Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-65-17 Tartu, 21. juuni 2017 Eesistuja Ants Kull, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu Ingrid Ruusmaa hagi Servisauto OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja 1170 euro saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2839 Ingrid Ruusmaa kassatsioonkaebus 1170 eurot Hageja Ingrid Ruusmaa, esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Kostja Servisauto OÜ 22. mai 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2839 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.Ingrid Ruusmaa (hageja) esitas 21. detsembril 2015 Tööinspektsiooni Pärnu inspektsiooni töövaidluskomisjonile Servisauto OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetada tööleping ning mõista kostjalt hagejale välja kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest, saamata jäänud töötasu ja hüvitis töölepingu ülesütlemisest ette teatamata jätmise eest. Lisaks palus hageja muuta töötamise registrisse kantud andmeid. Töövaidluskomisjon pidas 27. jaanuari 2016. a otsuses töölepingu kostjapoolset erakorralist ülesütlemist tühiseks, lõpetas töölepingu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 1170 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise hüvitise nõude ning lõpetas menetluse saamata jäänud töötasu nõudes.
2.Kostja esitas 22. veebruaril 2016 Pärnu Maakohtule avalduse lahendada asi hagimenetluses, paludes jätta hagi rahuldamata või vähendada kostjalt töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hagejale väljamõistetavat hüvitist.
3.Hageja palus maakohtule esitatud hagis tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse,
lõpetada töölepingu, mõista kostjalt välja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 1170 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda, tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks ja muuta töötamise registrisse kantud andmeid töölepingu lõpetamise kohta. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15. märtsil 2012 töölepingu, milles lepiti kokku, et hageja asub kostja juures tööle autopesijana Paides Rüütli 25. Kostja tegi 30. novembril 2015 hagejale ettepaneku muuta töölepingut selliselt, et alates 7. detsembrist 2015 oleks hageja töö tegemise kohaks Paide Mündi 8. Kostja selgituse kohaselt lõpeb tal senises töö tegemise kohas rendileping. Hageja vastas 1. detsembril 2015 kostjale, et ta ei ole nõus töölepingut muutma, ja avaldas soovi jätkata töötamist senises kohas. 7. detsembril 2015 tuli hageja tööle aadressile Rüütli 25 ja asus seal töökohustusi täitma. Pärast ühe kliendi teenindamist tuli tööandja, kes palus loovutada Rüütli 25 võtme ja keelas seal tööd jätkata. Hageja saatis kostjale samal päeval e-kirja, milles palus end tööga kindlustada töölepingus kokkulepitud kohas ja teatada, kuidas tal oleks võimalik tööülesandeid seal edasi täita. Kostja tegi hagejale samal päeval hoiatuse, milles heitis ette 4. detsembri 2015. a hommikul tööle ilmumata jätmist, ilma et oleks sellest kostjat teavitanud, ja 7. detsembril 2015 omavolilist tööle ilmumist Rüütli 25, ning märkis, et hageja tekitas nende tegudega kostjale üleliigseid kommunaalkulusid, kahjustas tööandja mainet Rüütli 25 rendileandja ees ning põhjustas klientide ja partnerite usaldamatust tööandja vastu. Kostja hoiatas hagejat, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 järgi. 8. detsembril 2015 läks hageja tööle aadressile Rüütli 25, kuid kuna uks oli lukus, ei saanud ta töökohustusi täita. Samal päeval heitis kostja hagejale ette töölt puudumist, kokkulepitud töökohustuste ja kostja korralduste täitmata jätmist, ettevõtte tootlikkuse kahjustamist, kostja tegevuse takistamist, kostja maine kahjustamist ja klientide usaldamatuse põhjustamist, ning hoiatas, et kui hageja ei ilmu 9. detsembril 2015 tööle töö tegemise kohta Mündi 8, on kostjal õigus tööleping TLS § 88 lg 1 alusel erakorraliselt üles öelda. Hageja läks 9. detsembril 2015 tööle Rüütli 25, kus tal ei võimaldatud tööd teha. Kostja saatis samal päeval hagejale töölepingu muutmise ja lõpetamise lisa, mille kohaselt on hageja viimane tööpäev 9. detsember 2015 ja tööleping on lõpetatud TLS § 88 lg 1 alusel. Hageja ei ole töölepingut rikkunud ja töölepingu erakorraline ülesütlemine on seetõttu tühine. Kostja püüdis survestada hagejat leppima töötingimuste muutmisega, ilma et töölepingut oleks muudetud. Sisuliselt tekkis koondamise olukord, kuid kostja sel alusel töölepingut ei lõpetanud.
