AS H hagi RJ vastu kohustada RJ täitma AS H nõue MJ vastu 1⁄2 mõttelise osa RJ pärandvara arvelt ning AS H hagi MJ ja RJ vastu nõudes tunnustada AS H õigust sissenõude pööramiseks 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust XXX, Tallinnas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – AS H (reg kood XXX, asukoht XXX) Esindaja –RM (XXX) Kostjad – RJ (ik XXX, elukoht XXX, XXX), MJ(ik XXX, elukoht XXX, XXX) Kostjate esindaja – v.adv Raivo Bergson (AB XXX) Kohtuistungil 29.10.2007.a.
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Hagid rahuldada.
2.Tunnustada AS H õigust sissenõude pööramiseks 1⁄2 mõttelisele osale Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Kinnistusraamatusse registriosa nr XXX kantud kinnistust (asukoht XXX, Tallinn).
3.kohustada RJ täitma AS H nõue MJ vastu 1/2 –mõttelise osa RJ pärandvara arvelt, milleks on Harju Maakohtu Tallinna linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX, Tallinn ning Harju Maakohtu Harjumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX ja hageja nõue kuulub ka selles osas rahuldamisele.
4.Menetluskulude jaotus. Jätta AS H poolt kantud menetluskulu MJ ja RJ kanda solidaarselt. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I Menetluse käik, hagiavalduses toodud asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 06.11.2006.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja hagi kostja RJ vastu pärandi arvel kohustuse täitmiseks. 07.06.2006.a oli hageja esitanud hagi kostjate M ja RJ vastu pärandi arvel kohustuse täitmiseks, milles palus tunnustada tema õigust pöörata sissenõue 1⁄2 mõttelisele osale pärandvarast. 21.11.2006.a liitis Harju Maakohus hagid (tsiviilasjad numbritega 2-06-14311 ja 2-06-32740) ühte menetlusse (asja numbriks jäi 2-06-32740).
2.06.11.2006.a hagiavalduse kohaselt on kostja MJ suhtes Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts menetluses täitmisel kohtuotsus, millega on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks võlgnevus summas 6,5 miljonit krooni. 24.03.2004 a. esitatud avaldusega vähendas hageja M. J kohustuse solidaarvõlgnikega kokkuleppe saavutamise tõttu oma nõuet M. J suhtes summani 3,25 miljoni kroonini. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse osalise sissenõudmise järel on M.J võlgnevus 29.08.2006 a. seisuga 3’242’635,49 krooni.
3.07.08.2004 a. suri M. J abikaasa R J , kelle vara pärijaks on 03.11.2005 a. välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt R J . Pärandaja abikaasa M.J loobus 27.06.2005 a. avaldusega pärandist. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole MJ lahusvara arvel täitemenetluse läbiviimine õnnestunud. Kohtutäitur Kaire Põlts on teatanud hagejale asjaolust, et M. J puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Hageja soovib, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olnud pärandiosast. M. J oli õigus RJk õrval pärida võrdselt RJ, ehk poole pärandvara ulatuses.
4.R J väljastatud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt kuuluvad päritava vara hulka Harju Maakohtu Tallinna linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX kantud kinnistu asukohaga XXX, Tallinn ning Harju Maakohtu Harjumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX kantud kinnistu asukohaga XXX. Hageja palub kohustada RJ täitma AS H nõue MJ vastu 1⁄2 mõttelise osa RJ pärandvara arvelt, milleks on Harju Maakohtu Tallinna linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX kantud kinnistu asukohaga XXX, Tallinn ning Harju Maakohtu Harjumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX kantud kinnistu asukohaga XXX.
5.07.06.2007.a esitatud hagiavalduses tugineb hageja samale asjaolule - kohtutäituri menetluses oleva nõude MJvastu täitmise võimatusele, samuti M.J loobumisele pärida RJ pärijana, asjaolule, et RJ on RJ poeg ja pärija ning päritavaks varaks on kinnistud asukohaga XXX, Tallinn ning XXX. Pärandaja üleelanud abikaasal NJ oli õigus RJ kõrval pärida võrdselt RJ ehk poole pärandvara ulatuses.
