Xxxxhagi XxxxOÜ vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr 4-1/1598)
Hagihind
879,82 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (TVK poole pöördunud isik) Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx), lepinguline esindaja Xxxx(e-post xxxx) esindajad Kostja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx), seaduslik esindaja Xxxx(e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et hageja Xxxxning kostja OÜ Xxxxvahel oli ajavahemikul 15.06.2015-24.06.2015 töölepinguline suhe.
4.Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja Xxxxkasuks töötasu 819 eurot (bruto), hüvitis isiklike tööriistade kasutamise eest 13,44 eurot ning viivis kohtuotsuse tegemise seisuga summas 143,12 eurot.
5.Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja Xxxxkasuks alates 29.08.2017 töötasult summas 819 eurot (bruto) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XxxxOÜ kanda. Meneltuskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) 11.11.2015 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1598 luges tuvastatuks hageja ja kostja vahel ajavahemikul 15 - 24.06.2015 töölepingulise õigussuhte olemasolu ning luges pooltevahelise töölepingu lõppenuks 24.06.2015 TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. 11.11.2015 otsusega mõistis TVK kostjalt hageja kasuks välja alljärgnevad brutosummad: 1) töötasu 2015 summas 819 eurot; 2) viivis töötasu maksmisega viivitamisel seisuga 04.11.2015 summas 23,96 eurot; 3) hüvitis isiklike tööriistade kasutamise eest summas 13,44 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõuded kostja vastu järgnevalt: töötasu nõudes summa 52 eurot osas; hüvitise nõudes töölepingu ülesütlemisel etteteatamise tähtaja mitte järgimisel summas 1 088,75 eurot; viivise nõudes summa 33,38 eurot osas.
2.Kostja XxxxOÜ esitas 09.12.2015 Pärnu Maakohtule taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
3.10.12.2015 kohtumäärusega keeldus Pärnu Maakohus taotlust menetlusse võtmast ja edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtule.
4.02.02.2016 määrusega võttis Viru Maakohus taotluse menetlusse ja luges Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks.
5.02.03.2016 teatas hageja, et hageja elukoht on käesoleval hetkel Kopli 100c-5, Tallinn ning palus tuua asja menetlemine üle Harju Maakohtusse.
6.08.04.2016 määrusega edastas Viru Maakohus asja lahendamiseks Harju Maakohtule.
7.12.05.2016 määrusega kohustas Harju Maakohus hagejat esitama töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis.
8.30.05.2016 saabus kohtusse hageja hagiavaldus, millise kohus võttis menetlusse 15.06.2016 määrusega. Hageja nõue ja põhjendused
9.Hageja palub: 1) Tuvastada, et hageja ja kostja vahel oli ajavahemikul 15.06.2015-24.06.2015 töölepinguline suhe; 2) Lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks 24.06.2015 TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel; 3) Välja mõista kostjalt hageja kasuks: 3.1 töötasu 819 eurot (bruto), 3.2 hüvitis isiklike tööriistade kasutamise eest 13,44 eurot, 3.2 viivis kohtuotsuse tegemise seisuga summas 143,12 eurot ja edasi töötasult summas 819 eurot (bruto) seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
10.Hageja 30.05.2016 täpsustatud hagi kohaselt asus hageja 15.06.2015 tööle kostja juures puidutööde teostamiseks ehitusel. Sõlmiti tööleping, mille kohaselt lepiti kokku töötasus 13 eurot tunnis. Palgapäev oli kuu teisel reedel. Töötamise kohaks oli Soome Vabariik.
11.Hageja sai töötada 7 päeva, kui pärast mitmendat töövahendite küsimist 8-ndal tööpäeval anti talle teada, et tema teeneid enam ei vajata. Põhjuseks öeldi, et ta polevat ehitaja. Töölepingu ülesütlemise kohta mingit dokumenti talle ei esitatud. Ehkki hageja leiab, et katseajal töölepingu ülesütlemisest pidanuks kostja 15 päeva ette teatama, nõustub ta töövaidluskomisjonis tuvastatuga, et töösuhe lõppes poolte kokkuleppel 24.06.2016. Tehtud töö eest hageja töötasu ei saanud.
