Taavet Loogväli kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare 3. mai 2017 otsuse peale täiteasjas nr 119/2017/384
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. juuni 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Taavet Loogväli määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (isikukood XXX)
esindajad
(avaldaja):
Taavet
Loogväli
Puudutatud isik: kohtutäitur Taive Peedosaar
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. juuni 2017 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Taavet Loogväli kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Taavet Loogväli (avaldaja/võlgnik) esitas 15. mail 2017 kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare (kohtutäitur) 2. mai 2017 otsusele täiteasjas nr 119/2017/384, milles palus lõpetada täitemenetlus ning peatada täitemenetlus kuni asja lahendava kohtumääruse jõustumiseni ning lugeda, et vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab kulgema täitemenetluse peatumise lõppemisest uuesti. Kaebuse kohaselt karistati avaldajat Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 16. juuni 2016 otsusega väärteoasjas 2780,16,004499 rahatrahviga 16 eurot LS § 259 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest. Avaldaja esitas 5. juulil 2016 Tartu Maakohtule avalduse, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist. Avaldaja kaebus jäeti 14. novembri 2016 otsusega kohtuasjas nr 4-16-5253 rahuldamata ning 24. jaanuari 2017 Riigikohtu määrusega jäeti avaldaja kassatsioonkaebus läbi vaatamata, millega jõustus nimetatud maakohtu otsus. PPA esitas
22.veebruaril 2017 kohtutäiturile täitmisavalduse ning täitedokumendina PPA 16. juuni 2016 otsuse. Võlgnik esitas kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse tingimuste puudumise tõttu (TMS § 48 lg 1 p 7). Kohtutäitur jättis 2. mai 2017 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Võlgnik on esitanud PPA 16. juuni 2016 otsuse peale kaebuse maakohtule, mistõttu pole tegemist jõustunud kohtuvälise menetleja otsusega ja TMS § 199 lg 1 tingimus on täitmata. Täitemenetluse aluseks olevaks täitedokumendiks on sellises olukorras vastav kohtulahend (kohtuasi nr 4-16-5253), mitte kohtuvälise menetleja otsus. Sellist täitedokumenti täitmisteate kohaselt täitemenetluses ei esine. Lisaks on täitmata TMS § 23 lg 4 tingimus, kuna täitedokumendina on lisatud täitmisteatele kinnitamata väljatrükk kohtuvälise menetleja otsusest. Kohtutäitur ei ole võlgniku kaebust lahendades teatanud võlgnikule kaebuse lahendamise aega ja on vaadanud võlgniku kaebuse läbi ilma tema osavõtuta, rikkudes sellega TMS § 217 lg-te 3 ja 4 nõudeid. Arvestades VTMS § 199 lg-t 1, TMS § 199 lg-t 1 ja TMS § 23 lg-t 4, tuleb täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetada.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäituri selgituste kohaselt reguleerib avalik-õiguslike nõuete menetlusse võtmist kohtutäiturimäärustik. Määrustiku § 171 lg 4 järgi võib sissenõudja lõikes 1 nimetatud korraga hõlmatud nõuete täitmisele saatmisel esitada täitmiseks täitedokumenditest koopia või täitedokumendi andmete väljavõtte sissenõudja infosüsteemist, mille õigsust eeldatakse. Kohtutäitur on enne menetlusse võtmist kontrollinud täitedokumendi jõustumist. Täitedokument oli kohaselt täimisele esitatud ning kohtutäituril ei olnud alust täitemenetlust lõpetada.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus jättis 30. juuni 2017 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Määruse jõustumisel tühistub Tartu Maakohtu 29. mai 2017 määrus esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamises. Maakohtu põhjenduste kohaselt sai antud juhul täidetavaks otsuseks olla PPA 16. juuni 2016 otsus, sest maakohtus toimunud kaebemenetluses jäi kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Samuti on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsus väärteoasjas nr 4-16-5253, sest otsuse resolutsioonist nähtuvalt on KrMS § 180 lg 1 alusel avaldajalt välja mõistetud tunnistaja transpordikulu 10 eurot. Väärteoasja nr 4-16-5253 registrikannetest nähtuvalt on kohtutäitur esitanud kohtule järelepärimise ja 13. juunil 2017 on kohus edastanud kohtutäiturile Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 jõustunud kohtuotsuse nr 4-16-5253 avaldaja osas. Samuti on teatatud, et Riigikohus jättis esitatud kassatsiooni läbi vaatamata ja kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 24. jaanuaril 2017. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 11. aprillil 2017 ning selleks ajaks oli täitedokument jõustunud. Kuna avaldaja kaebus jäi rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, oli PPA-l VTMS § 202 lg-st 3 tulenevalt kohustus otsus täitmisele pöörata. Kuna väärteoasja otsusest nr 2780,16,004499 tulenev nõue on avalik-õiguslik nõue, võib sissenõudja, antud juhul PPA, esitada täitedokumendist koopia või väljavõtte infosüsteemist, mille õigsust eeldatakse. TMS § 23 lg-s 6 on seega sätestatud eraldi kord ning TMS § 23 lg 4 ei ole kohaldatav. Maakohus möönis, et kohtutäituri esitatud andmetest ei nähtu kaebuse läbivaatamise aja teatamine selle esitajale, mistõttu on kohtutäitur rikkunud TMS § 217 lg 4 sätteid. Maakohus leidis, et nimetatud rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget otsust ja ei ole aluseks kohtutäituri otsuse tühistamiseks ega täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja ei ole kaebuses esitanud asjaolusid, millest nähtuks, millised tema õigused on rikkumise tõttu jäänud teostamata või milliseid asjaolusid oleks ta kaebuse arutamisel veel esitada soovinud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 30. juuni 2017 määruse ja lõpetada täitemenetlus. Alternatiivselt palus avaldaja tühistada kohtutäituri otsuse täitemenetlust lõpetamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei jõustu VTMS § 199 lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja otsus, kui selle peale on esitatud kaebus. Täitemenetluse aluseks olevaks täitedokumendiks on sellises olukorras vastav kohtulahend (kohtuasi nr 4-16-5253), mitte kohtuvälise menetleja otsus. Formaalsetele nõuetele mittevastava täitedokumendi alusel ei saa täitemenetlust läbi viia ning täitemenetlus tuleb lõpetada sõltumata nõude sisulisest õigsusest. Täitemenetluses peab olema üheselt arusaadav, millisel alusel millist nõuet täidetakse ja peab olema võimalik kontrollida täitemenetluse läbiviimise eelduste korrektsust. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et väärteoasja kohtuvälise menetleja otsus jõustub osas, milles kaebus jääb rahuldamata. Võlgnikule ei ole edastatud täitedokumenti digiallkirjastatult või viitega tehniliselt turvalisele infosüsteemile ning selle kaudu. Täitedokument on võlgnikule edastatud üksnes kinnitamata väljatrükina. Täitmisteates on küll märgitud, et täitedokumendiks olev kohtuvälise menetleja otsus jõustus 12. detsembril 2016, kuid see ei ole kohtuvälise menetleja kinnitus ega väljavõte mingisugusest tehniliselt turvalisest infosüsteemist.
Täitmisteate kohaselt on sissenõudja esitanud 22. veebruaril 2017 täitmisavalduse ning täitemenetlus ei toimu seega kohtutäiturimäärustiku § 171 lõigete kohaselt. Kohtutäitur ei teatanud võlgnikule kaebuse läbivaatamise aega ning on vaadanud kaebuse läbi ilma võlgniku osavõtuta. Kuivõrd sellisel juhul puudub võlgnikul võimalus esitada kohtutäiturile täpsustavaid küsimusi ning saada kohtutäiturilt asja kohta selgitusi, on see oluline menetlusnormi rikkumine ning võib olla kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks. Kaebuses maakohtule ei taotlenud avaldaja kohtutäituri otsuse tühistamist, kuid arvestades hagita menetluse uurimisprintsiipi, võib määruskaebuse esitaja taotleda kohtutäituri otsuse tühistamist ka määruskaebuses. Maakohus ei edastanud võlgnikule kohtutäituri vastust kaebusele ning ei võimaldanud võlgnikul kohtutäituri vastuse osas seisukohta avaldada. Maakohus lahendas asja ilma kirjalikku menetlust korraldamata.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
5.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi eelnevalt maakohtule esitatud seisukohtade juurde ning viitas täiendavalt võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale p-le 5, milles võlgnik on palunud kaebus läbi vaadata ilma võlgnikupoolse osavõtuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. juuni 2017 määrus muutmata.
7.Võlgnik on määruskaebuses lisaks täitemenetluse lõpetamisele taotlenud ka kohtutäituri 2. mai 2017 otsuse tühistamist. Avalduses võlgnik vastavat taotlust ei esitanud, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei takista see vastava taotluse lahendamist määruskaebemenetluses. Kui kohus leiaks, et esineb alus menetluse lõpetamiseks, oleks kohtul ühe variandina võimalik kohtutäituri 2. mai 2017 otsus tühistada ja saata avaldus kohtutäiturile uueks lahendamiseks. Eelnevast tulenevalt hõlmab täitemenetluse lõpetamise taotlus ka kohtutäituri otsuse tühistamise taotlust.
