajaks 01.05.2015.
28.Hageja esitas 16.04.2015 kirjaga nr xxxxXxxx Gümnaasiumi direktori poolsed arvamused ja ettepanekud õiendi projekti kohta. Hageja leidis oma kirjas, et laused, mis puudutavad direktori tütart, tema poolt antavate ainetundide arvu ning töötamist ka teises koolis, väljuvad hea tava ja eetilisuse piiridest ning püstitas rida küsimusi, mis tuleks seoses direktori tütrega selgeks rääkida.
29.19.05.2015 toimus hageja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamiseks koosolek teenistusliku järelevalve menetluse raames, millel osalesid õiendi koostajad ning hageja. Protokollist nähtub, et üks õiendi koostajatest, Tiina Roosimägi, juhtis tähelepanu mõne õpetaja suurele töökoormusele. Hageja väitel plaanis ta töölepingud ringi vormistada sügisel. Abivallavanem Xxxxjuhtis tähelepanu, et õpetaja võeti tööle osakoormusega, nüüd töötab täiskoormusega, täiendava koormuse osas aga konkurssi ei korraldatud, mille peal hageja märkis: “Esimesel aastal võeti Xxxxainult õiguse aluste õpetajaks. Edasi lisandus valikainete andmine õpilaste valikute alusel. Kui mul on vastava kvalifikatsiooniga õpetaja koolis, siis ei pea korraldama konkurssi“ ning, mille peale Xxxxteatas: „ajutiselt võis nii tööd korraldada. Selle aja jooksul pidanuks korraldama puuduolevatele töökohtadele avaliku konkursi.“ Protokollist nähtub, et hageja palus määrata töölepingute õigusaktidega kooskõlla viimise osas tähtajaks 01. oktoober.
30.Xxxx vallavalitsuse 30.06.2015 korraldusega nr 407 kinnitati Xxxx Gümnaasiumi teenistusliku järelevalve õiend, kust oli eemaldatud töölepingutega seonduv ja alles oli jäetud ettekirjutus viia töölepingud kooskõlla kehtiva seadusandlusega, tähtajaks 01.10.2015. Korraldus koos õiendiga edastati hagejale 15.07.2015. Hageja pöördus kostja poole 14.08.2015 kirjaga nr 1-8/350 „Xxxx Gümnaasiumi teenistusliku järelevalve õiendi vaidlustamine“ soovides õiendi ja selle lisade dokumendiregistrist eemaldamist ning konkreetsete muudatuste tegemist õiendis vastavalt tema poolt muudetud ja lisatud õiendi tekstile. 07.09.2015 ja 08.09.2015 edastas hageja kostjale kirjad vastavalt nr 1-8/344-2 ja 1-8/344-3 ettekirjutuse täitmise kohta. Kirjas nr 1-8/344-3 märkis hageja, et seoses ettekirjutusega nr 6, viia töölepingud kooskõlla kehtivate õigusaktidega, alustab hageja töölepingute lisade vormistamisega kokkulepete sõlmimiseks töökoormuse jne osas 2015/16 õppeaastaks planeeritult teisest septembrikuu nädalast. Samuti märkis hageja, et on valmis koostööks temast pädevamate spetsialistidega Xxxx Gümnaasiumi töötajate ja õpetajate töölepingute vormistamisel, soovides juriidilist nõustamist kostja juristiharidusega töötajate poolt. Kostja oma 15.09.2015 kirjaga nr 11-9/1824-1 jättis õiendi muutmata, kuna hageja oli tehtud ettekirjutused suures osas täitnud. Töölepingute vormistamisel nõustas 23.09.2015 toimunud kohtamisel hagejat ja Xxxx Gümnaasiumi sekretäri Xxxxt kostja jurist-volikogu sekretär. Juttu oli õppeaasta 2015/2016 esimeseks poolaastaks vormistatavatest töölepingu lisadest. Juristile saadeti ülevaatamiseks kahe õpetaja, sh Xxxx, töölepingu lisa 2015/2016 esimeseks poolaastaks, millele jurist tegi mõningad omapoolsed parandusettepanekud.
31.24.09.2015-01.10.2015 peeti mahukat e-kirjavahetust hageja ja vallavanema vahel seoses töölepingute esitamisega vallavalitsusele. 01.10.2015 esitas hageja paberkandjal kostjale soovitud 11 töölepingut koos lisadega.
32.16.10.2015 kirjaga nr 11-9/2373 „Selgituste ja tõendite vajalikkus“ soovis vallavanem seoses töölepingutega informatsiooni koos tõenditega avalike konkursside korraldamise kohta põhiainete inglise keele, ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse õpetajate ametikohtadele või selgitusi, miks konkursse ei ole korraldatud. 23.10.2015 kirjaga nr 1-8/79-1 esitas hageja selgitused, millel oli lisatud: 1) põhjalik ülevaade konkursside korraldamisega seotud tegevustest 2015 suvel; 2) õppealajuhataja Xxxxkoostatud põhjalik ülevaade valikainete kujunemisest Xxxx Gümnaasiumis ja õpilaste registreerumisest valikainete tundidesse: 3) väljavõte e-kirjavahetusest vallavanema ja hageja vahel ajavahemikul 24.09.2015-01.10.2015 töölepingute valda edastamise teemal.
33.Xxxx Gümnaasiumi direktori 08.06.2015 käskkirjaga nr 1-3/35 kuulutati välja konkurss muuhulgas põhikooli/gümnaasiumi inglise keele õpetaja ametikohale (1,0 ametikohta, tähtajatu tööleping). Kuulutus avaldati Õpetajate Lehes ja CV Keskuses. Kuulutustes oli ära märgitud põhikooli ja gümnaasium. 02.07.2015 Xxxx Gümnaasiumi vabade ametikohtade konkursikomisjoni koosoleku protokollist nr 23 nähtub aga, et kui kandidaat Xxxxmärkis, et soovib tunde anda 1-12. klassini, siis teatas hageja: „Meil algab inglise keele õpe 2. klassist. Gümnaasiumis pole tunde anda, seetõttu pakuksime 5.-9. klassi tunde.“ Oma vastuses leidis hageja, et aastatel 2011-2013 on ta ametikonkursside osas direktorina lähtunud seadustest ja otstarbekuse printsiibist, läbi haridusnõuniku on tema tegevustest olnud alati teadlik kooli pidaja. Hageja osutas 04.04.2015 (tegelikult 04.04.2014) kirjaga nr 1-8/649 saadetud tõendusmaterjalidele lehekülgedel 47-78. Vastuses hageja leidis, et 2011 ametikonkursiga osalise koormusega tööle võetud õigusteaduste aluste õpetaja kvalifikatsioon vastas ka inglise keele õpetaja kvalifikatsioonile ning, et 2011 septembri alguses avaldasid tollase 12. klassi 13 õpilast kirjalikult soovi õppida õpetaja Xxxxjuhendamisel inglise suhtluskeelt. Tollane õppealajuhataja leidis võimaluse soovitud 2 tundi tunniplaani lisada. Hageja selgitas, et 2011 sügisel alustati mittestatsionaarsesse õppesse õpilaste vastuvõttu. Kuna ei olnud võimalik prognoosida, millistesse klassidesse ja millisel määral avaldusi laekub, oli kokkulepe kooli pidajaga, et proovitakse alates 28.09.2011 hakkama saada oma õpetajatega ja lisakonkurssi ei korraldata õppekava õpetamiseks mittestatsionaarses õppes. Xxxx Gümnaasiumi õpetajad olid nõus panustama. Õpilaste vastuvõtt mittestatsionaarsesse õppesse lõppes 28.09.2011, mistõttu jaotati õpetajate vahel mittestatsionaarse õppe tunnid just 28.09.2011 ja vormistati vastavalt töölepingute lisad. Õppeaastal 2012-2013 vähenes mittestatsionaarsete õppurite arv Xxxx Gümnaasiumis tuntavalt ja vähendati õhtuti eraldi töös hoitavate mittestatsionaarsete klasside arvu. Õppeaastal 2013-2014 integreerisid nad mittestatsionaarse õppe õpilased statsionaarse õppe klassidesse individuaalsete õppekavade alusel. Hageja leidis, et tegevus 2011 sügisel oli otstarbekas ning seetõttu ei olnud vajadust 2013 sügisel õpetajaid koondada. 2013 sügisel lõpetas noor, seni põhikeeles inglise keelt õpetav õpetaja, oma õpingud magistriõppes ja omandas õiguse inglise keelt õpetada ka gümnaasiumis. Teades, et 2013 sügisest alates on Xxxx Gümnaasiumis piisavalt kvalifikatsiooniga inglise keele õpetajaid, ei olnud otstarbekas välja kuulutada ametikonkurssi inglise keele õpetaja leidmiseks aastatel 2010-2013. 2012 augustis avaldas pensioniealine inglise keele õpetaja soovi töötada osalise koormusega, õppealajuhataja sõlmis kokkulepped koolis töötavate õpetajatega. Ajaloo õpetaja sai oma tundide normkoormuse täis vaid ajalugu õpetades, kuid loobus ühiskonnaõpetuse tundidest. Hageja väitis, et kooli teavitati tekkinud olukorras ja pakuti välja lahendusvariandid. Kooli pidaja leidis otstarbeka olema lahenduse, mis siiski oli ajutine ja arvati toimivat vaid eriolukorras õppeaastal 2012-2013. Seoses inimeseõpetuse ainetunniga selgitas hageja, et see sisaldab gümnaasiumi õppekava kohaselt paljusid õigusõpetusega seotud eriaineid, põhikooliski on see aine seotud ühiskonnaõpetuse valdkonnaga. Inimeseõpetuse õpetaja kvalifikatsioon koolis oli rohkem kui ühel õpetajal, mistõttu ei olnud otstarbekas mõne tunni pärast ametikonkurssi välja kuulutada. Hageja selgitas ka, et olukorras, kus koolis töötavad kvalifikatsiooniga töötajad, kuid õpilaste arv oli aastatel 2010-2015 langustrendis, samuti anti HTM-st aastate jooksul erinevaid signaale gümnaasiumide säilimise teemadel Eestis, tundus raha kokkuhoiu mõttes otstarbekas mitte kuulutada välja ametikonkursse 1-2-3 ainetunni õpetajate leidmiseks, sest tunnikoormuse vähenedes pidanuks tööle võetud õpetajaid koondama hakkama. Hageja osutas ka, et suvel konkursiga tööle valitud inglise keele õpetaja ei ilmunud töölepingut sõlmima, mistõttu tuli taas ajutiselt käesolevaks õppeaastaks uuele õpetajale plaanitud tunnid erinevate õpetajate vahel ära jaotada. Loodusainete õpetaja töölt lahkumine katseajal aga kinnitab hageja sõnul fakti, et ametikonkurssidel ei pruugi tööle saada asjalikke ja tööga toimetulevaid õpetajaid.
