Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-05-15014/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 26.10.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1830

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Merimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2007. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-15014

Tsiviilasi

AS-i Haljas hagi Marat Mamutovi vastu õiguse tunnustamiseks lõpetada tööleping TLS § 86 p. 6 ja p. 7, § 103 lg. 2 ja § 104 ning ITLS § 2 p. 1 ja 2 ning § 3 p. 4 alusel ning tunnistada AS-i Haljas õigust mitte maksta Marat Mamutovile hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 3894, 60 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. mai 2007. a. tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Haljas apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant AS Haljas (registrikood xxxxxxxx, asukoht x), seaduslik esindaja Ain Roosma

Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Mare

Vastustaja Marat Mamutov (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 29. mai 2007. a. otsus AS-i Haljas hagis Marat Mamutovi vastu õiguse tunnustamiseks lõpetada tööleping TLS § 86 punktide 6 ja 7, § 103 lg. 2 ja § 104 ning ITLS § 2 punktide 1 ja 2 ning § 3 punkti 4 alusel ning tunnistada AS-i Haljas õigust mitte maksta Marat Mamutovile hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 3894, 60 krooni.

2.Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Sarnased lahendid

Tööõigus

8.aprillil 2005. a. kostjaga sõlmitud töölepingu TLS § 86 punktide 6 ja 7, § 103 lg. 2, § 104 ning ITLS § 2 punktide 1 ja 2 ning § 3 punkti 4 alusel. Kostja esitas 6. mail 2005. a. Harjumaa ja Tallinna Töövaidluskomisjonile avalduse, milles vaidlustas temaga töölepingu lõpetamise osundatud alustel ning palus esitatud avalduses välja mõista tööandjalt 90 töötunni eest tasu 2005. a. jaanuaris ja veebruaris tehtud ületundide eest, samuti hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon tunnistas oma 7. juuni 2005. a. otsusega töölepingu lõpetamise Marat Mamutoviga TLS § 86 punktide 6 ja 7 alusel ebaseaduslikuks ning luges töölepingu lõppenuks TLS § 79 alusel 14. aprillist 2005. a., kuna Marat Mamutov oli asunud teise tööandja juurde tööle alates 15. aprillist 2005. a. Töövaidluskomisjon mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvituse töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TLS § 117 lg. 2 alusel kahe nädala keskmise palga ulatuses summas 3894, 60 krooni, millest kuuluvad tasumisele riiklikud maksud, ning jättis rahuldamata kostja nõude tasu saamiseks 90 tunni ületunnitöö eest. Kostjaga töölepingu lõpetamine oli põhjendatud ja õige ning sellest tulenevalt ei pea hageja kostjale tasuma hüvitist TLS § 117 lg. 2 alusel. Kostja poolt oma töökaaslase suhtes füüsilise vägivalla tarvitamine töökohal ja tööajal on oma olemuselt kuriteotunnustega tegu, millest tulenevalt oli tööandja õigustatud töötajaga töölepingu lõpetama nii töökohustuste rikkumise kui ka usalduse kaotamise tõttu. Hageja ei vaidlusta töövaidluskomisjoni otsuse seda osa, millega jäeti rahuldamata kostja avaldus ületunnitöö eest tasu saamiseks. Kostja vastuväited Kostjale toimetati hagimaterjal ja kohtukutse kätte avalikult, kuid kostja ei ole hagile vastanud. Esimese astme kohtu tagaseljaotsus 29. mai 2007. a. tagaseljaotsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Kohus tunnistas ebaseaduslikuks AS-i Haljas poolt Marat Mamutoviga töölepingu lõpetamise TLS § 86 punktide 6 ja 7 alusel ning luges töölepingu lõppenuks TLS § 79 alusel 14. aprillist 2005. a. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TLS § 117 lg. 2 alusel kahe nädala keskmise palga ulatuses summas 3894, 60 krooni. Kohus jättis rahuldamata Marat Mamutovi hagi AS-i Haljas vastu 90 töötunni eest ületunnitöö tasu väljamõistmiseks. Otsuse kohaselt ei ilmunud kostja kohtuistungile ja hageja taotles hagi rahuldava tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse tegemine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt põhjendatud: kohtukutse tuleb kostjale lugeda kättetoimetatuks, kohtusse kostja ilmunud ei ole ja seaduslikust takistusest, mis teeks kohtusse ilmumise võimatuks, ta kohut