6.Hageja on pöördunud RJ poole ettepanekuga täita M.J kohustused poole pärandvara arvelt või leppida kokku tasumises muul viisil, kostja hageja ettepanekule ei vastanud. Hageja palub rahuldada oma nõude MJ vastu poole eelnimetatud pärandvarale sissenõude pööramise läbi ja kohustada RJ täitma hageja nõue MJ vastu 1⁄2 mõttelise osa RJ pärandvara arvelt, milleks on Harju Maakohtu Tallinna linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX kantud kinnistu asukohaga XXX, Tallinn ning Harju Maakohtu Harjumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX kantud kinnistu asukohaga XXX. Menetluskulud palub hageja mõlemas hagis jätta kostjate kanda.
7.Hageja 23.03.2007.a täienduste kohaselt tekkisid käenduslepingust tulenevad kohustused käenduslepingu sõlmimisel. Nõude olemasolu, kui käenduslepingust tuleneva nõude rahuldamise eelduse, on Tallinna Ringkonnakohus oma 17.04.2002 a. otsuse tegemisel tsiviilasjas nr 22/468/02 tuvastanud. Käendusleping hageja ja MJ vahel sõlmiti 23.01.1997 a. 23.01.1997 a.
sõlmitud käenduslepingu alusel on MJ Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2002 a. otsusega ts. asjas 2-2/468/02 välja mõistetud solidaarselt teiste kostjatega 6,5 miljonit krooni võlga, millele lisanduvad kohtukulud summas 111 858 krooni. MJ sõlmitud käenduslepingu punktist 6 nähtub käendaja kinnitus, et käendus on antud tagasivõtmatult ning kehtib panga nõuete lõppemiseni. Seega ei ole käenduskohustuse tekkimine seatud sõltuvusse põhivõlgniku võlgnevusse jäämisest vaid kehtib lepingu sõlmimisest alates ja tagasivõtmatult. Hageja ja MJ vahel 23.01.1997 a. sõlmitud käenduslepinguga võttis käendaja endale kohustuse vastutada panga kõigi nõuete eest, mis tulenevad panga ja AS O vahel 10.01.1996 a. sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr. 75 ja selle võimalikest lisadest. AS O võlgnevuse olemasolu on tuvastatud juba viidatud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusega.
8.AS-le O anti 10.06.1999.a üle arvelduskrediidi lepingu ennetähtaegse lõpetamise teade, mille alusel lõpetas hageja nimetatud kuupäevast arvelduskrediidi lepingu ning ei võimaldanud krediidi edaspidist kasutamist. Lepingu lõpetamine samal päeval kirja üleandmisega (s.o. 10.06.1999 a.) oli tingitud asjaolust, et hageja sai kolmandate isikute kaudu informatsiooni, mille kohaselt AS O juhatuse liikmed on esitanud 31.05.1999 a. kohtule avalduse AS O pankroti välja kuulutamiseks. Alates 10.06.1999 a. arvelduskrediidi lepingu alusel raha kasutamist AS-le O ei võimaldatud ja arvelduskontole laekuvad maksed arvestati nimetatud lepingu alusel raha tagasimakseteks.
9.AS O arvelduskrediidi lepingu lõpetamisele järgmisel päeval, so. 11.06.1999 a., sõlmis käendaja M. J , kes oli AS O juhatuse liige abieluvaralepingu, millega otsustati jagada vara, jättes selle MJ abikaasa RJ lahusvaraks. Eeltoodust nähtub, et MJ oli abieluvaralepingu sõlmimisel AS O juhatuse liikmena teadlik sellest, et tal on käendajana täitmata kohustus Hageja ees summas üle 6,5 miljoni krooni.
10.Kostja esindaja on ekslikult aru saanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis toodud hagiavalduse asjaoludest nagu oleks AS O pankrot kuulutatud välja, kuna võlgnevuse likvideerimise tähtaeg 19.juuli 1999 a. oli möödunud ja kostjad seda ei täitnud. AS O pankroti väljakuulutamisel hindas kohus AS O maksekohustusi ning kostja poolt viidatud kuupäev ei oma nimetatud protsessis mingit tähendust.
