TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 30.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-31102/15
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 30.03.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1675

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-31102

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

30.märts 2009. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-07-31102 Puurmani valla avaldus täisealisele isikule määratud eestkostja ametiaja ja kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks

Menetlustoiming

Hagita menetlus, lõpplahend

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Puurmani vald vallavalitsuse kaudu (registrikood 75025549, asukoht Tallinna mnt 1 Puurmani alevik Jõgevamaa 49104) esindaja Enel Maide; Puudutatud isikud: Jxxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja advokaat Li Uiga (AB Valge & Uiga, asukoht Vanemuise 21a Tartu 51004); Hxxxx Vxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

20.03.2009.a

RESOLUTSIOON

1.Pikendada JxxxVxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) eestkostet kuni 30.03.2012.a.

2.Eestkoste on määratud: - kõikide varaliste tehingute tegemiseks, mis ületavad Jxxx Vxxx pensioni suurust, - ravi korraldamiseks ja - asjaajamiseks ametiasutustes. Jxxx Vxxx võib teha tehinguid igakuiselt oma pensioni suuruses summas, kusjuures rahalised vahendid on eestkostja valduses ja kontrolli all.

3.

Sarnased lahendid

TSÜS

Jätta kohtukulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Menetluse käik 27.11.2008.a esitas Puurmani vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palus pikendada JxxxxVxxx tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsel hoolduse teenusel pikendamise tähtaega ning samuti temale määratud eestkostja volituste tähtaega. Avalduse kohaselt määrati Tartu Maakohtu 22.02.2008.a määrusega Jxxx Vxxxxx eestkostja Hxxxx Vxxx ja pigutati JxxxxVxxx üheks aastaks tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsele hooldusele. Avalduse esitamise ajal viibis JxxxxVxxxxxxxxxxxxHooldekodus. JxxxxVxxx on viibinud xhooldekodus perioodil 1993-2006.a kokku 12 aastat. Tema tervislik seisund (raske psüühikahäire) ja ohtlikkus iseendale ja teistele ei võimalda tal elada väljaspool hooldekodu. Haiglaravita jätmine võib talle osutuda ohtlikuks. Hxxxx Vxxx on andnud nõusoleku eestkostja volituste pikendamiseks. Teovõime piiratuse tõttu ei saa Jxxx Vxxx hakkama rahaliste asjade ajamise ja oma igapäevase elu korraldamisega. Avaldaja leidis, et JxxxxVxxx tervislik seisund ei ole paranenud ja ta peaks jätkuvalt viibima kinnises asutuses. Kohus määras JxxxxVxxx suhtes ekspertiisi. Kohus kuulas istungil ära avaldaja, Jxxx Vxxx ja tema esindaja. Hxxxx Vxxx teatas kirjalikult, et ei saa istungile ilmuda ja et ta ei ole nõus olema venna eestkostjaks. Avaldaja jäi avalduse juurde. Avaldaja selgitas, et Jxxx Vxxx paigutamise tähtaeg lõppes ja ta lasti xxxxxxx Hooldekodust välja. Siiski oles teda vajalik ikkagi hooldada hooldekodus, sest kuni ta ravimeid võtab, on kõik normaalne, kuid kui ta lõpetab ravimite võtmise, muutub ta ettearvamatuks. Jxxx Vxxx on kuu aega elanud koos vennaga, kes aga ei sobi tema eestkostjaks. Kedagi teist eestkostjaks määrata ei ole. Praegu abistab valla sotsiaaltöötaja Jxxxx rahaga toime tulemisel. Oma igapäevase elu korraldamisega saab ta ise hakkama. Jxxx Vxxx teatas, et hooldekodusse ta minna ei soovi. Varem oli xxxxxxxx vabatahtlikult avaosakonnas, viimase aasta kinnises osakonnas ja sinna tagasi ei taha. Ravimeid võtab, sest teab, et neid on vaja võtta. On rahul, et valla töötaja aitab teda rahaga toime tulla. Kõike raha ei saa enda käes hoida, sest vend võib ära võtta. Poes käib ja söögid teeb ise, samuti hoolitseb kütte eest. Sooviks tööle minna. Sügisel on vaja ajada puude dokumendid korda. Siiski oleks vaja, et keegi aiataks asju ajada ja rahaga toime tulla. JxxxxVxxx esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud osaliselt. Eestkoste seadmine Jxxx Vxxxxx on vajalik, kuid tema hooldamine kinnises asutuses tuleks jätta määramata. Esindaja leidis ka, et ühe võimalusena võiks kohaldada TsMS § 540 lg 1 ja peatada Jxxx Vxxx paigutamine kinnisesse asutusse, et anda talle võimalus näidata, kas ta tuleb eluga väljaspool hooldekodu toime. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Jxxx Vxxx eestkostet tuleb pikendada, kuid jätta rahuldamata avaldus kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Tartu Maakohtu 22.02.2008.a määrusega seati eestkoste JxxxxVxxx üle kõigi asjade ajamiseks ja eestkostjaks määrati Hxxxx Vxxx. Eestkoste määrati tähtajaga 1 aasta. Sama määrusega paigutati Jxxx Vxxx hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusele tema tahtest sõltumata tähtajaga 1 aasta.

