Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.02.2008.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-06-20234
Kohtuasi
I L hagi SA T F vastu töösuhte tuvastamiseks, puhkepäevadel, riigi-ja rahvuspühadel töötamise eest saamatajäänud tasu ning puhkusehüvitise ja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning hüvitise nõuetes
Menetlusosalised
Hageja I L(i k xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja Janar Kuus (J &K Õigusbüroo, xxx) Kostja SA T F (reg kood xxx asukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja Meeli Salström Kostja lepinguline esindaja advokaat Kaarel Tammar (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo)
Kohtuistungi toimumise aeg
24.01.2008.a.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil
Resolutsioon. Jätta rahuldamata I L hagi SA T F vastu töösuhte tuvastamiseks, puhkepäevadel töötamise aja eest saamatajäänud tasu 164.497.- krooni, riigi- ja rahvuspühadel töötamise aja eest saamatajäänud tasu 11.938.- krooni ja puhkusehüvitise 74.144.- krooni ning töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise 57.600.- krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine. Jätta I L menetluskulud tema enda kanda. Jätta SA T F menetluskulud täies ulatuses I L kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.10.2001.a lepingu S K hooldamiseks, kasvatamiseks, juhendamiseks ja majutamiseks ning nimetasid selle tööettevõtulepinguks. Vaidlusalust lepingut on pooled mitmel korral muutnud.
2.Kostja teavitas hagejat lepingu ülesütlemisest 30. juunil 2006.a. Kostja ei olnud nõus hagejale maksma lepingu lõpetamisest tingitud hüvitisi.
3.Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud leping ei olnud töövõtuleping nagu on märgitud lepingu pealdises, vaid tööleping ning hageja ja kostja vahelise töölepingu lõpetamine ning hüvitiste maksmata jätmine on toimunud ebaseaduslikult. Hageja põhjendab oma seisukohta järgnevaga: Õigussuhte määramisel ei oma tähtsust asjaolu milliseid termineid lepingu sõlmimisel kasutatakse, vaid oluline on õigussuhte sisu. Pooltevaheline õigussuhe ei vasta VÕS § 635 lg 1 sätestatud töövõtulepingu tunnustele, vaid töösuhte tunnustele. Selleks, et tegemist oleks töösuhtega peavad olema täidetud järgmised tingimused : a.) töötaja kohustub tegema lepingus kokkulepitud tööd – käesoleval juhul oli töö sisuks alaealise kasvatamine hageja elukohas b.) töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile – lepingu p 1 lg 3 oli määratud hageja töö ulatus, eesmärgid ja iseloom ning millistest dokumentidest peab hageja juhinduma tööd tehes ning ülalpidamisrahade kasutamisel c.) tööandja maksab töötajale tehtud töö eest palka - lepingu p 3 on pooled kokku leppinud, et palk on 9000.- krooni kuus + lisatasu ehk konfidentsiaalsustasu 600.- krooni. Kostja märkis ülekannetel, et tegemist on töötasuga. Lisatasu saab maksta ainult töölepingust tuleneva õigussuhte puhul d.) Töötingimused määratakse kindlaks töölepingus – ebaseaduslik on lepingu p 3, mille kohaselt pole hagejal õigust puhkusele ja p 6, et kostjal on võimalik igal ajal leping lõpetada. Lisaks eelpoolnimetatud töösuhtele iseloomulikele tunnustele leiab hageja, et töösuhte olemasolust poolte vahel annab kinnitust ka see, et töötajatele kes alaealiste kasvatamisega tegelesid, viidi läbi ka regulaarseid täienduskoolitusi, mis on iseloomulik just töösuhtele.
4.Kuna hageja leiab, et tegemist on tööõigusliku suhtega poolte vahel, on hageja seisukohal, et kostja on temaga lõpetanud töölepingu ebaseaduslikult. TLS § 86 sätestab alused millal tööandja võib lõpetada määramata ajaks sõlmitud töölepingu. Kostja pole lepingu lõpetamise teates esitanud ühtegi töölepingu lõpetamise alust ega kinni pidanud lepingu lõpetamise korrast ega ette teatanud töölepingu lõpetamisest vastavalt TLS § 87 sätestatule.
5.Lisaks töölepingu ebaseaduslikule lõpetamisele on kostja jätnud hagejale maksmata töölepinguseadust rikkudes ka puhkusetasu.
