Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

tsiviilõiguslikest lepingutest. Seejuures on oluline töötaja isiklik sõltuvus tööandjast, mis seisneb selles, et tööandja määrab kindlaks töötegemise aja, koha ja viisi. Töösuhe on tasuline suhe, see põhimõte tuleneb nii töölepinguseadusest kui ka palgaseadusest. Töövõtulepingu punktide 1, 2 kohaselt võtab R. Peedo (täitja) enda valve alla ehitusplatsi, mis asub Tartus Kopli 1, tööpäevadel alates 17.00 kuni 08.00, laupäevadel, pühapäevadel ja riiklikel pühadel ööpäevaringselt. Täpne tööaeg on toodud töö graafikus. Töövõtulepingu punkti 7.1 kohaselt moodustab tasu lepingu punktis 1 nimetatud tööde eest 3000 krooni kuus. Seega vastavalt lepingu punktidele 1, 2 ja 7.1 on kostja määranud kindlaks hageja töötegemise aja, koha ja viisi. Esitatud töögraafikuga (tl 30), millele on alla kirjutanud M. Karro ja R. Peedo, on tõendatud asjaolu, et töökorraldusi anti hagejale tööandja poolt ning kooskõlastati ka töögraafikud (töövaidluskomisjoni toimik lk 7-10). Samuti nähtub palgaarvestuse tabelist (töövaidluskomisjoni toimiku lk 19-20), et R. Peedo töötasu brutopalgana on arvestatud 3318.61 krooni. Töötegemise aja, koha ja viisi määramise õigus on üks osa tööandjale kuuluvast direktsioonivõimust, mis toob esile töötaja isikliku sõltuvuse tööandjast. Tööettevõtja otsustab iseseisvalt nende kolme küsimuse üle. Tellija talle nende tingimuste osas ettekirjutusi ei anna. TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kuna kohtus leidis tõendamist, et Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ korraldas R. Peedole antavat tööd, määras kindlaks töötegemise aja, koha ja viisi, on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping käsitletav töölepinguna. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Kuna tuvastamist leidis poolte vahel töösuhte olemasolu, siis tuleb lugeda tööleping R. Peedoga lõpetatuks seoses tähtaja möödumisega TLS § 77 lg 1 alusel alates 10.07.2006. Muud töölepingu lõpetamise alused kohtus tõendamist ei leidnud. Kuna Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ ei ole vastuväiteid R. Peedo näidatud saamata jäänud lisatasude suurusele esitanud, siis kuuluvad Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ-lt väljamõistmisele lisatasud vastavalt palgaseaduse §-dele 14; 16 ja 17 aprillikuu eest 1994.30 krooni, maikuu eest 5843.95 krooni, juunikuu eest 2391 krooni ja juulikuu eest 1899.55 krooni, puhkusehüvitus 2862.50 krooni ning vastavalt TLS § 119 lg 2 lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmine palk 8587.50, kokku 23 578.80 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kohtuotsuses viidatud töögraafiku koostas vastustaja. Nad leppisid teise töövõtjaga omavahel kokku, kuidas nad valvamise aegu jagavad, ning esitasid graafiku teadmiseks apellandile (töövaidluskomisjoni toimik lk 7). Vastustaja tõendas kohtuistungil, et määras ise tööaja kindlaks. Seda tõendas ta ka töövaidluskomisjonis (toimik lk 26). Apellant ei määranud viisi, kuidas tööd teha. Seega korraldas vastustaja ise oma tööd. Valveteenuse tellimiseks sõlmitud töövõtulepingus on valvamise aeg ja koht vajalikud tingimused, ilma milleta ei saagi lepingut sõlmida. Töö viisi ja täpsema teostamise aja määras vastustaja ise. Vastustaja oli töö teostamisel iseseisev ja ei sõltunud apellandist. Sarnased valveteenuse osutamise lepingud on sõlmitud Falck'i ja teenuse tellijate vahel. Vastustaja ei olnud otseselt allutatud apellandile. Ta tegutses eesmärgi, objekti valve, saavutamiseks iseseisvalt. Ta ei allunud apellandi ja tema töötajate vahelisi suhteid reguleerivatele dokumentidele (töösisekorra eeskirjad, käskkirjad jms). Apellant tõendas oma väiteid vastustaja seletusega. Ta esitas taotluse ka tunnistajate ülekuulamiseks, mille kohus jättis rahuldamata. Kohus ei võimaldanud apellandil täita talle TsMS § 230 pandud kohustust. Apellant soovib, et Aimar Unt, kes teaks anda ütlusi lepingu sõlmimise asjaolude kohta, kuulatakse tunnistajana üle ringkonnakohtu istungil. Kohus on vastustajale välja mõistnud lisatasud tema poolt koostatud tööaja arvestuse tabelite alusel. Kohus ei saa vastustaja seisukohti käsitleda tõendina, seega on vastustaja lisatasude nõue tõendamata. Sellega on kohus rikkunud TsMS §-de 229 lg 2 ja 268 sätteid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.