nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): IR (isikukood XXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): S OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige ML
Kohtuistungi toimumise aeg
08.09.2017.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap, kostja tehinguline esindaja Margit Pent
Resolutsioon:
1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Hageja, IR kohustub tagastama kostjale, S OÜ Pärnu Maakohtu 21.11.2016.a otsuse p-ga 4 välja mõistetud ja selle alusel välja makstud hüvitisest kokku 550 eurot.
Eelmises punktis nimetatud rahasumma kohustub hageja tasuma kostjale igakuiste sajaeuroste osamaksetena hiljemalt vastava kuu 11ndal kuupäeval. Esimene makse tuleb tasuda hiljemalt 11.10.2017.a. Viimane osamakse on 50 eurot.
1.3.Pooltel ei ole üksteise suhtes lisaks eespool nimetatud summadele muid nõudeid.
1.5.Pooled käituvad edaspidi üksteise suhtes viisakalt ning käesolevat kohtuasja ja pooltevahelist kompromissi ei kommenteeri. Tühistada Pärnu Maakohtu 21.11.2016.a otsus. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Maakohtu, ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.12.2015.a esitas hageja Tööinspektsiooni Pärnu inspektsiooni töövaidluskomisjonile S OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetada tööleping ning mõista kostjalt hagejale välja kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest, saamata jäänud töötasu ja hüvitis töölepingu ülesütlemisest ette teatamata jätmise eest. Lisaks palus hageja muuta töötamise registrisse kantud andmeid. Töövaidluskomisjon pidas 27.01.2016.a otsuses töölepingu kostjapoolset erakorralist ülesütlemist tühiseks, lõpetas töölepingu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 1170 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise hüvitise nõude ning lõpetas menetluse saamata jäänud töötasu nõudes.
2.22.02.2016.a esitas kostja Pärnu Maakohtule avalduse lahendada asi hagimenetluses, paludes jätta hagi rahuldamata või vähendada kostjalt töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hagejale väljamõistetavat hüvitist.
3.Hageja palus maakohtule esitatud hagis tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping, mõista kostjalt välja kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 1170 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda, tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks ja muuta töötamise registrisse kantud andmeid töölepingu lõpetamise kohta. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.03.2012.a töölepingu, milles lepiti kokku, et hageja asub kostja juures tööle autopesijana XXX. Kostja tegi 30.11.2015.a hagejale ettepaneku muuta töölepingut selliselt, et alates 07.12.2015.a oleks hageja töö tegemise kohaks XXX. Kostja selgituse kohaselt lõpeb tal senises töö tegemise kohas rendileping. Hageja vastas 01.12.2015.a kostjale, et ta ei ole nõus töölepingut muutma, ja avaldas soovi jätkata töötamist senises kohas. 07.12.2015.a tuli hageja tööle aadressile XXX ja asus seal töökohustusi täitma. Pärast ühe kliendi teenindamist tuli tööandja, kes palus loovutada XXX võtme ja keelas seal tööd jätkata. Hageja saatis kostjale samal päeval e-kirja, milles palus end tööga kindlustada töölepingus kokkulepitud kohas ja teatada, kuidas tal oleks võimalik tööülesandeid seal edasi täita. Kostja tegi hagejale samal päeval hoiatuse, milles heitis ette 04.12.2015.a hommikul tööle ilmumata jätmist, ilma et oleks sellest kostjat teavitanud, ja 07.12.2015.a omavolilist tööle ilmumist XXX, ning märkis, et hageja tekitas nende tegudega kostjale üleliigseid kommunaalkulusid, kahjustas tööandja mainet XXX rendileandja ees ning põhjustas klientide ja partnerite usaldamatust tööandja vastu. Kostja hoiatas hagejat, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 järgi. 08.12.2015.a läks hageja tööle aadressile XXX, kuid kuna uks oli lukus, ei saanud ta töökohustusi täita. Samal päeval heitis kostja hagejale ette töölt puudumist, kokkulepitud töökohustuste ja kostja korralduste täitmata jätmist, ettevõtte tootlikkuse kahjustamist, kostja tegevuse takistamist, kostja maine kahjustamist ja klientide usaldamatuse põhjustamist, ning hoiatas, et kui hageja ei ilmu 09.12.2015.a tööle töö tegemise kohta XXX, on kostjal õigus tööleping TLS § 88 lg 1 alusel erakorraliselt üles öelda. Hageja läks 09.12.2015.a tööle XXX, kus tal ei võimaldatud tööd teha. Kostja saatis samal päeval hagejale töölepingu muutmise ja