Kuna pooled leppisid lepingus kokku, et hageja tegutseb vabakutselise pedagoogi staatuses, siis puhkuseseaduse § 9 lg 2 p 4 järgi on hagejal õigus saada puhkust aastas 56 kalendripäeva. Seega on hagejal jäänud saamata puhkus nelja aasta eest. Hageja palub kohtul välja mõista hüvitis saamata jäänud puhkuse eest 74 144 krooni.
6.Samuti pole kostja tasustanud töötamist puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel, millest tulenevalt on hagejal saamata jäänud töötasu 2004.a. 70.090.- krooni, 2005.a. 70.205.- krooni ja 2006.a. 35.740.- krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 164 497 krooni töötamise eest puhkepäevadel ja 11 938 krooni töötamise eest riigi- ja rahvuspühadel.
7.TLS § 117 lg 1 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmist palka. Hageja loobub tööle ennistamisest ja palub välja mõista 6 kuu keskmise palga 57.600.- krooni.
8.Hageja soovis oma nõudeid kostja vastu tõendada poolte vahel 27.10.2001.a. sõlmitud lepinguga ja selle lisadega, hageja ametijuhendiga, hageja pangakonto väljavõttega, teatega lepingu ülesütlemisest, hageja pardakaardiga lennukis. Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata ka tunnistajana Enn Meriroosi. Eelmenetluse käigus esitas hageja täiendavalt kostja poolt ajalehes „Valgamaalane” avaldatud töökuulutuse 8. detsembrist 2001.a., kostja poolt veebilehel avaldatud töökuulutuse ja Advokaadibüroo Valge ja Uiga koostatud õigusliku hinnangu SA Ti F ja E M vahel sõlmitud lepingule. Kostja vastuväited ja põhjendused.
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel sõlmiti vaidlusalune leping 27.01.2001.a., s.o. ajal mil kehtis veel tsiviilkoodeks, ja pooled pealkirjastasid nimetatud lepingu töövõtulepinguna, millele sõlmitud leping oma sisult tookord kehtinud seaduse kohaselt ka kõige rohkem sarnanes, tuleb tulenevalt asjaolust, et poolte vahel sõlmitud leping on kestvusleping, kohaldada vaidluse lahendamisele alates 01.07.2002.a. VÕS RakS § 12 lõike 2 kohaselt võlaõigusseaduse sätteid.
10.Kostja ei nõustu hagejaga, et poolte vahel oli tööõiguslik suhe, vaid leiab, et poolte vahel sõlmitud leping oli tsiviilõiguslik käsundusleping. Käsunduslepingu sisu on sätestatud VÕS §-s
619.Selle kohaselt peab käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid, s.o. täitma käsundi, käsundiandja peab aga maksma selle eest tasu kui selles on kokku lepitud. Selles just pooled lepingus kokku leppinud olidki.
11.Asjaolu, et pooltevaheline leping ei olnud tööleping, kinnitavad kostja arvates see, et a.) hageja ei allunud kostja juhtimisele ja kontrollile, vaid hageja oli vaba poolte vahel sõlmitud lepingujärgsete kohustuste täitmisel määrates ise oma tegevuse ajalised piirid ja asukoha. b.) hagejal ei olnud kindlaks määratud tööpäeva algust ja lõppu, puudus tööajanorm, ja töö tegemise koht c.) hageja pidi esitama kostjale aruandeid vaid korra kuus d.) kostja ei maksnud hagejale palka, vaid tasu teenuse osutamise eest. Kostja ei ole märkinud hagejale tehtud ülekannete selgitusse sõna „palk” vaid „töötasu” See oli tasu osutatud teenuste eest VÕS § 628 lg 1 alusel. e.) ka lisatasu maksmine ei tähenda seda, et tegemist oli töölepinguga. VÕS § 625 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võivad pooled leppida kokku selle eest täiendava tasu.
12.Kostja on seisukohal, et kuna poolte vahel nii 27.10.2001 ja 01.12.2004 (analoogiline leping, mis on sõlmitud poolte vahel hooldatava D D juhendamiseks ja kasvatamiseks) sõlmitud lepingud on oma sisult käsunduslepingud, ei teki kostjal hageja suhtes töösuhtest tulenevaid tööandja kohustusi, mistõttu on hageja nõuded põhjendamatud.
13.Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust 56 päevasele põhipuhkusele PuS § 9 lg 2 p 4 alusel, sest SA T F ei ole nimetatud seadusesättes osundatud asutus kellele töötajale oleks ette nähtud pikendatud põhipuhkus.
