A. L. hagi ELMO Rent AS vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr XXX)
Tsiviilasja hind
14 967,29 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A. L. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX Hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli (e-post: XXX Kostja: ELMO Rent AS (registrikood 12994939, asukoht Kivi tn 12, Paldiski linn, 76805 Lääne-Harju vald)
Asja läbivaatamine
02.04.2025 avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. L.i hagi ELMO Rent AS vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr XXX) vastu.
2.Mõista ELMO Rent AS -lt välja A. L.i kasuks juuni - september 2023 saamata jäänud töötasu summas 5 667,29 eurot (netosumma).
3.Mõista ELMO Rent AS -lt välja A. L.i kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 9 300 eurot (netosumma).
4.Töötasult ja hüvitistelt on vajalik kinni pidada ja tasuda seaduses ettenähtud maksud vastavalt õigusaktides ettenähtud korrale Menetluskulude jaotus
5.Jätta poolte menetluskulud ELMO Rent AS kanda.
6.Välja mõista kostjalt ELMO Rent AS hageja A. L.i kasuks menetluskulu summas 3 559,35 eurot.
7.Välja mõista kostjalt ELMO Rent AS hageja A. L.i kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord 1
2-24-1923 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.A. L. esitas 13.11.2023 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse ELMO Rent AS-i vastu töötasu ja hüvitise nõudes. Avalduse kohaselt sõlmisid 01.01.2023 avaldaja ja tööandja töölepingu operatsioonide juhi ametikohal töötamiseks. Töötaja töötas täistööajaga ja töötasuga 4 019,71 eurot kuus, mis kuulus tasumisele üks kord kuus 10. kuupäevaks töötaja arveldusarvele. Tööandja on jätnud tasumata töötasu ajavahemiku mai 2023 kuni september 2023 eest netosummas 5 667,29 eurot. Töötaja esitas tööandjale 25.09.2023 töölepingu ülesütlemise avalduse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna tööandja on korduvalt viivitanud töötasu maksmisega. Kuna tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 alusel, siis on töötajal õigus hüvitisele TLS § 100 lg 4 alusel netosummas 9300 eurot. Töötaja palus tööandjalt välja mõista töötasu ajavahemiku mai 2023 kuni september 2023 eest netosummas 5 667,29 eurot ning hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel netosummas 9 300 eurot.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 14.12.2023 otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg 022.01.2024) töövaidlusasjas 4-1/1956/23 A. L.i avalduse ELMO Rent AS-i vastu täies ulatuses ja mõistis ELMO Rent AS-lt välja A. L.i kasuks töötasu netosummas 5 667,29 eurot, mis kuulus viivitamatule täitmisele ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel netosummas 9 300 eurot.
3.ELMO Rent AS esitas 04.02.2024 kohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks. A. L. esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse ELMO Rent AS vastu samas töövaidluses.
4.Hagiavalduse kohaselt oli hageja kui töötaja ja kostja kui tööandja vahel sõlmitud 01.01.2023 tööleping nr 01012023-1, mille kohaselt töötaja asus tööle operatsioonide juhi ametikohale. Töölepingu p 6.1 kohaselt oli töötaja töötasu 4 019,71 eurot kuus. Tööandja jättis hagejale tasumata töötasu ajavahemiku mai 2023 kuni september 2023 eest netosummas 5 667,29 eurot. Hageja edastas 25.09.2023 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse e-postiga tööandjale ja lepingu üles öelnud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu. Tööandja on avalduse kätte saanud, kuna on teinud töötamise registrisse vastava kande töölepingu ülesütlemise kohta.
