2-07-5402/33 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Jõhvi Vallavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule A. G.`le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei suuda A. G. toime tulla oma igapäevaeluga, ei suuda kaitsta oma õigusi. A. G.`l on tuvastatud sügav puue. Puudutatud isik on alates 1971.a. pöördunud psühhiaatri poole psühhiaatrilise abi saamiseks, alates 1979.a. on ta kurt. A. G. on voodihaige ja vajab pidevat hoolitsust. A. G. elab oma korteris ning tema tütar T. S. käib teda pidevalt hooldamas. T. S. on töövõimetuspensionär ning kuna ta ei tööta, siis tegeleb ta oma ema A. G. hooldamisega. Puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning ta ei tule toime iseseisva eluga. Viru Maakohtu 22.11.2007 määrusega määrati T. S. oma ema A. G. eestkostjaks tähtajaga kuni 3 aastaks. Avaldaja palus määrata T. S. oma ema A. G. eestkostjaks. Viru Maakohtu 13. detsembri 2010 kohtumäärustega määrati A. G.`le esindaja riigi kulul, samuti määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Riigi õigusabi määramise määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev. Viru Maakohtu 13. detsembri 2010 määrusega rakendati esialgset õiguskaitset ja A. G. edasilükkamatute huvide kaitseks seati tema üle ajutine eestkoste kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks, so kuni 13.06.2011 ning tema ajutiseks eestkostjaks määrati T. S. (tl. 14-16) A. G. suhtes teostati 28. märtsil 2011 Ahtme Haiglas ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt põeb A. G. skisofreeniat lõppstaadiumis defekti vormis, sellele lisandunud vanadusdementsusega. Tema psüühilist seisundit võib iseloomustada päritud nõrgamõistuslikkusega, tema psüühilise tegevuse häired on kroonilised ja paranemist ei ole ette näha. Ta ei ole võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. A. G. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. Tema tervislik seisund ei võimalda tal adekvaatselt mõista oma tegusid, neid juhtida ja neile aru anda. Oma psüühilise seisundi tõttu ei suuda ta avaldada oma arvamust eestkoste määramise kohta, kuid tema osalemine nendes tegevustes ei kujuta ohtu tema tervisele. (tl. 33-34).

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 13. detsembri 2010 kohtumäärustega määrati A. G.`le esindaja riigi kulul, samuti määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Riigi õigusabi määramise määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev. 28.03.2011 koostatud ekspertiisiakti nr 18 kohaselt põeb A. G. skisofreeniat lõppstaadiumis defekti vormis, sellele lisandunud vanadusdementsusega. Tema psüühilist seisundit võib iseloomustada päritud nõrgamõistuslikkusega, tema psüühilise tegevuse häired on kroonilised ja paranemist ei ole ette näha. Ta ei ole võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. A. G. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. Tema tervislik seisund ei võimalda tal adekvaatselt mõista oma tegusid, neid juhtida ja neile aru anda. Oma psüühilise seisundi tõttu ei suuda ta avaldada oma arvamust eestkoste määramise kohta, kuid tema osalemine nendes tegevustes ei kujuta ohtu tema tervisele. (tl. 33-34). PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Eksperdi arvamuse kohaselt vajab A. G. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades A. G. seisundi kestvust ja püsivat iseloomu, peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et A. G. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. A. G.`l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus määrab A. G. eestkostjaks T. S. kuni 5 aastaks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. TsÜS § 11 lg 3 p1 ja p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Lähtuvalt PKS § 183 lg 3, eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. T. S. peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava isiku vara oma huvides. Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. T. S. on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest. Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. T. S. on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 01. juuniks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.