1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 07, mis on koostatud 04.03.2009.a (t lk 17-20) esitatud arvamuse kohaselt esineb Jxxx Vxxxxxparanoidne skisofreenia, mis on krooniline lainetava kuluga haigus. Psüühiline seisund võimaldab Jxxx Vxxxx teha iseseisvalt väikesemahulisi rahalisi tehinguid, muudes tehingutes vajab Jxxx Vxxx eestkostet. Jxxx Vxxx suhtes varem, sügisel 2007.a koostatud ekspertiisi akti (t lk 49-52) kohaselt on Jxxx Vxxx haigus kulgenud süvenevalt ja põhjustanud vaimse invaliidistumise ja rakse puude. Ekspert leidis, et Jxxx Vxxx võib teha iseseisvalt tehinguid kuni 100 krooni suuruse summa ulatuses ja kõik suuremad tehingud, sh. tehingud kinnisvaraga tuleks tal keelata. Eeltoodud tõendite ja kohtu poolt isiklikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Jxxx Vxxx eestkostet tuleb pikendada. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Jxxx Vxxx põeb kroonilist lainetava kuluga paranoidne skisofreeniat. Haigusest tingitud psüühilise seisundi tõttu ei suuda Jxxx Vxxx hinnata kõiki asjaolusid igakülgselt ja adekvaatselt, tal on häiritud üldistusvõime. Tema seisund sõltub suures osas sellest, kas ta tarvitab ravimeid nõuetekohaselt või mitte. Haigus võib ägeneda ootamatult ja siis ei kontrolli ta oma käitumist ja ei suuda kujundada tahet lähtudes objektiivsetest asjaoludest, ei suuda ette kujutada oma tegude tagajärgi. Kohus leiab, et eelnimetatud takistuste tõttu esineb suuri puudujääke Jxxx Vxxx võimes kaitsta oma õigusi ja realiseerida kohustusi. Oma igapäevase elu korraldamisega tuleb Jxxx Vxxx toime, kuid vajab juhendamist ja kontrolli rahaga ümber käimisel ning ravi jätkamisel. Samuti võib ta vajada abi asjaajamisel. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkoste on määratud. Tulenevalt Jxxx Vxxx psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest leiab kohus, et Jxxx Vxxx vajab eestkostet kõikide varaliste tehingute tegemiseks, mis ületavad tema pensioni suurust, ravi korraldamiseks ja asjaajamiseks ametiasutustes. Jxxx Vxxx võib teha tehinguid igakuiselt oma pensioni suuruses summas, kusjuures rahalised vahendid on eestkostja valduses ja kontrolli all ning väljastatakse Jxxx Vxxxxx vastavalt tema vajadustele. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Käesoleval juhul andis senine eestkostja Hxxxx Vxxx nõusoleku eestkostja volituste pikendamiseks, kuid võttis oma nõusoleku tagasi. Teisi isikuid, kes oleks nõus täitma eestkostja ülesandeid, kohtul ei õnnestunud leida. Seega ei ole võimalik Jxxx Vxxxxx eestkostjat määrata.

2.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kohtuotsuse alusel järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Eksperdi arvamuse kohaselt on vajalik Jxxx Vxxx regulaarne meditsiiniline järelvalve tema seisundi hindamiseks ning ravimite võtmise tagamiseks. Seetõttu vajab Jxxx Vxxx tulenevalt tema vaimse tervise seisundist ööpäevaringse hooldusteenusega hoolekandeasutusse paigutamist. Võisiku Hooldekodu tegevusjuhendaja Diana Räni on andnud Jxxx Vxxx kohta iseloomustuse (t lk 6), mille kohaselt oli Jxxx Vxxxxhooldekodusse saabudes isekas, nõudev, pealepressiv ja valjuhäälne. Aja jooksul on Jxxx muutunud tagasihoidlikuks ja viisakaks, abistab sisetöödel. Jxxx peab kinni osakonna reeglitest, järgib talle antud korraldusi ja peab oma toa korras. Jxxx on alati puhas ja korrektne. Teiste klientidega on Jxxxxx suhted normaalsed, on huumorimeelega ja viskab nalja. Probleeme tugevdatud järelvalvega osakonnas viibimise ajal ei ole olnud. Jxxx jälgib raviskeemi ja võtab ravimeid vastavalt arsti korraldustele. Kohus eelpool tuvastas, et JxxxVxxxx esineb raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia näol ja nimetatud haigus on krooniline. Kohus ei tuvastanud, milles seisneb võimalik oht isikule endale või teistele isikutele. Ekspert ei ole nimetatud küsimuses omapoolset hinnangut avaldanud, kuna kohus seda 10.12.2008.a ekspertiisi määramise määruses ka ei küsinud. Kohtule esitatud muudes JxxxVxxx puudutavates dokumentides mingit ohufaktorit välja ei toodud. Kohtu poolt vahetult kogetu alusel ei saa asuda seisukohale, et Jxxx Vxxxx ilmneksid agressiivsusele viitavad tunnused. Varasemas tsiviilasjas on loetud ohtlikkuseks seda, et haiguse ägenedes, mis toimub alati ravi katkestamise korral, on Jxxx Vxxx rünnanud inimesi. Kohtu poolt vahetult kogetu ja varasemalt kogutud materjalide aluse Jxxx Vxxx vaimse seisundi ja käitumise kohta, leiab kohus, et ei ole tõestatud tema ohtlikkus. Kohus on veendunud, et korrapärase ravi jätkumise korral ei teki olukordi, kus Jxxx Vxxx võiks kellelegi ohtlikuks osutuda. Kohus leiab, et Jxxx Vxxx suhtes on võimalik kohaldada SHS 3. peatüki 4.das jaos sätestatud erihoolekandeteenuseid (näiteks igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise või toetatud elamise teenused). Kohus on seisukohal, et piisava juhendamise ja ravi kontrolli korral, on