14.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja kohtule hagejaga sõlmitud teise töövõtulepingu
1.detsembrist 2004.a. D D juhendamiseks ja kasvatamiseks ning selle lisa ja hageja poolt koostatud ning kostjale e-postiga edastatud 2 aruannet S K kohta. Hiljem taotles kostja võtta toimikusse täiendavate tõenditena hageja jt. isikute poolt 11.03.2006 esitatud kirja kostjale ning poolte poolt 18.04.2006.a. allkirjastatud dokumendi, milles hageja on kinnitanud oma soovi jätkata kostjaga koostööd kehtiva lepingu alusel.
15.23. mail 2007 esitas kostja hagiavaldusele alternatiivse vastuväite ja palus kohaldada tööõigussuhte tuvastamise nõude osas aegumist. Kostja on seisukohal, et hagi aegumine algas 12.03.2006, sest 11.03.2006 on hageja allkirjastatud kirja kus ta on viidanud, et pooltevaheline õigussuhte iseloom on töölepinguline. Seega oli hageja alates sellest ajast teadlik, et pooltevaheline suhe on tema väidetel töölepinguline. ITLS § 6 lg 1 järgi hagi aegumise tähtaeg töösuhtest tulenevate õiguste tuvastamiseks 4 kuud. Hageja seisukoht kohaldatava seaduse osas ja kostja taotluse osas kohaldada aegumist.
16.Hageja ei olnud nõus kostja seisukohaga, et vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda võlaõigusseaduse sätetest, sest tegemist on töösuhtega. Kuid kui tegemist oleks tsiviilõigusliku suhtega, ei saaks hageja seisukoha kohaselt kohaldada samuti võlaõigusseadust, sest leping sõlmiti enne 01.07.2002.a. Hageja leiab, et lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 394 lg 1 kohaselt sai käsunduslepingu sõlmida vaid voliniku poolt juriidiliste tegude teostamiseks, mis tuli teostada volitaja arvel. Kuna vaidlusaluse lepingu puhul ei olnud objektiks juriidiliste tegude tegemine, on välistatud poolte vahel käsunduslepingu sõlmimine.
17.Hageja on seisukohal, et hageja nõue töösuhte tuvastamiseks ei ole aegunud, sest aegumine oli hageja arvates TsÜS § 168 lg 1 kohaselt peatunud 11.märtsist 2006.a. kuni 18.aprillini 2006.a., s.o. ajavahemikul mil hageja koos teistega pöördus järelpärimisega kostja poole kuni ajani mil vormistati vestluse kokkuvõte. Kohtuotsuse põhjendused.
18.Pooled vaidlevad selle üle kas nende vahel 27.10.2001.a. sõlmitud leping, mis kannab pealkirja tööettevõtuleping on tegelikult tööleping nagu väidab hageja või käsundusleping nagu väidab kostja. Kohus nõustub pooltega, et õigussuhte määramisel ei oma tähtsust asjaolu, milliseid termineid lepingus kasutatakse, oluline on õigussuhte sisu. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus poolte poolt esiletoodud asjaolusid ja väiteid, et jõuda järeldusele milline õigussuhe poolte vahel oli.
19.Kõigepealt võtab kohus seisukoha milliseid materiaalõigusnorme tuleb vaidluse lahendamisel poolte vahel kohaldada. Et kindlaks teha kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping tuleb kohtul kontrollida kas poolte vahel
sõlmitud leping vastab töölepinguseaduses sätestatud töölepingu mõistele. TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Töölepingu mõiste sätestab TLS § 1, mis märgib, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 26 kehtestab töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed. Seega on töölepingu tunnused järgmised - töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; - lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul; - töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; - töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Kui kohus jõuab järeldusele, et poolte vahel oli töösuhe, tuleb kontrollida kas tööleping lõpetati seaduslikult ja kas tööandja täitis kõiki töölepinguseadusest, palgaseadusest ja puhkuseseadusest tulenevaid kohustusi töötaja suhtes. TLS § 7 p 11 kohaselt ei laiene töölepingu seadus tegutsemisele töövõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel. Kohus on seisukohal, et kui poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut, tuleb pooltevahelise õigussuhte kindlakstegemisel juhinduda võlaõigusseaduses sätestatust. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuna 27.01.2001. a poolte vahel sõlmitud leping oli kestvusleping, tuleb sellele VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.