34.27.10.2015 pöördus vallavanem samasisuliste kirjadega nr 11-9/2445 ja 11-9/2447 nii Tartu Ülikooli kui ka HTM poole, selgitamaks välja, kas õpetajal Xxxxon pädevus õpetada inglise keelt gümnaasiumis. Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži direktor oma 30.10.2015 vastuses märkis, et magistritasemega võrdsustatud kõrgharidust õigusteaduses ei ole nende arvates võimalik võrdsustada võõrkeelte või laiemalt humanitaaralase magistriharidusega, mida
gümnaasiumi inglise keele õpetaja puhul nõutakse, ka siis, kui õigusteaduse õpingud on läbitud inglise keeles. University of Cambridge ESOL Examinations „Teaching Knowledge Test“ on koostatud nii, et see oleks jõukohane ka B1 keeletasemega inglise keele oskajale. Selle testi sooritamiseks ei pea läbima mingit erikoolitust, mis tähendab, et test moodulite taga pole tegelikku õppetööd ega oma õpetamispädevuse täiendamist. Nimetatud kirjas väljendatud seisukohta toetas ka mõnevõrra hiljem, 13.11.2015 kirjas 3.1-12/15/6251-3 HTM.
35.30.10.2015 kirjaga nr 18.1-8/2477 tegi vallavanem hagejale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks kokkuleppel, millest hageja keeldus oma 04.11.2015 vastusega.
36.05.11.2015 kirjaga nr 18.1-8/2503 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5, § 97 lg 2 alusel etteteatamistähtaega järgimata alates 07.11.2015, viimane tööpäev 06.11.2015. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli ajavahemikul 2011-2015 avalike konkursside korraldamata jätmine hageja poolt tütrega kokkulepitud põhiainete (inglise keel, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus) õppetundide osas. Avalduses on nenditud, et avaliku konkursi korraldamise nõude korduv rikkumine ei ole pelgalt töökohustuste korduv täitmata jätmine, vaid on seotud hageja tütre ebavõrdsesse eelisseisundisse asetamisega ning on seostatav alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVS § 5 lg 1 alusel ametiseisundi korruptiivse kasutamisega. Seega kaotas kostja usalduse hageja kui Xxxx Gümnaasiumi direktori suhtes ning usaldust ei ole võimalik taastada. Avaldus anti hagejale üle ja vallavanema 05.11.2015 käskkiri nr 18.1-1./34 „Töölepingu erakorraline ülesütlemine“ tehti hagejale teatavaks 05.11.2015.
37.Hageja on rikkunud PGS § 74 lg 6 ja enne 01.09.2013 kehtinud PGS § 75 lg 5 ja 6. Käsitledes PGS-ist (sh juba 15.09.1993 vastu võetud PGS) tulenevat õpetaja ametikoha täitmist konkursi (võistluse) teel koosmõjus õpetajalt nõutava vastavusega kvalifikatsiooninõuetele (Haridusministri määrus „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ nii 21.12.1998 vastu võetud määruse algtekst kui ka 26.08.2002 määrusega nr 65 vastu võetud redaktsioon) ei ole õige hageja seisukoht, et PGS § 74 lg 6 mõte ja seadusandja eesmärk on konkursi läbiviimise nõue ainult isiku töölevõtmisel, sõltumata õppeainest, mille õpetamiseks ta tööle kandideerib. Vastasel korral kaoks ära konkursi moment kõigi tööle soovijate vahel, kes omavad nõutavat kvalifikatsiooni vaba ametikoha aines või ainevaldkonnas. Iga käesolevas asjas olulise põhiaine (inglise keele, ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse) tundide andmist ei olnud õiguspäraselt võimalik avaliku konkursita tähtajatult kokku leppida hagejaga kui õigusteaduse aluste õpetajaga. Ka hilisema määruse HTM 29.08.2013 määrus nr 3 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 5 lg 1 alusel kohaldub 26.08.2002 määrus nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ senimaani õpetajale, kes 01.09.2013 seisuga töötasid õppeasutuses pedagoogiga. Nimetatud määruse § 22 pealkirjas ja sisu on reguleeritud sõnaselgelt gümnaasiumi ühe või kahe aine õpetaja kvalifikatsiooninõuded, hageja on gümnaasiumis andnud tähtajatult kolme põhiainet ning lisaks valikaineid kuni 2 ametikoha koormuse mahus.
38.Hageja ei ole tõendanud 2011-2015 konkursside korraldamist ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse õpetaja ametikohale. 2011-2015 läbiviidud ainus konkurss inglise keele õpetaja ametikohale toimus suvel 2015 ja sellega ei plaanitud hõlmata Xxxxpoolt antavaid õppetunde. Hageja ei ole 2011-2015 korraldanud avalikke konkursse enda tütrega kokku lepitud põhiõppeainete õppetundide osas.
39.PGS § 74 lg 6 ja varasem PGS § 74 lg 6 ei välista ootamatute olukordade esinemisel õppetundide andmise kokkuleppimist ajutise täiendava tööülesandena või tähtajalise töölepinguga. Koosmõjus enne 01.09.20136 kehtinud PGS redaktsiooni § 75 lg 6 saab tuletada, et konkursside korraldamise kohustus on käesoleval ajal täidetud, kui ootamatu olukorra tekkimisel direktor korraldab avaliku konkursi hiljemalt ühe aasta jooksul ootamatu olukorra tekkimisest. Täpsemat konkursi korraldamise aega ei ole PGS-is sätestatud. Käesoleval juhul sõlmis hageja oma tütrega Xxxxtöölepingus ja selle lisades kokkulepped juba eelnevalt nimetatud põhiainete andmiseks tähtajatult ning ei pidanud vajalikuks ajavahemikult 2011-2015 nende õppetundide andmiseks
ühtki konkurssi korraldada. Asjaolust, et hageja on igal aastal edastanud valla raamatupidamisele nn tarifikatsioonid, sest õpetajatele arvestab töötasu kostja raamatupidamine, ei saa järeldada töölepingute sõlmimise kooskõlastamist kostjaga. Hageja on erinevatel aastatel edastanud kostjale Xxxx Gümnaasiumi koosseisu kinnitamiseks, kus on toodud ametikohtade koormuseline koguarv ametikohtade lõikes. Koosseisu kinnitamise dokumentidest ei saa järeldada, et selle kaudu on vallavanem ja haridusnõunik olnud teadlik, kuidas nt õpetajate ametikohtade koguarv konkreetsete õpetajate vahel on jagatud. Direktori poolt välja pakutud koosseisu kinnitamisest ei saa järeldada, et vallavalitsus on lahendanud või heaks kiitnud direktori lahendada olevaid üksikküsimusi, millisele aineõpetajale konkreetselt kui suur koormus määrata või kas konkreetse aine õpetajaga kokku leppida nende õppetundide andmises, mille osas ta ei ole läbinud avalikku konkurssi. Koguarvu kooskõlastamine on olnud vallavalitsusele vajalik personali tarbeks mõeldud rahaliste vahendite planeerimisel ning arvestamisel. Konkursi vajaduse üle otsustamine, õppetundide jagamine vastavuses õigusaktidega ning töölepingute sõlmimine ja muutmine on gümnaasiumi direktori pädevuses ning vallavalitsus ei peaks jooksva töö käigus ilma vajaduseta direktori pädevuses olevatesse tööülesannetesse sekkuma. Endine kostja vallavanem Xxxxon oma kirjalikes selgitustes märkinud, et ta teadis, et õpetajaga Xxxxon sõlmitud tööleping, kuid lepingu üksikasju ta ei tea. Samuti saab järeldada, et endine vallavanem oli informeeritud küll 2011 ja 2012 sügisel õppetundide jaotamisest seoses mittestatsionaarse õppe käivitumisega ilma aineõpetajate ametikonkursse korraldamata, kuid endise vallavanema selgitusest ei saa välja lugeda, et ta oli teadlik Xxxxle õppetundide andmise põhjustest. Selgitusest ei saa ka välja lugeda, et endine vallavanem oleks võtnud vastutuse gümnaasiumi direktori tegevuse õiguspärasuse eest ning, et vallavanem oli teadlik mittestatsionaarse õppe käivitamise ajal välja pakutud võimalusest saada hakkama olemasolevate õpetajatega, õigustades konkursside korraldamata jätmist pärast 2012.
40.Võõrkeelte ainesektsiooni esimees Xxxxon kinnitanud, et hageja sekkus inglise keele ainetundide jaotamisse oma tütre, Xxxx, kasuks ning võimaldas inglise keele tunde gümnaasiumis anda oma tütrel, kes ei ole lõpetanud inglise filoloogia ega ka muud filoloogia eriala. Mittestatsionaarse õppe inglise keele tunde teistele inglise keele õpetajatele ei pakutud. Väärad on ka väited, et mittestatsionaarse õppetunnid jaotati õpetajate vahel 28.09.2011. Inglise keele mittestatsionaarse õppe tunnid olid Xxxx kokku lepitud juba 29.08.2011 temaga töölepingu sõlmimisel. Hageja sekkus õppetundide jaotamises nt eesti keele osas, kui pidas eesti keele õpetaja A. Oja 30 õppetundi paljuks, samas kui 2015 I poolaastal andis õpetaja Xxxx39 õppetuni ja alates septembris leppis hageja õpetajaga Xxxx kokku 36 õppetunni andmises.
41.Hageja ei saa õigustada TLS § 28 lg 2 p 10 õpetajaga Xxxx sõlmitud töölepingu muutmist konkurssi läbimata osaliselt koormuselt 1,0 koormusele alates 01.09.2012. PGS on õpetajate suhtes eriseadus ning TLS üldseadus. Esmajoones kohaldatakse eriseadust. Eriseaduses on ette nähtud, et õpetaja vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi teel. Hageja oleks käitunud korrektselt ja TLS § 28 lg 2 p 10 sätestatud nõuet arvestavalt, kui ta oleks kuulutanud välja konkursid nii inglise keele, ühiskonnaõpetuse kui ka inimeseõpetuse õpetaja ametikohale vastava koormusega ning teavitanud kõiki vastavat kvalifikatsiooni omavaid ja vähemalt osalise koormusega töötavaid õpetajaid konkursil osalemise võimalusest.
