TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Puurmani Vallavalitsus esitas 24.08.2007.a. kohtule avalduse Jxxx Vxxx teovõime piiramise, talle eestkostja määramise ja kinnisesse asutusse paigutamise nõudes. Avalduse kohaselt on Jxx Vxxx piiratud teovõimega isik. Oma vaimse tervise tõttu ei saa ta ise oma elu korraldamisega hakkama. Ta on viibinud Võisiku Hooldekodus vähemalt 12 aastat 2006.a. suunati JxxxxVxxxxtoetatud elamisele, korter oli Jõgeva linnas. Jxx Vxxx keeldus sinna elama asumast. Jxxx Vxxx tutvus Võisiku Hooldekodu töötaja Vxxxx Nxxxxxxxx ja asus tema juurde elama ja abitöid tegema. Seal tekkis probleeme, kuna ei võtnud talle määratud rohtusid. 26.03.2007-04.05.2007 viibis xxxx Vxxx Tartu Maakohtu kohtumääruse alusel sundravil SA Tartu Ülikooli Kliinikumis. Vxxxx Nxxxxxx majapidamisest lahkus Jxxx 2007.a.juulikuus. 31.02.2007.a. Jxxx Vxxx tervis halvenes taas ning ta toimetati ravile Tartu Psühhiaatriakliinikusse. Avaldaja arvates on vaja piirata Jxxx Vxxx teovõimet ning määrata talle eestkostja. Puurmani Vallavalitsus palub määrata Jxxx Vxxx eestkostjaks tema õde Hxxxx Vxxx ning paigutada ta kinnisesse asutusse. Kohus võttis avalduse menetlusse ja määras 28.08.2007.a. määrusega Jxxx Vxxx vaimse seisundi kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi. 28.08.2007.a määras kohus riigi õigusabi korras Jxxx Vxxxxx kohtumenetluses esindaja. 30.11.2007.a. esitas kohtupsühhiaatria ekspert Ilmar Laasi kohtule Jxxx Vxxx suhtes läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 82 (tl.49-52). 13.02.2008.a. toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja - Puurmani Vallavalitsuse, puudutatud isikud Jxxx Vxxx ja Hxxxx Vxxx ning Jxxx Vxxxxe määratud esindaja – advokaat Anne Vissaku.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et Puurmani Vallavalitsuse avaldus on põhjendatud. TsÜS § 8 lg 2 näeb ette, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. JxxxxVxxxxviibib käesoleval ajal ravil SA Viljandi haigla Jämejala psühhiaatriahaiglas kinnises osakonnas. Kohus kuulas ta seal 13.02.2008.a. toimunud kohtuistungil isiklikult ära. Jxxx Vxxx oli adekvaatne ja vastas kohtuniku küsimustele. Jxxx Vxxx avaldas soovi haiglast välja pääseda. Ta on seal olemisega enam-vähem rahul, aga sooviks rohkem välja pääseda ning teha mingit tööd, näiteks lehti riisuda. Tema sõnul võiks tal olla väike elamine, kuhu minna. Jxxxx arvates võiks tema rahalisi asju korraldada õde Hxxxx Vxxx, et ta kõike raha korraga ära ei raiskaks. Jxxx Vxxx raviarst Pille Talvik seletas kohtule, et Jxxx on ärakuulamise ajal väga heas seisundis ja see on tänu rohtude võtmisele. Raviarsti arvates ei saaks Jxxx päris iseseisvalt hakkama, Jxxx ise kipub ennast üle hindama. Ta vajab pidevat ravi. Kui Jxxx lõpetab rohtude võtmise, võib tema olukord halvemaks muutuda. Tsiviilasja käigus määratud ja Jxxx suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti põhjal põen Jxxx Vxxxxkroonilist vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul. Haiguse kindlad tunnused on avaldunud alates 1990. aastast. Haigus on kulgenud süvenevalt, põhjustanud vaimse invaliidistumise ja raske puude. Käesoleval ajal avaldub haigus täieliku haiguskriitika puudumise, ravi vajaduse eitamisena, luulumõtetena, meelepetetena ja nendest mõjutatud käitumisena ja tundeeluna. Eksperdi arvates on psüühikahäired Jxxx Vxxxx sedavõrd sügavad, et ta kestvalt ei suuda aru saada oma tegude tähendusest ja ei suuda neid juhtida. Eeltoodu põhjal tegi kohus kindlaks, et Jxxx Vxxxx on piiratud teovõime ja tema kõigi asjade ajamiseks tuleb määrata eestkostja. PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Avaldaja on taotlenud määrata Jxxx Vxxx eestkostjaks tema õde Hxxxx Vxxx. Kohus kuulas Hxxxx Vxxx 13.02.2008.a. toimunud kohtuistungil ära. Hxxxx Vxxx avaldas nõusolekut oma venna eestkostjaks hakkamiseks. Kohtu hinnangul on Hxxxx Vxxx sobiv isik eestkostjaks ja ta tuleb määrata Jxxx Vxxx eestkoste teostajaks. 2 (3)