12.Hageja jääb oma töötasu, viivise ja kompensatsiooni nõuete juurde töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud ulatuses (viivised kuni nõude kohase täitmiseni). Hageja töötunnid kajastati tunnilehtedel, millised on töövaidluskomisjonile esitatud ja nende alusel oli hageja kokku teinud 55 töötundi; lisaks arvestatud tükitööd 104 euro ulatuses. Kokku saadaolev töötasu 55 x 13 eurot + 104 eurot = 819 eurot. Kostja on viivitanud hageja töötasu maksmisega perioodil 25.06.2015 (töölepingu lõppemise päevale järgnevast päevast) kuni käesoleva ajani, mille eest nõuab hageja viivist seadusjärgses määras kuni nõude kohase täitmiseni. Vastavalt töölepingule kohustus kostja maksma hagejale isiklike tööriistade kasutamise kompensatsiooni 1,68 eurot päevas. 8 tööpäeva eest nõutav tasu suurus on 13,44 eurot.
13.Hageja ei nõustu tööandjaga, et antud töövaidlus kuulub läbivaatamisele Soome töövaidlusorganis. Hageja jääb oma töövaidluskomisjonile esitatud põhjenduste ja selgituste juurde, et XxxxOÜ kui Eestis registreeritud äriühing oli sõlminud hagejaga tähtajatu töölepingu, milles küll puudus kokkulepe töötamise koha osas, kuid hageja kinnitab, et suulise kokkuleppe kohaselt oli töötamise kohaks Soome Vabariik. Töölepingus olev kirje: Työsuhteessa noudatetaan Suomen TYÖEHTOSOPIMUSTA ei tähenda mitte, et nimetatud dokument oleks töölepingu aluseks, vaid et töösuhtele kohaldatakse Soome kollektiivlepingut. Soome kollektiivlepingu kohaldamine ei tähenda, et sellest töösuhtest tulenevad vaidlused ei alluks lahendamisele Tööinspektsioonis või Eesti kohtutes. See, millise riigi seaduseid töösuhtes ja töövaidluses kohaldatakse, tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusest (EÜ) nr. 593/2008 („Rooma I määrus“). Võttes aluseks nimetatud määruse art.8 lg.1 ja lg.2 ning juhindudes Riigikohtu ja maakohtute senisest praktikast leiab hageja, et tema töötasu nõuetele kohaldub Soome seadus. Samas ei välista välisriigi seaduse kohaldumine vastavate nõuete lahendamist Eesti kohtutes.
14.Hageja ei ole Soome ametiühingusse pöördunud töövaidluse lahendamiseks, vaid nõu saamiseks, kuid lühikese töötamise tõttu ei saanud ta sealt abi. Ametiühing ei ole ka Soomes töövaidlusi lahendavaks organiks. Kostja vastuväited
15.Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
16.Kostja sedastab, et hageja asus tööle 15.06.2015 ning vastavalt töölepingule oli töötamise kohaks Helsingi. Hageja ei sobinud tööle oma tööoskuste tõttu. Samuti ei ole ta tagastanud tööriistu.
17.Kostja leiab, et asi kuulub lahendamisele Soome Vabariigi õiguse alusel. Kostja on seisukohal, et asja peaks läbi vaatama Soome Vabariigi asjakohane organ. Hagejale on makstud palka kooskõlas Soome seadustega ja maksud on tasutud samuti Soomes. Hageja on pöördunud Soomes kohtueelsesse töövaidlusi lahendavasse organisse sama nõudega ja samal alusel. Maakohtu seisukoht
18.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
20.Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ning kostja vahel oli 15.06.2015 sõlmitud tööleping ning, et poolte vahel oli kokku lepitud töö tegemise kohaks on Soome Vabariik.
21.Kuna hageja töö tegemise asukohaks oli Soome Vabariik, tuleb kohtul esmalt kontrollida, millise riigi õigus vaidlusalusele töösuhtele kohaldub.
22.Kohus leiab, et töölepingule kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.2008 määrusest nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldava õiguse kohta (edaspidi Rooma I määrus) (vt ka Riigikohtu 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1179-12; Riigikohtu 04.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-176-14). Rooma I määruse art 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingu suhtes lepingupoolte valitud õigust. Valik tuleb teha sõnaselgelt või see peab nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Art 8 lg 1 järgi on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on artikli 3 kohaselt valinud. Selline õiguse valik ei või siiski põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2, 3 ja 4. Artikkel 8 lg 2 sätestab, et kui pooled on jätnud individuaalse töölepingu suhtes kohaldatava õiguse valimata, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus või - kui seda ei ole võimalik kindlaks teha - kust töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd. Riiki, kus töötaja harilikult töötab, ei loeta muutunuks, kui töötaja asub ajutiselt tööle teise riiki. Kohus osundab ka, et Riigikohus on oma 4. märtsi 2015 lahendis nr 3-2-1-176-14 (p 14) tähelepanu juhtinud, et kohus kohaldab välisriigi õigust sõltumata poolte taotlusest (REÕS § 2 lg 1) ning teeb selle sisu ise kindlaks, nõudes vajadusel selleks poolte kaasabi (REÕS § 4 lg 1). Pooltel on õigus esitada kohtule dokumente välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks. Kohus ei ole kohustatud poolte esitatud dokumentidest juhinduma (REÕS § 4 lg 2).
