Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
22. august 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-17-1831
Tsiviilasi
Lea Uldrich kaebus kohtutäitur Kersti Vilbo 20.01.2017 otsuse peale täiteasjades 163/2016/144, 163/2016/145, 163/2016/146, 163/2016/147, 163/2016/148
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. märtsi 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lea Uldrichi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (avaldaja, sissenõudja): Lea Uldrich (isikukood XXX), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv; Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Kersti Vilbo
Menetlusosalised
vara, kohtutäitur ei teinud täitmisavalduse saamisel otsust täitmisavalduses võlgnikena märgitud isikute Kaja Vainu, Aivar Vainu, Moonika Rajamäe ja Lembit Otsa suhtes ning et kohtutäitur ei ole vastanud sissenõudja infopäringule sisuliselt.
Rahuldada määruskaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
kohustada kohtutäiturit viivitamata täitemenetlusega jätkama ning selleks tarvitusele võtma kõik seaduses sätestatud meetmed ja viisid (sobivad abinõud) täitemenetlustes avaldaja nõude kiiremaks rahuldamiseks ning jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja palus tuvastada kohtutäituri tegevusetuse õigusvastasus, mis seisneb selles, et:
Maakohus leidis, et kohtutäitur on ekslikult kohaldanud TMS § 205 ja on ilma seadusliku aluseta määranud võlgnikele otsuse vabatahtlikuks sundtäitmiseks 60 päeva. Tsiviilhagi rahuldamise osas tehtud kohtulahendi sundtäitmisel on kohaldatav TMS § 25 lg 1 sätestatud tähtaeg. Maakohtu hinnangul ei ole tähtsust täituri 15.12.2016 selgitustaotlusel kohtule ega Viru Maakohtu 19.01.2017 selgitusel, sest kohtu selgitused ei asenda kohtuotsuse resolutsiooni ega välista resolutsiooni täitmist. Maakohus ei ole pädev andma materiaalõiguslikku hinnangut kriminaalasjas 2-14-10049 tehtud otsuse resolutsioonile tsiviilhagi lahendamise osas otsuse tegemise ajal alaealiste L.O. ja K.V. vanemate arvelt otsuse sundtäitmise võimalikkuse kohta. Kriminaalasjas 09.09.2014 tehtud otsuse resolutsioonis ei ole toodud, et alaealiste täisealiseks saamisel vabanevad vanemad nende kohustuste täitmisest. Maakohtu arvates olukorras, kus kohus kohtutäituri otsuse tühistab, ei oma tähtsust täituri poolt kaebaja kirjadele vastamata jätmine. Kohtuotsuse täitmiseks ei ole kohtutäitur vastavalt TsMS § 52 lg 1 alaealiste seaduslike esindajate vara, sissetulekud ja sõidukit arestinud. Kuna ei ole välistatud sissenõudja nõuete rahuldamine ka alaealiste laste vanemate kui tsiviilkostjate varade arvelt, pidi täitur täiteasjade raames koostama akti ja arestima ka vanemate vara. Kuna maakohus rahuldas kaebuse osaliselt ja leidis, et täitur peab tegema täitetoiminguid ka tsiviilkostjate suhtes, siis puudub mõistlik põhjendus ja vajadus täiturit täitetoimingute jätkamiseks kohustamiseks.
4) sai avaldaja enda nõude ebaselgusest teada alles menetlust lõpetava lahendi kaudu, järelikult on tegemist igal juhul selgitamiskohustuse rikkumisega; 5) eksis maakohus oluliselt menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel nii tunnihinna põhjendatuse kui ka põhjendatud ajakulu tuvastamisel; 6) on väär maakohtu seisukoht, et kaebusest kuulus rahuldamisele vaid 50%. Arvestades kohtumääruse sisulisi põhjendusi, rahuldas maakohus kaebuse täies ulatuses. Seega pidi kohus jätma menetluskulud täies ulatuses kohtutäituri kanda.
Resolutsioonist ei nähtu, et vanemate vastutus lõppeks laste täisealiseks saamisega. Perekonnaseaduses sätestatud hooldusõiguse lõppemine § 116 lg 2 alusel ei tähenda, et ka vastutus alaealise poolt toime pandud delikti eest lõppeb.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.