Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 01.11.2007.a kell 14:00 Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-06-24614
Kohtuasi Menetlusosalised
MV hagi AS Svastu tööraamatu kätteandmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõudes Hageja – MV (ik xxx xxx) Kostja – AS S reg kood xxx asukoht xxx) Kostja esindaja – vandeadvokaat Allar Aru
Kohtuistungi toimumise aeg
10.10.2007.a.
Resolutsioon.
(kakskümmend kolm tuhat ükssada) krooni MV
Menetluskulude jaotus Asjas kohtukulud puuduvad. Jätta poolte kohtuvälised kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused. 13.09.2006.a hagiavalduse kohaselt on kostja pidanud kinni hageja tööraamatut. Hageja asus kostja juurde tööle objektijuhina 10.01.2005.a, põhipalgaga kuni 01.04.2005.a 6’000.- kr kuus., hiljem 8’000.- kr kuus. Tööleping tööandjaga lõppes 04.09.2005.a poolte kokkuleppel. Kostja oli hageja jaoks esmane põhikohaga tööandja, kes pidanuks vormistama ka tööraamatu. Töölepingu lõppemise järgselt on hageja korduvalt vestelnud VE ja raamatupidaja ME ning nõudnud tööraamatu väljastamist. Hagi esitamise seisuga ei ole hageja seda saanud. Põhjenduseks on hagejale öeldud, et tööraamat on unustatud tellida.
Hageja palub kostjalt välja mõista 93’500.- kr (iga viivitatud päeva eest viimaste palgal oldud kuue kuu keskmist päevapalka 250.- kr nõudes). 07.03.2007.a hagiavalduse täienduste kohaselt nõudis hageja korduvalt tööraamatu väljastamist, kuna oli ise korduvalt oma uuele tööandjale andnud üha uusi lubadusi tööraamatu toomise osas. Hageja suhted kostjaga olid head ning hagejal ei olnud alust arvata, et tema tööraamatu väljastamisest võib tekkida niivõrd suur takistus. Selgus, et kostja ei olnud hagejale vormistanud tema tööle asumisel tööraamatut. Hageja tuletas kostjale järjepidevalt ka suulistes telefonivestlustes meelde tööraamatu väljastamise taotlust. Hageja nõudmistele vastati, et tööraamatut ei olevat kuskilt saada. Hageja taotles tööraamatut e-kirjades 06.03.2006.a ja 08.09.2006.a. Viimases kirjas teatas hageja võimalikust kohtusse pöördumisest ja sellele vastati koheselt, et tööraamat on tellitud. Enne 06.11.2006.a e-kirja ei informeerinud kostja hagejat tööraamatu kättesaamisest. Nimetatud kiri oli esimene teadaanne hageja tööraamatu olemasolust. Lisaks on hageja telefoni teel helistanud hr VE ja nõudnud tööraamatu väljastamist 13.03.2006.a ning 31.08.2006.a. Tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument. Selle puudumisel AS M tööle asumisel 05.09.2005.a ei olnud hagejal võimalik kinnitada oma ütlusi varasemate töökogemuste osas. Oma kogemuste tõendamisel oleks hageja palk võinud olla 40% kõrgem, hageja nõuab palgavahet, mida AS M maksab kogemustega objektitehnikule võrreldes kogemusteta objektitehnikuga. Kahju tekkimise perioodiks on aeg, mille jooskul hagejale tööraamatut ei väljastatud ning hagejal ei olnud võimalik tööandjale kinnitada seniseid töökogemusi (04.09.2005.a töölepingu lõppemisest kuni 06.11.2006.a tööraamatu kättesaamise võimaluseni). Kostja ei saa tugineda vabandatavusele, kuna kostjal oli teada tööraamatu tellimise vajadus alates hageja tööle vormistamisest. 