42.Ülesütlemisavalduses ei ole väidetud, et hageja on rikkunud KVS § 5 lg 1. Ülesütlemisavalduses on väidetud, et selline korduv rikkumine, hageja tütre ebavõrdsesse eelisseisundisse asetamisega, on seostatav alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVS § 5 lg 1 alusel ametiseisundi korruptiivse kasutamisega. Seostatavus tähendab, et hageja tegevuses oli sarnaseid jooni ametiseusundi korruptiivse kasutamisega, mis on üks põhjendus, et hageja tegevus, mis põhjustas usalduse kaotuse, oli taunitav ja taunitavus ilmneb ka seadusest. KVS alates 03.07.2001 kehtinud redaktsiooni § 4 lg 3 kohaselt käsitatakse ametiisikuna korruptsioonivastase seaduse mõistes valla- või linnaametiasutuse juhti ja ametiasutuse hallatava asutuse juhti, kui nii on otsustanud valla või linnavolikogu. Xxxx Vallavolikogu 29.11.2012 määruse nr 119 „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine“ § 1 lg 2 punktiga 2 määrati korruptsioonivastase
seaduse mõistes ametiisikuteks, kes esitavad majanduslike huvide deklaratsiooni, muu hulgas Xxxx Vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid. Eeltoodud sätted andsid võimaluse kirjeldatud seostatavuse äramärkimiseks ülesütlemisavalduses. Korruptsiooni mõiste defineerimist on korruptsioonivastase seaduse redaktsioonides välditud. Seaduse eesmärgina on sõnastatud avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Ülesütlemisavalduse põhjendustest tuleneb ja tsiviilasja materjalidest ilmneb, et hageja ei täitnud oma kohustusi Xxxx Gümnaasiumi direktorina erapooletult.
43.TLS § 88 lg 1 p 5 alus ei eelda eelnevat hoiatamist TLS § 88 lg 3 tähenduses. Samas kostja poolt hageja hoiatamata jätmine ei tähenda, et hageja tähelepanu ei oleks juhitud rikkumistele. Hageja tähelepanu oli Xxxx Gümnaasiumi probleemkohale juhitud juba alates märtsist 2014 nii HTM kui ka praeguse kostja vallavanema poolt.
44.Hageja teadis, mida PGS-i norm vabade ametikohtade täitmiseks nõuab, hageja tähelepanu oli selgesõnaliselt puudustele juhitud ning võidi eeldada, et kuupäevaks 01.10.2015 on hageja korrastanud töölepingud sisuliselt. Gümnaasiumi direktorina oli hageja pädevus ja võimalused õigusvastane olukord korrastada tema poolt valitud viisil. Pärast pikka e-kirjavahetust hageja poolt küsitud 11 töölepingu koos lisadega vallavalitsusse esitamise järgselt tõdes vallavanem, et hagejaga töölepingute korrastamiseks kokkulepitud tähtajaks ei olnud töölepingud sisuliselt korrastatud, vaid tehtud olid väheolulised sõnastuslikud muudatused üksikutes töölepingu punktides. Õpetajaga Xxxxoli ka 2015 II poolaastaks kokku lepitud põhiainete (inglise keele, ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse) õppetundide andmises tähtajatult (36 õppetundi nädalas) ning vastavaid konkursse ei olnud korraldatud. 2015 suvel korraldatud inglise keele õpetaja konkursiga ei plaaninud hageja hõlmata Xxxxpoolt antavaid õppetunde ning Xxxxkonkursil ka ei osalenud. 16.10.2015 kirjas nr 11-9/2373 soovis kostja andmeid, kas hageja ei ole pidanud vajalikuks vahepealsel ajal välja kuulutada konkurssi Xxxxpoolt õpetatavatele nendele ainetundidele, mille osas Xxxxei olnud konkurssi läbinud. Hageja vastusest nähtus, et konkursse ei olnud korraldatud. Hageja Xxxx Gümnaasiumi direktorina ei saanud aru, et oli vajaliku tegemata jätnud. Gümnaasiumi direktorilt eeldatakse, et ta on haridusvaldkonna tippspetsialist, kes tunneb PGS-ga kooli direktorile seatud nõudeid ja järgib neid, sõltumata sellest, kas tema juhitava kooli õpetajaks on tema tütar või mitte. Ei ole võimalik, et vallavanem või haridusnõunik usaldamatuse õhkkonnas kooli direktori suhtes peaks kontrollima direktori kõiki olulisi otsuseid või tegema sisulisi otsuseid direktori eest. Seoses väitega, et Xxxxtöölepingut ei ole sisuliselt peale 2012 muudetud, märgib kostja, et Xxxxtöölepingu nr 186 kõikides lisades ilmneb kas märge, et töölepingu tingimused koormuse ja töötasu suhtes vaadatakse üle kuupäevaliselt järgneval poolaastal ja/või töölepingu lisa tingimused kehtivad mingil poolaastaga määratletaval ajavahemikul. Seega oli hagejal ajavahemikul 20112015 korduvalt võimalik korraldada inglise keele, ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse õppetundide osas avalik konkurss õpetaja leidmiseks ja hagejal oli ajavahemikul 2011-2015 korduvalt võimalik leppida Xxxx tema poolt antavate õppetundide osas kokku teisiti. Hageja nimetatut ei teinud, kuigi oli teadlik konkursi korraldamise kohustusest ja, et avalik konkurss tuleb korraldada ka osalise koormuse osas.
45.Hageja ei kohelnud oma õpetajaid võrdselt nagu juhile kohane, eelistades nii tundide jagamises kui ka mitmeski muus koolielu küsimuses oma tütart. Selline ebavõrdsus ja tütre eelisseisundisse asetamine häiris õpetajaid oluliselt. Hageja ei järginud mitme aasta vältel oma tütrega kokkulepitud õppetundide osas PGS-st tulenevat nõuet – täita õpetajate ametikohad avaliku konkursi teel – ning leppides töölepingutes töö sisu kokku õigusvastaselt. Sellega eiras hageja tütre huvides temale kui gümnaasiumi direktorile kohalduvat nõuet ja kaotas tööandja usalduse enda suhtes. Usalduse kaotamise tunde väljakujunemine oli käesoleval juhul pikem protsess ja selle väljakujunemise aega ei saa samastada pelgalt töökohustuste rikkumise puhul reageerimiseks eeldatava mõistliku ajavahemikuga. Kostja ei näinud võimalust usalduse taastumiseks.
46.Kostja leiab, et eelnevad asjaolud ja kaalutlused vastavad TLS § 97 lg 3 sätestatud asjaoludele, mille esinemisel ei võinud mõistlikult nõuda hageja töölepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja kaalus varianti, kas oleks võimalik hagejaga töölepingu jätkumine 60 kalendripäeva peale töölepingu erakorralist ülesütlemist, kuid kuna Xxxx Gümnaasiumi õpetajad allkirjastasid 02.10.2015 pöördumise hageja suhtes ja kartsid hageja poolset tagakiusamist, siis kostja võttes arvesse hageja kohta teadaolevat ebaobjektiivset suhtumist osadesse õpetajatesse, erapoolikust tundide jagamisel ning hageja jõulist ja ründavat suhtlemisstiili, samuti, et järgneva kahekuulise ajavahemiku sisse langes ka järgmise poolaasta õppetundide jagamine, leidis, et ei saa lubada, et märkimisväärne osa Xxxx Gümnaasiumi õpetajatest peab elama hirmus võimaliku tagakiusamise ees.
47.Kui kohus peaks tuvastama hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse, siis arvestades kõiki väljatoodud asjaolusid, on hageja 5 kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmise nõue põhjendamatu ning hüvitis tuleks välja mõista minimaalses võimalikus määras. Kostja viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 lahendile kohtuasjas 2-10-46580 ning märgib, et kohus ei saa hageja ei saa hüvitise nõudeid TLS § 109 lg 1 alusel ja TLS § 100 lg 5 alusel esitada samaaegselt.
48.Seoses hageja viidetega KOKS §-le 50 lg 1 p 7 ja Xxxx valla põhimääruse §-le 38 lg 1 p 8, märgib kostja, et vallavanem lõpetab hagejaga töölepingu, kuna alates töölepingu sõlmimisest on poolte vahel töölepingulisesuhted ehk eraõiguslikud suhted. Nimetatud sätetest ei tulene, et Xxxx Vallavalitsus peaks andma selleks haldusakti. Lisaks olid kostja vallavalitsuse liikmed probleemidest hagejaga teadlikud. Maakohtu põhjendused
49.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.
50.Käesolevas asjas on lahendamata kostja 04.10.2016 ja 31.10.2016 ning hageja 10.11.2016 taotlused täiendavate dokumentaalse tõendite vastuvõtmiseks ja kostja taotlus täiendava kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks.
51.Kohus on seisukohal, et tuleb keelduda kostja poolt 04.10.2016 esitatud tõendite (Xxxx16.04.2015 kiri nr xxxx ja Xxxx Gümnaasiumi õppenõukogu 01.06.2016 protokolli nr 6-1.4) vastu võtmisest juhindudes TsMS § 238 lg 3 p 3 kuna tõendid on esitatud hilinenult. Lisaks on Xxxx16.04.2015 kiri nr xxxx juba esitatud töövaidluskomisjonile (TVK (hageja avaldus) tl 93-97), mistõttu seda ei ole vaja TsMS § 238 lg 1 p 2 mõtte kohaselt vastu võtta. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja tagastada. Rahuldamata tuleb jätta kostja 31.10.2016 esitatud taotlus täiendava kohtuistungi korraldamiseks ja taotlus kuulata tunnistajatena üle kõik Xxxx Vallavalitsuse liikmed. Kohus toetab hageja seisukohta, et kuna kostja on kinnitanud, et nõuetekohast korraldust vallavalituse poolt hagejaga töölepingu lõpetamiseks antud ei ole, siis puudub vajadus täiendava kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistajate üle kuulamiseks, kuna tunnistajate ütlustega ei saa kohtu hinnangul tunnistada protseduurireeglite eiramata jätmist. Lisaks on kostja edastanud kohtule kirjalikud tõendid, et vallavanem on teavitanud vallavolikogu liikmeid hagejaga töölepingu lõpetamisest.