23.Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud 15.06.2015 poolte vahel sõlmitud töölepingust (TVK tl 3; tõlge TVK tl 22), et pooled on kokku leppinud, et kohaldamisele kuulub Soome kollektiivleping, leping on vormistatud soome keeles ja allkirjastatud Helsingis. Lepingus puuduvad igasugused viited Eesti seadusandlusele. Kohus leiab, et arvestades juhtumi asjaolusid kuulub Rooma I määruse art 3 lg 1alusel kohaldamisele Soome Vabariigi õigus. Ka hageja on nõustunud, et töötasu saamise ja maksmise kohutust reguleerib Soome Vabariigi seadusandlus (tl 73). Lisaks selgitab kohus, et isegi kui asuda seisukohale, et Soome õigus ei kuulu kohaldamisele käesolevas asjas Rooma I art 3 lg 1 kohaselt, siis tuleks käesolevas asjas Soome Vabariigis kehtivat õigust kohaldada ka Rooma I määruse art 8 lg 2 tulenevalt, sest töötaja harilikuks töökohaks, millise asjaolu üle vaidlus puudub, on käesoleval juhul Soome Vabariik. Nõustumust Soome Vabariigi õiguse kohaldamisega Rooma I määruse art 8 lg 2 on väljendanud ka kostja (tl 67).
24.Kohus märgib ka, et kuigi kostja on leidnud, et asi ei kuulu arutamisele Eesti kohtus, on kostja väited jäänud selles osas paljasõnaliseks ja tõendamata. Kostja ei ole vaatamata sellele, et kohus on kostjale 11.10.2016 kirjas selgitanud, et kostjal tuleb esitada täiendavaid tõendeid asjaolu kohta, et sama asi on läbivaatamisel Soome töövaidlusorganis, esitanud. Asjakohatu on kohtu hinnangul ka kostja väide justkui ei kuuluks käesolev asi lahendamisele Eesti kohtus, kuivõrd asjas kuulub kohaldamisele Soome õigus.
25.Soome Vabariigis kehtiva töölepingu seaduse (Työsopimuslaki) I peatüki § 1 kohaselt kohaldatakse töölepingu seadust lepingule, millega töötaja kohustub isiklikult tegema tööd tööandja juhtimise ja järelevalve all palga või muu tasu eest. Soome Vabariigi töölepingu seaduse (Työsopimuslaki) I peatüki § 3 kohaselt võib tööleping olla sõlmitud suuliselt, kirjalikult või elektrooniliselt. Käesoleval juhul on pooled sõlminud kirjaliku töölepingu. Soome töölepingu seaduse (Työsopimuslaki) II peatüki § 7 järgi peab tööandja järgima töölepingu sõlmimisel üleriigilises kollektiivlepingus sätestatud tingimusi, mis on seotud töötaja töötingimustega. Sama paragrahv sätestab, et tingimus, mis on vastuolus üldkohalduva kollektiivlepinguga, on tühine ning selle asemel tuleb järgida kollektiivlepingut. Üldkohalduvad kollektiivlepingud on Soome Vabariigis siduvad kõigile konkreetse valdkonna töötajatele, sh ehitusvaldkonnas (Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12, p 14). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt töötas hageja Soome Vabariigis puusepana (ehitusvaldkonnas). Ehitusvaldkonna kollaktiivlepingu (Talonrakennusala) järgi oli 2015 aastal uue oskustöölise (III kategooria) tunnitasu 12,34 eurot (bruto). Hageja pole küll välja toonud, millisesse kategooriasse ta kuulub, kuid arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt töötas hageja kostja juures üksnes 8 tööpäeva (TVK tl 2) saab hagejat pidada uueks töötajaks. Seega olenemata hageja ja kostja vahelisest töölepingus sisalduvast kokkuleppest,
pidanuks hageja töötasu Soome õiguse kohaselt olema vähemalt 12,34 eurot tunnis (bruto). Et poolte vahelises töölepingus on kokku lepitud miinimumist suurem töötasu summas 13 eurot, millise tunnitasu väljamõistmist hageja käesolevaga taotleb, lähtub kohus töötasu väljamõistmisel töölepingus kokkulepitud töötasust summas 13 eurot tunnis.
26.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised (TsMS § 230 lg 2). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
27.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 15.06.2015 kuni 24.06.2015, millise perioodi eest nõuab hageja töötasu summas 819 eurot (bruto – TVK tl 85) väljamõistmist. Hageja tööle asumist kostja juures 15.06.2015 kinnitab ka kostja (TVK tl 38). Lisaks kinnitavad hageja tööle asumist 15.06.2015 ka TVK toimikus olevad tunnilehed (TVK tl 7-8) ning tööleping, millelt nähtuvalt on leping sõlmitud 15.06.2015 (TVK tl 3). Hageja töötamist kostja juures kuni 24.06.2015 kinnitavad TVK toimikus olevad tunnilehed (TVK tl 7-8). Kostja ei ole ei töövaidluskomisjonis ega ka kohtus asjaolu, et hageja töötas kostja juures kuni 24.06.2015 vaidlustanud. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodust on tõendatud hageja töötamine kostja juures perioodil 15.06.2015 kuni 24.06.2015.
28.Töölepingu seadus (TLS) § 95 lg 1 alusel võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega, Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja või kostja oleks esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse. Seega on tõendamata ja põhjendamata kostja väide, et kostja on hagejaga öelnud töölepingu üles katseajal 24.06.2015. Kuna kohus on tuvastanud, et hageja töötas kostja juures kuni 24.06.2015. Seega on pooled käitunud peale nimetatud tähtaega viisil, millest võib järeldada, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel alates 24.06.2017. TLS § 79 alusel võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Eeltoodust loeb kohus pooltevahelise tööleping lõppenuks 24.06.2015 TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel.
29.Vastavalt Soome Vabariigi Tööaja seaduse (Työaikalaki 605/1996) §-le 37 on tööandja kohustatud pidama töötaja suhtes kirjalikku tööaja arvestust. Kohtule on esitatud tunnilehed (TVK tl 7-8), millelt nähtub, et hageja on perioodil 15.06.2015 kuni 24.06.2015 teinud tööd kokku 55 tundi ning tükitööd 104 euro eest (52 eurot + 52 eurot). Kostja ei ole kohtule esitatud tööaja arvestusele vastu vaielnud. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et kostja on hagejale töötasu välja maksnud. Tulenevalt eelnevast kuulub hageja töötasu nõue rahuldamisele summas 819 eurot (bruto) (55 tundi x 13 eurot (bruto) + tükitöö 104 eurot).
30.30.05.2016 täpsustatud hagi kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista viivis töötasu summas 819 eurot maksmisega viivitamise eest võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud määras, alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub viivise välja mõista alates töölepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.t alates 25.06.2015. Kostja ei ole hageja viivise nõude õiguslikule alusele ja viivise suurusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 alusel - kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Töötasult väljamõistetava viivise arvestus on alljärgnev: Võlaperiood % % päevas Summa päevas aastas 25.06.2015 - 30.06.2015 8,05 0,022055 0,180629 01.07.2015 - 31.12.2015 8,05 0,022055 0,180629 01.01.2016 - 30.06.2016 8,05 0,021995 0,180135 01.07.2016 - 31.12.2016
0,021858 0,179016 01.01.2017 - 30.06.2017
0,021918 0,179507 01.07.2017 - 28.08.2017
0,021918 0,179507 Kokku
Perioodis päevi
Perioodi summa (eurodes) 1,083774 33,235736 32,78457 32,938944 32,490767 10,590913 143,12 eurot
Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtuotsuse tegemise seisuga välja mõista viivisena 143,12 eurot ja edasi viivis juhindudes TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni.
31.Poolte vahel 15.06.2015 sõlmitud töölepingu kohaselt maksab tööandja hagejale tööriistade kasutamise eest tasu 1,68 eurot tööpäevas. Ka vastavalt ehitusvaldkonna kollektiivlepingule makstakse puusepale oma põhitööriistade kasutamise eest hüvitist 1,68 eurot. Tööandja ei ole hageja väitele, et viimane kasutas töö tegemisel oma isiklikke tööriistu vastu vaielnud. Arvestades, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja töötas kostja juures perioodil 15.06.2016 kuni 24.06.2015, s.t kokku kaheksa tööpäeva, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis isiklike tööriistade kasutamise eest 13,44 eurot (8 päeva x 1,68 eurot).
32.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esitatud hagi ning tuvastab, et hageja ja kostja vahel oli ajavahemikul 15.06.2015-24.06.2015 töölepinguline suhe; loeb pooltevahelise tööleping lõppenuks 24.06.2015 TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu 819 eurot (bruto), hüvitise isiklike tööriistade kasutamise eest 13,44 eurot ning viivise kohtuotsuse tegemise seisuga summas 143,12 eurot ja edasi töötasult summas 819 eurot (bruto) seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
33.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
34.Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
35.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.