lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-21184/6

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 11.01.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-21184/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2601
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-21184

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-21184

Tsiviilasi

SS`i kaebus kohtutäitur ML 09.04.2007.a. otsusele täiteasjas nr 014/2007/101.

Menetlusosalised ja nende

Sissenõudja: SS (aadress XXX); Sissenõudja esindaja: vandeadvokaat Velmar Brett (Advokaadibüroo Brett & Soop, aadress XXX); Võlgnik: VB(aadress XXX); Võlgniku esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, aadress XXX); Kohtutäitur: ML(XXX).

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulud

Jätta rahuldamata SS`i kaebus kohtutäitur 09.04.2007.a. otsusele täiteasjas nr 014/2007/101.

ML

Jätta sissenõudja kanda menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Määruse jõustumine

Jõustub menetlusosalistele teatavaks tegemisega (TsMS § 478 lg 2)

Asjaolud Tallinna Linnakohus mõistis võlgniku 11. mail 2000 kriminaalasjas nr 1/2-1243/99 KrK § 143 lg 2 p. 1 alusel süüdi selles, et ta 14.09.98 ARK-is kasutades võltsitud volitust, omandades sellega õiguse avaldaja sõiduauto XXX hinnaga 180 000 krooni. Ühtlasi mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 180 000 krooni. Hageja esitas kohtuotsuse täitmiseks ning selle alusel algatas kohtutäitur Priit Lantin täitemenetluse nr 017/2001/236. 04.05.2001 arestis kohtutäitur Priit Lantin kostjale kuuluva koduse vallasvara, mille võõrandamise tulemusena vähenes võlasumma 4700 krooni võrra. 9.11.2001 sõlmisid pooled täitemenetluses võlasumma tasumise kokkuleppe, mille järgi kohustus kostja tasuma võla jäägi summas 179 300 krooni järgmise maksegraafiku järgi:

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-07-21184 1) 15.11.2001 – 59766,67 krooni 2) 13.12.2001 – 59766,67 krooni 3) 13.01.2002 – 59766,67 krooni Vastavalt vana TMS § 30 lg –le 1 oli hagejal õigus nõuda võlalt viivisena 10 % iga tasumata kuu eest. Kostja tasus 15.11.2001 osa võlgnevusest summas 59766,67 krooni, ülejäänud summa on senini tasumata. Vastavalt hageja avaldusele on 14. septembril 2006 kohtuotsuse täitmine kohtutäitur ML menetluses (täiteasi nr 014/2007/101). Ühtlasi palus hageja kui sissenõudja kostjalt sisse nõuda ka täitmisega viivitamise tõttu tekkinud viivised. 13.03.2007.a. esitas kaebuse esitaja kohtutäitur ML tegevuse peale kaebuse. Võlgnik avaldab, et sai 01.03.2007.a. kätte täitmisteate täiteasjas nr 014/2007/101, mille kohaselt on Tallinna Linnakohtu otsuse nr 1/2-1243/99 algatatud täitemenetlus 854661 krooni ja 30 sendi nõudes. Võlgnik avaldas, et Tallinna Linnakohtu otsus ei ole mingeid aluseid viiviste arvestamiseks. Samuti avaldab kohustatud isik, et võlasumma perioodilise tasumise kokkulepe, mis oli sõlmitud 09.11.2001.a. ei ole võimalik täitmisele võtta, kuna puudub selline lahend TMS § 2 tähenduses. Kohtutäitur ML rahuldas 09.04.2007 võlgniku taotluse osaliselt ja otsustas, et täitedokumendi alusel on kostja võlg täitemenetluses hageja ees summaliselt 120233 krooni ja 33 senti. Kohtutäitur põhjendas otsust järgmiselt: kaebaja on oma kaebuses õigesti tähelepanu juhtinud asjaolule, et võlasumma perioodilise tasumise kokkulepe ei saa olla täitedokumendiks tulenevalt TMS § 2. Eelpool mainitud seadusesättes on ära toodud ammendav loetelu lahenditest, mille alusel saab täitemenetlust alustada. TMS § 2 on imperatiivne norm ning kohtutäiturile täitmiseks kohustuslik. Sissenõudja võib esitada kohtule hagi viiviste nõudmise suhtes. Jõustunud kohtuotsusega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks 180000 krooni. Käesolevaks hetkeks on võlgniku likvideerinud võlgnevust summas 59766 krooni ja 67 senti. Tänase päeva seisuga on seega võlgnevuse jääk summas 120233 krooni ja 33 senti.

