lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-11187/31

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-11187/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1427
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

08.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-11187

Tsiviilasi

NH (H) kaebus Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa (Laanemets) 08.07.2016 otsuse peale täiteasjas nr 014/2016/1125

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.03.2017 määrus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik

NH määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja NH (ik XXXXXXXXXX) Puudutatud isik 1 Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets Puudutatud isik 2 JH (ik XXXXXXXXX) Kirjalik menetlus

Menetluse liik

Resolutsioon

1.Jätta Harju Maakohtu 08.03.2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda, puudutatud kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

isikutel

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetluse käik

1.NH (avaldaja/võlgnik) esitas Harju Maakohtule 21.07.2016 kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Marek Laanemetsa (edaspidi „kohtutäitur”) 08.07.2016 otsuse täiteasjas nr 014/2016/1125. Avalduse kohaselt on täiteasjas täitmisel Harju Maakohtu 31.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-1518584 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-60747. Võlgnikule saadeti 08.06.2016 täitmisteade (korduvteade), mille oli digitaalselt allkirjastanud kohtutäituri abi. Võlgnikule saadeti 09.06.2016 otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus. Võlgnik teatas 09.06.2016 elektronkirjaga kohtutäituri abile lapse haigestumisest. Võlgnikule saadeti 14.06.2016 otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, mille oli digitaalselt allkirjastanud kohtutäituri abi. Võlgnikule saadeti 16.06.2016 otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus. Võlgnik esitas 17.06.2016 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja taotles täitemenetluse lõpetamist ning otsuste kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamiseks. Kohtutäitur jättis kaebuse 08.07.2016 otsusega rahuldamata. Võlgnik sai otsuse kätte elektronposti teel

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

13.07.2016. 08.06.2016 otsuses anti võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaeg kuni 08.06.2016 kell 16:30, mis ei ole täitedokumentide kohaselt suhtluskorra järgne päev. 09.06.2016, 14.06.2016 ja 16.06.2016 otsused on koostatud lapse haiguse ajal, mistõttu ei olnud kohtumäärusi võimalik täita lapsest tingitud põhjusel. Harju Maakohtu 31.05.2016 kohtumääruse resolutsiooni p-s 3 nimetatud arstitõendit ei ole võimalik saada. Kohtutäitur ei kontrollinud, et võlgnik takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramise hoiatustes antud tähtaja jooksul. 09. ja 14.06 otsused on allkirjatatud kohtutäituri abi poolt, mis ei ole lubatud kohtutäituri seaduse (KTS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt. Võlgnik palus tühistada kohtutäituri 08.06.2016 korduva täitmisteate ja 08., 09., 14. ja 16.06.2016 otsused kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatused ning lõpetada täitemenetlus. Kohtutäitur jättis 08.07.2016 otsusega avaldaja kaebused rahuldamata. Selle otsuse peale esitas avaldaja kaebuse maakohtule.

2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et võlgnik takistab jätkuvalt sissenõudja suhtlemist lapsega.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 08.07.2016 otsuse peale läbi vaatamata. Võlgnik vaidlustas 08.06.2016 täitmisteate võlgnikule (korduvteade). Kohus on seisukohal, et täitmisteade ei ole TMS § 217 lg 1 mõistes kohtutäituri tegevuseks või otsuseks, vaid näitab, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlust. Võlgnikul on võimalik vaidlustada täitemenetluse alustamist, kui kohtutäituri tegevust, mitte täitmisteadet. Kuna kohus ei ole kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5), saab kohus üldjuhul lugeda kaebuse täitmisteate peale kaebuseks täitemenetluse alustamise peale. Sel juhul peab võlgnik olema kaebust põhjendanud täitedokumendi täitmise eelduste puudumise ja täitemenetluse tingimuste täitmata jätmisega. Võlgnik taotles 07.06.2016 kaebuses kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamist. Kohtutäitur jättis kaebuse 21.06.2016 otsusega rahuldamata, millise võlgnik vaidlustas maakohtule 11.07.2016 esitatud kaebuses. Kaebus on maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-16-10628), kus kontrollitakse täitemenetluse alustamise põhjendatust. TsMS § 423 lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Seetõttu jätab kohus kaebuse läbi vaatamata osas, milles võlgnik vaidlustab täitemenetluse alustamist täiteasjas nr 014/2016/1125. Kui võlgnik põhjendab täitmisteate peale esitatud kaebust täitmisteate vorminõuete rikkumisega, on ta esitanud kaebuse olukorras, kus tema õiguskaitse ei ole kohtu hinnangul vajalik järgmistel põhjustel. TMS § 24 lg 2 sätestab, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Kohus on seisukohal, et täitemenetluse alanuks lugemine on eelduseks valdavale osa täitetoimingute tegemisele. Täitetoimingute tegemine ei ole vastuolus seadusega siis, kui täitemenetlus on loetud alanuks. Võlgnik saab igal ajal kohtutäituri tegevuse või otsuse vaidlustamisel tugineda sellele, et talle ei ole kätte toimetatud nõuetekohast täitmisteadet, mistõttu täitemenetlus ei ole alanud. Kohtu hinnangul saab võlgnik sellise vastuväite esitamisel tugineda ka väitele, et täitmisteade ei ole vormikohane ning võlgnik ei pea eraldi esitama TMS § 217 lg 1 alusel kaebust täitmisteate vorminõuete järgimise kontrollimiseks. Eeltoodut arvestades ei ole kaebus osas, milles on vaidlustatud korduvat täitmisteadet, esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Seetõttu jätab kohus kaebuse nimetatud osas TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus jättis kaebuse läbi vaatamata osas, milles võlgnik vaidlustas täitmisteadet ega kontrolli seetõttu täitmisteate vastavust vorminõuetele. Maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata ka osas, milles on vaidlustatud sunniraha rakendamise hoiatust sisaldavaid otsuseid TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel. Võlgniku õiguskaitse ei ole vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale. Määruse põhjendustel on TMS § 261 kohaselt hoiatus sunniraha määramise eelduseks, millega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha. Kokkuvõtteks leidis kohus, et kaebus tuleb läbi vaatamata jätta nii täitmisteate kui ka otsuste peale, milles kohtutäitur tegi võlgnikule hoiatuse sunniraha määramiseks. Kohus jättis menetluskulud võlgniku kanda. Kuna sissenõudja ja kohtutäitur ei osalenud kohtumenetluses lepinguliste esindajate vahendusel ega teinud toiminguid, millega kaasnevad kohtukulud, jättis kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Määruskaebus

5.Avaldaja palus vaidlustatud määrus tühistada. Kaebaja nõustub kohtuga, et hoiatus on sunniraha määramise eelduseks, kuid kohtutäituri otsus oli etteulatuva tingimusega, et kui kohustust ei täideta, siis on juba nüüd tingimuslikult otsustatud määrata sunniraha. Kohtutäitur ei ole kaalutlusõigust rakendanud, sest otsustus määrata sunniraha hoiatus ei ole selge ja ei vasta sunniraha määramise otsuse põhjendustele. Kohtutäitur käsitles hoiatust täitedokumendina ja alustas kaebaja suhtes täitemenetlust. Kaebus sunniraha määramise hoiatuse peale oleks tulnud maakohtus läbi vaadata, sest muidu puudub igasugune kontroll kohtutäituri tegevuse üle. Kaebeõiguse kaotamisel saabuvad kaebajale negatiivsed tagajärjed, sest jätkub sunniraha määramise otsuse sundtäitmine. Menetluskulud tuleb jätta kohtutäituri kanda ja AS-le tagastada tema poolt makstud 912 eurot. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele kirjaga tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Puudutatud isikud vaidlesid vastustes (III kd, lk 75, 89) määruskaebusele vastu ja nad palusid jätta vaidlustatud 08.03.2017 määrus muutmata.
7.Maakohus määruskaebust Ringkonnakohtule.

ei

rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna

Ringkonnakohtu lahend

8.Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjaliga, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, mille kohaselt kaebus kohtutäituri 08.07.2016 otsusele tuli jätta läbi vaatamata. Kaebaja on õigesti märkinud, et sunniraha määramise hoiatus on eelduseks sunniraha määramisele. Seejuures sunniraha määramise hoiatus ei sisaldanud sunniraha määramise otsust, st negatiivseid tagajärgi, mille peale kaebust esitada. Sunniraha määramisega taotleb kohtutäitur täitemenetluses kohustatud isiku mõjutamist täitma jõustunud kohtulahendit. Kohtutäituri otsus ei ole tingimuslik nagu on ekslikult leitud kaebuses (I kd, lk 37-41). Nõustuda saab maakohtuga, et avaldaja saab esitada kaebuse kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale (vt Riigikohtu 17.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 58). TMS § 261 järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega

ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu kaebaja ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja 659 alusel maakohtu lahendi seaduslikkust osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud väiteid maakohtu määruse peale osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata kaebuse täitmisteate ja selle vorminõuete peale, mistõttu apellatsioonikohus seda osa maakohtu lahendist ei käsitle (sh kohtutäituri otsust täitemenetluse lõpetamise taotluse rahuldamata jätmise kohta). Määruskaebuse taotluse p 2 (tagastada AS-le 912 eurot) ei seondu praeguse kohtuasjaga, kaebuses puuduvad TsMS § 662 lg 1 p-s 4 nõutav põhjendus. Harju Maakohtu 30.06.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-9141 anti avaldajale riigi õigusabi täitemenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Avaldajat esindas maakohtus riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Selberg. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda ja kuna sissenõudjal ja kohtutäituril menetluskulud puudusid, siis rahalist suurust ei olnud vaja kindlaks määrata. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebuse esitaja kanda. Nagu ka maakohtus, ei ole puudutatud isikud kandnud apellatsioonimenetluses kulusid, mida kindlaks määrata. Maakohtus riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium