Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Reet Allikvere
Määruse tegemise aeg ja koht
13.09.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-9110
Tsiviilasi
SP kaebus Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno tegevusele täiteasjades nr 052/2014/1626, 052/2014/1629, 052/2015/896 ja 052/2015/1711
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.07.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SP määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik SP (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik I/sissenõudja KÜ Angerja 5 (registrikood 80161065) Puudutatud isik II/kohtutäitur Urmas Tärno
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 20.07.2017 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.09.06.2016 esitas avaldaja maakohtule kaebuse kohtutäitur Urmas Tärno tegevusele täiteasjades nr 052/2014/1626, 052/2014/1629, 052/2015/896 ja 052/2015/1711. Kaebaja väitis, et ei ole enda 05.05.2016 kaebuse osas tehtud otsust täiturilt kätte saanud. Samuti, et kohtutäitur ei kandnud täitemenetluse tulemi jääki talle üle viie tööpäeva jooksul.
2.Kohtutäitur seisukohta ei esitanud, mistõttu lähtus kohus vaidlustatud otsuses väljatoodud selgitustest. Kohtutäitur leidis, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluses vara müügist saadud rahast tuleb pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa tõepoolest tagastada võlgnikule. Täituril puudus võimalus kanda võlgnikule raha üle, kuna viimane ei olnud teavitanud kontot, kuhu raha üle kanda. Samuti on täiturile teadmata võlgniku elukoht ja e-kirjadele ta ei vasta. Kuna kohtutäitur Katrin Vellet arestis raha tagastamise nõude, pidi täitur kandma raha üle teisele kohtutäiturile tema menetluses olevate sissenõuete katteks. Esimese astme kohtu määrus
3.20.07.2017 määrusega jättis maakohus kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur ei nõudnud menetluskulude väljamõistmist tähtaegselt, mistõttu kohus määras menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõisteta.
5.Kohus, tutvunud avalduse ja puudutatud isiku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leidis, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
6.Kohus tuvastas, et kaebus on esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt. Peamiseks vaidlusküsimuseks on, kas täitur on avaldaja kaebuse lahendanud ning kas kohtutäitur sai ja pidi kandma vara müügist saadud raha ülejäägi võlgnikule.
7.Kohus tuvastas, et kohtutäitur on avaldaja kaebuse 30.05.2016 otsusega lahendanud (t lk 82-84). Eeltoodust tulenevalt on alusetu etteheide, et kohtutäitur ei ole kaebust lahendanud.
8.Avaldaja on nii kaebuses täiturile kui kaebuses kohtule ette heitnud, et täitur ei ole talle vara müügist ülejäänud raha viie tööpäeva jooksul tagastanud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 57 on sätestatud, et täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa tagastatakse võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha jaotamisest. Kohus nõustus, et käesoleval juhul puudus kohtutäituril võimalus kanda raha üle võlgnikule, kuna viimane ei olnud täiturile teavitanud pangakontot, kuhu raha üle kanda. Samuti oli täiturile teadmata võlgniku elukoht ja e-kirjadele ta ei vastanud. Täitetoimikus olevad materjalid kinnitavad kohtutäituri selgitusi. Toimikust ei nähtu, et võlgnik oleks teatanud kohtutäiturile kontot, millele ta soovis tulemi ülejäägi ülekandmist. Võlgnik saab valida, millisele kontole (sh kolmanda isiku kontole) ta soovib raha ülekandmist,
mistõttu kohtutäitur ei pea kandma raha automaatselt üle ainsale talle teadaolevale võlgniku kontole. Võlgnik on esitanud kohtule tõendina konto numbri teatamise kohta enda 12.05.2015 e-kirja täiturile ja sellele lisatud konto väljavõtte (t lk 138-139). Kohus selgitas, et antud tõend viitab ühe enda konto numbri kui sellise teatamist kohtutäiturile, kuid ei tõenda kohtutäiturile konto teatamist, millele võlgnik soovis tulemi ülekandmist. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et täituril puudusid andmed, millisele kontole tulem üle kanda, mistõttu ta ei saanud ülekannet teostada. Võlgnik ei teinud seda ka kaebuse lahendamise ajaks ning kaebuse läbivaatamisel ei osalenud, kuigi oli teadlik kaebuse läbivaatamise ajast (see nähtub kohtule esitatud avaldusest ja selle lisast 2; t lk 2 ja 6).