2(4)
Tsiviilasi nr 2-16-2839 lõpetamise lisa, mille kohaselt on hageja viimane tööpäev 09.12.2015.a ja tööleping on lõpetatud TLS § 88 lg 1 alusel. Hageja ei ole töölepingut rikkunud ja töölepingu erakorraline ülesütlemine on seetõttu tühine. Kostja püüdis survestada hagejat leppima töötingimuste muutmisega, ilma et töölepingut oleks muudetud. Sisuliselt tekkis koondamise olukord, kuid kostja sel alusel töölepingut ei lõpetanud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja käitumine oli pahatahtlik, sest kuigi ta sai senises asukohas töö lõppemisest ja uuest töö tegemise kohast teada juba 6. novembril 2015, ei teatanud ta enne 30. novembrit 2015 kostjale, et keeldub uues kohas tööle asumast. Heas usus käituv töötaja oleks teatanud tööandjale kohe töö tegemise koha muutusest teada saamisel, et ei nõustu töö tegemise koha muutmisega. Kui hageja oleks sellest, et ta töö tegemise koha muutmisega ei nõustu, teavitanud kostjat kohe, oleks kostja kaalunud võimalust öelda tööleping erakorraliselt üles töö ümberkorraldamise tõttu TLS § 89 lg 1 järgi. Kostja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 3 alusel hagejale esitatud hoiatustes. Kostja ei pidanud teatama hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette. Hageja kahjustas kostja mainet, sest kuigi kostja oli klientidele teatanud, et alates 7. detsembrist 2015 on autopesula aadressil XXX suletud, töötas hageja sel kuupäeval seal omavoliliselt edasi. TLS § 20 tuleb tõlgendada kooskõlas hea usu põhimõtte ja mõistlikkuse printsiibiga laiendavalt. Töö tegemise koha muutus ei olnud nii oluline töötingimuste muutmine, mille tõttu oleks kostja pidanud hageja koondama. Esimese astme kohtu otsus
5.Pärnu Maakohus tegi 21.11.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi. Maakohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 09.12.2015.a ja mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 1170 eurot. Maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamata täidetavaks, kohustas hagejat maksma kümne päeva jooksul viivitamatu täitmise tagatiseks 100 eurot ja selgitas, et kohtuotsust ei või pöörata viivitamatule täitmisele enne, kui hageja on andnud kohtu määratud tagatise. Hageja taotluse muuta töötamise registrisse töölepingu lõpetamise kohta kantud andmeid jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda, kellelt mõisteti hageja kasuks välja viimase menetluskulu 200 eurot ja viivis. Apellatsioonkaebus
6.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendatakse hagejale väljamõistetud hüvitise suurust. Kostja palus jätta hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja enda kanda. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.01.2017.a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-16-2839 Riigikohus tühistas 21.06.2017.a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule, rahuldades kassatsioonkaebuse osaliselt.
9.Tallinna Ringkonnakohus andis 28.06.2017.a kirjaga pooltele võimaluse esitada Riigikohtu otsusest tulenevalt täiendavaid seisukohti, selgitusi, asjaolusid, taotlusi või tõendeid. Pooled ei esitanud täiendavaid kirjalikke seisukohti.
10.08.09.2017.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
11.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
12.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei ole pooled teisiti kokku leppinud, seega jäävad kõigi astmete menetluskulud poolte endi kanda.
13.Kuivõrd pooled loobusid käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Ele Liiv (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.