07.05.2007.a hagiavalduse täienduste kohaselt ei olnud hagejal võimalik tõendada M E tööle asudes oma senist töökogemust. Kostjaga sõlmitud tööleping sisaldab poolte kohta konfidentsiaalseid andmeid ning ei kuulu seega avaldamisele kolmandatele pooltele. Töölepingu p 6.3 kohaselt kohustub töötaja hoidma ametialaseid- , ärilisi – ja tootmisalaseid saladusi, eraldi loetletud „tööjoonised, töötehnoloogia ja lepingud”. Hageja ei saanud rikkuda konfidentsiaalsuskohustust. Merko Ehituse ja kostja näol on tegemist samal majandusalal tegutsevate ettevõtetega, seega soovis hageja hoida endise tööandja konfidentsiaalseid andmeid. Hageja ei nõudnud kostjalt vastava õiendi või iseloomustuse väljastamist, kuna pidas olulisemaks tööraamatu väljastamist ja selle alusel töökogemuse tõestamist. Eriti oluline oli tööraamatu väljastamine hagejale seetõttu, et kostja oli hageja esmane põhitöökohaga tööandja ning hagejal ei olnud tööraamatut. Kostja ei ole seni selgitanud, miks ta ei väljastanud hagejale tööraamatut tema nõudmisel. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja oma 31.01.2007.a vastuses leiab, et nõue ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole tõendanud, et tööraamatu väidetavast kinnipidamisest on talle tekkinud kahju. Hageja on esitanud oma nõude vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja teavitas hagejat tema tööraamatu olemasolust ja võimalusest sellele järele tulla 11.09.2006.a ehk veel enne hagi esitamist. Hageja tuli tööraamatule järele kaks kuud hiljem. Hageja käitumine viitab sellele, et tegelikult ei olnud tööraamat hagejale vajalik ja tema ainsaks eesmärgiks oli kahjunõude esitamine kostjale. Kostja 12.04.2007.a täiendavate vastuväidete kohaselt oleks hageja saanud vajaduse korral oma varasemat töökogemust tõendada ka muude vahenditega kui tööraamat, sh varem sõlmitud töölepingu, varasema tööandja vastava õiendi ja/või iseloomustuse esitamisega. Hageja ei
nõudnud kostjalt vastava õiendi või iseloomustuse esitamist. Kuna hageja oleks vajaduse korral oma töökogemust saanud tõendada ka muude vahenditega kui tööraamat, sh töölepingu, tööandja õiendi ja/või iseloomustuse esitamisega, on hageja väited paljasõnalised ja alusetud. Merko Ehituse kinnitus ei sisalda sõnagi tööraamatust kui dokumendist, mida Merko Ehitus arvestaks töötaja tööle vormistamisel tema eelnevatele kogemustele hinnangu andmisel. Kinnitus ei tõenda, et hageja palk oleks 40% kõrgem olnud ja vastava kinnituse põhjal ei ole võimalik järeldada, et tööraamatu korral oleks hageja palk olnud 40% kõrgem. Kostja 05.07.2007.a täiendavate vastuväidete kohaselt puudub hageja ja kostja vahel konfidentsiaalsuskohustus pärast töölepingu lõpetamist, kuna hageja ja kostja ei ole sõlminud TLS § 50 p-s 6 nimetatud kokkulepet ja kostja ei ole maksnud ka hagejale eritasu või andnud muud hüvitust. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, uurinud poolte poolt esiletoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et poolte vahel sõlmiti 10.01.2005.a tööleping, mis lõpetati 04.09.2005.a poolte kokkuleppel. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei vormistanud hagejale tööraamatut ei hageja töötamise ajal ega ka tema lahkumisel. Pooltevaheline vaidlus taandub küsimusele, kas hagejal on tekkinud kahju sellest, et tööandja tööraamatut ei vormistanud ega väljastanud. Samuti on vaidluse all küsimus, millal hagejat teavitati tööraamatu olemasolust kostja poolt. Kuivõrd tööleping on kestvusleping, kuulub kohaldamisele vaidluse lahendamisel lisaks töölepinguseadusele (TLS) ka võlaõigusseadus (VÕS) (VÕSRakS § 12 lg-s 1 sätestatu alusel). Hageja on väitnud, et kui kostja oleks hagejale tööraamatu väljastanud hagejaga töölepingu lõpetamisel, oleks hageja saanud 30-40 % kõrgemat palka. Hageja nõue on käsitletav saamatajäänud tuluna (VÕS § 128 lg 4). Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud kahjusumma arvestust kui sellist (tl 37), mille kohaselt hageja põhipalk oli uue tööandja juures 04.09.2005.a kuni detsembri lõpuni 2005.a 8’000.