TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Kohtukulude jaotus:

Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas (riigilõiv, ekspertiisitasud ning muud A G (isikukood: xxx ) eestkostja määramisega ja eestkostja kohustuste täitmisega seotud kohtuvälised kulud) panna eestkosteasutuse, Jõhvi Vallavalitsuse, kanda.

Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „22“novembril 2007.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Edasikaebamise kord:

Vastavalt TsMS §532 sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

ASJAOLUD

T S esitas kohtule avalduse hagita menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule A G (isikukood: xxx ) eestkostja määramise nõudes põhjusel, et A G (isikukood: xxx ) on avaldaja ema. A G (isikukood: xxx ) omab hetkel rasket puuet, mis tuleneb tema psüühilisest seisundist. Samuti ei ole A G (isikukood: xxx ) suuteline toime tulema iseseisva eluga. T S palus avalduses ennast määrata täiselise isiku, A G (isikukood: xxx) eestkostjaks. Palus avalduse rahuldada. Määrusega 21.veebruarist 2007.a. määras Viru Maakohus tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule, A G (isikukood: xxx ) esindajaks riigi arvelt vandeadvokaat S P. Kohtuekspertiisi määrusega 13.aprillist 2007.a. määras Viru Maakohus eeskostet vajava täisealise isiku, A G (isikukood: xxx ) suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi. Ekspertiisiasutuseks määras kohus Sihtasutuse Ahtme Haigla.

MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Avaldaja, T S, palus avalduse rahuldada ja ennast määrata oma ema A G (isikukood: xxx ) eestkostjaks kõigi A G (isikukood: xxx ) asjade ajamiseks. T S selgitas kohtule, et eeskostet vajav täisealine isik, A G (isikukood: xxx ) on juba 20 aastat psüühilise puudega isik ja vajab praegu eestkostjat. T S ei ela koos A G (isikukood: xxx ), kuid käib A G (isikukood: xxx ) pidevalt hooldamas. Vajadusel jääb avaldaja A G (isikukood: xxx) juurde ka ööseks. Avaldaja, T S, taotles tsiviilasja lahendamist ilma eestkostetavat, täisealist isikut A G (isikukood: xxx ), ära kuulamata, kuna kohtule esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda A G (isikukood: xxx) tervislik seisund temal avaldada kohtule oma tahet eestkostja määramise küsimuses, samuti võib kohtu poolt A G (isikukood: xxx ) ärakuulamise protseduur iseenesest kahjustada A G (isikukood: xxx ) tervist. Kohus rahuldas taotluse. Muu asjast puudutatud isiku, Jõhvi Vallavalitsuse, lepinguline esindaja, sotsiaalhoolekandeosakonna juhataja S T, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja määrata eeskostet vajavale täisealisele isikule, A G (isikukood: xxx) eestkostjaks tema tütar, T S, kes on isikuomaduste, tervisliku seisundi ja varalise seisundi poolest sobilik isik eeskostja kohustuste täitmiseks. Jõhvi Vallavalitsuse esindaja taotles eestkostja määramist kuni kolmeks aastaks A G (isikukood: xxx ) kõigi asjade ajamiseks. Jõhvi Vallavalitsuse esindaja, sotsiaalhoolekandeosakonna juhataja S T, taotles kõigi kohtukulude (sealhulgas ekspertiisitasu) eeskosteasutuse kanda jätmist. Kohus rahuldas taotluse. Muu asjast puudutatud isik, eeskostet vajav täisealine isik, A G (isikukood: xxx ) kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse käes allkirja vastu. Kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisiakti nr.34 04.oktoobrist 2007.a. p.8 kohaselt ei võimalda A G (isikukood: xxx ) tervislik seisund temal esineda kohtus ja avaldada oma tahet eestkostja määramise küsimuses. A G (isikukood: xxx) isiklik ärakuulamine kohtu poolt tema arvamuse teadasaamiseks ei ole ohutu A G (isikukood: xxx) füüsilisele, aga samuti ei ole ohutu ka tema psüühilisele tervisele, mille tõttu pidas kohus vajalikuks lahendada tsiviilasja sisuliselt ilma A G (isikukood: xxx) isikliku ärakuulamiseta kohtu poolt. A G (isikukood: xxx ) kohtu poolt riigi arvel määratud esindaja, advokaat S P taotles kohtuistungil avalduse rahuldamist ja T S määramist eeskostet vajava täisealise isiku, A G (isikukood: xxx) eestkostjaks. Advokaat S P selgitas kohtule kohtuistungil, et eeskostja määramine on käesoleval juhul A G (isikukood: xxx ) enda huvides. Palus eeskostja määramist kuni kolmeks aastaks kõigi A G (isikukood: xxx ) asjade ajamiseks. Advokaaditasu palus jätta Eesti Vabariigi kanda.

KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID

Kohus luges avalduse põhjendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. SEB Eesti Ühispanga maksekorraldusega 13.veebruarist 2007.a. riigilõivu tasumise kohta (tl.3). Sihtasutuse Ahtme Haigla tõendiga nr.62 (tl.4) A G (isikukood: xxx ) tervisliku seisundi kohta. Fotoärakirjaga T S passist (tl.5). Fotoärakirjaga A G (isikukood: xxx ) sünnistunnistusest ja ID – kaardist (tl.6). Viru Maakohtu määrusega 21.veebruarist 2007.a. (tl.7) tsiviilkohtumenetlusteovõimetule A G (isikukood: xxx) riigi arvelt esindajaks advokaadi määramise kohta. 04.aprillil 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.22-23). T S kirjaliku avaldusega kohtule (tl.24). Viru Maakohtu kohtuekspertiisi määrusega 13.aprillist 2007.a. (tl.25-27). T S kirjaliku avaldusega kohtule (tl.28). 06.juunil 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.42-43). T S kirjaliku avaldusega kohtule (tl.51-54). Viru Maakohtu kirjaliku vastusega T S 22.augustist 2007.a. (tl.55). Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr.34 04.oktoobrist 2007.a. (tl.57-61), mille kohaselt on A G (isikukood: xxx) alates 1979.a. diagnoositud psühhootilisi häireid ja alates 1983.a. skisofreeniat. Kuigi ekspertiisi tegemise hetkel pole uuritaval võimalik sedastada psühhootilisi häireid, siis arvestades negatiivse sümptomaatika olemasolu, ei näe eksperdid põhjust skisofreenia diagnoosi eitamiseks A G (isikukood: xxx ). Eksperdid asusid seisukohale, et A G (isikukood: xxx ) on alates 2007.a. veebruarist, peale reieluu murdu ja voodisse jäämist, märgata kiiret ja progresseeruvat teadmiste, oskuste ja mälu alanemiseks, mis ekspertiisi tegemise hetkeks oli jõudnud nõdrameelsuse tasemele. A G (isikukood: xxx ) ei esine vaimutegevuse ajutist riket, ega ka muid psüühikahäireid. Uuritava psüühilise seisundi paranemise võimalust eksperdid ette ei näinud. A G (isikukood: xxx ) oskuste ja teadmiste hulk on (ekspertide hinnanguil) alati olnud piiratud, kuid ekspertiisi tegemise hetkeks on

A G (isikukood: xxx ) teadmiste ja oskuste hulk sedavõrd alanenud, et tal ei ole võimalik aru saada oma tegudest ning neid juhtida. A G (isikukood: xxx) seisund on viimastel kuudel pidevalt halvenenud. A G (isikukood: xxx) tervislik seisund ei võimalda temal õigesti hinnata, kuidas mingi tehing mõjutab tema huve ja see suutmatus on kestva iseloomuga. Ekspertiisiakti kohaselt oleks kohtu poolt määratava eestkostja ülesannete ring hoolitseda A G (isikukood: xxx) eluliste igapäevavajaduste rahuldamise eest ning lahendada nende vajaduste rahuldamisel tekkivad probleemid. Eestkostja määramise aega ei ole (ekspertide hinnanguil) võimalik täpselt määrata, kuid A G (isikukood: xxx ) seisundi halvenemise tõttu võib arvata, et eestkostja vajadus on uuritaval pikaajaline. Sihtasutuse Ahtme Haigla arvega nr.478 10.oktoobrist 2007.a. (tl.62), mille kohaselt oli A G (isikukood: xxx) ekspertiisi tegemise tasu 4 000.krooni, millise summa pidas kohus vajalikuks panna Jõhvi Vallavalitsuse kanda. 07.novembril 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.65-68).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §526 sätteid, mille kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta; 5) aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eestkostja ei või olla määratud ühe korraga auemaks kui kolmeks aastaks. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Vastavalt TsÜS §8 loetakse füüsilise isiku teovõimeks võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS §10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS §11 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Aga samuti kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või

tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates TsÜS §11 lg.4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et T S poolt kohtule esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et täisealine isik A G (isikukood: xxx ) ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu (nõdrameelsuse vormis) kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, millega seoses on seaduse kohaselt A G (isikukood: xxx) piiratud teovõime. Kohus luges tõendatuks, et täiealise isiku A G (isikukood: xxxx ) üle tuleb sisse seada hooldus Jõhvi Vallavalitsuse kaudu. Täisealise isiku A G (isikukood: xxx) eestkostjaks tuleb määrata, tema tütar T S, kes A G (isikukood: xxx) eest on kuni käesoleva ajani ka hoolitsenud. Kõik A G (isikukood: xxx) eestkostega seotud täiendavad kulud tuleb jätta Jõhvi Vallavalitsuse kui eeskosteasutuse kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.