Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja: OÜ LAPRIOR (registrikood 11114924), seaduslik esindaja X
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi OÜ LAPRIOR vastu.
2.Välja mõista kostjalt OÜ LAPRIOR (registrikood 11114924) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks põhivõlgnevus 55 eurot ning võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja OÜ LAPRIOR kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt OÜ LAPRIOR (registrikood 11114924) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud 240 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 120 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-24-147730 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 25.02.2025 hagi OÜ LAPRIOR (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduk numbrimärgiga XXXXXXX hageja opereeritaval parkimisalal Viru Hotell, Tallinn parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohale. Sõiduki omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli kostja. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud 25.05.2023 väljastatud leppetrahvi nr 0782 5052 3115 1583 maksetähtajaga 01.06.2023 summas 55 eurot (Viru Hotell, Tallinn) tasumata.
Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Täiendavalt on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja et eraparkla operaatoriks on hageja, kes on kehtestanud parkimiseks tingimused. Eeltoodu tõendamiseks on hagiavalduse lisas 2 esitatud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Hageja hinnangul on isikul õigus esitatud 2
2-24-147730 lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, on tal õigus vastavalt parkimisalalt lahkuda ja oma sõiduk mujale parkida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hagiavalduse vaidlusalusel kuupäeval, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud märgitud kuupäeval nimetatud parkimisalel. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduki parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse ning seega oli poolte vahel sõlmitud leping.
Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal, s.o 25.05.2023 kostja. Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 19.03.2022 muudatusi tehtud, mistõttu on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja.
Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõidukit hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st kuna sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohale. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue summas 55 eurot, mis on kostjal tasumata.
Kohtueelselt saatis hageja 04.07.2023 ja 14.08.2024 kostja äriregistrijärgsele epostiaadressile xxx nõudekirjad. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1), mis on kulud seoses Transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega sõiduki omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks ning nõudekirjade saatmise kulu.
Seega nõuab hageja kostjalt kokku 95 eurot, millest 55 eurot on leppetrahvi võlgnevus ning 40 eurot on sissenõudmiskulu.
Kostja vastuväited
Kostja esitas 10.03.2025 hagile vastuse, milles ta haginõuet ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja selgitab oma vastuses, et 25.05.2023 peatas juht Y (isikukood XXX) OÜ LAPRIOR omandis oleva sõiduki Citroën Berlingo (registreerimisnumber XXXXXX) vastavalt Liiklusseaduse § 61 lõikele 1 hotelli Viru juures, lülitas sisse ohutuled ning lahkus sõidukist, et kõrvaldada avariipeatuse põhjus, milleks oli terviseseisundi järsk halvenemine (Y põeb II tüüpi diabeeti ning tarbis sel hetkel raviarsti poolt määratud ravimit Jardiance, millel on diureetiline (vett väljutav) toime). Peatus kestis vähem kui 10 minutit (sõiduk oli varustatud töökorras elektroonilise parkimiskellaga).
11.Y pöördus viivitamatult pärast leppetrahvi saamist hageja poole, milles selgitas, et tegemist oli Liiklusseaduse § 61 lõike 1 alusel tehtud avariipeatusega (juhi terviseseisundi järsk halvenemine), parkimiskontrolöril puuduvad volitused määrata trahve vales kohas parkimise eest, kuna see õigus kuulub Politsei- ja Piirivalveametile (Liiklusseaduse § 193 lõige 1). Lisaks esines peatuse hetkel vääramatu jõud (juhi terviseseisund ja tarvitatavad ravimid). 3
2-24-147730
12.Kostja esitas 31.03.2025 väljavõtte selle kohta, et Yl on diagnoositud insuliinisõltumatu suhkrutõbi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
14.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
17.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
4
2-24-147730
18.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
19.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXXX omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal, s.o 25.05.2023. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (hagiavalduse lisa 3, dtl 36), mille kohaselt oli sõiduki omaniku / vastutava kasutaja registrikoodiks 11114924, mis kuulub äriregistri andmetel OÜ-le LAPRIOR. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud.