52.Kuna kohus on menetluse uuendanud oma 21.10.2016 määrusega ja andnud täiendava tähtaja kostjale ja hagejale tõendite esitamiseks, siis määrab kohus võtta vastu kostja poolt 31.10.2016 esitatud dokumendi lisana esitatud tõendid ja hageja poolt 10.11.2016 esitatud dokumendi lisana esitatud tõendi.
53.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle tunnistajad ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
54.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
2.TLS § 107 lg 2 alusel lepingu lõpetamise korral mõista kostjalt välja hageja kasuks TLS 109 lg 1 alusel hüvitis hageja viie kuu keskmise töötasu ulatuses summas 7190 eurot,
3.Välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 2677,42 eurot.
4.Menetluskulud jätta kostja kanda.
56.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et:
1.09.08.2010 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle alates 09.08.2010 Xxxx Gümnaasiumi direktorina (TVK (hageja avaldus) tl 28-31) töötasuga alates 01.01.2013 1438 eurot kuus (bruto) (TVK (hageja avaldus) tl 32, 39);
2.Töölepingule kohaldati Xxxx Gümnaasiumi direktori ametijuhendit (TVK (hageja avaldus) tl 33-38);
3.05.07.2011 Xxxx Gümnaasiumi direktori Xxxx käskkirjaga nr 39 kuulutati välja konkurss Xxxx Gümnaasiumi vabade ametikohtade (õppealajuhataja gümnaasiumis 0,2 kohta, vene keele õpetaja põhikoolis ja gümnaasiumis 1,0 kohta, keemia- ja loodusainete õpetaja 1,0 kohta, füüsikaõpetaja 1,0 kohta (tähtajaline), tütarlaste käsitöö õpetaja 0,5 kohta õigusõpetuse aluste õpetaja 2 nädalatundi) täitmiseks (TVK (kostja vastus) tl 32);
4.18.08.2011 toimus Xxxx Gümnaasiumi vabade ametikohtade konkursikomisjoni koosolek, kus muuhulgas otsustati kutsuda vestlusvooru õigusõpetuse aluste õpetaja ametikohale ainukesena kandideerinud Xxxx. Xxxxkinnitati ametisse alates 30.08.2011 (TVK (kostja vastus) tl 33-43);
5.29.08.2011 sõlmisid Xxxx Gümnaasium ja Xxxxtähtajatu töölepingu nr 186, mille kohaselt asus XxxxXxxx Gümnaasiumis tööle 29.08.2011 õpetaja ametikohal osalise koormusega (alates 01.09.2012 1,0 kohaga), õpetatavad ained inglise keel 2 õppetundi, õigusteaduse alused 2 õppetundi, e-õppe tutvustus 1 õppetund ja alates 01.10.2011 inglise keel mittestatsionaarses õppes 5 õppetundi, töötasuga 1,0 ametikoha korral 736,07 eurot kuus (TVK (hageja avaldus) tl 59-62). Töölepingut muudeti iga poole aasta tagant lisadega 1-8, milledega lisandus õpetajale uusi õpetatavaid aineid ning suurendati töötasu (TVK (hageja avaldus) tl 63-73);
6.07.03.2014 pöördus Haridus- ja Teadusministeeriumi töötaja hageja ja kostja poole saamaks selgitusi õpetajate koormuse ning puuduvate ainetundide asendamise kohta (TVK (kostja vastus) tl 45-46);
7.04.11.2014 korraldusega nr 677 algatati hageja üle teenistusliku järelevalve kontroll (TVK (hageja avaldus) tl 40);
8.09.02.2015 korraldusega nr 84 muudeti osaliselt 04.11.2014 korralduse nr 667 punkti 4 (TVK (hageja avaldus) tl 41);
9.30.06.2015 korraldusega nr 407 kinnitati Xxxx Gümnaasiumi teenistusliku järelevalve õiend (TVK (hageja avaldus) tl 42);
10.07.09.2015 kirjaga nr 1-8/344-2 (TVK (hageja avaldus) tl 48-49) ja 08.09.2015 kirjaga nr 1-8/344-3 (TVK (hageja avaldus) tl 50-52) täitis hageja teenistusliku järelevalve ettekirjutise;
11.30.10.2015 esitas kostja hagejale ettepaneku nr 18.1-8/2477 töölepingu lõpetamiseks kokkuleppel (TVK (hageja avaldus) tl 43-44), millest hageja keeldus (TVK (hageja avaldus) tl 45-47);
12.05.11.2015 ülesütlemisavaldusega nr 18.1-8/2503 ütles kostja hagejaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu alates 07.11.2015, viimane tööpäev 06.11.2015 (TVK (hageja avaldus) tl 54-57), mille kohta koostas 05.11.2015 käskkirja nr 18.1-1.1/34 (TVK (hageja avaldus) tl 58).
57.Töölepingu seadus (TLS) § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemist peab tõendama ülesütlemise kehtivusele tuginev pool ehk kostja. Kostja tugineb TLS §-le 88 lg p 5, mille kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
58.Usalduse kaotamise väidete osas kontrollib kohus, kas töötaja pani toime teo, mis võis põhjustada usalduse kaotust (vt Riigikohtu 22.06.1999 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-99, põhjenduste kolmas lõik, ja 21.04.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03, p 13). Varem kehtinud tööõiguse sarnase sätte kohta on Riigikohus sedastanud, et töölepingu ülesütlemiseks on piisav, kui töötaja teod on loonud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja käitus viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu (ibid p 10). Kohtu hinnangul on kirjeldatud käsitlus üle kantav praegu kehtiva TLS §-le 88 lg 1 p 5. Kostja väitel põhjustas tööandja usalduse kaotuse hageja osas asjaolu, et hageja on oma tütrega Xxxx, kes on tööle võetud 2011 konkursi teel õigusteaduse aluste õpetaja osalise koormusega ametikohale, ajavahemikul 2011-2015 kokku leppinud mitme põhiaine (inglise keel, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus) õppetundide andmises olulises mahus, mille osas ei ole korraldatud avalikke konkursse ja millega hageja on loonud ebavõrdse eelise oma tütrele. Pooled vaidlevad, kas hageja tegu andis kostjale õiguse lõpetada hagejaga tööleping usalduse kaotuse tõttu.
59.Käesolevaga peab maakohus võtma faktilistel asjaoludel põhineva põhjendatud seisukoha selle kohta, kas kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Selleks peab maakohus tegema kindlaks, kas hageja pani toime teo, mis andis kostjale aluse öelda hageja tööleping üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu. Kohus on seisukohal, et hagejale ülesütlemisavalduses ette heidetud tegu ei ole, kohtu ette toodud asjaoludest ning tõenditest nähtuvalt, selline tegu, mis võis põhjustada kostja kui tööandja usalduse kaotuse hageja vastu.
60.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 09.08.2010 sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle alates 09.08.2010 Xxxx Gümnaasiumi direktorina (TVK (hageja avaldus) tl 28-31). Töölepingu punkti 2.2 alusel hageja tööülesanded olid sätestatud ametijuhendis ning tööjuhiseid andis ja nende täitmist kontrollis vallavanem. Seega töötas hageja kostja juures üle viie aasta. Xxxx Gümnaasiumi direktori ametijuhendi (TVK (hageja avaldus) tl 33-38) üldosa punkti 4 kohaselt direktori juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, Xxxx Vallavolikogu- ja valitsuse õigusaktidest, vallavanema käskkirjadest, kooli põhimäärusest, asutuse töökorralduse reeglitest ja ametijuhendist. Üldosa punkti 5 järgi direktor juhib kooli ja kannab vastutust kooli üldseisundi, arengu ning rahalise vahendite õiguspärasuse ja otstarbeka kasutamise eest. Direktori tööülesanneteks olid muuhulgas ametijuhendi punkti 3.1.2 kohaselt gümnaasiumi personali koosseisu määramine ja komplekteerimine kooskõlastatult vallavalitsuse ja hoolekoguga, punkti 3.1.3 alusel töölepingute sõlmimine, muutmine ja üles ütlemine personaliga vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide tööd reguleerivate õigusaktidega ning punkti 3.1.5 järgi õpetaja vaba ametikoha täitmiseks konkursi korraldamine, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.
61.Puudub vaidlus, et hageja korraldamisel viidi Xxxx Gümnaasiumis õpetajate vabade ametikohtade (õppealajuhataja gümnaasiumis 0,2 kohta, vene keele õpetaja PK ja G 1,0 kohta, keemia- ja loodusainete õpetaja 1,0 kohta, füüsikaõpetaja 1,0 kohta (tähtajaline), tütarlaste käsitöö õpetaja 0,5 kohta ja õigusõpetuse aluste õpetaja 2 nädalatundi) täitmiseks läbi konkurss 2011 juulis-augustis (TVK (kostja vastus) tl 32). Konkursiga valiti õigusteaduste aluste õpetajaks hageja tütar Xxxx, kes otsustati kinnitati ametisse alates 30.08.2011 (TVK (kostja vastus) tl 33-43). Hageja sõlmis Xxxxga 29.08.2011 tähtajatu töölepingu nr 186 (TVK (hageja avaldus) tl 59-62), mille kohaselt asus Xxxxtööle õpetaja ametikohal osalise koormusega. Töölepingu punktis 3.2
määrati kindlaks, et töötaja töötasu tegelikult tehtud töö eest õpetajana kuu lõikes kujuneb järgmiste arvutuste alusel: inglise keel 2 õppetundi, õigusteaduste alused 2 õppetundi, e-õppe tutvustus 1 õppetund ja alates 01.10.2011 inglise keele mittestatsionaarne õpe 5 õppetundi. Puudub vaidlus, et 23.01.2012 töölepingu muudatusega lisandus õpetajale Xxxxõpetatava ainena lisaks ühiskonnaõpetus 1 õppetund ning, et alates 01.09.2012 töötab Xxxxtäiskoormusega õpetaja ametikohal ning lisaks lisandus alates 01.09.2012 õpetatava ainena peremajandus 2 õppetundi ja langesid ära e-õppe tunnid. 01.01.2014 muudatusega lisandusid õpetatava ainena lisaks inimeseõpetus ja psühholoogia ning 01.09.2014 muudatusega Euroopa Liit. Puudub ka vaidlus, et lepingu muudatustega (01.01.2013, 01.09.2013, 01.01.2014, 01.09.2014, 01.01.2015) muudeti samades ainetes igal õppeaastal osaliselt tundide arvu ning, et Xxxxjätkas samade ainete õpetamist täiskoormusega 28.09.2015 muudetud töölepingu tingimustel (TVK (hageja avaldus) tl 63-73).