1.Kaebaja ei pea kohtutäituri otsust õigeks Kaebaja palub tühistada kohtutäituri otsus osaliselt selles osas, millega ei tunnustatud eelmise TMS § 30 lg 1 tulenevat viivise arvestamise kohustust. Kaebaja leiab, et nimetatud asjas alustati täitemenetlust kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud täitemenetluse seaduse alusel. Menetlus käesolevas täitemenetluses on kestnud katkematult, seetõttu pole vaja täitemenetlust uuesti alustada, seetõttu ei ole korrektne ka hinnangu andmine täitedokumentidele, seda enam et viiviste arvestamine ei toimu täitedokumentide alusel vaid otseselt seadusest tulenevalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 1 sätestas: Käesoleva seaduse jõustumise ajaks alustatud täitemenetlus viiakse läbi ka nende täitedokumentide alusel, mida täitemenetluse seadustiku alusel täita ei saa. Kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud täitemenetluse seaduse § 30 lg 1 sätestas: “Kui võlgnik ei tasu kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, arvestab kohtutäitur igakuulisele tasumata summale juurde 10 protsenti viivist iga tasumata kuu eest ning see nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks.” Kehtiv õigus ja ka TMS rakendussätted võimaldavad täituril arvestada täitemenetluses viivist tasumata summadelt kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS § 30 alusel. Selline viivis on sissenõutav ka pärast 01.01.2006.a. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS § 30 on vaadeldav viivise võtmist võimaldava materiaalõigusliku erinormina, mis kehtestas täitemenetluses VÕS §-ga 113 võrreldes erineva viivise määra. Avaldaja leiab, et ka pärast 1. jaanuari 2006 on võimalik viivist nõuda samas määras, kuna pooled sõlmisid täitemenetluses vastava kokkuleppe täitemenetluses ja kokkulepe pole oma kehtivust kaotanud. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 25. mail 2007. Avaldaja palub tühistada kohtutäitur ML 9. aprilli 2007 otsuse täiteasjas nr 014/2007/101 osas, millega rahuldati VB kaebus ja tunnustati VB võla suurusena SSi ees summaliselt 120 233 krooni ja 33 senti. Võlgniku seisukoht Võlgnik leiab, et kaebus on põhjendamatu ja alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. MLotsus 9.04.2007.a.täiteasjas nr. 014/2007/101 on õige ja seaduslik ning vastab kehtiva täitemenetluse