20.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (dtl 28-30) tuvastatuks, et kostja sõiduk numbrimärgiga XXXXXXX parkis 25.05.2023 hageja poolt opereeritaval parkimisalal Viru Hotell, Tallinn ja parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohale. Seejures ei vaidle pooled ka selle üle, et kostja sõiduk oli parkimisalal pargitud parkimistingimusi rikkudes.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas parkimislepingu rikkumine võib olla vabandatav.
22.Hageja leiab, et tema leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõiduk oli pargitud hageja opereeritaval parkimisalal. Sõiduk olid pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohale. Hageja esitas koheselt kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõuded, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvi tasumata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagi lisaga 2 tõendanud, et hageja poolt hallatavas parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja, kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
23.Kostja väidab, et peatus kestis vähem kui 10 minutit ja sõiduk oli varustatud töökorras elektroonilise parkimiskellaga.
24.Hagiavalduse lisas 2 (dtl 31-35) esitatud fotodega on hageja tõendanud, et parkimisalale sissesõidul ja parkimisalal on vastavad info- ja teavitustahvlid, mis teavitavad sõiduki juhti parkimisalal kehtivatest parkimistingimustest. Parkimistingimustest (dtl 31) nähtuvalt on vaidlusalusel parkimisalal aadressil Viru Hotell, Tallinn võimalik tasuta parkida 15 minutit tingimusel, et parkimise algusaeg on fikseeritud parkimiskellal. Hageja esitatud tõenditelt (dtl 28) on näha, et kostja sõiduk oli registreeritud elektroonilise kella abil parkima 25.05.2023 kell 11.52, kuid parkimistrahvi kviitungilt (dtl 27) nähtub, et parkimistrahv 5
2-24-147730 väljastati 25.05.2023 kell 11.51. Seega polnud kostja sõiduk nõuetekohaselt parkima registreeritud, st kostja sõidukile ei kehtinud 15 minutit tasuta parkimisaega.
25.Kostja on seisukohal, et rikkumine on vabandatav ning selgitab, et 25.05.2025 peatas juht kostja omandis oleva sõiduki hotelli Viru juures, lülitas sisse ohutuled ning lahkus sõidukist, et kõrvaldada avariipeatuse põhjus, milleks oli terviseseisundi järsk halvenemine.
26.Kostja esitas 31.03.2025 väljavõtte (dtl 80-81) selle kohta, et kostja sõidukit juhtinud Yl on diagnoositud insuliinisõltumatu suhkrutõbi. Kohus selgitab, et eeltoodud väljavõte aastast 2022 kostja sõiduki väidetava juhi Y kohta ei tõenda, et vääramatu jõud (terviseseisundi halvenemine) oleks aset leidnud leppetrahvi väljastamise ajal, s.o 25.05.2023. Seega kostja ei ole tõendanud rikkumise vabandatust (vääramatu jõu olemasolu).
27.Samuti on kostja seisukohal, et parkimiskontrolöril puuduvad volitused määrata trahve vales kohas parkimise eest, kuna see õigus kuulub Politsei- ja Piirivalveametile.
28.Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et kostjale pidi olema aru saada, et vaidlusaluse parkimisala puhul on tegemist hageja poolt opereeritava ja tasulise parkimisalaga, kus on kehtestatud parkimistingimused. Nimelt nähtub hagiavalduse lisast 2 (dtl 31-35), s.o vaidlusalusest parkimisalast tehtud fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka parkimistingimused. Eelnimetatud lisaga on tõendatud, et tegemist on eraparklaga, kus opereerib just hageja ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema kostjale ka nähtavad. Hageja on hagiavalduses (s.o lisas 2) toonud selgelt välja, et parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Parkimistingimustest nähtuvalt on võimalik Viru Hotell, Tallinn parkimisalal tasuta parkida parkimiskellaga kuni 15 minutit, vt lisas 2 (dtl 31) esitatud parkimistingimused. Lisaks on fotodelt (hagiavalduse lisa 2) näha, et parkimisalale sissesõidul on infotahvel tüüptingimustega või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka autoga parklasse sisenemisel), et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Seega on hageja poolt tõendatud, millised parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid ning kus parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Kohus leiab seega, et iga keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et ta siseneb tasulisele eraparkla alale, kus parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused.