62.Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et Xxxxkandideeris Xxxx Gümnaasiumisse tööle 2011 juulis-augustis toimunud konkursi korras õigusõpetuse aluste õpetaja ametikohale ja konkursikomisjoni koosoleku protokolliga nr 1 otsustati kinnitada Xxxxõigusteaduste õpetaja ametikohale. 29.08.2011 Xxxxga sõlmitud töölepingust nähtub, et Xxxxasus tööle õpetaja ametikohal osalise tööajaga ning alates 01.09.2012 täiskohaga. Puudub vaidlus, et kõik Xxxx Gümnaasiumi õpetajad on tööle võetud õpetaja ametikohale, mille osas ei ole kostja kohtule vastuväiteid esitanud.
63.Tõendatud ei ole, et hageja on korraldanud 2011-2015 avalikke konkursse enda tütrega kokku lepitud põhiõppeainete tundide (v.a õigusteaduste alused) andmise osas või 1,0 kohaga õpetaja leidmiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ainus konkurss põhikooli/gümnaasiumi inglise keele õpetaja ametikohale 1,0 ametikohaga/tähtajatu tööleping toimus juunis 2015 (TVK (hageja avaldus) tl 77-78), kuid sellega ei plaanitud hõlmata Xxxxpoolt antavaid õppetunde, mida tõendab 02.07.2015 konkursikomisjoni protokoll nr 23 (TVK (kostja vastus) tl 119-124), kus hageja on märkinud kandideerivale õpetajale, et „meil algab inglise keele õpe 2. klassist. Gümnaasiumis pole tunde anda, seetõttu pakuksime 5.-9. klassi tunde“ (TVK (kostja vastus) tl 120), kuigi konkurss kuulutati välja põhikooli/gümnaasiumi inglise keele õpetaja ametikohale. Samuti ei kandideerinud Xxxxvastavale ametikohale.
64.Kohus ei toeta hageja käsitlust, et PGS § 74 lg 6 normi eesmärgiks ei ole korraldada konkursse juba nõuetekohaselt tööle võetud õpetajatele nende kvalifikatsioonile vastavate täiendavate õppetundide juurde andmiseks. Hageja leiab, et seadusandja eesmärgiks on olnud keskenduda konkreetse inimese värbamise protsessile ning järgida tuleks esmalt, et koolis ei töötaks vastava kvalifikatsioonita töötajaid ning, et uusi töötajaid ei võetaks tööle konkurssi korraldamata. Iga õppetundi ei saa käsitleda kui uut ametikohta PGS mõttes. Nii Xxxxga töölepingu sõlmimise ajal 29.08.2011 kehtinud PGS § 75 lg 5 ja 6 ning käesoleval ajal kehtiva PGS § 74 lg 6 ja 7 kohaselt õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi. Asjaolu, et juhul kui konkursi korras ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib lepingu sõlmida tähtajaliselt kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kuid sellisel juhul tuleb korraldada ühe aasta jooksul uus avalik konkurss, nähtub ka kohtule esitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) infomaterjalist (I kd tl 76-75). Haridusministri 26.08.2002 määruse nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ § 21 sätestab, et põhikooli ühe või mitme aine õpetaja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 1) pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas või 2) muu kõrg- või keskeriharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus ning § 22 sätestab, et gümnaasiumi ühe või kahe aine õpetaja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 1) pedagoogiline kõrgharidus
õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas või 2) muu kõrgharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus. Haridus- ja Teadusministri määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 3 lg 1 ja 2 alusel põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse. Gümnaasiumi valikkursuste õpetaja kvalifikatsiooninõue on kõrgharidus. Kohus toetab kostja seisukohta, et käsitledes koosmõjus PGS-ist tulenevat õpetaja ametikoha täitmist konkursi teel koosmõjus õpetajalt nõutava vastavusega kvalifikatsiooninõuetele ei saa olla PGS § 74 lg 6 mõte ja eesmärk konkursi läbiviimiseks üksnes isiku töölevõtmisel, sõltumata õppeainest, mille õpetamiseks isik tööle kandideerib, vastasel juhul kaoks ära konkursi mõte tööle soovijate vahel, kes omavad nõutavad kvalifikatsiooni vaba ametikoha aines või ainevaldkonnas. Kohus on seisukohal, et vähemalt põhiainete andmiseks kvalifitseeritud õpetaja leidmiseks tuleb avalik konkurss välja kuulutada PGS § 74 lg 6 mõtte kohaselt, mida kinnitab ka PGS § 74 lg 7, et kui ei leita vastava kvalifikatsiooniga õpetajat, siis võib töölepingu sõlmida tähtajaliselt kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kuid sellisel juhul tuleb korraldada uus konkurss aasta jooksul. Kohus märgib ka, et nõustub kostjaga, et hageja ei saa õigustada TLS §-ga 28 lg 2 p 10 õpetajaga Xxxxsõlmitud töölepingu muutmist konkurssi läbimata osaliselt koormuselt 1,0 koormusele alates 01.09.2012, kuna PGS on eriseadus ja TLS üldseadus.
65.Eeltooduga on kohus tuvastanud, et hageja Xxxx Gümnaasiumi direktorina ei ole korraldanud 2011-2015 avalikke konkursse enda tütrega kokku lepitud põhiõppeainete tundide (v.a õigusteaduste alused) andmise osas või 1,0 kohaga õpetaja leidmiseks.
66.Kohus on aga seisukohal, et eeltoodu (Xxxxle konkursse korraldamata õppetundide andmine) ei ole selline tegu, mis saaks olla aluseks hagejaga töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et õppetundide konkursiväline jagamine olemasolevate õpetajate vahel on Eesti koolides tavapärane praktika, mida praktiseeriti Xxxx Gümnaasiumis juba enne hageja tööle asumist ning, mida praktiseeritakse ka käesoleval ajal. Tunnistaja Xxxx(I kd tl 132-135) on tunnistanud, et asus tööle Xxxx Gümnaasiumis 2001 saksa keele õpetaja ametikohale kuulutatud konkursi korras, kuid tänasel päeval annab Xxxx Gümnaasiumis nii eesti keelt, saksa keelt, kirjandust, ajalugu, inimeseõpetust ja ühiskonnaõpetust, millistele õppeainetele ei ole ta konkursi korras kandideerinud. Samuti kinnitas tunnistaja, et Xxxx Gümnaasiumis on ka teisi õpetajaid, kellele on antud tunde konkursiväliselt, milline on olnud vajalik ettenägematus olukorras, kui ei ole leitud sobivat kandidaati. Tunnistaja Xxxxon oma ütlustes (I kd tl 136-139) tunnistanud, et Xxxx Gümnaasiumis töötab veel õpetajaid, kellele on antud õppetunde konkursiväliselt ning konkursiväliselt ainete andmine on tavapärane praktika Eesti koolides. Tunnistajale on pakutud konkursiväliselt aineid nii Keila koolis kui ka Xxxx(I kd tl 137 pöördel). Tunnistaja Xxxxon oma ütlustes (I kd tl 141-145) tunnistanud, et tavapärane on tundide jagamine õpetajate vahel ilma konkurssi korraldamata ning see on olnud tavapärane ka juba enne hageja ametisse asumist (I kd tl 144). Tunnistaja Xxxxon tunnistanud, et paljudele õpetajatele on konkursiväliselt õppetunde antud ja seda juba eelmise direktori ajal (II kd tl 59-61) ning, et õpetajad, kes on tööle võetud ühe aineõpetajana annavad ka tunde teistes valdkondades (II kd tl 62). Ka Xxxxja Xxxx vahel veebruar 2016 peetud kirjavahetusest nähtub, et Xxxx Gümnaasiumis töötab mitmeid õpetajaid, kellele on antud tunde konkursiväliselt (II kd tl 2-4). Tõendatud on, et kostja oli teadlik ainetundide konkursivälisest jagamisest nii Xxxxle kui ka teistele õpetajatele ning ei ole sellest varasemalt probleemi teinud. Kostja on ka ise töövaidluskomisjoni istungil tunnistanud, et alati ei ole vajalik konkursi korraldamine (TVK (hageja avaldus) tl 13). Tunnistaja Xxxx(TVK (hageja avaldus) tl 14), endine Xxxx valla haridusnõunik 2011-2012, on tunnistanud, et töölepingud ja konkursid kooskõlastatakse vallas. Et gümnaasium oleks jätkusuutlik, tehti juurde õhtune täiskasvanute osa, vald oli teadlik, milline koormus sellega juurde tuleb, otsustati, et konkursse ei korraldata ja antakse olemasolevatele koormust juurde. Pretensioone ei olnud. Vald teadis, et ilma konkursita jagatakse vastavatele olemasolevatele juurde, kui vastava kvalifikatsiooniga õpetajat ei ole, siis või ajutiselt ka mõnele teisele. Harju Maavalitsuse järelevalve oli 2012 ja kõik õpetajad olid vastava kvalifikatsiooniga ja kõik oli korras. Mitte