5.Kostja tööandjana töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud. Seega lõppes töösuhe poolte vahel töötaja avalduses märgitud alustel ja avalduses märgitud kuupäeval 30.09.2023 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
6.Töötasu netosummas 5 667,29 eurot määrati töövaidluskomisjoni otsusega viivitamatule täitmisele. Hageja palub rahuldada A. L.i hagiavaldus ja mõista kostjalt välja töötasu netosummas 5 667,29 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel netosummas 9 300 eurot. 2
2-24-1923 Menetluskulud jätta kostja ELMO Rent AS kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Pooled leppisid 2023 aprillis suuliselt kokku nende vahel sõlmitud töölepingu muudatuses. Pooled leppisid kokku töölepingu muutmise põhjusel, et hagejale kuuluv firma Reval Foto OÜ hakkas alates 01.05.2023 osutama kostjale projektijuhtimise ja autopargi opereerimise juhtimise teenust. Teenuste osutamise eest esitas osaühing kostjale 30.08.2023 arve maikuu töö eest ja kostja tasus arve. Reval Foto OÜ poolt osutatud teenust osutas hageja isiklikult ning loomulikult ei jäänud hagejal aega üle teenuse osutamise kõrvalt veel täiskoormusega hagejale töölepingujärgset tööd teha. Pooled muutsid 01.01.2023 sõlmitud töölepingu p.-i 5 selliselt, et töötaja töökoormuseks sai alates 01.05.2023 0,5 koormust (p.5.1), sellest tulenevalt muutusid ka tööaja alguse, lõpu, vaheaegade jms. kokkulepped töölepingu p.-i
6.1.selliselt, et hageja töötasuks sai brutotasuna 2 009,86 eurot, netotöötasuna 1 550 eurot. Sellest töölepingu muudatusest tulenevat maksis kostja hagejale töötasu alates maikuust. Hageja ei ole enne töölepingu ülesütlemist kostjale teatanud, et makstav tasu alates maikuu tasust justkui ei vastaks pooltevahelisele töölepingu muutmise kokkuleppele. Hageja ei ole enne töölepingu ülesütlemist kostjat hoiatanud, et ütleb töölepingu üles kuna kostja ei maksa talle kokkulepitud töötasu. Kostja ei võlgne hagejale mitte mingisugust töötasu. Seda asjaolu tõendab kostja raamatupidamisarvestuse ja lisatud konto väljavõttega. Hageja nõue kostja vastu saada töötasu ajavahemiku 1.mai 2023 kuni 25.september 2023 eest netosummas 5 667,29 eurot on täiesti alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
8.Kuigi kostja jättis kahjuks teadmatusest töölepingu ülesütlemise vaidlustamata, tuleks hüvitise suuruse väljamõistmisel siiski arvestada ülaltoodud asjaoludega ja sellega, et töölepingu ülesütlemiseks puudus sisuline põhjus.
9.Reaalselt ei olnud hagejal töölepingu ülesütlemiseks alust ja ülesütlemine on sisuliselt tagajärjetu ja/või tühine kuigi kahjuks kehtib ülesütlemine formaalsest seisukohast lähtuvalt. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole põhjust hagejale hüvist välja mõista. Kuna täielikult hüvise mitteväljamõistmine ei ole ilmselt võimalik, palub kostja vähendada hageja poolt väljamõistetud hüvist ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvis 1 euro.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 02.01.2023 tööleping (dtl 27-35). 25.09.2023 ütles hageja kostjaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 30.09.2023 (dtl 37), ülesütlemise põhjuseks on tööandja korduv töötasu maksmisega viivitamine. Hageja nõuab erakorralisest ülesütlemisest tulenevalt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist, kokku 9 300 eurot (neto). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud ja viivitamatult täidetavaks määratud töötasu netosummas 5 667,29 eurot on hagejale menetluse kestel täielikult tasutud. 3
2-24-1923
12.Vaidlust ei ole selles, et kostja ei pöördunud töövaidlusorgani poole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, mistõttu on töötaja töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 1 lg 2 p 2 alusel kehtiv.
13.Kostja on viidanud asjaolule, et tegelikkuses palgaga viivitamist ei olnud, vaid pooled on muutnud töölepingut nii, et vähendati hageja koormust poole võrra ja hageja hakkas kostjale teenust osutama läbi oma ettevõtte. Samas ei ole kostja väited, et pooled muutsid töölepingut nii, et töötaja töökoormuseks sai alates 01.05.2023 0,5 koormust (p.5.1) ja töötasuks brutotasuna 2 009,86 eurot, netotöötasuna 1 550 eurot, tõendatud.
14.Kostja on oma väiteid soovinud tõendada pärast töölepingu lõppemist hageja poolt kirjutatud e-kirjaga, kus hageja kinnitas: „Kui kevadel oli juttu töötasude ajatamisest ja osalisest tasumisest teenusarvega, rääkisime kolmest kuust: mai, juuni ja juuli. Augusti ja septembri töötasude osas pole sellist kokkulepet kunagi olnud. Maid, juunit ja juulit puudutavalt ütlesin kohe kevadel, et see on mõeldav.“ (dtl 101). Kohus ei saa siit kuidagi teha järeldust, et pooled oleksid muutnud hageja koormust ja vähendanud hageja palka. Vastupidi sellest nähtub üheselt, et kostja on jäänud hagejale töötasu maksmisega hätta ning poolte vahel võis olla kokkulepe töötasu ajatamiseks.