29.Hageja on tõendanud (vt otsuse puntk 28), et Osaühing Europark Estonia on parkimisteenust osutav ettevõte, kes opereerib aadressil Viru Hotell, Tallinn asuval parkimisalal (sh ka leppetrahvi väljastamise kuupäeval). Hageja korraldab eraettevõttena parkimist nii üldkasutataval maal kui ka eramaal tulenevalt erinevate kinnistuomanikega sõlmitud lepingutest. Lepingud on konfidentsiaalsed ning ei ole avaldatavad kolmandatele isikutele. Lisaks selgitab kohus, et hageja lepinguline suhe maaomanikuga ei oma parkimislepingute sõlmimise seisukohalt mingit tähtsust ega muuda kostja kohustuste sisu ja suurust, s.o sõidukite vastutava kasutaja/omaniku ja hageja vahel parkimislepingu sõlmimisega seonduvat. Seega on asjakohatud kostja vastuväited selle kohta, et hagejal ei olnud õigus parkimistrahvi väljastada, sest tegemist on parkimistsooniga, kus vastavalt kokkulepetele maaomanikega on hagejal õigus opereerida.
30.Seoses kostja väitega, et kostja sõidukit juhtis/kasutas leppetrahvi väljastamise ajal, s.o 25.05.2023, Y, märgib kohus järgmist. Kuigi üldjuhul peab tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 26.01.2017 kohtuotsuse p-s 24 leidnud, et autojuhi 6
2-24-147730 isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on auto vastutava kasutaja kontrolli all ja teisel poolel on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku / vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. See tähendab, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik / vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik / vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduki juhiks 25.05.2023 oli ning parkimislepingu hagejaga sõlmis muu isik. Kuivõrd hagejal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada, tuleb tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kuni ta ei tõenda vastupidist. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus (vt nt RKTKo 3-2-1-68-16, p 31). Kostja on hagivastustes selgitanud, et sõidukit kasutas ja parkis vaidlusalusel kuupäeval Y (isikukood XXX). Kohus selgitab, et ainuüksi suvalise isiku nime ja isikukoodi nimetamist ei saa käsitleda usaldusväärse ja piisava tõendina, kuna selle pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas, millal ja kus on nimetatud isik sõidukit reaalselt kasutanud. Kuivõrd antud juhul puuduvad usaldusväärsed ja selged tõendid kostja vastutuse ümberlükkamise kohta ja teiste isikute vastutuse aluseks olevate asjaolude kohta, tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki omanik / vastutav kasutaja.
31.Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-175-10, p 14).
32.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping, oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkuleppe ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi, mille tasumise kohustust on kostja rikkunud (VÕS § 100). Seega kuulub kostja poolt tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõue summas 55 eurot.
33.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas, s.o võla sissenõudekulud 40 eurot, on põhjendatud.
34.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist (VÕS § 1131 lg 1). Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega ning kirjalike nõudekirjade saatmisega kostja äriregistrijärgsele epostiaadressile [email protected] nõudekirja. VÕS § 113 1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Käesolevas asjas on hageja leppetrahvinõude suuruseks 55 eurot, mille maksetähtaeg oli 01.06.2023, kuid mille kostja on jätnud tasumata. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumisega viivitamise eest viivist. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on 04.07.2023 ja 7
2-24-147730 14.08.2024 saatnud kostjale kohtueelselt nõudekirjad kostja äriregistrijärgsele e- postiaadressile xxx, mida tõendab hagiavalduse lisa 4 (dtl 37-40). Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte hagiavalduse lisades 3 (dtl 36) ning päringu äriregistrile kostja andmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu 40 eurot.
35.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 55 eurot ja vastavalt VÕS § 113 1 lg-le 1 sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 95 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
38.Hageja on ühes hagiavaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2-24-147730 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 240 eurot ilma käibemaksuta (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot).
39.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
40.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
41.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot. 42. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud 8
2-24-147730 maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 484 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
43.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
44.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
45.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kohus on kontrollinud, et hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
46.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 2 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-1910324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
47.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja) ja 9
2-24-147730 kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 120 eurot (1 x 120).
48.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 240 eurot (100+20+120). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
49.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
50.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.