vastava kvalifikatsiooniga õpetajad olid tähtajalise lepinguga. Praegune vallavanem oli tol ajal abivallavanem ja teadis toimunust. Samuti kinnitab oma kirjalikes ütlustes Xxxx valla endine vallavanem Xxxx(TVK (hageja avaldus) tl 83-85, pooled on nõustunud, et Xxxxütlused on tunnistaja ütlusteks tulenevalt TsMS § 253, kuna tunnistaja tervislik seisund ei võimaldanud tunnistajal istungile ilmuda), et oli teadlik, et hageja tütar töötab Xxxx Gümnaasiumis nii õigusõpetuse kui ka inglise keele õpetajana ning kinnitas, et iga vaba ainetunni jaoks ei ole vaja ja ka ei ole võimalik korraldada konkurssi. Ainetunnid jagatakse koolis olevate vastava aine õpetajate vahel ära nende nõusolekul, milleks õpetajad on ka nõusoleku andnud. Praktikas 3-6 lisatunnile konkursi korraldamine ei anna tulemust, sest sellise väikese koormuse juures väljaspoolt kooli õpetajat ei tule. Kui aga lisatunde on juba 0,9-1,0 koormuse jagu, siis on mõeldav konkursi korraldamine. Endine vallavanem on ka märkinud, et jooksvalt vabade ainetundide jagamine olemasolevate õpetajate vahel õpetajate nõusolekul ei ole oluline rikkumine. Vallavanem oli teadlik Xxxxle täiendavate ainetundide andmise põhjustest ning oli informeeritud õpetajate töökoormustest ja konkurssidest ning asjaolust, et koolis töötas õpetajaid kelle koormus oli suurem kui 24 kontakttundi nädalas. Asjaolu, et kostja oli koolitöötajate koosseisuga kursis tõendab ka see, et hageja on tulenevalt PGS § 74 lg 2 p 6 iga-aastaselt kinnitanud koolitöötajate koosseisud vallavalitsusega, millise küsimusega on pöördunud teenistusliku järelevalve õiendist ajendatult veelkord vallavanema ja haridusnõuniki poole, kes on kinnitanud, et hagejal direktorina on õigus ja kohustus personali juhtimiseks ja vahetamiseks kinnitatud eelarve piires ning vallavalitsus on asjaoludega kursis (TVK (hageja avaldus) tl 74-76). Isegi, kui koosseisude nimekirjast (I kd tl 101107) ei ole nähtav, milline õpetaja palju tunde annab, siis asjaolu, et vald oli olukorraga kursis tõendab kaudselt ka see, et kuna vald maksab õpetajatele töötasu, siis pidi vald olema teadlik õpetajate koormustest, mida kinnitavad ka tunnistaja Xxxxütlused (I kd tl 134 pöördel). Ka tunnistaja Xxxxon oma ütlustes kinnitanud, et vald oli Xxxx Gümnaasiumis olevatest probleemidest teadlik (I kd tl 144-145). Lisaks on hageja oma kirjalikes selgitustes seoses kostja järelpärimistega (TVK (kostja vastus) tl 109-112) korduvalt selgitanud, et konkursid on jäetud korraldamata seoses erakorralise vajadusega (TVK (kostja vastus) tl 113-118), kostja ei ole nimetatud osas hagejale etteheidet teinud ega andnud tähtaega konkursside korraldamiseks või rikkumiste kõrvaldamiseks, hagejale on antud üksnes korraldus viia töölepingud kooskõlla seoses kehtiva seadusega ja seoses õpetajate töökoormusega, mis nähtub Xxxx Gümnaasiumi direktori järelevalve kohta koostatud õiendi (TVK (kostja vastus) tl 55-77) leheküljelt 21 (TVK (kostja vastus) tl 75), kus on märgitud, et direktoril tuleb viia töölepingud kooskõlla kehtivate õigusaktidega (alus TLS § 5 ja VV 22.08.2013 määrus nr 125 Haridustöötajate tööaeg). Ainuke kord, kus on hageja tähelepanu juhitud avalike konkursside korraldamata jätmisele, seoses Xxxxga, on 19.05.2015 protokoll (TVK (kostja vastus) tl 78-86), kuid mingit konkreetset korraldust konkursside korraldamise osas hagejale ei tehtud, vaid juhiti tähelepanu, et isik on võetud tööle osakoormusega, kuid hiljem täiskoormusega ja konkursid on korraldamata jäetud, mille osas on hageja andnud oma selgitused (TVK (kostja vastus) tl 83). Samuti on hageja palunud kostjalt abi töölepingute korrastamiseks (TVK (hageja avaldus) tl 52), milles on hagejat aidanud kostja sekretär-jurist (TVK (kostja vastus) tl 87-88, tl 96, 97), kes samuti ei ole juhtinud tähelepanu konkursside korraldamise vajadusele eelnevatel aastatel ära jagatud õppeainete osas, kuigi vastavad korraldused on antud peale hagejaga töölepingu lõpetamist direktori kohusetäitjale (I kd tl 190-191, II kd tl 2-4). Hageja, kes on töölepingu sõlmimise algusest, õppeaineid jaganud ilma selleks alati konkursse korraldamata ja seda kostja teadmisel ning, mis on tavapärane praktika Eesti koolides, ei pidanud teadma ilma konkreetse ja selge korralduseta, et tal tuleb korraldada avalikud konkursid õppeainete jagamises osas, mis olid juba õpetajate vahel ära jagatud eelnevatel aastatel õpetajate enda nõusolekul ning, millede osas õpetajatel oli olemas vastav kvalifikatsioon õppeaine õpetamiseks. Tulenevalt TLS § 28 lg 2 p 2 tööandja on kohustatud andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. 01.04.2015 teenistusliku järelevalve õiendist nähtub, et Xxxxosas oli välja toodud üksnes liiga suur ainetundide arv, mis ületas õpetaja ettenähtud tööaega, seega on põhjendatud hageja väited, et hageja sai üksnes järeldada, et tuleb vähendada Xxxxainetundide arvu, mida hageja ka tegi ning mille osas puudub vaidlus. Kostja vallavanem on ka oma
15.09.2015 vastuses kinnitanud, et hageja on teenistusliku järelevalve ettekirjutused täitnud 07.09.2015 ja 08.09.2015 (TVK (hageja avaldus) tl 53). Seega on asjakohatud kostja väited, et hageja kogenud koolidirektorina pidi teadma, et töölepingute korrastamine tähendab kostja hinnangul avalike konkursside korraldamist kõigi ainetundide osas, mis olid mitme aasta vältel jagatud konkursse korraldamata.
67.Eeltooduga on kohus tuvastanud, et konkursiväliselt õppeainete jagamine on tavapärane praktika ning Xxxx Gümnaasiumis töötab mitmeid õpetajaid, kellele on antud õppeaineid konkursiväliselt ja, et nimetatust oli teadlik ka Xxxx vald. Seega ei saa vaidlusaluse erakorralise ülesütlemise põhjuseks olev tegu olla maakohtu hinnangul hageja suhtes usalduse kaotuse põhjuseks.
68.Haridusministri 26.08.2002 määruse nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ § 21 sätestab, et põhikooli ühe või mitme aine õpetaja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 1) pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas või 2) muu kõrg- või keskeriharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus ning § 22 sätestab, et gümnaasiumi ühe või kahe aine õpetaja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 1) pedagoogiline kõrgharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas või 2) muu kõrgharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus. Haridus- ja Teadusministri määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 3 lg 1 ja 2 alusel põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse. Gümnaasiumi valikkursuste õpetaja kvalifikatsiooninõue on kõrgharidus. Eeltoodu määruse nr 30 § 5 lg 3 kohaselt põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded kuni õpetajakutse andmise alustamiseni kutset andva organi poolt on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja pedagoogilised kompetentsid. Kuigi Xxxxkvalifikatsiooninõuded ei olnud hagejaga töölepingu lõpetamise aluseks, siis märgib maakohus, et on ka tõendatud, et Xxxxl oli olemas vastav kvalifikatsioon kõigi tema poolt õpetatud ja õpetatavate ainete osas, mida esmalt tõendavad Xxxxtöölepingud (TVK (hageja avaldus), tl 59-62, II kd tl 6, 12). Hageja on edastanud kostjale 04.04.2014 tulenevalt 03.04.2014 järelpärimise nr 11-9/872 (TVK (kostja vastus) tl 48-49) järgselt Xxxxkvalifikatsiooni tõendavad dokumendid (TVK (kostja vastus) tl 50-53), mille osas ei ole kostja pretensioone esitanud, ning mille osas on hageja andnud selgitusi uuesti oma 23.10.2015 vastuskirjas (TVK (kostja vastus) tl 113-118). Et Xxxxl on kõigi tema poolt õpetatud ja õpetatavate õppeainete osas vastav kvalifikatsioon tõendavad ka Xxxxtunnistajana antud ütlused (I kd tl 137 pöördel) ja ka asjaolu, et Xxxxõpetab vastavaid aineid Xxxx Gümnaasiumis ka käesoleval ajal (II kd tl 12-17) ning, tunnistaja Xxxxütlused (II kd tl 62). Ka Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna maailma keelde ja kultuuride kolledži direktor Xxxx(TVK (kostja vastus) tl 131) on oma 30.10.2015 vastuses kostja 27.10.2015 selgitustaotlusele (TVK (kostja vastus) tl 125-130) märkinud, et kuigi nende arvates ei ole võimalik magistritasemega võrdsustatud kõrgharidust õigusteaduses võrdsustada võõrkeelte või laiemalt humanitaaralase magistriharidusega, mida gümnaasiumi inglise keele õpetaja puhul ametinõuetes eeldatakse, ka siis, kui õigusteaduse õpingud on läbitud inglise keeles ja, et University of Cambridge ESOL Examinations „Teaching Knowlede“ testi sooritamiseks ei pea läbima mingit erikoolitust, mis tähendab, et testi moodulite taga pole tegelikku õppetööd ega oma õpetamispädevuse täiendamist, siis see ei tähenda, et õpetajal poleks piisavat inglise keele oskust või poleks ta pädev oma õpetamiskogemuse najal inglise keelt gümnaasiumitasemel õpetama. Tunnistaja Xxxxon oma ütlustes märkinud, et kui Xxxxtööle tuli, siis oli tunnistaja ainekomisjoni juht ning temal puudus kahtlus, et Xxxxl ei ole kvalifikatsiooni inglise keele õpetamiseks (I kd tl 135). Puudub ka vaidlus, et õpetaja pädevust hindas koolijuht (II kd tl 72 ja selle pöördel) ning seda ka peale hagejaga töölepingu erakorralist ülesütlemist, mida kinnitavad tunnistaja Xxxxütlused.
69.Hageja ei asetanud, ilma konkursita tähtajatu töölepingu alusel õppetundide määramisega Xxxxle, Xxxxd teiste õpetajatega ebavõrdsesse eelisseisundisse 01.04.2013 kehtima hakanud
korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 5 lg 1 mõttes. Kohus toetab hageja seisukohta, et Xxxxga sõlmiti tööleping 29.08.2011, mida muudeti oluliselt, töökoormuse suurendamise ja õppeainete lisandumise näol, perioodil 2011-2012, hilisemalt on Xxxxtöölepingut muudetud üksnes töökoormuse osas ning lisandunud on ained, mille õpetamiseks ei eeldata erinevat kvalifikatsiooni ehk enamus Xxxxpoolt õpetatavatest ainetest kuuluvad sotsiaalainete ainegruppi (I kd tl 182-189, tl 187), mida õpetavad samad õpetajad, siis ei saanud avaldaja rikkuda KVS-ist tulenevat kohustust ning avaldaja väidetavad rikkumised ei saa olla seostavad KVS-iga, kuna see hakkas kehtima alles 01.04.2013.