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja käitumine oli pahatahtlik, sest kuigi ta sai senises asukohas töö lõppemisest ja uuest töö tegemise kohast teada juba 6. novembril 2015, ei teatanud ta enne 30. novembrit 2015 kostjale, et keeldub uues kohas tööle asumast. Heas usus käituv töötaja oleks teatanud tööandjale kohe töö tegemise koha muutusest teada saamisel, et ei nõustu töö tegemise koha muutmisega. Kui hageja oleks sellest, et ta töö tegemise koha muutmisega ei nõustu, teavitanud kostjat kohe, oleks kostja kaalunud võimalust öelda tööleping erakorraliselt üles töö ümberkorraldamise tõttu TLS § 89 lg 1 järgi. Kostja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 3 alusel hagejale esitatud hoiatustes. Kostja ei pidanud teatama hagejale töölepingu
erakorralisest ülesütlemisest ette. Hageja kahjustas kostja mainet, sest kuigi kostja oli klientidele teatanud, et alates 7. detsembrist 2015 on autopesula aadressil Rüütli 25 suletud, töötas hageja sel kuupäeval seal omavoliliselt edasi. TLS § 20 tuleb tõlgendada kooskõlas hea usu põhimõtte ja mõistlikkuse printsiibiga laiendavalt. Töö tegemise koha muutus ei olnud nii oluline töötingimuste muutmine, mille tõttu oleks kostja pidanud hageja koondama.
5.Pärnu Maakohus rahuldas 21. novembri 2016. a otsusega hagi. Maakohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 9. detsembrist 2015 ja mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 1170 eurot. Maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamata täidetavaks, kohustas hagejat maksma kümne päeva jooksul viivitamatu täitmise tagatiseks 100 eurot ja selgitas, et kohtuotsust ei või pöörata viivitamatule täitmisele enne, kui hageja on andnud kohtu määratud tagatise. Hageja taotluse muuta töötamise registrisse töölepingu lõpetamise kohta kantud andmeid jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda, kellelt mõisteti hageja kasuks välja viimase menetluskulu 200 eurot ja viivis. Maakohtu otsuse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles öelda. On tõendatud, et kostja tegi hagejale kaks hoiatust (7. ja 8. detsembril 2015), kuna hageja ei allunud kostja korraldusele asuda alates
7.detsembrist 2015 tööle aadressil Mündi 8. Hageja on hoiatused kätte saanud. Samuti on tõendatud, et hageja keeldus 9. detsembril 2015 töölepingu muutmise ja lõpetamise lisas sisalduva ülesütlemisavaldusega tutvumast. Keeldumisega välistas hageja võimaluse tutvuda ülesütlemisavalduse sisuga. Avaldusest nähtub, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles alates 9. detsembrist 2015 kostja hoiatustes märgitud põhjustel, s.o mh seetõttu, et hageja ei täitnud kostja korraldust asuda alates 7. detsembrist 2015 tööle uues kohas. Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu järgi on hageja tööülesannete täitmise kohaks Rüütli 25. Kuna pooled on leppinud töö tegemise koha kokku aadressi täpsusega, oli hageja tööülesannete täitmise koht poolte jaoks oluline töölepingu tingimus (TLS § 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 8). TLS § 12 ja VÕS § 13 lg 1 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. On tõendatud, et hageja ei olnud nõus töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta muutma. Seega kehtis töölepingus kokkulepitud tööülesannete täitmise koht ka pärast 7. detsembrit 2015 ja kostjal oli kohustus kindlustada hageja tööga aadressil Rüütli 25. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et hageja käitus pahatahtlikult, kuna keeldus alles 30. novembril 2015 töölepingut muutmast. Kostja ei olnud määranud tähtaega, mille jooksul hageja oleks pidanud esitama töölepingu muutmise kohta oma seisukoha. Kuna hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga muuta töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta ja kostja ei kindlustanud hagejat alates 7. detsembrist 2015 tööga töölepingus kokkulepitud kohas, ei olnud kostjal õigust heita hagejale ette töökohustuste rikkumist, sh kostja korralduste täitmata jätmist. Et kostjal ei olnud alust hagejat hoiatada ega töölepingut erakorraliselt üles öelda, siis on nii hoiatused kui ka ülesütlemine tühised (TLS § 104 lg 1). Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ja hageja palus töölepingu lõpetada, tuleb
tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 järgi ajast, mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o 9. detsembrist 2015. Et tööleping tuleb lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel, on hagejal õigus saada kostjalt TLS § 109 lg 1 järgi hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suurust ei ole alust vähendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 469 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb kohtuotsus tunnistada viivitamata täidetavaks tingimusel, et hageja maksab täitmise tagatiseks kohtu deposiiti 100 eurot. Maakohtul ei ole õiguslikku alust muuta töötamise registrisse kantud töölepingu lõpetamise andmeid. Töötamise registris oleva kande parandamiseks tuleb hagejal pöörduda taotlusega Maksu- ja Tolliameti kui töötamise registri vastutava töötleja poole. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja esindaja on kulutanud hagejale õigusabi osutamiseks kokku 4 tundi (sh menetlusdokumentidega tutvumine, analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine, kostja vastuse lugemine ja analüüs, hageja esindamine kohtuistungil), mis on dokumentide sisu ja kvaliteeti ning kohtuistungi toimumise aega arvestades põhjendatud. Õigusabi osutamise tunnihind on mõistlik. Hageja lepingulise esindaja kulu 200 eurot on mõistlik ja põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja tasuma menetluskuludelt viivist.
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada hagejale väljamõistetud hüvitise suurust. Kostja palus jätta hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja enda kanda. Maakohus jättis valesti TLS § 88 lg 1 p 3 kohaldamata, sest ei põhjendanud, mis andis hagejale õiguse siseneda 7. detsembril 2015 omavoliliselt Rüütli 25 ruumidesse ja teha seal tööd. Kuna töölepingus kokkulepitud töö tegemise koht muutus ebaoluliselt ja kostja oli valmis kindlustama hageja tööga töölepingus kokkulepitud tingimustel, ei olnud koondamisolukorda. Et hageja ei olnud avaldanud soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel ega seda üles öelnud, pidi ta asuma tööle aadressil Mündi 8. Maakohus ei võtnud seisukohta selle kohta, kas 8. detsembril 2015 hoiatati hagejat seetõttu, et ta ei teinud tööd, kuna ta ei olnud nõus töö tegemise kohta muutma, või seetõttu, et ta ei täitnud kostja korraldust asuda töölähetusse. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et uus töö tegemise koht on võrreldes varasemaga hageja elukohast üksnes 350 meetrit kaugemal. Töölepingu sõlmimise ajal ei olnud töö tegemise koht aadressi täpsusega hagejale oluline, vaid ta nõustus kostja poolt töölepingusse aadressi täpsusega märgitud töökohaga. Hagejal ei olnud töölepingu sõlmimisel tahet määrata töö tegemise koht kindlaks aadressi täpsusega. Maakohus ei analüüsinud töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta TLS § 20 alusel ega hinnanud, kas see on määratud liiga kitsalt või mitte. Maakohus on töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta käsitlenud formaalselt ega ole seda sisuliselt analüüsinud. Maakohus ei saanud tugineda TLS § 107 lg-le 2, ilma et oleks enne hinnanud, kas tegemist oli koondamisolukorraga. Maakohus on jätnud valesti kohaldamata TsMS § 176 lg 5.