8.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et täitemenetluses peaks täitedokumendiks olema kohtuasjas nr 4-16-5253 tehtud lahend, mitte kohtuvälise menetleja 16. juuni 2016 otsus väärteoasjas nr 2780,16,004499. TMS § 2 lg 1 p 9 alusel on täitedokumendiks kohtuvälise menetleja otsus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi kohta. Otsuste ja määruste täitmist väärteo- ja kriminaalasjades reguleerib täitemenetluse seadustiku viies osa. TMS § 199 lg 1 kohaselt toimub täitemenetlus väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi sissenõudmiseks kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel. Täitedokumendiks käesolevas asjas on sõltumata sellest, et võlgnik vaidlustas selle maakohtus, kohtuvälise menetleja 16. juuni 2016 otsus väärteoasjas nr 2780,16,004499. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 1 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsusega on jäetud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 16. juuni 2016 otsus väärteoasjas 2780,16,004499 muutmata. Riigikohtu 24. jaanuari 2017 määrusega jäeti Taavet Loovälja kassatsioon Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsuse peale läbi vaatamata.
Asjaolu, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 199 lg-s 1 ei ole sõnaselgelt öeldud, et kohtuvälise menetleja otsus jõustub ka siis, kui selle peale esitatud kaebus jäetakse rahuldamata, ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Ringkonnakohus selgitab, et täitemenetluses kuulub täitmisele täitedokumendis märgitud nõue. Võlgnikult mõisteti rahatrahv välja kohtuvälise menetleja otsuse, mitte Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 otsuse alusel, seega tuleneb täitmisele kuuluv nõue kohtuvälise menetleja otsusest. Kohtuotsus ei saa antud olukorras olla täitedokumendiks, kuna selle resolutsioonist ei nähtu täidetavat nõuet.
9.Ringkonnakohus nõustub, et kohtutäitur peab TMS § 217 lg 4 alusel menetlusosalisele teatama ka kaebuse läbivaatamise aja. Võlgnik on kohtutäiturile 12. aprillil 2017 esitatud kaebuses märkinud, et arvestades kaebuse lihtsust ja nõude väiksust, ei ole võlgnikul tõenäoliselt mõistlikult võimalik kaebuse läbivaatamisele ilmuda ning palunud kaebuse läbivaatamisel tekkivate küsimust korral võtta endaga ühendust telefoni või meili teel. Eelnev ei tähenda, et kohtutäitur ei oleks pidanud võlgnikule kaebuse läbivaatamise aega siiski teatama, kuna võlgnik võib vahepeal ümber otsustada näiteks põhjusel, et talle saavad teatavaks uued asjaolud, mis võivad mõjutada kaebuse lahendust. Kuna aga võlgnik ei ole esile toonud, mida ta oleks soovinud 12. aprillil 2017 esitatud kaebusele veel lisada, ei ole kaebuse läbivaatamise aja teatamata jätmine aluseks kohtutäituri 2. mai 2017 otsuse tühistamisele.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TMS § 23 lg-s 6 sätestatud erikord täitedokumendi esitamiseks ning täitedokumendi elektroonilisele esitamisele ei kohaldu TMS § 23 lg 4. Asjaolu, et võlgnikule toimetati täitedokument kätte kinnitamata väljatrükina, ei muuda seda, et kohtutäiturile võib täitedokumendi esitada ka elektrooniliselt. Võlgnikule täitmisteate kättetoimetamine ei pea toimuma samal viisil, kui on toimunud täitedokumendi esitamine kohtutäiturile.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtul ei ole hagita asjas kirjaliku menetluse määramise kohustust. Ebaõige on kaebaja viide TsMS §-dele 403 ja 404, mis käsitlevad asjade lahendamist lihtsustatud menetluses (TsMS 43. peatükk) ega ole kohaldatavad hagita menetluses (TsMS XI osa). Hagita asjas on kohtul võimalik vaidluse olemust arvestades hinnata, kas kirjalik menetlus on vaja määrata eraldi määrusega. Kui maakohus leiab, et esitatud materjalid on asja lahendamiseks piisavad, ei ole hagita menetluses vaidluse olemust arvestades vaja kirjalikku menetlust eraldi määrata. Antud juhul on nii võlgnik kui kohtutäitur avaldanud soovi asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja ei ole soovinud istungit. Maakohus vaatas vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 15 ja TsMS § 477 lg-le 2 tsiviilasja läbi ja lahendas selle hagita asjana kohtuistungit pidamata, millega ei ole rikutud menetlusnorme. Asjaolu, et võlgnikule jäi edastamata kohtutäituri vastus võlgniku avaldusele, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Võlgnik ei ole määruskaebuses välja toonud, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti. Võlgniku määruskaebus kordab põhiliselt võlgniku avaldust ja sisaldab lisaks etteheidet maakohtu tegevusele, kuid selles pole välja toodud asjaolusid või lisatud tõendeid, mida võlgnik oleks soovinud esitada kohtutäituri vastusele.
12.Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti jätnud võlgniku avalduse rahuldamata ning kuna puuduvad alused võlgniku määruskaebuses toodud taotluste rahuldamiseks, tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
Kohtutäitur on ise (mitte esindaja kaudu) määruskaebusele vastanud, mistõttu ei ole talle eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Ringkonnakohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.