70.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et ainetundide jaotamist korraldas õppealajuhataja ning ainetundide jaotamine toimus ainekomisjoni koosolekutel (I kd tl 26-30), mida kinnitavad ka tunnistaja Xxxxütlused (I kd tl 134), Xxxxütlused (I kd tl 136-139) ja Xxxxütlused (II kd tl 58-67). Asjaolu, et hageja on kutsunud õpetajad enda juurde individuaalvestlustele, milline asjaolu tuleneb tunnistaja Xxxxütlustest (I kd tl 144-145), ei tähenda, et hageja otsustas õppeainete jagamise. Tulenevalt hageja ametijuhendi punktidest 3.1.6 ja 3.1.8 oli hageja ülesandeks gümnaasiumi juhtimiseks vajalike moodustamine ja nende töö korraldamine ning pedagoogide koormuse ja tunniplaani kinnitamine. Lisaks on tunnistaja Xxxxandnud ütlused, et tal puudus vastav kvalifikatsioon, kui toimus mittestatsionaarses õppes tundide jagamine. Tunnistaja Xxxxütlustega on tõendatud, et mittestatsionaarses õppes inglise keele tundide andmise osas toimus läbirääkimine ka teiste õpetajatega (II kd tl 63-64). Tunnistaja Xxxxütlustega on tõendatud, et lisaks Xxxxle oli palju tunde veel näiteks õpetajal Ave Oja, Mare Kivistik, mistõttu ei ole hageja eelistanud enda tütart Xxxxõppetundide andmisel.
71.Kohus nõustub hagejaga, et hagejaga töölepingu ülesütlemine on tühine ka põhjusel, et kostjal puudus hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks vallavalitsuse poolne seaduslik korraldus ja õiguslik alus. Tulenevalt Xxxx valla põhimääruse §-st 38 lg 1 p 8 esitab vallavanem vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ka ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustus, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Nimetatu tuleneb ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 50 lg 1 p 7. Ka kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et seadusandja on linnade ja valdade allasutuste juhtide töölepingute sõlmimisele kehtestanud kaheetapilise menetluse, erinevalt tavapäraste töölepingute sõlmimise protseduurist (vt Riigikohtu otsus haldusasjas 3-3-1-79-07). Seega eelneb kooli direktoriga tsiviilkorras töölepingu sõlmimisele vallavalituse korralduse alusel konkursi korraldamine ja konkursi võitnud isikuga töölepingu sõlmimiseks otsuse tegemine. Tulenevalt KOKS § 50 lg 1 p 7 on kaheetapiline protseduur ette nähtud ka allasutuse juhtidega töölepingute ühepoolsele lõpetamisele ehk põhjendamatud on kostja väited, et töölepingu ülesütlemiseks ei olnud vaja vallavalitsuse korralduse olemasolu. Eelviidatud Riigikohtu lahendist ei saa järeldada, justkui oleks Riigikohus eitanud vallavalitsuse kohustust vastav korraldus anda ning, et korralduse andmine tekitaks segadust töölepingu ülesütlemisel. Vallavalitus korraldusega antakse üksnes ülesanne vallavanemale töölepingu lõpetamiseks või sõlmimiseks. Tööleping lõpetatakse siiski alles vastava avalduse esitamise või dokumentide allkirjastamisega Vallavalituse esindaja (vallavanema) ja töötaja poolt. Kohus leiab, et asjaolu, et vallavanem on e-kirjaga teavitanud vallavalitse liikmeid probleemidest hagejaga, ei tõenda, et vallavanem on teinud ettepaneku vallavalitsuse liikmetele hagejaga töölepingu lõpetamiseks ja liikmed on selle heaks kiitnud. Kostja vallavanema poolt on e-kirjad saadetud alles vahetult enne lepingu ülesütlemist informeerimaks oma tegevusest, kuid esitatud tõenditest ei nähtu varasemat vallavalitsuse liikmete teavitamist ega ka nendepoolset vastust ja korraldust lepingu lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks. Kohus juhib tähelepanu, et tulenevalt Xxxx valla põhimääruse § 43 lg 1 kohaselt on vallavalitsuse töövormiks istung.
72.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et esiletoodud asjaoludel ei saanud kostja hagejaga töölepingut erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Kohus möönab, et hageja teos esineb
töölepingu rikkumisele omaseid tunnuseid, kuid käesoleval juhul on hagejaga tööleping üles öeldud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu, mitte TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt võib tööandja erakorraliselt töölepingu üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kohus märgib, et töötaja teos võivad esineda nii töökohustuste rikkumise (TLS § 88 lg 1 p 3) kui ka usalduse kaotuse tunnused (TLS § 88 lg 1 p 5), millisel juhul tööandjal tuleb valida, kas ja millisel alusel ta töölepingu erakorraliselt üles ütleb. Tööandjal tuleb töölepingu erakorralise lõpetamise aluse valikut hoolikalt kaaluda, kuna tööandja peab olema valmis vaidluse korral põhjendama töölepingu erakorralist ülesütlemist.
73.Isegi, kui esineks põhjus hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks usalduse kaotuse tõttu, siis on maakohus seisukohal, et ülesütlemine on tühine, kuna hagejat ei ole enne töölepingu ülesütlemist hoiatatud (TLS § 88 lg 3) ning ülesütlemine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul (TLS § 88 lg 4).
74.Riigikohus on märkinud, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, mida toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kolleegiumi arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-187-15, p 13). Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul sai hageja mõistlikkuse põhimõttest oodata, et kostja hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiataks. Puudub vaidlus, et 07.03.2014 pöördus Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) töötaja koolijuhi poole HTM-ile tehtud pöördumisega seoses töökorraldusega Xxxx Gümnaasiumis, mis puudutas õpetajate koormusnorme ning puuduvate tundide asendamist (TVK (kostja vastus) tl 46). Pöördumises toodi ära, et koolis töötab õpetajaid, kes töötavad suure koormusega ning kelle tunnid jäävad sageli ära, millele hageja edastas vastuse 07.03.2014 (TVK (kostja vastus) tl 45). Puudub vaidlus, et ajendatult HTM kirjast pöördus kostja hageja poole 03.04.2014 seoses Xxxxkvalifikatsiooniga (TVK (kostja vastus) tl 48-49), mille peale hageja edastas kostjale selgitused ja tõendid seoses Xxxxkvalifikatsiooniga 04.04.2014 (TVK (kostja vastus) tl 50-53), mille osas kostja mingeid etteheiteid ei esitanud. Puudub vaidlus, et 04.11.2014 algatas kostja hageja suhtes teenistusliku järelevalve algatamise ja kontrolli teostamise, mida muudeti osaliselt 09.02.2015 (TVK (hageja avaldus) tl 40-41). Hageja esitas 16.04.2015 omapoolsed arvamused ja ettepanekud õiendi projekti kohta (TVK (hageja avaldus) tl 93-98). 05.01.-22.01.2015 ja 23.01.2015 tutvusid kostja töötajad dokumentidega Xxxx Gümnaasiumi kodulehel ja koolis koha peal (TVK (kostja vastus) tl 55). 31.03.2015 edastati hagejale õiendi projekt Xxxx Gümnaasiumi direktori tööülesannete täitmise seaduslikkuse ja otstarbekuse kohta, aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning Xxxx Gümnaasiumi põhimääruses sätestatud nõuded (TVK (kostja vastus) tl 54-77), kus muuhulgas kohustati hagejat viima töölepingud kooskõlla kehtivate õigusaktidega (TVK (kostja vastus) tl 75). Õiendis ei toodud välja kohustust korraldada avalikud konkursid. 19.05.2015 toimus teenistusliku järelevalve menetluse raames Xxxx Gümnaasiumi direktori ärakuulamine (TVK (kostja vastus) tl 78-86), kus arutati õpetajate töökoormust, kus muuhulgas märgiti, et õpetaja on tööle võetud osakoormusega, kuid töötab nüüd täiskoormusega, milline võis toimuda üksnes ajutiselt, mille osas on hageja andnud oma selgitused ning lubas viia töölepingud seadusega kooskõlla hiljemalt 01.10.2015 (TVK (kostja vastus) tl 83). Konkreetset korraldust konkursside korraldamiseks ei tehtud. 07.09.2015 ja 08.09.2015 täitis hageja
teenistusliku järelevalve ettekirjutused (TVK (hageja avaldus) tl 48-52), millede täimist kinnitas vallavanem 15.09.2015 (TVK (hageja vastus) tl 53), samuti palus hageja 08.09.2015 abi töölepingute seadusega kooskõlla viimiseks (TVK (hageja avaldus) tl 52). 24.09.2015-30.09.2015 toimus hageja ja vallavanema vahel e-kirjavahetus, kus vallavanem soovis tutvuda 11 töölepinguga (TVK (kostja vastus) tl 92-108). 01.10.2015 muutis hageja koostöös kostja sekretär-juristiga õpetajate töölepinguid (TVK (kostja vastus) tl 87-88). 16.10.2015 esitas kostja hagejale selgitustaotlus (TVK (kostja vastus) tl 109-112), milles palus esitada selgitused ja tõendid avalike konkursside korraldamise osas, millele hageja esitas selgituse ja tõendid 23.10.2015 (TVK (kostja vastus) tl 113-118). 31.10.2015 tehti hagejale ettepanek töölepingu lõpetamiseks kokkuleppel (TVK (hageja avaldus) tl 43-45) ning hagejaga öeldi tööleping erakorraliselt üles 05.11.2015 avaldusega (TVK (hageja avaldus) tl 54-58). Eeltoodust on kohus tuvastanud, et kostja on teinud igakülgselt koostööd hagejaga seoses õpetajate töölepingutega alates märtsist 2014 ning on täitnud teenistusliku järelevalvest tulenevad nõuded ja on parandanud töölepingud koostöös kostja sekretär-juristiga. Kostja ei ole esitanud enne hagejaga töölepingu ülesütlemist konkreetset nõuet avalike konkursside korraldamiseks õppeainete osas, mis olid kokku lepitud Xxxx ja teiste õpetajatega konkursiväliselt. Kohus on seisukohal, et kui kostja sai hageja tähelepanu juhtida asjaolule, et õpetajate töökoormus on liialt suur, siis oli kostjal ka kohustus, ning hagejal õigus eeldada, et kostja teeb hagejale ettekirjutuse avalike konkursside korraldamata jätmise osas ja annab selged juhised konkursside korraldamiseks, milliste korraldamata jätmine oleks kaasa toonud töölepingu lõpetamise. Maakohus leiab, et tegemist ei olnud eriliselt raske rikkumisega, mille tõttu kostja ei saanud hagejat hoiatada töölepingu lõpetamisest. Lisaks puudub vaidlus, et kostja ei oleks hagejaga töölepingut erakorraliselt üles öelnud, kui hageja oleks korraldanud avalikud konkursid.