20.Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping oli tööleping seetõttu, et - kokku oli lepitud töö sisu , s.o. alaealise kasvatamine hageja elukohas - hageja allus SA T F juhtimisele ja kontrollile, s.o. lepingus oli kindlaks määratud töö ulatus, eesmärgid ja iseloom ning hagejal olid teada dokumendid millistest ta pidi juhinduma tööd tehes ja ülalpidamisrahasid kasutades - tööandja pidi maksma hagejale palka ja lisatasu (konfidentsiaalsustasu), mida kostja tegigi märkides ka pangaülekannetes, et tegemist on töötasuga - lepingus olid kindlaks määratud töötingimused, millest küll lepingu p 3 (pole õigust nõuda puhkust) ja p 6 ( kostjal on õigus lõpetada igal ajal leping) olid ebaseaduslikud - kostja poolt viidi läbi täienduskoolitus.
21.Kostja seevastu on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ei olnud tööleping vaid käsundusleping, sest - hageja ei allunud kostja juhtimisele ja kontrollile, vaid hageja oli vaba poolte vahel sõlmitud lepingujärgsete kohustuste täitmisel määrates ise oma tegevuse ajalised piirid ja asukoha
-
-
hagejal ei olnud kindlaks määratud tööpäeva algust ja lõppu, puudus tööajanorm, ja töö tegemise koht hageja pidi esitama kostjale aruandeid vaid korra kuus kostja ei maksnud hagejale palka, vaid tasu teenuse osutamise eest. Kostja ei ole märkinud hagejale tehtud ülekannete selgitusse sõna „palk” vaid „töötasu” See oli tasu osutatud teenuste eest VÕS § 628 lg 1 alusel. lisatasu maksmine ei tähenda seda, et tegemist oli töölepinguga. VÕS § 625 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võivad pooled leppida kokku selle eest täiendava tasu.
22.Järgmisena võtab kohus seisukoha poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud töö sisu suhtes ning selle kohta kas hageja allus kostja kontrollile ja juhtimisele või oli ta lepingus kokkulepitud kohustusi täites vaba määrama oma tegevuse ajalised piirid ja asukoha. Pooltevahelise lepingu kohaselt kohustus hageja kostjalt üle võtma S K kasvatamise, juhendamise ja hooldamise, majutades hooldatava oma kodusesse majapidamisse ja lülitades kasvatatava oma . Lepingus on märgitud, et hageja tegevuse täpsem ulatus, eesmärgid ja iseloom tulenevad hooldatava kasvatus-, juhendamis- ja hooldamistöö vajadusest, mis määratakse kindlaks Saksamaa Liitvabariigi Laste-ja noorteabi seaduse alusel hooldatava elukohajärgse Noorsooameti abiplaaniga, tööettevõtja enesekohustuse avaldusega, tööettevõtja ametijuhendiga, tööettevõtja kohustustega, tööettevõtja keelatud töövõtete loeteluga, töö kirjeldusega ja kokkuleppega töö kvaliteedi tagamise kohta, millised dokumendid on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks. Pooltevahelisest lepingust nähtuvalt tegutses hageja lepingu täitmisel vabakutselise pedagoogi staatuses. Kohus asub seisukohale, et ei poolte vahel sõlmitud leping ega selle lisad, samuti kohtule esitatud, kuid poolte poolt allkirjastamata noorteabi individuaal-kogemuspedagoogilise töö läbiviija enesekohustuse avalduse vormi koopia, ega ka kasvataja-juhendaja ametijuhendi koopia ei tõenda, et hageja oleks allunud kostja juhtimisele ja kontrollile. Lepingu lisaks olevad dokumendid on informatiivsed ja mõeldud noorteabi meetmete projekti läbiviijatele. Ka kasvataja-juhendaja ametijuhend üldsõnaline ning selles on kirja pandud kasvataja-juhendaja kohustused ja keelud. Nimetatud dokumentidest saab teha järelduse, et lepingu kohaselt võttis kasvataja-juhendaja oma perre ja elama talle lepingus kokkulepitud nooruki. Laps elas kasvataja perekonnas ja leibkonnas ning kasvataja oli vaba ilma kostja juhtimise ja kontrollimiseta otsustama kuidas ta lapse hooldamise ja kasvatamisega tegeleb. Ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Enn Meriroos kinnitas, et lepingus kokkulepitud lapsed võeti kasvataja perre elama nagu oma lapsed. Neid kasvatasid ja nendega tegelesid peres ka teised perekonnaliikmed, töö kestis ööpäevaringselt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuistungil uuritud dokumentaad tõendid ja ülekuulatud tunnistaja ütlused tõendavad, et hagejal ei olnud detailt kindlaks määratud tema tööülesandeid ning, et ta ei allunud lepingus kokkulepitud ülesandeid täites kostja juhtimisele ega kontrollile, vaid ta oli vaba tegutsema teatud eesmärgi nimel, s.o. kasvatama ja juhendama tema perre hooldamiseks antud noorukit. Samade dokumentaate tõendite ja tunnistajate ütlustega on tõendatud ka see, et hagejal ei olnud kindlaks määratud tööaja algust ega lõppu, vaid ta täitis kokkulepitud ülesandeid kodus ööpäevaringselt. Ka hageja kohustus esitada üks kord kuus kostjale aruandeid lapse arengu kohta, mis seejärel ära tõlgiti ja Saksamaale saadeti, ei muuda kohtu arvates lepingut veel töölepinguks, vaid kinnitab, et hageja oli vaba otsustama milliste vahenditega ta lepingus kokkulepitud eesmärki saavutada püüab. Kokkuvõtvalt saab kõigest eeltoodust teha järelduse, et hagejale antud iseseisvus otsustada kuidas ta küll kostjalt saadud juhiseid järgides ning oma tegevusest aru andes lepingus kokkulepitud kohustusi täidab, tõendab seda, et poolte vahel oli käsundussuhe, mitte töösuhe nagu leiab hageja. VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja
jaoks parima kasuga VÕS § 621 lg 1 tulenevalt on käsundisaaja kohustatud järgima käsundiandja juhiseid ning andma aru käsundi täitmise käigust. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta.
23.Kohtu hinnang kostja poolt hagejale makstava tasu osas. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu punktis 3 on pooled kokku leppinud, et kostja maksab hagejale hooldatava juhendamise ja hooldamise eest tasu 9000.- krooni kuus ning lisatasu ehk konfidentsiaalsustasu 600.- krooni kuus. Hageja on seisukohal, et tööandja poolt makstud tasu on palk ja lisatasu, sest kostja märkis palgaülekannetes, et tegemist on töötasuga. Kostja seevastu leiab, et kostja ei maksnud hagejale palka, vaid tasu teenuse osutamise eest. Kostja ei märkinud hagejale tehtud pangaülekannetesse, et maksab hagejale „palka”, vaid, et maksab „töötasu”. See oli tasu osutatud teenuste eest. Ka lisatasu maksmine ei tähenda veel seda, et tegemist on töölepinguga. Pooled võivad leppida kokku lisatasu ka käsunduslepingus kui käsundiandjal on õigustatud huvi, et käsundisaaja hoiaks saladuses talle käsundi täitmisega teatavaks saanud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et pooled on nende vahel sõlmitud lepingu p-s 3 kokku leppinud, et hageja maksab kostjale hooldatava juhendamise ja hooldamise eest tasu 9000.- krooni kuus ning lisatasu 600.- krooni kuus selle eest, et hageja peab lepingu kehtivuse ajal ja ka pärast lepingu lõppemist hoidma saladuses talle seoses lepingujärgsete kohustuste täitmisega teatavaks saanud informatsiooni, eriti osas mis puudutavad töö sisu, selle hulka ja hooldatava isikut. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõte kinnitab, et kostja on teinud hagejale pangaülekandeid, milles on märkinud selgitusse, et raha kantakse üle hagejale töötasuna. Kohus leiab, et kostja poolt hagejale üle kantud raha, mille selgitusse on märgitud „töötasu”, ei tähenda veel vaieldamatult seda, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Tasu tuleb maksta ka käsundiandjal käsundisaajale. Tasu maksmise kohustuse käsundi täitmise eest käsundiandjalt käsundisaajale sätestab VÕS § 619. VÕS § 628 lg 1 sätestab, et kui käsundiandjale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Nii kostja käesoleval juhul toimiski. Ka lisatasu maksmine ei tähenda seda, et tegemist oli töölepinguga. VÕS § 625 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võivad pooled leppida kokku selle eest täiendava tasu. Pooled olid lisatasu maksmises käesoleval juhul kokku leppinud. Kohtu hinnang ülejäänud hageja väidetele ja kostja vastuväidetele poolte vahel sõlmitud lepingu kohta ning kohtu seisukoht poolte poolt esitatud, kuid kohtuotsuses eespool analüüsimata tõendite osas.
24.Hageja on seisukohal, et lisaks eeltoodule kinnitab pooltevahelist töösuhet kostja poolt ajalehes „Valgamaalane” avaldatud töökuulutus 8. detsembril 2001.a. ja kostja poolt veebilehel www.karjerist.ee avaldatud töökuulutus. Väljatrükk veebilehelt on tehtud 14.11.2006.a. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid tuleb TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 kohaselt kohtuotsuse tegemisel arvestamata jätta kui asjakohatud tõendid, sest poolte vahel sõlmiti leping 27.10.2001.a., tõendid puudutavad aga aega pärast pooltevahelise lepingu sõlmimist.
25.Lisaks kohtuotsuse p-s 24 märgitud tõendile on kohtu arvates asjakohatu tõend ka Advokaadibüroo Valge ja Uiga koostatud õiguslik hinnang SA T F ja E M vahel sõlmitud lepingule, mis tuleb samuti otsuse tegemisel TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 kohaselt arvestamata jätta. Teise isikuga, käesoleval juhul tunnistajaga sõlmitud lepingu analüüs advokaadibüroo poolt ei saa olla kohtu arvates asjakohaseks tõendiks hageja nõude tõendamisel.
26.Lisaks kõigele eeltoodule asub kohus seisukohale, et ka kostja poolt hagejale ja teistele kasvatajatele-juhendajatele läbi viidud täienduskoolitused ei tähenda veel seda, et tegemist oli poolte vahel töölepinguga. Arvestades sellega, et tegemist oli kostja poolt eestveetava projekti raames välisriigist Eesti Vabariiki toodavate hooldatavate juhendamise ja kasvatamisega, kusjuures tehtava töö kohta pidid projektis osalejad esitama ka aruandeid, oli ilmselgelt põhjendatud, et projektis osalejaid tuli enne lepingu sõlmimist ja ka lepingute täitmise käigus koolitada ja juhendada. Hageja väide nagu oleks täienduskoolituste läbiviimine omane vaid töösuhetele on meelevaldne.
27.Kohus leiab, et asjaolu, et hageja käis koos hooldatavaga lepingu täitmise ajal kahel korral Saksamaal, mida ta soovis tõendada oma lennuki pardakaardiga, ei tähenda, et tegemist oli töölähetusega ning, et seetõttu oli pooltevaheline leping tööleping. 28 Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuigi poolte vahel 27.10.2001.a. sõlmitud vaidlusalusel lepingul, mis on pealkirjastatud töö(ette)võtulepingutena, on töösuhtele iseloomulikke tunnuseid, on ilmne lepingu tingimuste hindamisel ja pooltevaheliste suhete analüüsil, et pooled sõlmisid käsunduslepingu, mitte töölepingu nagu leidis hageja. Võrreldes töösuhet käsundussuhtega on käsundisaajal suurem iseseisvus käsundi täitmisel kui töötajal töölepingu alusel töö tegemisel. Erinevalt töölepingust ei ole vaidlusaluses lepingus kostja hagejale detailt ette kirjutatud, kuidas ta oma tööd tegema peab. Samuti leidis kohtuistungil uuritud tõenditega tõendamist, et pooltevahelistes suhetes puudus kostjapoolne otsene juhtimine ja kontroll ning, et eeldati hageja iseseisvust käsundi täitmisel. Kostja roll seisnes esmajoones hagejale juhiste andmises ja hooldatava arengu jälgimises. Hageja tööaeg, tööpäeva algus ja lõpp ei olnud pooltevahelise lepinguga määratletud. Hooldatav oli majutatud hageja kodusesse majapidamisse, kuid see ei olnud lepingus kokkulepitud hageja töö tegemise kohana, vaid hageja oli lepingu järgi vaba määramaks oma tegevuse ajalisi piire ja asukohta. Ka ei olnud hageja kohtule esitatud dokumentaate tõendite kohaselt allutatud kostja töösisekorrale ning lülitatud puhkuste- ja tööajakavasse. Tasu saamiseks oli hagejal õigus ka käsunduslepingu alusel, sest pooled olid lepingus niimoodi kokku leppinud. Kuna kohus asub seisukohale, et poolte vahel ei olnud töösuhet, tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõuded puhkepäevadel, riigi- ja rahvuspühadel töötamise eest saamatajäänud tasu, puhkusehüvitise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning sellega seoses hüvitise nõuetes. Samal põhjusel ei pea kohus vajalikuks analüüsida kohtuotsuses ka poolte väiteid ja vastuväiteid hagi osalise aegumise osas.
29.Menetluskulude jaotamine. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, tuleb nii hageja kui kostja menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.