TsMS § 526 lg 2 järgi tuleb kohtul muu hulgas märkida eestkostja ülesanded ja kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Kohus määrab eestkostja ülesanded lähtudes tegelikust vajadusest. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemuste põhjal tegi kohus kindlaks, et Jxxx Vxxxx esinev vaimuhaigus avaldub eelkõige haiguskriitika puudumisena, ravi vajaduse eitamisena, luulumõtetena, meelepetetena ja nendest mõjutatud käitumisena. Eksperdi arvates suudab JxxxVxxx oma tahet teostada kuni 100 krooni suuruse summa ulatuses. Selle põhjal võib järeldada, et Jxxx Vxxx ei tule toime oma igapäevase elu korraldamisega. Eeltoodust lähtudes leiab, kohus, et eestkostjal tuleb korraldada kogu eestkostetava elu, sealhulgas tagada tema varaliste ja isiklike õiguste kaitse ning tagada temale vajalik ravi ja hooldus. Kohus tegi kindlaks, et Jxxx Vxxxx puudub võime adekvaatselt kasutada rahalisi vahendeid. Seega tuleb piirata temal tehingute tegemist ilma eestkostja nõusolekuta. Ekspert on ekspertiisiaktis märkinud, et xxxx Vxxx suudab oma tahet teostada kuni 100 krooni suuruse summa ulatuses. Jxxx Vxxx ärakuulamise põhjal leiab kohus, et Jxxx Vxxxxx tuleb jätta õigus käsutada ilma eestkostja nõusolekuta rahalisi vahendeid 400 krooni ulatuses kuus. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse tegemist. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Kohtu hinnangul esinevad Jxxx Vxxx puhul kõik kolm SHS § 19 lg 1 toodud tingimust, mis on aluseks isiku hoolekandeasutusse paigutamisel tema tahtest olenemata. Ekspertiisiakti põhjal on Jxxx Vxxxx süvenev vaimuhaigus paranoidse skisofreenia näol, mis avaldub muu hulgas haiguskriitika puudumisena, ravi vajaduse eitamisena, luulumõtetena, meelepetetena ja nendest mõjutatud käitumisena ja tundeeluna. Sellest tulenevalt võib Jxxx Vxxx hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral olla ohtlik endale või teistele. Kogutud materjalidest nähtub, et eestkosteasutus on rakendanud Jxxx Vxxx suhtes muid meetmeid lisaks hoolekandeasutusse paigutamisele. Ta on olnud toetatud elamisel, mis pole aga olnud edukas. Mitmel korral on Jxxx Vxxx sattunud raskes seisundis ravile psühhiaatriahaiglasse. Ka Jxxx Vxxxxx riigi õigusabi korras määratud advokaat oli seisukohal, et tema esindatava paigutamine on vajalik ega esitanud sellele vastuväiteid. Kohus leiab, et Jxxx Vxxx tuleb paigutada hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hooldusele tema enda tahtest sõltumata. Vastavalt TsMS § 538 lg-le 2 määrab kohus, et Jxxx Vxxx tuleb paigutada hoolekandeasutusse tähtajaga üheks aastaks määruse tegemisest alates. Tähtaja möödumisel on õigus vajadusel taotleda paigutamise tähtaja pikendamist. Paigutamise tingimused jäävad eestkostja pädevusse. Kohus toimetab käesoleva määruse TsMS § 531 alusel kätte kõigile menetlusosalistele ja nende esindajatele. Asja menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 2 alusel täielikult riigi kanda. Kulude kindlaksmääramise otsustab kohus vastavalt seadusele eraldi määrusega. Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.