11.AS O pankroti väljakuulutamise aluseks oli juba 31.05.1999 a. AS O juhatuse liikmete, sh. Mati J , poolt Tallinna Linnakohtule esitatud avaldus. Avalduses on juhatuse liikmed märkinud, et aktsiaseltsi võlad moodustasid seisuga 31.05.1999a. 11,6 miljonit krooni. Nimetatud summas sisaldus ka käendatud arvelduskrediit. Seega on kohustusega võlasolekut MJ avaldanud ning samuti informeerinud kohut, et hageja ei võimalda edasist käibekrediiti. AS O pankroti väljakuulutamisel tugines kohus AS O juhatuse liikmete poolt avaldatud andmetele. II Kostjate vastus
12.Kohtule 22.02.2007.a esitatud kirjalikus vastuses kostjad hagi ei tunnista. R ja MJ abieluvaraleping registreeriti XXX Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2002.a otsusest nähtuvalt kuulutas Tallinna Linnakohus välja AS O pankroti 10.09.1999.a, kuna võlgnevuse likvideerimise tähtaeg 19.07.1999.a oli möödunud ja kostjad seda kohustust ei täitnud. MJ kohustused käendajana ei tekkinud mitte käenduslepingu sõlmimisel 1997.a, vaid võlgnevuse likvideerimise tähtaja möödumisel 19.07.1999.a. Seega oli abieluvaraleping sõlmitud ja registreeritud enne M.J kohustuse täitmise tähtaega ning selleks päevaks ei olnud vaidlusalune kinnistu XXXenam R ja MJ ühisvara, vaid RJ lahusvara. RJ ei pidanud oma lahusvara arvel täitma M.J hiljem saabunud kohustusi.
13.M.J varale sissenõude pööramisel arestis kohtutäitur V.Karja ebaõigesti kinnistu asukohaga XXX kui M ja RJ ühisvara. RJ kaebus on tänaseni kohtumenetluses, kuid läbi vaatamata. Pärides oma ema RJ lahusvara leiab kostja, et hageja nõue tema vastu on alusetu. Kostjad paluvad jätta hagid rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.27.03.2007.a vastuses on kostja võtnud omaks, et hagejal on õigus nõuda R Jlt välja tema ema RJ pärija M Jle kuuluv osa pärandist. Kostjad tunnistavad hagi poole pärandvara, so O tänava kinnistu ja XXX asuva kinnistu poole väärtuse osas. 16.05.2007.a kohtuistungil võttis kostja hagi õigeksvõtu tagasi. III Kohtu seisukoht ja põhjendused
15.Kohus, uurinud poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et MJ ja hageja vahel sõlmiti 23.01.1997.a käendusleping, mille alusel käendaja vastutas kõigi nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest, mis tulenesid hageja ja AS O vahel 10.01.1996.a sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest (tl 45). Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõisteti solidaarvõlgnikuna kostja M.Jlt välja 6,5 miljonit krooni (toimik II, tl 7-10). Vaidlust ei ole selles, et nimetatud võlgnevust on teised käendajad kustutanud kokkuleppe alusel hagejaga, kuid tasumata on võlgnevus summas 3’242’635,49 krooni. Vaidlust ei ole ka selles, et kohtutäituri menetluses olevat nõuet MJ vastu ei ole täitmise võimatuse tõttu olnud võimalik täita (tl 4-5) ja R Jga peetavad kohtuvälised läbirääkimised ei ole tulemust andnud (tl 11-12).
