Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-05-15014 lõpetada tööleping kostjaga TLS § 86 p 6 ja p 7, § 103 lg 2 ja § 104 ning ITLS § 2 p 1 ja 2 ning § 3 p 4 alusel ning tunnistada hageja õigust mitte maksta kostjale hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 3894,60 krooni. Tööandja ega töötaja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse seda osa, millega jäeti rahuldamata MMi avaldus ületunnitöö eest tasu saamiseks. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et kostjaga töölepingu lõpetamine oli põhjendatud ja õige ning sellest tulenevalt ei pea ta kostjale tasuma hüvitist TLS § 117 lg 2 alusel. Hageja on seisukohal, et kostja poolt oma töökaaslase suhtes füüsilise vägivalla tarvitamine töökohal ja tööajal on oma olemuselt kuriteotunnustega tegu, millest tulenevalt oli tööandja õigustatud temaga töölepingu lõpetamata nii töökohustuste rikkumise kui ka usalduse kaotamise tõttu. Kohtuistungil taotles hageja esindaja hagi rahuldamist. Kostja töödistsipliini rikkumine seisnes kaastöötajale müügisaalis näkku löömises. Müügisaalis läks vaidlus lahti ebatsensuursete sõnadega, edasi läksid kostja ja A. N kõrvalruumi, kus toimus intsident. Müügisaali uks oli lahti. Kaklemine iseenesest on selline rikkumine, mis peaks kaasa tooma avalikkuse hukkamõistu. Juhtum leidis aset müügisaalis, kus hageja kliendid kaupa tellivad. Kostja purustas A. N ninaluu. Hageja ei saa juhtunuga leppida - sellega, et kostja oma emotsioone vaos hoida ei suuda. Sarnaseid juhtumeid võib temaga ka tulevikus ette tulla. Kostja kahjustas klientide juuresolekul hageja mainet. Rikkumine oli jäme, raskeks tagajärjeks oli hageja maine rikkumine. Kakluse tagajärjel töö seisis. N oli töövõimetu , tööprotsess, sisekliima olid häiritud – see oli hageja jaoks raske tagajärg. Kostja seisukoht Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte avalikult teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 27.02.2007. Kostja kutsuti kohtuistungile 17.04.2008 Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega. Kostjat hoiatati, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus asja lahendada sisuliselt kostja kohalolekuta. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldustega, tõenditega ja ärakuulanud hageja esindaja kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja vabastas kostja töölt 08.04.2005 käskkirjaga nr 15 (lk 12) TLS § 86 p 6,7, § 103 lg 2, § 104 ja TDVS § 2 p 1,2, § 3 p 4 alusel alates 8.aprillist 2005. TLS § 86 p 6 ja p 7 võimaldavad tööandjal töölepingu lõpetada töötaja süülise käitumise tõttu. Alusteks on töökohustuste rikkumine (p 6) ja usalduse kaotus (p 7). Kuna nimetatud alustel töölepingu lõpetamine on ka distsiplinaarkaristuseks, peab tööandja järgima TDVS-s ettenähtud reegleid. Töökohustuste rikkumine võib tuleneda erinevatest õigusaktidest – TLS § 48 ja § 50, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Poolte vaheline tööleping (lk 14-17) sisaldab poolte muude kohustuste osas viidet TLS §-dele 48-53. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt on lepingu lõpetamine lubatud ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Jämedaks töökohustuse rikkumiseks tuleb hinnata selline rikkumine, millel olid või oleksid võinud olla rasked tagajärjed. Käskkirjas (lk 12-13) märgitu kohaselt tingis kostja töölt vabastamise tema käitumine, mille tagajärjel ta lõi katki kaastöötaja ninaluu. Kohale kutsuti kiirabi ja politsei. Käskkiri sisaldab

2-05-15014 juhtumi üksikasjalikku kirjeldust ja hageja järeldust, et kostjat tuleb karistada. Distsiplinaarkaristuseks määras hageja kostja töölt vabastamise. Seletuskirjas märgib kostja, et oli sunnitud Nikolajevi suhtes kasutama rahustavaid meetmeid, kuna viimane muutus agressiivseks pärast seda, kui kostja tegi talle märkuse tema käitumise kohta. Kostja märgib, et rahustav tegevus osutus ootamatult mitterahustavaks, ninaluu murdmine ei olnud ettekavatsetud ega kuulunud kostja rahustavate meetmete kavva. Laojuhataja seletuskirja kohaselt lõi kostja A. N käega näkku pärast seda kui viimane talle midagi kohatut ütles. N viidi haiglasse. N kirjutab oma seletuskirjas, et provotseeris kostjat, misjärel kostja lõi teda. Kostja ja N vaheline intsident algas hageja avalikus müügisaalis, kus viibisid ka hageja kaupa tellivad kliendid. Kostja rikkumised on kvalifitseeritavad TLS § 48 lg 1 p-de 2, 3 ja 4 ning § 50 p-de 4 ja 7 rikkumistena. Kostja teo tagajärjel oli AN töövõimetuslehel 16.03.-04.04.2005. Töövõimetuslehe põhjustas kostja tegevus 16.03.2005. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ta märgib, et tema tegevus ei toonud ettevõttele mingit kahju. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. AN töövõimetuse kestust, tuleb see lugeda hageja töö häirimiseks ja hagejas suhtes raskeks tagajärjeks. Märgitud põhjendustel loeb kohus kostja töölt vabastamise TLS § 86 p 6 alusel põhjendatuks. Kohus loeb põhjendatuks kostja töölt vabastamise ka usalduse kaotamise motiivil (TLS § 86 p 7, § 104). Kooskõlas TLS § 104 lõikega 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping paragrahvi 86 punktis 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib usalduse kaotuse tõttu töölepingu lõpetada, kui töötaja on 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Hageja on viidanud punktile 3. Kõik töökohustuste rikkumised, mis võivad põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja suhtes, peavad olema seotud tööandjale varalise kahju tekitamise või tema vara ohtu seadmisega (saamata jäänud tulu). Seda ka juhul kui on tegemist tarbijate ja klientide või äripartnerite usaldamatuse tekitamisega tööandja vastu. Tulenevalt Riigikohtu 21.04.2003 otsuses nr 3-2-1-46-03 märgitud seisukohast (p 10) ei pea tööandja tõendama, et usaldamatus on tekkinud. Töölepingu lõpetamiseks TLS § 104 lg 2 p 3 alusel piisab, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Hagejale varalise kahju tekitas kostja sellega, et AN oli kostja poolt tema ninaluu purustamise tagajärjel töövõimetu. Klientide usaldamatuse tekkimise võimaluse põhjustas nende poolt müügisaalis hageja kahe töötaja omavaheline intsident, mis lõppes kostja poolt AN löömisega. Märgitud põhjendustel leiab kohus, et töölepingu lõpetamine kostjaga TLS § 86 p 6 ja 7 alusel ei ole ebaseaduslik. Sellest tulenevalt puudub kostjal õigus TLS §-s 117 sätestatud hüvitisele. Kuna hagi esitati enne 01.01.2006 tuleb kohtukulude küsimus lahendada kuni selle ajani kehtinud TsMS alusel. TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb hageja kohtukulud jätta hageja enda kanda, kuna ta ei ole nende väljamõistmist taotlenud. Viidatud sätte alusel kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele vaid sellekohase taotluse alusel.

2-05-15014

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.