- krooni ja alates jaanuarist 2006.a kuni oktoobrini (kaasa arvatud) 10’000.- krooni. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt esile toodud asjaolule, et hageja informeeris korduvalt tööandjat tööraamatu väljastamise vajadusest. Asjaolu, et hageja teavitas kostjat e-kirjadega tööraamatu saamise soovist on tõendatud e-kirjaga (tl 33), mille lõpus hageja on lisanud fraasi „NB! Ja ära unusta mu tööraamatut”, mille peale kostja töötaja A.S on 07.03.2006.a vastanud, et „hetkel pole M veel tööraamatuid kuskilt saanud (neid ei müüdagi igas poes)/.../”. Samuti tõendab nimetatut hageja 08.09.2006.a e-kiri (tl 35), milles hageja teatab, et pole saanud tööraamatut ja plaanib pöörduda kohtusse hüvitise saamiseks ning kostja töötaja vastab 08.09.2006.a, et hageja tööraamat on tellitud. S E AS e-kiri (tl 26), koos hageja vastusega (tl 36) ja kostja veelkordse vastusega (tl 54-55) ei tõenda hageja varasemat informeerimist tööraamatu olemasolust, kuigi selles kasutatakse formuleeringut „ootame sind endiselt tööraamatule järgi tulemisele”. Kostja sekretäri A.K seletuskiri 25.01.2007.a, mille kohaselt hagejale sai helistatud 11.septembril ja teavitatud sellest, et tema tööraamat on kostja kontoris, ei ole usaldusväärne tõend tööraamatu olemasolust teavitamise kohta 11.septembril 2006.a. Kostja töötaja on oma 09.11.2007.a e-kirjas teatanud, „minu teada sai sellest sind küll informeeritud”, kuid jätnud täpsustamata, kes ja millisel viisil seda tegi. Hageja on vaielnud vastu asjaolule, et kostja teavitas hagejat 11.septembril tööraamatu olemasolust. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendatud on asjaolu, et hageja sai
tööraamatu kättesaamise võimalusest teada esmakordselt 06.11.2006.a. Vastutusest vabastamise alusena võivad kõne alla tulla rikkumise vabandatavus, süü puudumine või kokkuleppeline vastutusest vabastamine (vastavalt VÕS § 103, § 104 ja § 106). VÕS regulatsioon tugineb vabandatavusele ehk nn garantiivastuse kontseptsioonile, kus peamise vastutusest vabastamise alusena on ette nähtud vääramatu jõud (VÕS § 103 lg 2). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks teha järelduse, et rikkumine oli vabandatav. Kostja ei ole esile toonud usutavaid põhjendusi, miks tööraamatut kostjale tema korduvatest nõudmistest hoolimata ei väljastatud. Kostja väide, et hageja võis tõendada oma töösuhet nii töölepinguga (mis oli hagejal olemas) kui ka iseloomustuse või muu kostja koostatud dokumendiga (mida hageja kostjalt ei taotlenud), viitavad asjaolule, et kostja vaidlustab hageja kahjunõude, kuna see ei olnud talle ühest küljest ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja teisalt aitas hageja kahju tekkimisele kaasa (§ 139 lg 1). On õige, et tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument (TLS § 20 lg 1). Tööraamat on see dokument, millest järgmine tööandja saab välja lugeda nii staaži kui ka aluse, millisel eelmise tööandjaga tööleping lõpetati. Samuti ei saa olla hagejale etteheidetav asjaolu, et ta taotles tööraamatu väljastamist olukorras, kus uus tööandja seda oma käsutusse saada või näha soovis. Kahju tekkimise võimalus ei tohi olla nii kauge, et sellega ei saa elukogemuse kohaselt mõistlikult arvestada ehk kahju tekkimise võimalus ei tohi olla täiesti ebatõenäoline. Asjaolu, et uus tööandja hindab tööle vormistamisel uue töötaja eelnevaid töökogemusi samas valdkonnas ning suuremate töökogemustega objektitehnikute palgatase on kõrgem kogemusteta töötaja omast peaks olema kostjale kui AS-ga M E samas tegevusvaldkonnas tegutsevale isikule mõistetav ja üldteada. Asjaolu, et töötaja tööraamatut vajab ja selle puudumisel võib talle tekkida saamata jäänud tulu, kuna ta ei suuda oma eelnevat tööstaaži tõendada, pidi kostjale olema ettenähtav vähemalt siis kui hagejaga tööleping oli lõpetatud ja hageja oli tööraamatut korduvalt nõudnud. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p-ga 6.3 loeb kohus tõendatuks, et töötaja kohustus hoidma „ametialaseid-, ärilisi- ja tootmisalaseid saladusi, tööjoonised, töödetehnoloogia ja lepingud.” Hageja selgituste kohaselt sai ta sellest aru nii, et ta ei tohi ka oma töölepingut uuele tööandjale näidata. Säte ei võimalda ilma juriidiliste teadmisteta mõistlikul inimesel, kes tegutseb heas usus ka peale lepingu lõpetamist, teha järeldust, et ta võis töösuhte lõpetamise järgselt kostjaga töösuhte tõttu talle teatavaks saanud informatsiooni kostja konkurendile avaldada. Tulenevalt nimetatud töölepingu sättest pidi kostja ette nägema, et hageja ei kasuta töölepingut oma staaži tõendamiseks. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tööraamatu saamine on mingil põhjusel raskendatud tegevus. On mõistlik eeldada, et tööraamat õnnestub isikul hankida kaubandusvõrgust vähemalt nädala jooksul. Kohus on seisukohal, et kostja poolt tööraamatu mittevormistamisega tekitas kostja hagejale kahju raske hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 4), mistõttu ei ole vajalik, et kostja näinuks tööraamatu mittevormistamisest tingitud kahju ette juba lepingu sõlmimisel. Kohus nõustub kostjaga osas, et tööraamatu mittesaamisel oleks hageja võinud taotleda kostjalt iseloomustuse või mõnes muus vormis dokumendi väljastamist, milles oleks saanud tõendada hageja tööstaaži. Kohus leiab, et hageja oleks võinud kostjale vähemalt selgitada, miks ta tööraamatut vajab ja et tööraamatu ettenäitamisel uuele tööandjale saab ta tõendada oma staaži ning tal on võimalik saada kõrgemat palka. Hageja kinnitas ka kohtuistungil, et ta nimetatut kostjale ei selgitanud, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Nimetatust tulenevalt teeb kohus
järelduse, et kahju tekkis osaliselt hagejast tingitud asjaoludel ja hindab, et asjaolud soodustasid kahju tekkimist 50 % ulatuses. Nimetatud osas tuleb kahjuhüvitist vähendada. Edasi hindab kohus, kui suur on hageja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 4). AS M E Elamuehitusdivisjoni direktori T.K Harju maakohtule esitamiseks koostatud tõendiga (tl 38) loeb kohus tõendatuks, et M E tööle vormistamisel on samas valdkonnas suuremate töökogemustega objektitehnikute palgatase 30-40% kõrgem kogemusteta töötaja omast. Nimetatust saab teha järelduse, et hageja oleks saanud 30-40% kõrgemat palka, kui ta oleks saanud esitada tööraamatu staaži tõendamiseks. Keskmine protsent on nimetatud tõendist tulenevalt 35%. Kahjusumma arvestustes on hageja lähtunud 40%-lisest palgavahest, mistõttu seda tuleb korrigeerida. Arvutuskäik on järgmine: nõutava perioodi jooksul teenis hageja brutopalgana 132’000.- krooni. 35% nimetatust on 46’200.- kr. Kuivõrd kohus leiab, et kahjuhüvitist tuleb vähendada 50 % ulatuses, on hageja õigustatud saama kostjalt saamata jäänud tulu 23’100.- krooni (VÕS § 101 lg 1 p 3). Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei kjaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Käesolevas asjas ei pea pooled tasuma riigilõivu ja muid kohtukulusid. Kohus leiab, et poolte kohtuvälised kulud tuleb jätta poolte endi kanda.
Ele Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.