teavitanud ei ole. Kohtukutses on kostjat hoiatatud, et hageja taotlusel võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja kohtusse ei ilmu. TsMS § 413 lg. 1 kolmanda lause alusel tuleb hagi jätta tagaseljaotsusega rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud. Nii töövaidluskomisjoni toimikus olevatest dokumentaalsetest tõenditest kui ka hagiavalduse lisadena kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et tööleping lõpetati AS-i Haljas poolt Marat Mamutoviga põhjusel, et tema ja A. N vahel tekkis isiklikul pinnal konflikt, mille käigus M. Mamutov lõi oma töökaaslast rusikaga näkku, s. o. tarvitas tema suhtes füüsilist vägivalda. Et kõik tõendid kinnitavad, et kostja poolt rusikaga löömine toimus küll töö ajal ja töökohas, kuid mitte avatud tööruumides, vaid laos ja üksnes konfliktis osalejate juuresolekul, ei olnud tööandja õigustatud lõpetama kostjaga töölepingut TLS § 86 punktide 6 ja 7 alusel. Seega on hagi kostja vastu õiguslikult põhjendamatu. Arvestades töövaidluste lahendamise eripära kuni 1. jaanuarini 2006. a., kus hagejaks kohtus oli töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise tulemusega mittenõustunud tööandja (ITLS § 24 lg. 1) ja tööandja hagi esitamise tõttu töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud (ITLS § 25 lg. 1), on põhjendatud tööandja hagi rahuldamata jätmise korral lahendada kohtuotsusega töötaja töövaidluskomisjoni esitatud nõuded ja mõista töötajale kohtuotsuse resolutsioonis välja saadaolev summa vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele olenemata sellest, et töötaja sellekohast (vastu)hagi kohtusse ei esitanud. Kuna töövaidluskomisjon jättis oma otsusega rahuldamata töötaja avalduse 90 ületunnitöö eest tasu saamiseks ja töötaja seda hagi esitamisega kohtusse ei vaidlustanud, tuleb tagaseljaotsusega töötaja nõue ületunnitöö eest tasu saamiseks samuti rahuldamata jätta. Kuni 31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel tuleb hageja kohtukulud hagi rahuldamata jätmisel jätta hageja enda kanda. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas tühistada ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus leidis, et kuna kostja poolt rusikaga löömine toimus küll töö ajal ja töökohas, kuid mitte avatud tööruumides, vaid laos ja üksnes konfliktis osalejate juuresolekul, ei olnud tööandja õigustatud lõpetama kostjaga töölepingut TLS § 86 punktide 6 ja 7 alusel. Vaidlus ja tüli said alguse juba müügisaalis, s. o. klientide juuresolekul (A. N seletuskiri). Apellant leiab, et juba pelgalt töötajate omavaheliste arusaamatuste kõvahäälne lahendamine vähendab äripartnerite ja klientide usaldust ettevõtte vastu. Poolte vahel ei ole olnud vaidlust selles, et vastustaja pani teo toime tööajal ja töökohal, s. o. ajal, mil tööandja juures viibisid kliendid ja äripartnerid. Kohus ei ole selgitanud, millise tõendi alusel ta otsustas, et tegemist on suletud tööruumiga, s. o. ruumiga, millele puudub klientidel ligipääs. Ettevõtte laoruumides viibivad tihti ettevõtte kliendid ja äripartnerid. Laoruumid on pidevalt avatud, kuna toimub pealelaadimine autodele. Seega on ekslik kohtu järeldus, et rusikaga löömine ei toimunud avatud ruumides. TLS § 86 p. 6 sätestab, et töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel võib tööandja lõpetada nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist. TLS § 103 lg. 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. TLS § 48 lg. l punktides l, 2. ja 4 sätestatu järgi oli vastustaja kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi, töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid ning olema viisakas. Kostja seda ei olnud: ei töölepingus ega muus dokumendis olnud sätestatud, et vastustajal on õigus tekitada teistele isikutele tervisekahjustusi. Vastavalt TLS § 50 punktile 4 oli vastustaja kohustatud hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara. Tervisekahjustuse tõttu viidi A. N töökohalt ja töö ajal haiglasse, mille tagajärjel ei saanud ta täita oma töökohustusi. Järelikult rikkus vastustaja TLS § 50 punktis 4 sätestatut, seda enam, et tegu on jämeda ning jõhkra ja lubamatu teoga. Vastustaja on põhjustanud ettevõtte klientide usaldamatuse tööandja vastu, valjuhäälse tüli tõttu, mis tipnes kaklusega, on vastustaja rikkunud ka jämedalt töökohustusi. On ilmselge, et kui tööandja tarbijad ja kliendid astuvad töö ajal maineka firma müügisaali või lattu ja näevad seal