15.Samuti soovis kostja tõendada oma väiteid töökoormuse muutuse kohta hagejale kuuluva äriühingu Reval Foto OÜ arvetega. Kohus leiab, et ka nendest arvetest ei saa teha kostja soovitud järeldust. Nimelt on kostja esitanud kohtule Reval Foto OÜ arve Elmo Rent Eesti OÜ-le ja Elmo Rent Eesti OÜ kontoväljavõtte. Hagejal oli töösuhe ELMO Rent AS-ga, mitte Elmo Rent Eesti OÜ-ga ning käesolevas tsiviilasjas menetleb kohus hagi ELMO Rent AS vastu. Kuigi hiljem esitas kostja asja materjalide juurde Reval Foto OÜ 25.05.2023 arve nr 220201 kostjale, ei saa sellest arvest teha kostja soovitud järeldust, et pooltevahelist töölepingut on muudetud ning arves kajastatu näol on tegemist hageja töötasuga (dtl 165). Kostja esitas ka ELMO RENT AS kontoväljavõtte, millest nähtuvalt on kostja teinud Reval Foto OÜ-le väljamakseid muuhulgas 18.01.2023, 27.02.2023, 13.03.2023, 25.05.2023, 05.09.2023, 17.09.2023, 21.09.2023 ja 26.09.2023 (dtl 166, 167). Seega oli kostjal ja Reval Foto OÜ-l ka eelnevalt ärisuhe ning kostja esitatud tõenditest ei saa järeldada töölepingu muutmist alates 01.05.2023. Kohtul ei ole võimalik järeldada neist tõenditest töötajale alates väidetavalt 01.05.2023 vähendatud töötasu kompenseerimist. Hageja esitatud Reval Foto OÜ pangakonto väljavõttest perioodil 27.05.2021 kuni 01.05.2023 nähtub, et ELMO Rent AS ja Reval Foto OÜ tegid omavahel tehinguid püsivalt alates 27.05.2021. Seega ei ole tõendatud, et kahe äriühingu vahelised arveldused oleks kuidagi käesoleva töövaidlusega seotud (dtl 176).
16.Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et „töölepingu, sh töötasu kokkuleppe kirjalikult vormistamine on tööandja kohustus (TLS § 4 lg 2, § 5 lg 1 p 5, § 115 ja § 117) ning töötaja on töösuhtes nõrgemaks pooleks, kellel suulise töölepingu korral ei ole üldjuhul kirjalikke tõendeid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seadusest tuleneva kohustuse järgimata jätmise tõttu, kannab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski tööandja (RKTKo nr 3-2-1-124-05, p 12 ja 299 SE seletuskiri, lk-d 31-32).“ (RKTKo 218-6908/47, p 17). Kohus leiab, et ka käesoleval juhul kannab tööandja väidetavate töölepingu muudatuste kirjalikult vormistamata jätmise riski just tööandja ja kohus lähtub asja lahendamisel töölepingust.
17.Hageja palub saamata jäänud töötasuna välja mõista netotasusna 5 667,29 eurot so juuni 2023 eest 1 550 eurot, juuli 2023 eest 1 623,81 eurot august 2023 eest 943,43 eurot ja septembri 2023 eest 1550 eurot (dtl 40). Kostja hageja palgaarvestusele sisuliselt vastu ei ole vaielnud. Kohus kontrollis hageja arvutusi ja nõustub sellega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 667,29 eurot (neto). 4
2-24-1923
18.Töölepingu p 66.1. järgi oli töötaja töötasu on 4 019,71 eurot (bruto) kuus. Seega leiab kohus, et hagejale tuleb TLS § 100 lg 4 alusel välja mõista hüvitis summas 9 300 eurot (neto). Kuivõrd poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 30.09.2023, on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitist. TLS § 104 lg-s 1 on sätestatud, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.
19.Kostja on küll palunud jätta hüvitise välja mõistmata, kuid kohtu ette ei ole toodud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust muuta hüvitise suurust või annaksid aluse see jätta hoopis välja mõistmata. Kohus mõistab TLS § 100 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 9 300 eurot (neto). Kohus arvestab siinjuures töö ülesütlemise asjaoludega (tööandja ei ole hagejale töötasu maksnud ja on pikka aega olnud töötasu maksmisega viivituses).
20.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja juuni - september 2023 saamata jäänud töötasu summas 5 667,29 eurot (netosumma) ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 9 300 eurot (netosumma).
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust.
23.TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud kohtumenetluses 3 513,60 eurot, millele esindaja palub lisada 02.04.2025 kohtuistungi aeg vastavalt protokollitud ajale. 02.04.2025 kohtuistung kestis 15 minutit so 0,25h.
24.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 19,45 tundi 150 eurot tund, millele lisandub käimemaks. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
25.Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud. Kohus kontrollis kõikide hageja esindaja toimingute ajakulu ning selle vastavust kohtule esitatud menetlusdokumentidele. Kohtu hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 19,45 h ulatuses. 5
2-24-1923
26.Hageja esindaja ühe töötunni hind on 150 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda 150 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 3 559,35 eurot (käibemaksuga).
27.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
28.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.