9.Kohtutäituri poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et 19.05.2016 esitas kohtutäitur Katrin Vellet Urmas Tärnole vara müügi tulemi arestimisakti (t lk 85, 86). Selle alusel oli U.Tärno kohustatud kandma tulemi jäägi võlgniku arveldusarve asemel kohtutäituri K.Velleti ametialasele kontole. Kohtutäituril puudus õigus teise kohtutäituri seaduslikku korraldust eirata. Kohtu hinnangul on kohtutäitur U.Tärno toiminud tulemi ülejääki K.Velleti kasuks arestides seaduslikult. Kohus rõhutas, et isegi juhul, kui kohtutäitur oleks kandnud tulemi jäägi üle võlgniku arvelduskontole, oleks võlgnik pidanud selle nii või teisiti koheselt välja maksma K.Velletile viimase menetluses olnud sissenõuete katteks.
10.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vastanud. Määruskaebus
11.04.08.2017 esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada. Kaebaja jäi oma seisukoha juurde, et kohtutäitur ei täitnud TMS §-s 57 sätestatut. Kohtutäituril oli võlgniku arvelduskonto number. Võlgnik ei nõustunud, et täitemenetluse tulemi jäägi ülekandmiseks on vaja eraldi avaldust. TMS § 8 järgi on kohtutäitur kohustatud mh koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning TMS § 57 ei kehtesta täiendavaid kohustusi võlgnikule. Vastustajate seisukoht
12.Sissenõudja määruskaebusega ei nõustunud. Kohtutäitur ei ole kaebuse osas seisukohta esitanud. Menetluse edasine käik
13.Määruskaebuses esitas kaebaja taotluse „tunnustada kohtutäituri kõik sunniraha seotud lahendid ebaseadusliku ja põhjendamatu“, mille maakohus eraldas 30.08.2017 määrusega iseseisvasse menetlusse. Samuti taotluse anda talle täitetoimikutesse täiteasjades nr 052/2014/1626, 052/2014/1629, 052/2015/896 ja 052/2015/1711 tervikuna juurdepääs täitemenetlusregistri kaudu, mille menetlemisest maakohus 30.08.2017 määrusega keeldus.
14.Maakohus võttis määruskaebuse osaliselt, s.o taotluse osas tühistada maakohtu määrus, menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 20.07.2017 määruse resolutsioon on õige, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Muutmata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kohtutäituri seisukohaga, et selleks, et täitur saaks TMS § 57 kohaselt võlgnikule üle kanda täitemenetluse tulemi jäägi, tuleb võlgnikul kohtutäiturile teatada arvelduskonto number, kuhu raha üle kannaks. Samas ei ole tsiviilasja materjalidega kooskõlas maakohtu seisukoht, et käesolevas asjas ei olnud kohtutäiturile teada võlgniku arveldusarve number, kuhu raha üle kanda. Võlgnik on andnud maakohtule teada, et edastas sama täitemenetluse kestel veebruaris 2015 kohtutäiturile väljavõtte oma pangakontost, kust nähtub ka konto number (t lk 135-139). Nimetatud asjaolu kinnitab kirje täitetoimiku lehel 1 (lisainfo; t lk 25). Seega on kolleegium seisukohal, et isegi kui kohtutäitur küsis võlgnikult arveldusarve numbrit, kuhu ülejäänud raha kanda (täitetoimikust vastava(te) e-kirja(de) saatmist ei nähtu), oleks tal olnud mõistliku aja jooksul vastust mitte saades võimalik siiski teha ülekanne talle teadaolevale kontole, et täita TMS §-s 57 sätestatud viie tööpäeva nõuet.
17.Sõltumata eelnevast nõustub kolleegium maakohtu lõppjäreldusega, et kohtutäituril ei olnud võimalik võlgniku 05.05.2016 kaebust rahuldada ja tulemi jääki talle üle kanda, kuna teine kohtutäitur oli esitanud 19.05.2016 otsuse TMS § 111 alusel vara müügi tulemi arestimiseks (t lk 85-86), mistõttu nimetatud kuupäevast alates ei olnud U.Tärno enam õigustatud võlgnikule rahasummat tagastama, vaid pidi täitma teise kohtutäituri otsust võlgniku nõude arestimise kohta. Vaidlus kohtutäituri K.Velleti poolt läbiviidud täitemenetluse, sh täidetud nõude, seaduslikkuse üle väljub käesoleva tsiviilasja piiridest ja lahendatakse vastavalt maakohtu 30.08.2017 määrusele (t lk 164) iseseisvas menetluses.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lõike 1 järgi kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kaebaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna asja materjalidest nähtuvalt puudub alus eeldada vastustajatel (sissenõudjal ja kohtutäituril) menetluskulude tekkimist.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.