käsikähmlust töötajate vahel, mille tagajärjel läheb ühel töötajal ninaluu katki ja jookseb verd, samuti kuulevad ebatsensuurseid väljendeid, siis tekitab see jõhker pilt tarbijatel, klientidel või äripartneritel ebameeldivaid tundeid ning järelikult ei tule need kliendid ja tarbijad tagasi tööandja müügisaali või lattu, vaid lähevad juba teise ettevõtja juurde. Sellest võib tekkida tööandjale ka otsene materiaalne kahju saamata jäänud tulu näol. Ka tuleb arvestada asjaolu, et hulgikaubandusega tegelevate firmade arv on väike ning juhtunust sai teada palju teisi firmasid, mis ei soodusta apellandi maine tõstmist, vaid vastupidi, alandab seda. Seega on tõendatud, et töölepingu lõpetamine oli igati põhjendatud ja vajalik. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlust lahendades rikkus maakohus menetlusõiguse normi määral, mis vastavalt TsMS § 657 lõikele 2 toob kaasa tagaseljaotsuse tühistamise ja tsiviilasja esimese astme kohtule läbivaatamiseks saatmise. Maakohus tegi tagaseljaotsuse hageja taotluse alusel kostja kohtuistungilt puudumise tõttu. TsMS § 413 lg. 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Osundatud paragrahvist nähtub, et selle üle otsustamisel, kas kostja kohtuistungilt puudumisel tehtava tagaseljaotsusega on võimalik hagi rahuldada või tuleb see jätta rahuldamata, ei hinnata tõendeid: hageja esitatud faktilised väited loetakse sel juhul kostja poolt omaksvõetuks. Seega lähtutakse eeldusest, et hageja poolt hagi alusena esiletoodud asjaolud vastavad tegelikkusele. Kaalumisele tuleb vaid hagi õiguslik põhjendatus, seega see, kas hagi aluseks olevad faktilised asjaolud vastavad kohaldamisele kuuluva õigusnormi abstraktse koosseisu elementidele selliselt, et annavad aluse hagi rahuldamiseks, seega, kas nõudele materiaalõigusliku aluse andva õigusnormi kohaldamise eeldused on täidetud. Maakohtu järeldused seevastu põhinevad faktilistel asjaoludel, mille kohus tuvastas esitatud tõendite alusel. Kohus ei käsitlenud hagi alusena esiletoodud asjaolude vastavust TLS § 86 punktide 6 ja 7 kohaldamise eeldustele. Tagaseljaotsust ei ole seega tehtud seaduse nõuete kohaselt ja see ei ole õige. TsMS § 657 lg. 2 kohaselt juhul, kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium leiab, et eespooltoodust tulenevalt ei ole maakohus tagaseljaotsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja kuna tegemist on tagaseljaotsusega, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg. 1 p. 5).