7.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. jaanuari 2017. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,
millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis maakohus valesti, et olukorras, kus hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga töölepingut muuta, kehtis jätkuvalt tööülesannete täitmise koha kokkulepe ja kostjal oli nii 7. detsembril 2015 kui ka edaspidi kohustus kindlustada hageja tööga töölepingus kokkulepitud kohas. Kostja töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p-le 3 tuginedes hageja poolt töökohustuste rikkumise tõttu, mille kostja oli märkinud hagejale 7. ja 8. detsembril 2015 tehtud hoiatustes. Kostja ütles töölepingu üles mh põhjusel, et hageja ei täitnud kostja korraldust asuda alates 7. detsembrist 2015 tööle uues töötamise kohas aadressil Mündi 8. Hoiatuste ja töölepingu ülesütlemise avalduse sisust on näha, et kostja käsitas hageja käitumist kostja seaduslike korralduste täitmata jätmisena. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegi hagejale ettepaneku muuta alates 7. detsembrist 2015 töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta muid töölepingu tingimusi muutmata. Samuti ei vaidle pooled, et töö tegemise uus koht aadressil Mündi 8 asub hageja kodust 200-350 meetrit kaugemal kui senine töö tegemise koht aadressil Rüütli 25. Hageja ei nõustunud töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta muutma. Hageja teavitas sellest kostjat 30. novembri 2015. a e-kirjas, milles märkis, et ei ole nõus alates
7.detsembrist 2015 asuma tööle aadressil Mündi 8 ning kui teda ei kindlustata tööga Rüütli 25, peab kostja maksma talle TLS § 35 alusel keskmist töötasu. Vaatamata sellele, et hageja oli teadlik, et alates 7. detsembrist 2015 on tema töökohaks Mündi 8, sisenes ta oma võtmetega Rüütli 25 asuvasse autopesulasse ning asus kliente teenindama. Kostja hoiatas kooskõlas TLS § 88 lg-s 3 sätestatuga hagejat töölepingu ülesütlemise eest TLS § 88 lg 1 alusel kaks korda. 7. detsembri 2015 hoiatuse kohaselt rikkus hageja oma kohustusi sellega, et puudus kostjat teavitamata 4. detsembri 2015 hommikupoolsel ajal töölt ning eiras 7. detsembril 2015 kostja teadet uuest töö tegemise kohast Mündi 8, kui ilmus omavoliliselt tööle Rüütli 25. Nende rikkumistega tekitas hageja kostjale liigseid kommunaalkulusid, kahjustas kostja mainet Rüütli 25 rendileandja ees ning põhjustas klientide ja partnerite usaldamatuse kostja vastu. Sellest hoiatusest nähtub selgelt, et hoiatamise põhjustas eelkõige hageja omavoliline sisenemine 7. detsembril 2015 Rüütli 25 ruumidesse ja omavoliline töö alustamine, kuigi kostja oli juba 5. novembril 2015 teatanud hagejale, et alates 7. detsembrist 2015 on Rüütli 25 asuv autopesula suletud. Alates 6. novembrist 2015 teavitati uksele kinnitatud teatega ka kostja kliente sellest, et autopesula Rüütli 25 on alates
7.detsembrist 2015 suletud ja et autopesula uus asukoht on Mündi 8. Kostja hoiatas hagejat, et kui ta ei täida ka 8. detsembril 2015 töölepingus sätestatud kohustusi aadressil Mündi 8, on kostjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata kostja 7. detsembri 2015. a hoiatusele tuli hageja
8.ja 9. detsembril 2015 töö tegemiseks aadressile Rüütli 25. Kostja 8. detsembri 2015. a hoiatuse järgi puudus hageja kostjat teavitamata 8. detsembril 2015 töölt, eiras kokkulepitud töökohustusi, ei täitnud kostja seaduslikke korraldusi ning takistas oma pahatahtliku käitumisega kostja tegevust. Ühtlasi hoiatas kostja hagejat veelkord, et kui ta ei ilmu 9. detsembril 2015 kell 8.00 tööle Mündi 8, on kostjal õigus tööleping TLS § 88 lg 1 alusel üles öelda.