2-07-21184 seadustiku nõuetele. Kehtiv TMS § 2 annab ammendava loetelu täiturile täitmiseks kohustuslikest täitedokumentidest ning kohtutäitur Priit Lantini, sissenõudja ja võlgniku vahel täiteasja nr. 017/2001/236 täitmise käigus sõlmitud võlasumma perioodilise tasumise kokkulepe ei ole selliseks täitedokumendiks. Käesolevas asja lahendamisel on äärmiselt oluline see, et ML teostas Tallinna Linnakohtu 11.mai 2000.a. otsuse täitmist mitte 2001.a. algatatud täiteasja nr. 017/2001/236 jätkamisena, vaid uue, 2007.a. algatatud täiteasja nr.014/2007/101 käigus. Nimelt oli Kohtutäitur Priit Lantin täiteasja nr. 017/2001/236 menetluse 18.07.2002.a. peatanud. Nimetatud otsuse esitame kohtule. Vahepeal oli kohtutäitur Priit Lantini suhtes alustatud kriminaalasja menetlust ja täiteasi anti EV Justiitsministri poolt täitmiseks üle kohtutäitur Reet Vokile, kellelt omakorda võttis selle täitmiseks Kaire Põlts. Kohtutäitur Reet Vokk edastas 31.05.2004.a. võlgnikule täitekutse, mille kohaselt võlgnevus Tallinna Linnakohtu otsuse 11.mai 2000.a. järgi moodustas 105 553.33 krooni. Võlausaldaja SS ei olnud meie andmetel selle kohtutäituri otsusega rahul, kuigi ta seda seaduses ettenähtud korras ei vaidlustanud. 08.11.2005.a. esitas SS täiteasjas nr. 017/2001/236 taotluse kohtutäitur Kaire Põltsile täiteasja edasiandmiseks kohtutäitur Mati Kadakule. Kohtutäitur Mati Kadak tagastas 08.06.2006.a. temale kohtutäitur Kaire Põltsi poolt saadetud toimiku, selgitades, et kehtiv täitemenetluse seadustik ei näe ette täitetoimiku saatmist sissenõudja avalduse alusel teisele täiturile. Kehtiv TMS § 48 p 1 sätestab täitemenetluse lõpetamise alusena sissenõudja avalduse ning § 49 lg 2 kohaselt täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust uuesti pöörduda kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja SS pöördus seejärel kohtutäitur Kaire Põltsi poole ja palus täitemenetluse lõpetada ning täitedokumendi talle tagastada. Järgnevalt tegi ta juba 2007.a. alguses uue avalduse täitemenetluse algatamiseks Marek Laanemetsale, kes siis algatas uue täiteasja nr. 014/2007/101. 1.jaanuarist 2007.a. kehtivas TMS-s puudub sarnane säte, nagu oli 2002.a. kehtiva TMS § 30 ning kohtutäituri, sissenõudja ja võlgniku võlasumma perioodilise tasume kokkulepe ei ole täitedokument. Kehtiva TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel ja § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Seega puudus kohtutäitur Marek Laanemetsal käesoleva täiteasja täitmisel seaduslik alus võtta täitedokumendina täitmiseks mingeid muid dokumente, kui Tallinna Linnakohtu otsus 11.maist 2000.a. ning 9.04.2007.a. ongi ta sellise otsuse teinud ja määranud võlgnevuse suuruse, lähtudes Tallinna Linnakohtu 11.mai 2000.a. otsusest. Kohtutäituri otsus 9.04.2007.a. on käesolevaks ajaks reaalselt täidetud. Tallinna Notari Evi Paberiti poolt 4.06.2007.a. kohtutäitur MLnõusolekul teostatud tehingu alusel on kogu 9.04.2007.a. otsusega kohtutäituri poolt välja arvestatud 11.mai 2000.a. kohtuotsuse alusel sissenõutav võlgnevus koos kohtutäituri tasuga võlgniku poolt tasutud. Võlgnik palub jätta SSi kaebus rahuldamata ja kohtutäitur MLotsus 9.04.2007.a. muutmata. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. Harju Maakohtu tööpiirkonna kohtutäitur ML menetluses on Tallinna Linnakohtu otsus nr 1/2-1243/99 11.05.2000.a. mille kohaselt mõisteti VB- lt 180000 krooni SSi kasuks. 13.03.2007.a. esitas kaebuse esitaja kohtutäitur MLtegevuse peale kaebuse. Võlgnik avaldab, et sai 01.03.2007.a. kätte täitmisteate täiteasjas nr 014/2007/101, mille kohaselt on Tallinna Linnakohtu otsuse nr 1/2-l243/99 algatatud täitemenetlus 854661 krooni ja 30 sendi nõudes. Võlgnik avaldab, et Tallinna Linnakohtu otsus ei ole mingeid aluseid viiviste arvestamiseks. Samuti avaldab kohustatud isik, et võlasumma perioodilise tasumise kokkulepe, mis oli sõlmitud 09.11.2001.a. ei ole võimalik täitmisele võtta, kuna puudub selline lahend TMS § 2 tähenduses. Võlasumma perioodilise tasumise kokkulepe täitedokumendiks kehtiva seaduse järgi ei ole. Samuti avaldab kaebaja, et TMS § 30 on käesolevaks hetkeks kehtetu. Võlgnik avaldab, et järelikult selle kokkuleppe alusel täitemenetluse algatamine ei ole seadusekohane ning menetlus selles osas kuulub lõpetamisele TMS § 48 lg 7 alusel. Võlgnik avaldab, et seisuga 31.05.2004.a. väljastas kohtutäitur Reet Vokk talle korduva täitekutse, mille kohaselt on võlgnevuse jääk 105553 krooni ja 33 senti. Selle arvestuse kohaselt ei ole võlasumma perioodilise kokkuleppega arvestatud, kuivõrd sissenõudja ise rikkus selle tingimusi, esitades 22.11.2001.a. Tallinna Linnakohtule taotluse hagi tagamiseks, millega taotles võlgniku vara arestimist kohtu poolt.