17.Vaidlust ei ole selles, et 10.08.1999.a kuulutati välja AS O pankrot (tl 51-52). Äriregistri väljavõttega (tl 48) loeb kohus tõendatuks, et kostja M.J oli AS O juhatuse liige. 31.05.1999.a avaldusega (tl 50) loeb kohus tõendatuks, et ühe AS O juhatuse liikmena esitas ka M.J 31.05.1999.a avalduse AS O pankroti väljakuulutamiseks, kuna AS O oli muutunud maksejõuetuks ja ei suutnud täita võlausaldajate ees oma kohustusi, ettevõtte varad olid panditud hageja ees ja hageja ei võimaldanud edasist käibekrediiti antud majandusseisu juures. Nimetatud tõenditest tulenevalt oli AS O sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmine hageja ees maksejõuetuse tõttu võimatu ja kostja M.J teadis sellest alates 31.05.1999.a. Kirjaga AS-le O (tl 46-48) loeb kohus tõendatuks, et 10.06.1999.a teatas hageja AS-le O , et lõpetab ühepoolselt arvelduskrediidi võimaldamise AS-le O ja kõik lepingust tulenevad maksed tuleb täita hiljemalt 17.06.2007.a. Kirja lõpus oleva teatisega loeb kohus tõendatuks, et AS O jurist sai nimetatud kirja kätte.
18.Ekslik on kostja käsitlus, et M.J kohustused käenduslepingust tekkisid võlgnevuse likvideerimist tähtaja möödumisel 19.07.1999.a. Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu otsusest (II toimik, tl 7-10) nähtub, et hageja kohustas käendajaid likvideerima võlgnevuse hiljemalt 19.07.1999.a, ei ole see käsitatav käenduslepingu alusel käendajate vastu kohustuse sissenõutavaks muutumise tähtajana, vaid hageja poolt antud täiendava tähtajana käendajatele nende käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kohus on seisukohal, et kostja M.J kohustus tasuda käenduslepingu alusel võlgnevus tekkis siis, kui põhivõlgnik AS O ei täitnud oma kohustust hageja ees ehk jäi kohustuste täitmisel võlgnevusse (TsK § 207 lg-d 1 ja 2 ja antud perioodil kehtinud TsÜS § 58 lg 1). Nimetatu oli toimunud AS O poolt pankrotiavalduse esitamise ajaks, so 31.05.1999.a. Hiljemalt 10.06.1999.a pidi M.J AS O juhatuse liikmena olema teadlik seoses arvelduskrediidilepingu lõpetamisega, et tema kohustused käendajana hageja ees on täitmata ja arvelduskrediidileping hageja ning AS O vahel seetõttu lõpetatud.
19.Vaidlust ei ole selles, et Mati ja RJ sõlmisid 11.06.1999.a abieluvaralepingu, millega XXX kinnistu jäi RJ omandisse. Abieluvaralepingust tulenevad õigused kolmandate isikute suhtes kehtivad juhul, kui abieluvaralepingu registrisse on tehtud kanne enne kolmandate isikute nõude tekkimist (PrkS § 10 lg 6). Kuivõrd hageja nõue kostja MJ suhtes tekkis enne 11.06.1999.a, ei kehti nimetatud kokkulepe hageja suhtes ja hagejal on õigus nõuda sissenõude pööramist XXX kinnistule. Kuna PrkS § 20 lg 1 alusel vastutab abikaasa oma varalise kohustuse eest ühisvara
selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel, vastutab MJ hageja nõude täitmise eest ühisvarasse kuuluva osaga kõnealusest kinnistust. Vaidlust ei ole selles, et kostja M Jloobus seadusjärgse pärijana RJ järel oma pärandiosast oma poja RJ kasuks (tl 6-8) ja et R Jle väljastatud seadusjärgse pärimistunnistuse kohaselt päris RJ nii XXX kui XXX kinnistu (tl 910). Hageja nõue kostjate vastu tunnustada hageja õigust sissenõude pööramiseks 1⁄2 mõttelisele osale Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Kinnistusraamatusse registriosa nr XXX kantud kinnistust (asukoht XXX, Tallinn) on seetõttu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.Vastavalt pärimisseaduse § 16 lg 1 p-s 1sätestatule pärib pärandaja üleelanud abikaasa koos pärandaja sugulastega seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Hagejal on õigus võlausaldajana nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast (PärS § 125). Seega on põhjendatud hageja nõue kohustada RJ t äitma hageja nõue MJ vastu 1/2 mõttelise osa R Jpärandvara arvelt, milleks on Harju Maakohtu Tallinna linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX, Tallinn ning Harju Maakohtu Harjumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXXja hageja nõue kuulub ka selles osas rahuldamisele. Menetluskulud
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagid rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostjate kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.