75.TLS § 88 lg 4 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et ka juhul, kui lugeda ülesütlemise teates toodud põhjust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks piisavaks, oli töölepingu erakorralise ülesütlemise teate esitamise hetkeks (05.11.2015) mõistlik aeg möödunud. Väidetav rikkumine, Xxxxga töölepingu sõlmimine toimus 29.08.2011. Kostja oli teadlik, et Xxxxhakkas õpetama ka inglise keelt mittestatsionaarses õppes, mida kinnitavad endise vallavanema Xxxxütlused (TVK (hageja avaldus) tl 83-85). Käesolev valla koosseis oli asjaoludest teadlik juba vähemalt alates kevadest 2014, millal alustati hageja suhtes teenistuslikku järelevalvet. Lisaks käisid kostja töötajad 23.01.2015 teenistusliku järelevalve käigus koolis koha peal Xxxx Gümnaasiumi dokumentidega tutvumas (TVK (kostja vastus) tl 55) ning 19.05.2015 on hageja seoses teenistusliku järelevalvega ära kuulatud (TVK (kostja vastus) tl 78-85). Kohus on seisukohal, et hiljemalt jaanuar 2015 pidi kostja mõistliku aja jooksul lepingu erakorralise ülesütlemise teate koostama, kuivõrd nimetatud ajal käisid kostja töötajad dokumentidega (sh töölepingutega) koolis koha peal tutvumas. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ca 9 kuud pärast selle aluseks oleva asjaolu teadasaamist ületab selgelt mõistlikku tähtaega. Asjakohased ei ole kostja väited, et töölepingut ei öeldud varem üles, sest hageja lubas töölepingud viia seadusega kooskõlla hiljemalt 01.10.2015 ning alles peale 01.10.2015 veendus kostja, et hageja ei täida oma kohustust ka edaspidi. Kostja ei olnud teinud hagejale etteheiteid ega andnud konkreetseid juhiseid korraldada avalikud konkursid, Xxxxpoolt õpetatavate põhiainete osas, mis olid talle antud konkursiväliselt.
76.TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse §
107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus tuvastab eeltoodud põhjustel, et hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine 05.11.2014 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel oli tühine. Vastavalt kostja taotlusele (TVK (kostja vastus) tl 29) ja tulenevalt TLS § 107 lg-st 1 lõpetab kohus hageja ja kostja vahelise töölepingu alates 04.12.2015. TLS § 109 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja kolme kuu keskmise brutotöötasu 4314 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades esitatud asjaolusid ja asjaolu, et hageja teos on maakohtu hinnangul esinenud rikkumisi, siis on põhjendatud mõista hüvitis välja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja esitatud haiguslood ei tõenda, et hageja tervis on kahjustunud seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Kohus märgib, et hüvitise määramisel arvestab kohus ka asjaolu, et menetluse kestel on avaldatud kolmandatele isikutele toimikumaterjale (tl 150-154), milline käitumine on kohtu hinnangul taunitav ning, milline asjaolu näitab hageja suhtumist vaidlusesse.
77.TLS § 97 lg 2 sätestab, et kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat, peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kostja ütles töölepingu üles ilma etteteatamistähtajata. Kohus tuvastas eespool, et kostjal puudus alus töölepingu ülesütlemiseks. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et TLS § 100 lg 5 alusel on võimalik töötajal nõuda hüvitist juhul, kui töölepingu ülesütlemine on kehtiv ja leping on üles öeldud alusel, kus ülesütlemisest tuleb töötajale ette teatada. Juhul, kui töölepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ja töölepingu lõpetab kohus, kuulub hüvitise väljamõistmisele TLS § 109 lg 1 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-10-46580). Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus, kes on leidnud, et TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid. Üldkogu leiab, et töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks on TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-21-79-13, p 32.3). Seega kuna kohus on tuvastanud, et töölepingu ülesütlemine on tühine, siis jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 2677,42 eurot.
78.Kõik otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust ei oma ja seetõttu neid lahendis ei käsitleta. Kohus jätab muuhulgas arvestamata Xxxxe (TVK (hageja avaldus) tl 79-82), Xxxx(TVK (kostja vastus) tl 141-142, I kd tl 99-100), Xxxx (TVK (kostja vastus) tl 146-151), Xxxx(TVK (kostja vastus) tl 153-158) kirjalikud ütlused. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast tunnistaja ütlustena saavad kohtud arvestada üksnes tunnistaja poolt tsiviilasjas peetud kohtuistungil vande all antud, protokollitud ja allkirjastatud ütlusi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-17-06). Hageja on juhtinud nimetatule tähelepanu oma 06.05.2016 seisukohas (I kd tl 116), kuid kostja ei ole pidanud vajalikuks isikute üle kuulamist tunnistajatena. Menetluskulud
79.Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamisel kehtinud TsMS § 124, § 133 lg 1 ja 2, § 134 lg 3 alusel 9867,42 eurot.
80.Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ja kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda.
81.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuluks on esindaja kulud kokku summas 5922 eurot käibemaksuga. Hagejale on osutatud õigusabi kokku 70,5 tundi tunnihinnaga 84 eurot käibemaksuga. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole.
82.Edasi hindab kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. 82.1 Hageja esindajal on kulunud juriidiliseks konsultatsiooniks (telefonikõned, e-kirjad), kohtumiseks õigusbüroos, asjaga seonduvate dokumentide analüüsiks, asjakohase seadusandluse ja kohtupraktika analüüsiks 5 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus on seisukohal, et konsultatsiooniks ja kohtumisteks võis esindajal kuluda kõige rohkem 1 tund ning dokumentide, seaduste ja kohtupraktika analüüsiks kõige rohkem 2 tundi. Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks 3 tundi. 82.2 Hageja esindajal on kulunud kirjalike küsimuste koostamiseks tunnistajatelt kirjalike ütluste saamiseks 1 tund. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole menetluskuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes, milleks isikul on vaja õigusabi. 82.3 Hageja esindajal on kulunud avalduse koostamiseks ning avalduse ja tõendite esitamiseks TVK-le 9 tundi ja 30 minutit. Kohus arvestades avalduse sisu ja esitatud tõendeid leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 82.4 Hageja esindajal on kulunud tutvumiseks tööandja 29.12.2015 vastse ja tõenditega ning konsultatsiooniks 3 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga ning põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 tundi. 82.5 Hageja esindajal on kulunud kohtumiseks ja TVK istungi ettevalmistamiseks 3 tundi ja 30 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus leiab, et esindajal võis kuluda kõige rohkem kohtumiseks 1 tund ja istungiks ettevalmistamiseks 1 tund, seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. 82.6 Hageja esindajal on kulunud 04.01.2016 istungiks TVK-s 2 tundi. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 82.7 Hageja esindajal on kulunud TVK otsuse analüüsiks ja konsultatsiooniks kliendiga 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 82.8 Hageja esindajal on kulunud hagiavalduse koostamiseks ja täiendavate dokumentide analüüsiks 7 tundi. Kohus, arvestades esitatud hagiavalduse sisu, mis on sisult sama TVK-le esitatud avaldustega, koos mõningaste täpsustustega, on seisukohal, et esindajal sai kuluda hagiavalduse kohtule esitamiseks täpsustamiseks kõige rohkem 3 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks. 82.9 Hageja esindajal on kulunud 17.02.2016 kohtumäärusega tutvumiseks ka konsultatsiooniks kliendiga 1 tund ja 30 minutit. Kohus, arvestades määruse sisu, on seisukohal, et esindajal võis kõige rohkem kuluda määrusega tutvumiseks 5 minutit ja kliendiga konsultatsiooniks 30 minutit, seega loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 35 minutit. 82.10 Hageja esindajal on kulunud kostja 07.03.2016 vastusega tutvumiseks ning 04.04.2016 kirjaliku seisukoha koostamiseks 6 tundi ja 30 minutit. Kohus, arvestades, et hagejale olid teada kostja seisukohad juba TVK-s, siis võis esindajal kostja vastusega tutvumiseks kuluda kõige rohkem 30 minutit ja seisukohtade koostamiseks 4 tundi. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi ja 30 minutit. 82.11 Hageja esindajal on kulunud kostja 28.04.2016 täiendavate seisukohtade, lisade ja taotlustega tutvumiseks ning 06.05.2016 kirjaliku seisukoha koostamiseks 4 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
82.12 Hageja esindajal on kulunud kohtumiseks kliendiga ja istungiks ettevalmistamiseks 3 tundi. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 1 tund ja 30 minutit. 82.13 Hageja esindajal on kulunud 02.06.2016 kohtuistungil osalemiseks 7 tundi. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 82.14 Hageja esindajal on kulunud kostja täiendavate taotluste ja tõenditega tutvumiseks ning analüüsiks, kohtumiseks, kirjaliku arvamuse koostamiseks ja tõendite esitamiseks 5 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 82.15 Hageja esindajal on kulunud 22.09.2016 kohtumiseks kliendiga ja istungiks ettevalmistamiseks 2 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund ja 30 minutit. 82.16 Hageja esindajal on kulunud 26.09.2016 kohtuistungil osalemiseks 6 tundi. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 82.17 Hageja esindajal on kulunud 03.10.2016 kohtukõne teeside koostamiseks 2 tundi ja 30 minutit. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
83.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 4626,72 eurot käibemaksuga (55,08*84), millest kostja kanda jääb 50% ehk 2313,36 eurot. Hageja taotlus jääb rahuldamata summa 3608,64 euro ulatuses.
84.Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
85.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.