2-07-21184 Sellega võeti kohustatud isikult võimalus kokkulepet täita seaduses ettenähtud korras. Veel avaldab kaebaja, et sissenõudja võlgneb talle jõustunud kohtuotsuste alusel 31800 krooni. Eelpool mainitud kohtuotsuste alusel palub võlgnik tasaarvestada oma nõuded sissenõudjaga. Kaebaja palub lõpetada täitemenetlus võlasumma perioodilise kokkuleppe alusel 09.11.2001.a. algatatud menetluse suhtes. Samuti palub kohustatud isik väljastada nõudeotsus, millest on maha arvestatud tasutud summa 59776 krooni ja 67 senti ja tasaarvestamisele kuuluvad nõuded summas 31800 krooni. Sissenõudja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur, tutvunud täitetoimiku materjalidega leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtutäitur leiab, et kaebaja on oma kaebuses õigesti tähelepanu juhtinud asjaolule, et võlasumma perioodilise tasumise kokkulepe ei saa olla täitedokumendiks tulenevalt TMS § 2. Eelpool mainitud seadusesättes on ära toodud ammendav loetelu lahenditest, mille alusel saab täitemenetlust alustada. TMS § 2 on imperatiivne norm ning kohtutäiturile täitmiseks kohustuslik. Sissenõudja võib esitada kohtule hagi viiviste nõudmise suhtes. Jõustunud kohtuotsusega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks 180 000 krooni. Käesolevaks hetkeks on võlgnik likvideerinud võlgnevust summas 59 766 krooni ja 67 senti. Tänase päeva seisuga on seega võlgnevuse jääk summas 120 233 krooni ja 33 senti. Tasaarvestust summas 31800 krooni ulatuses ei ole võimalik teha, kuna eelpool mainitud kohtuotsused on teiste kohtutäiturite menetlustes ning puuduvad nende ning kohustatud isiku avaldus menetluste lõpetamiseks ja tasaarvestuse tegemiseks. Kaebaja viited Priit Lantini menetluses olnud täiteasjale ei ole antud kaebuse läbivaatamisel asjakohased. Kohtutäitur palub rahuldada VB kaebus osaliselt. VB võla suurus SSi ees on summaliselt 120233 krooni ja 33 senti. Sissenõudja seisukoht võlgniku vastusele

1.1.Tegemist on seadusest tulenevate viivistega Kaebaja nõustub, et tegemist ei ole täitedokumendiga TMS § 2 tähenduses. Võla perioodilise tasumise kokkulepe ei olnud täitedokumendiks ka enne 1. jaanuari 2006 kehtinnud TMS järgi vaid seadusega ette nähtud sanktsioon sissenõudja ja võlgniku vahelise võla tasumise kokkuleppe mittetäitmise eest. Selline ilma täitedokumendita täiendavate seadusest tulenevate nõuete arvestamine ja sissenõudmine täitemenetluses sisaldub ka praegu kehtivates seadustes. Näiteks TsMS § 461 lg 4 näeb ette viivisearvestuse põhinõudelt ja intressilt. Võla tasumise kokkuleppe sisuks oli ühelt poolt sissenõudja vastutulek võlgnikule sissenõude ajatamiseks (ja sisuliselt kohese täitmise nõudest loobumine näiteks võlgniku vara realiseerimise arvelt), teiselt poolt võlgniku kohustus tasuda võlga vastavalt kokkulepitud graafikule. Uus TMS ei näe ette, et võlgnik ja sissenõudja saavad sõlmida ajatamise kokkuleppe, kuid rakendusseadus ei näinud ette ka niisuguste kokkulepete kehtetuksmuutumise. Seega on kaebaja seisukohal, et vana TMS § 30 lg 1 alusel tekkinud nõue on kehtiv. Kehtiv õigus ja ka TMS rakendussätted võimaldavad täituril arvestada täitemenetluses viivist tasumata summadelt kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS § 30 alusel. Selline viivis on sissenõutav ka pärast 01.01.2006.a. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS § 30 on vaadeldav viivise võtmist võimaldava materiaalõigusliku erinormina, mis kehtestas täitemenetluses VÕS §-ga 113 võrreldes erineva viivise määra.
1.2.Täitemenetlust ei ole lõpetatud Kaebaja ei nõustu puudutatud isiku väljendatud seisukohaga, et antud nõude alusel on täitemenetlus lõpetatud ja uuesti alustatud. Täitemenetluse lõpetamise alused loetleb TSM § 48. Ühtegi loetletud asjaolu ei ole puudutatud isik välja toonud, lisaks näeb TMS § 50 lg 1 ette, et Täitemenetluse lõpetab kohtutäitur otsusega, niisugust otsuse olemasolu aga ei ole kaebajale teada, samuti ei ole sellist otsust esitanud puudutatud isik.

