Tööõigus

Hagi ese on ebaselge, sest hageja ei ole avaldanud 08.11.2024 kohtule esitatud menetlusdokumendis, millised nõuded ta soovib maakohtule esitada, arvestades nõuete osalist rahuldamata jätmist töövaidluskomisjoni poolt. Seega ei vasta hagi ese TsMS § 363 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele. Hageja 08.11.2024 avaldusest ei nähtu hagi aluseks olevad asjaolud. Avaldusest ei nähtu pooltevahelise töölepingu sõlmimine ja töölepingu sisu (sh kokkulepped töö- ja lisatasu suuruse ja arvestamise aluste kohta), kostja poolt töölepingu ülesütlemise aeg, hageja nõude arvestus (arvestades seejuures nõuete osalist rahuldamata jätmist töövaidluskomisjoni poolt). Hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud, sest töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märgitud asjaolude õigsust hinnates ei ole võimalik eeldada hageja nõudeid kostja vastu. Seega ei vasta hagi alus TsMS § 363 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ning otsustas määrata nende rahaline suurus kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Määruskaebus

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

hagiavalduse vorminõuetele (hagiavalduse vorminõuded on sätestatud eelkõige TsMS §-des 338 ja 363), ei ole TvLS § 58 lg 5 teise lause järgi vaja anda töövaidluskomisjonile avalduse esitanud isikule tähtaega avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis. TvLS § 58 lg 5 teist lauset tuleb tõlgendada koosmõjus TsMS § 3401 lg-ga 1. Menetlusosalisele peab olema selgelt arusaadav, millised puudused maakohtu hinnangul avalduses esinevad. Avalduse saab jätta läbi vaatamata juhul, kui töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ei vasta hagiavalduse sellistele vorminõuetele, mille täitmata jätmine tooks kaasa hagi menetlusse võtmata jätmise mõnel TsMS § 371 lg-s 1 sätestatud alusel või tingiks hagi läbivaatamata jätmise mõnel TsMS § 423 lg-s 1 sätestatud alusel. Kui töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ei ole puudusi, mis välistaksid selle hagiavaldusena menetlemise, ei ole põhjust jäta seda TvLS § 58 lg 7 alusel läbi vaatamata. Maakohus viitas 29.10.2024 määruses üldiselt, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ei vasta TsMS-is hagiavaldusele esitatud nõuetele, mistõttu kohustas maakohus hagejat esitama TsMS peatükis 38 (TsMS §§ 334-340) ning TsMS §-s 363 sätestatud vormi- ja sisunõuetele vastava hagiavalduse. Alles läbivaatamata jätmise määruses märkis maakohus, et hagi ei vasta TsMS § 363 lg-s 1 esitatud nõuetele hagi eseme ja hagi aluse osas. Arvestades hageja poolt 15.07.2024 ja 24.07.2024 töövaidluskomisjonile esitatud avaldusi ning 08.11.2024 maakohtule esitatud hagiavaldust, ei saa asuda seisukohale, et neis esinevad sellised vormi- ja sisunõuete rikkumised, mis takistavad hagi menetlemist (TsMS § 371 lg 1 p 9). Hageja poolt 08.11.2024 esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja nõudeks on kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 4906,64 eurot (s.o summa, mille töövaidluskomisjon oma otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistis). Töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtub, et hageja soovis saamata jäänud töötasu väljamõistmist perioodi 17.11.2024– 02.05.2024 eest. Kuigi hageja poolt algses avalduses esitatud arvestus viidatud perioodi osas on erinev töövaidluskomisjoni otsuses arvestatud summadest, on hageja eesmärk asja materjalide põhjal tuvastatav. Kui maakohus leidis, et hagejal tuleb konkreetselt täpsustada nõude kujunemist, tulnuks anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel veelkord täiendav tähtaeg ja täpsemad juhised puuduste kõrvaldamiseks.

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.