Arvestades kõiki töövaidluse asjaolusid ja poolte huve, andis kostja hagejale piisavalt aega oma käitumist parandada. Kuna hageja on menetluses läbivalt väitnud, et ta ei soovi tööle asuda Mündi 8 asuvasse autopesulasse, võis kostja pikemat etteteatamistähtaega järgimata töölepingu üles öelda (TLS § 97 lg 3). Kostjal ei olnud kohustust hagejat koondada ja maksta talle koondamishüvitist, kui lõpetas tegevuse Rüütli 25 asuvas autopesulas. Hageja keeldumine töölepingus kokkulepitud tingimuste (sh töökoha) muutmisest ei ole käsitatav koondamisolukorrana, mis annab aluse tööleping lõpetada. Töölepingu mistahes tingimuste muutmine ei tähenda veel töö lõppemist. Töösuhte lõpetamine koondamise tõttu on üldjuhul võimalik juhtudel, kui ei jää alles ühtegi töökohta, kus töötaja saaks töötamist jätkata. Hagejal oli võimalik lepingukohast tööd jätkata kostja autopesulas Mündi 8. Hageja ei esitanud ühtegi eluliselt tõsiselt võetavat asjaolu, millest nähtuks, miks ta ei nõustunud tööle asuma Mündi 8 asuvas autopesulas, kus kostja tagas sama töö kooskõlas töölepingu kõigi ülejäänud tingimustega. Hageja ei ole esitanud mõjuvat põhjust, mis annaks aluse arvata, et töösuhte jätkamine ei oleks olnud võimalik. On tõendatud, et kostja püüdis 9. detsembril 2015 tutvustada hagejale allkirja vastu nii töölepingu muutmise ja lõpetamise lisa kui ka töölepingu ülesütlemise avaldust, kuid hageja keeldus nende dokumentidega tutvumast (allkirja andmast). Oma keeldumisega välistas hageja ise võimaluse kohe tutvuda ülesütlemisavalduse sisuga. Juba ainuüksi asjaolu, et hageja avas 7. detsembril 2015 omavoliliselt Rüütli 25 asuva autopesula ja asus seal tööle, on selliseks rikkumiseks, mis iseseisvalt annaks aluse töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles öelda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine, s.o Rüütli 25 autopesula omavoliline avamine ning klientide teenindamine, ei ole lubatud teisele isikule kahju tekitamise eesmärgiga. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Kuna kostja menetluskulusid ei ole rahaliselt kindlaks määratud, jäävad need TsMS § 177 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul otsuse jõustumisest maakohtu määrata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, kellelt mõista välja hageja kassatsiooniastme menetluskulu 1047 eurot 88 senti ja viivis. Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus ekslikult kohaldamata TLS § 12, mille järgi saab töölepingut muuta üksnes poolte kokkuleppel. Ringkonnakohus leidis valesti, et kuna kostja hoiatas hagejat kaks korda, on TLS § 88 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused täidetud. Hagejale tehtud hoiatused on seotud sellega, et hageja ei nõustunud töölepingut muutma. Töökoha muutmisega nõustumata jätmine ei ole korralduse täitmata jätmine. Hageja täitis korraldust asuda tööle, sest ta läks töölepingus kokkulepitud töökohta. Ringkonnakohus leidis valesti, et kostja andis hagejale piisavalt aega käitumist parandada. Samuti eksis ringkonnakohus, kui järeldas, et kostja ei pidanud hagejat
koondama. Kui kostjal ei olnud võimalik hagejale endises asukohas tööd anda, oleks ta pidanud hageja TLS § 89 lg 1 alusel koondama. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud.
10.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Hageja ja kostja ei vaidle kassatsiooniastmes järgmiste asjaolude üle: ·
pooled sõlmisid 15. märtsil 2012 töölepingu, mille p 5.1 järgi oli hageja töö tegemise koht Paides Rüütli 25 asuv autopesula;
·
kostja teatas 5. novembril 2015 hagejale, et alates 7. detsembrist 2015 on Rüütli 25 asuv autopesula suletud, ning tegi 30. novembril 2015 hagejale ettepaneku muuta töö tegemise kohaks Paide, Mündi 8;
·
hageja keeldus 1. detsembril 2015 töö tegemise kohta muutmast ja palus end kindlustada tööga Rüütli 25 asuvas autopesulas;
·
hageja sisenes 7. detsembril 2015 kostja loata Rüütli 25 autopesulasse ja asus seal tööle;
·
kostja tegi 7. detsembril 2015 hagejale hoiatuse, heites talle ette 4. detsembri 2015 hommikul töölt puudumist ning 7. detsembril 2015 kostja töö uue asukoha kohta esitatud teate eiramist ja omavoliliselt Rüütli 25 autopesulasse tööle ilmumist;
·
hageja läks ka 8. detsembril 2015 töö tegemiseks Rüütli 25 asuvasse autopesulasse;
·
8.detsembril 2015 tegi kostja hagejale hoiatuse, milles heitis ette 8. detsembril 2015 töölt puudumist ning kokkulepitud töökohustuste ja kostja korralduste täitmata jätmist;
·
hageja läks 9. detsembril 2015 töö tegemiseks jälle Rüütli 25 asuva autopesula juurde;
·
kostja ütles 9. detsembril 2015 hagejale töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles
7.ja 8. detsembri 2015. a hoiatustes märgitud põhjustel.
Pooled vaidlevad selle üle, milline oli hagejaga sõlmitud töölepingus aadressi täpsusega kokku lepitud töötamise koha tingimuse tähendus olukorras, kus kostja ettevõtte asukoht muutus. Seega vaidlevad pooled selle üle, kuidas tuleks töölepingu vaidlusalust tingimust tõlgendada. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli võimalus hagejat koondada, kas tal oli õigus keelduda hagejale tööd andmast ning kas hageja rikkus vaatamata kostja keelule tööd endises kohas tehes töölepingut nii oluliselt, et tööandja võis töölepingu erakorraliselt üles öelda.
13.Selle kohta, milline tähendus on hageja töölepingu p-l 5.1, mille järgi oli hageja töö tegemise koht Paides Rüütli 25 asuv autopesula, on pooled nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses esitanud mitmeid seisukohti. Hageja on leidnud, et tegemist on töölepingu olulise tingimusega, mida kostja ei saanud hageja nõusolekuta muuta (tl 68), selgitamata siiski täpsemalt, millist huvi pooled töölepingu
sõlmimisel töötamise kohta aadressi täpsusega kokku leppides järgisid. Kostja väitel tuleb töölepingu seda tingimust tõlgendada, arvestades TLS § 20 eesmärki ja seda, et pooled on oma käitumisega avaldanud tahet lugeda hageja töötamise kohaks Paide linn ning mitte kitsendada seda konkreetse aadressiga (vt nt tl 2, 33, 35, 136). Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, millist ühist eesmärki pooled vaidlusaluse lepingutingimuse kokkuleppimisel järgisid. Kolleegium leiab, et kuna pooled vaidlesid selle üle, kus oli hageja töö tegemise koht alates 7. detsembrist 2015, pidanuks ringkonnakohus tõlgendama töölepingu tingimust töö tegemise koha kohta kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitega.
14.TLS § 5 lg 1 p 8 kohaselt on tööandjal kohustus teavitada töötajat töölepingu kirjalikus dokumendis töö tegemise kohast. Kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud, peab töötaja TLS § 20 järgi täitma tööülesandeid tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Praegusel juhul olid pooled leppinud hageja töö tegemise koha kokku aadressi täpsusega. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust VÕS § 29 lg 3 kohaselt selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus on kolleegiumi varasema seisukoha järgi poolel, kes sellele tugineb (Riigikohtu 18. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 13). Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4) (Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 11; Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Lisaks eeltoodule tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mh lepingu olemust ja eesmärki (p 4), samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et kuigi TLS § 20 võimaldab leppida töö tegemise kohas kokku aadressi täpsusega, peavad pooled töö tegemise koha kokkuleppimisel lähtuma nende vastastikustest huvidest ja hea usu põhimõttest. TLS § 20 eesmärgiga kooskõlas ei ole töö tegemise koha ebamõistlikult lai või kitsas määramine. Seadusandja soovi võimaldada töölepingu pooltel määrata töö tegemise koht mõistlikult kinnitab ka töölepingu seaduse eelnõu seletuskiri (299 SE; Riigikogu XI koosseis; lk-d 26-27).
15.Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel töölepingu p 5.1 tõlgendamiseks tegema kindlaks poolte ühise tahte töölepingu sõlmimisel või kui seda ei saa kindlaks teha, siis lähtuma mõistliku isiku arusaamisest ning arvestama nii töölepingu olemust ja eesmärki kui ka töölepingu teisi tingimusi. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas töölepingu p-s 5.1 märgitud töö tegemise koht on määratud poolte vastastikuseid huve arvestades kooskõlas eespool toodud põhimõtetega. Muu hulgas tuleb teha kindlaks, kas hagejal oli huvi määrata
töölepingus töö tegemise koht aadressi täpsusega.
16.Ringkonnakohus leidis, et kostjal oli õigus öelda tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 järgi üles, sest hageja rikkus kohustust asuda alates 7. detsembrist 2015 tööle aadressil Mündi 8. Ringkonnakohus on iseenesest õigesti märkinud, et VÕS § 13 lg 1 ja TLS § 12 võimaldavad töölepingut muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas, kuigi ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et töölepingu järgi oli hageja töö tegemise kohaks Rüütli 25 ning ta ei nõustunud kostja ettepanekuga muuta töökohaks Mündi 8, on ringkonnakohus leidnud siiski, et kostjal ei olnud alates 7. detsembrist 2015 kohustust anda hagejale tööd töölepingus kokkulepitud kohas. Selliselt on ringkonnakohtu otsus vastuoluline.
17.Maakohus leidis hagi rahuldades, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, sest kuna hageja ei nõustunud töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta muutma ja kostja ei andnud hagejale tööd töölepingus kokkulepitud kohas, ei olnud kostjal õigust hagejale ette heita töökohustuste rikkumist, sh korralduste täitmata jätmist. Ringkonnakohus leidis maakohtu otsust tühistades ja hagi rahuldamata jättes mh, et õiguse öelda tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles oleks kostjale andnud juba ainuüksi asjaolu, et hageja avas 7. detsembril 2015 kostja loata Rüütli 25 asuva autopesula ja asus seal tööle. Samas leidis ringkonnakohus ka seda, et kostjal ei olnud kohustust anda hagejale alates 7. detsembrist 2015 tööd töölepingus kokkulepitud kohas aadressil Rüütli 25. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud oma seisukohti kooskõlas TsMS § 436 lg-s 1, § 442 lg-s 8 ning § 654 lg-tes 4 ja 5 sätestatuga. Samuti on ringkonnakohus eksinud TLS § 12 ning § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaldamisel.
18.TLS § 88 lg 1 annab tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema poole huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Eelkõige võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles mh juhul, kui töötaja on tööandja eelnevast hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 esimene lause). Kolleegium on varem selgitanud, et töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Samuti on kolleegium leidnud, et tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).
19.Ringkonnakohus on leidnud, et töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks TLS § 88 lg 1 p 3 tähenduses oleks saanud olla ainuüksi asjaolu, et hageja avas 7. detsembril 2015 omavoliliselt Rüütli 25 autopesula ja asus seal tööle. Samas ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, kas kostja hoiatas hagejat, et selle rikkumise kordumisel on tal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda,
ja kas hageja kordas seda rikkumist. Ringkonnakohus ei ole ka analüüsinud, kas omavoliline Rüütli 25 autopesula avamine ja seal töö alustamine on käsitatav sellise rikkumisena, mille korral võis kostja jätta hageja hoiatamata TLS § 88 lg 3 teise lause alusel. On ebaselge, millises seoses on ringkonnakohus kohaldanud TLS § 88 lg 1 p-s 3 ja TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Asjaoludega seostatav ei ole järeldus, mille kohaselt õiguste teostamise piiramise korral ei kohalda kohus halvas usus käitumise korral seadusest või lepingust tulenevat. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, milles seisneb hageja pahatahtlus. Ei ole tuvastatud, et hageja käitumise eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju. Samuti ei ole ringkonnakohus märkinud, milline töölepingu tingimus või õigusnorm jääb kohaldamata (VÕS § 6 lg 2).
20.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata eeltoodud asjaolusid ja poolte esitatud tõendeid, sh kostja hagejale esitatud hoiatusi ja ülesütlemisavaldust. Kolleegium märgib, et hageja
7.detsembri 2015. a käitumise hindamisel Rüütli 25 asuvas pesulas ei ole määrav see, kas hagejal oli kohustus asuda tööle Mündi 8 asuvas autopesulas.
21.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
22.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tagastada. Hageja on TsMS § 149 lg 8 esimese lause alusel palunud kautsjoni tagastada isikule, kes selle tasus. Ants Kull, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.