2-07-21184 Samuti näeb TMS § 49 ette täitemenetluse kohustusliku tagajärjena viivitamata aresti alt vabastamise või keelumärke kustutamise ka seda ei ole antud juhul tehtud ja võlgnik pole seda ka väidetaval lõpetamisel nõudnud. Täiteasi on üle antud kohtutäitur Kaire Põltsi poolt kohtutäitur Marek Laanemetsale vastavalt sissenõudja avaldusele ja hoolimata täiteasja numbrite muutumisest on tegemist sama täiteasjaga. Sissenõudja palub tühistada kohtutäitur ML 9. aprilli 2007 otsus täiteasjas nr 014/2007/101 osas, millega rahuldati VB kaebus ja tunnustati VB võla suurusena SSi ees on summaliselt 120 233 krooni ja 33 senti ning mõista puudutatud isikult (võlgnikult) kaebaja kasuks välja kohtukulud. Määruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tallinna Linnakohus mõistis võlgniku 11. mail 2000 kriminaalasjas nr 1/2-1243/99 KrK § 143 lg 2 p. 1 alusel süüdi selles, et ta 14.09.98 ARK-is kasutades võltsitud volitust, omandades sellega õiguse avaldaja sõiduauto XXX hinnaga 180 000 krooni. Ühtlasi mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 180 000 krooni ning 1400 krooni sundraha riigituludesse (tl 11-14). 9.11.2001.a. sõlmisid pooled täitemenetluses võlasumma tasumise kokkuleppe (tl 8-9), mille järgi kohustus kostja tasuma võla jäägi summas 179 300 krooni järgmise maksegraafiku järgi: 15.11.2001 – 59766,67 krooni, 13.12.2001 – 59766,67 krooni ja 13.01.2002 – 59766,67 krooni. Kostja tasus 15.11.2001 osa võlgnevusest summas 59766,67 krooni, võla suuruseks jäi 120 233,33 krooni. Samuti ei ole vaidlust ka selle üle, et võlasumma perioodilise tasumise kokkulepe ei ole täitedokumendiks tulenevalt TMS §-st 2, kuna kõik menetlusosalised nõustusid, et kehtiv TMS § 2 annab ammendava loetelu täiturile täitmiseks kohustuslikest täitedokumentidest ning kohtutäitur Priit Lantini, sissenõudja ja võlgniku vahel täiteasja nr. 017/2001/236 täitmise käigus sõlmitud võlasumma perioodilise tasumise kokkulepe ei ole selliseks täitedokumendiks. Tallinna notar Evi Paberit poolt 04.06.2007 koostatud ja tõestatud keelumärke kustutamise avaldus, laenuleping korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping (lk 56-63), mille sõlmisid võlgnik, VV ja kohtutäitur, tõendab, et sissenõudja kasuks seatud keelumärge kuulus kustutamisele (p 5.1), laenuandja VV andis avaldajale laenu 150 000 krooni (p 6.1), mis oli kantud notari deposiitkontole. Lepingu p 6.3.2 järgi tegi laenuandja notarile ülesandeks laenust 133 877,26 krooni kanda kohtutäituri arvele 3 päeva jooksul seoses täiteasjaga nr 014/2007/101. Lepingu p 2.4.2 kohaselt sõlmiti leping sissenõudja teadmisel ja taotlusel. Kohtutäituri 09.04.2007 otsusest tulenevalt täitemenetlust ei lõpetatud, kuna sissenõudja soovis, et kohtutäitur arvestaks võlalt viivist sissenõudja kasuks kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 alusel. Kehtinud TMS § 30 lg 1 sätestas, et kui võlgnik ei tasu kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, arvestab kohtutäitur igakuulisele tasumata summale juurde 10 protsenti viivist iga tasumata kuu eest ning see nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks. TMS § 48 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel; kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud; nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel; kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine; kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine; sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele; täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu või muul seaduses sätestatud alusel. Võlgniku poolt oli

2-07-21184 täitedokument täidetud, mistõttu täitemenetlus kuulus lõpetamisele. TMS § 55 p 1 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita. 21.06.2007 avaldaja korteriomandile keelumärget seades puudus kehtiv täitedokument. Täitmisel olnud kohtuotsus oli täidetud. Kohtutäitur ei saa kohtuotsuse resolutsioonis toodud nõuet suurendada ega arvestada viivist, kui kohtuotsusega ei ole väljamõistetud viivist põhivõla tasumiseni ega määratud viivise suurust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et SS`i kaebus kohtutäitur ML09.04.2007.a. otsusele täiteasjas nr 014/2007/101 tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud sissenõudja kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium