Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

I. Kaebuse aluseks olevad asjaolud. asjaolud. Avaldaja V S esitas 24.05.2007 Viru Maakohtusse kaebuse kohtutäitur Kairi Laiõun’a 03.04.2007 otsuse peale täiteasjas nr 140/2004/1741. Kaebuse kohaselt palutakse tühistada nimetatud otsus tervikuna, s.o.- 1) tühistada kohtutäituri otsus sissenõude pööramise peatamiseks kinnisasjale ja määrata korteriomandi asukohaga xxxx sundenampakkumine 2) tühistada kohtutäituri arestimisele mittekuuluva summa suurendamise

avaldus ja kanda kohtutäituri arvele SEB Ühispangas avatud võlgniku pangakontolt 130.65 krooni võlgnevuse katteks; 3) vabastada aresti alt võlgniku pangakonto SEB Eesti Ühispangas, ning 4) vähendada võlanõude jäägi suurust 9000 krooni võrra. Kaebuse aluseks olevad asjaolud: 24.10.2000 on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus nr 140/2004/1741, mille alustamise aluseks on ts.asjas nr 2-581/99 Lääne-Viru Maakohtu 09.10.2000 kohtuotsus ja sissenõudja G S avaldus. 1) 16.11.2004 on sissenõudja avaldusel pööratud sissenõue võlgniku kinnisasjale asukohaga xxxx, kuid käesoleva ajani korterit sundenampakkumisele ei ole määratud. 2) 01.02.2005 on täitur arestinud võlgniku pangakonto SEB Eesti Ühispangas, millelt 09.03.2005 on kantud kohtutäituri kontole 1001.87 krooni. Võlgniku sissetulek oli väiksem arestimisele mittekuuluvast summast (veebruaris 2005 laekus 1922.90 krooni ja märtsis 2005 – 1776.95 krooni). Alates 30.04.2005 pangakontole jäänud summa 130.65 krooni on täituri poolt kasutamata vaatamata võlgniku taotlustele. 3) 20.06.2006 arestiti võlgniku töötasu summas 2012 krooni kuus, milline Viru Maakohtu määrusega ts.asjas nr.2-06-21379 tühistati põhjusel, et nõude rahuldamiseks on võlgniku vara juba piisavalt arestitud. 27.12.2006 pöördus võlgnik täituri poole kaebusega SEB Ühispangas konto arestist vabastamiseks, kuna arest piirab elatusraha maksmist, kuid kohtutäitur oma kirjas 05.01.2007 otsustas jätta kaebuse läbivaatamata ja väljastas pangale avalduse mittearestitava summa suurendamiseks, kuigi võlgnik seda kontot sissetulekute laekumiseks ei kasuta. Korduvate pöördumiste peale on kohtutäitur võlgnikule kirjalikult teatanud, et võlgnevuse jääk on vähendatud 4500 krooni võrra, kuigi tegelikult nõude jääki ei ole vähendatud. 16.04.2007 esitas võlgnik ülalnimetatud täitetoimingute tegemisest keeldumise peale täiturile kaebuse, mille kohtutäitur Kairi Laiõun oma otsusega 03.04.2007 jättis rahuldamata. Võlgnevuse jäägi vähendamise taotluse jättis täitur oma otsusega läbi vaatamata. Võlgnik sai täituri otsuse kätte 14.05.2007 ning esitas selle peale 24.05.2007 kaebuse Viru Maakohtule.

Kaebuses toodud põhjendused 1) Võlgnik leiab, et perioodil 2004-2005 on kohtutäitur Kairi Laiõun põhjusetult venitanud täitemenetluse läbiviimisega. Oma otsuses 03.04.2007 ei ole täitur ümber lükanud võlgniku esitatud põhjendeid tema õiguste ja huvide rikkumisest. 2004-2005 kehtinud Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 64`16 ei sisalda sätet ainult vara käsutamise piiramisega sissenõudja nõuet rahuldada - nõude rahuldamiseks on vaja vara müüa. Kinnistusraamatust nähtuvalt on võlgnik xxxx asuva korteri omanik, mistõttu kehtiva TMS § 140 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine nimetatud korterile võimalik. AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatu kannete õigsust. Korteri kuulumist võlgnikule kinnitavad veel järgmised asjaolud: Viru Maakohtu otsusega ts.asjas nr 2-05-2700 on korteriomandiga seonduvad varalised kohustused pandud üksnes võlgniku kanda; kohtutäitur on nimetatud korteri arestinud võlgnikule kuuluva varana ning xxxx üürimisest saadav tasu on arestitud sama kohtutäituri poolt 19.04.2007 võlgniku sissetulekuna täies ulatuses. Sissenõudja G S on ts.asjas nr 2-99-68 kinnitanud xxxx korteri kuulumist võlgnikule ja avaldanud, et ei taha, et võlgnik vabaneks korteri osas kommunaalteenuste tasumise kohustusest. Võlgnik leiab, et isegi juhul, kui vara on ühisomandis, siis vastavalt varem kehtinud TMS § 64`50 oli täituril võimalus müüa võlgnikule kuuluv mõtteline osa. Võlgnik on täitemenetluse venimisega pandud olukorda, kus ta peab tegema kulutusi korterile, mida ta ise elamiseks ei kasuta ja mille müümist ta soovib sissenõudja nõude rahuldamiseks.

Kehtinud TMS § 53 lg 3 kohaselt arvestatakse vara arestimise järjekorda määrates, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. TMS § 57 kohaselt määras arestitud vara müügi järjekorra võlgnik. 2) 01.02.2005 arestitud võlgniku pangakonto SEB Eesti Ühispangas tegi võlgnikul võimatuks elatisraha maksmise. Pangakontole jäänud summa 130.65 krooni on täituri poolt kasutamata, luues selles osas kunstliku elatisevõlgnevuse. Nimetatud summa kuulub ülekandmisele kohtutäituri ametialasele arvele. Võlgniku pangakonto kuulub aresti alt vabastamisele TMS § 53 lg 1 alusel, kuna tegemist ei ole kontoga, millele laekuvad võlgniku sissetulekud. 3) Võlgnik on esitanud täiturile kirjalikud tõendid - tsiviilasjast nr 2-99-68 kohtuistungi protokolli (14.02.2005 ja 22.02.2005) selle kohta, et sissenõudja kinnitusel sai ta võlgnikule kuuluva kallurauto SAZ-3507 635 RAI müügist elatisraha võlgnevuse katteks 9000 krooni sularahas kätte. Võlgnevust selles osas täituri poolt vähendatud ei ole. Võlgnik leiab, et täituri poolt võlgnevuse arvestamine üksnes sissenõudja suuliste avalduste alusel ei ole põhjendatud.

Kohtutäitur Kairi Laiõun`a vastus kaebusele: 1) Korter (kinnisasjana) asukohaga xxxx, ei ole arestitud TMS § 142 mõttes. Täitemenetluse osaliste abielu on lahutatud Lääne-Viru Maakohtu 09.10.2000 otsusega, korteriomandi registriosa on avatud 03.07.2000, s.o. abielu kestel. Ühisvara jagamine on kohtu menetluses. Keelumärge on seatud 10.11.2004 sel ajal kehtinud TMS § 64`22 alusel. Korteriomandi arestimist keelumärke seadmise ajal kehtinud TMS § 64-23 tähenduses ei toimunud. Kinnisasja arestimist reguleerisid TMS §§ 62`21 jj. Keelumärke seadmine ei ole samas tähenduses korteri arestimisega. 01.01.2006 jõustunud TMS § 14 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sissenõudja saab nõuda ainult nõude pööramist võlgniku osale ühisomandis. Seega, kehtiva täitemenetluse seadustiku sätete alusel ei ole ühisomandis olevat vara võimalik arestida enne vara jagamist, v.a juhul, kui abikaasa annab selleks nõusoleku. Kuna sundenampakkumise esemeks saab olla ainult arestitud kinnisasi, siis ei ole enampakkumise korraldamine võimalik. Kaebuse läbivaatamisel ka sissenõudja kinnitas, et ta ei ole nõus korteri arestimisega. 2) Konto vabastamist arestist reguleerib üldosas TMS § 49 ja TMS § 77 ning eriosas TMS § 115 lg

Samal istungil ta selgitas kaebuses esitatud taotlusi, täpsustas taotluste aluseks olevaid asjaolusid ja põhjendeid. Võlgnik leiab, et korterile sissenõude pööramises on täitemenetlus peatatud, kuna sissenõude pööramise algusest on möödunud juba 3-4 aastat. Kohtutäitur ei ole menetluse peatamise osas seisukohta võtnud, on vaid väitnud, et puudub sissenõudja avaldus sissenõude pööramiseks menetluse jätkamiseks. Kohtutäitur peab juhinduma kinnistusraamatu kannetest ning edasiste võlgnikule tekkivate kahjude ärahoidmiseks võlgnikule kuuluva korteri sundenampakkumisel müüma. Kuna Ühispangas arestitud arvele võlgniku sissetulekuid ei laeku, siis täituril ei olnud õigust sellel kontol arestimisele mittekuuluvat summat suurendada, vaid arve tuleb vabastada. Kohtutäitur ei ole läbi vaadanud võlgniku taotlust ühisvara jagamises veoauto müügist laekunud summa arvel võlgnevuse vähendamiseks 9000 krooni võrra. 05.03.2007 saadetud kirjas teatas täitur, et võlgnevust on vähendatud 4500 kr võrra sissenõudja ütluse alusel. Tegelikult summat ei vähendatud ja kaevatavas otsuses ei arvesta täitur enam kummagi summaga. Kohtutäitur jääb samal istungil kõigi vastuväidete juurde, mis on kohtule kirjalikult esitatud ning palub jätta tema otsus tühistamata ning nõude jäägi suuruse vähendamise osas jätta taotlus läbi vaatamata. Täitur selgitab veel, et kaebuse esitaja on välja toonud täiendavaid põhjendusi, mida varem ei esitanud. Nii on võlgnik märkinud täiendavaid kinnisasjale tehtud kulutusi, samuti käsitlenud keelumärkega seonduvaid toiminguid, kuid esialgses kaebuses oli ainult väide, et korter on arestitud. Täiendavalt on käsitletud arestimise menetluslikku järjekorda. Täitur leiab, et vaatamata kaebuse täiendustele, ei oleks see tema otsust muutnud. Korterile sissenõude pööramise menetlust ei ole peatatud. Korteri sundenampakkumine ei ole võimalik, korter ei ole arestitud, see kuulub ühisvarasse ning sissenõudja ei ole müümisega nõus. Vara saab arestist vabastada üksnes sissenõudja avalduse alusel. Arestimisele mittekuuluv summa on praegu miinimumpalk ja 1/3 miinimumpalgast ühe ülalpeetava kohta. Kohtutäituril ei ole seadusest tulenevat kohustust kontrollida isiku pangaarveid. Kogu võlgnevuse arvestust peetakse täitetoimikus sissenõudja suuliste või kirjalike avalduste alusel. Sissenõudja avaldas suuliselt veoauto müügist saadu arvel 4500 krooni võla katteks arvestamist ja hiljem oma seisukohta muutnud. 01.06.2005 on sissenõudja suuliselt teatanud võlgnevuse jäägi summas 14 558.33 krooni. Jääk on jätkuvalt endine. Sissenõude pööramiseks kõlbulik vara võlgnikul puudub. Asjast puudutatud isik G.S on kohtutäituri tegevusega nõus. Ta selgitab, et korterit ei saa panna sundmüüki, kuna tegemist on võlgnikuga abielu ajal soetatud ühisvaraga, mille jagamise vaidluses kohtus menetlus alles jätkub. Mis puutub autosse ja teistesse ühisvarasse puutunud asjadesse, siis nende müügist laekunud raha ei saa arvestada elatise võlgnevuse katteks. Elatise võlg on olemas käesoleva ajani. III. Maakohtu tuvastatud asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun on teinud 03.04.2007 otsuse täiteasjas nr 140/2004/1741. Kohtuistungil on kaebuse esitaja ja asjast puudutatud isikud nõustunud, et tegemist on kirjaveaga

ja tegelikult on otsuse tegemise kuupäevaks 03.05.2007. Nimetatud asjaolu ei piira asjaosaliste õigust kaebuse lahendamiseks. Täitetoimikust nr 140/2004/1741 nähtub, et 24.10.2000 on kohtutäitur Kairi Laiõun algatanud võlgniku suhtes täitemenetluse tsiviilasjas nr 2-581/99 Lääne-Viru Maakohtu 09.10.2000 kohtuotsuse ja sissenõudja G S avalduse alusel - väljamõistetud elatise osas võlgnevuse sissenõudmiseks. Kaevatud otsuse kohaselt jäeti rahuldamata V S nõue enampakkumise väljakuulutamiseks korteriomandi suhtes asukohaga xxxx; kontolt 130.65 krooni ülekandmise ja konto arestist vabastamise nõue ning läbi vaatamata jäeti nõue elatisraha võlgnevuse vähendamiseks summas 9000 krooni. Kohus, olles läbi vaadanud esitatud kaebuse ja sellele lisatud dokumendid, uurinud täituri poolt esitatud täitetoimiku materjale ning kuulanud ära nii kaebuse esitaja kui asjast puudutatud isikud, leiab, et kohtutäituri otsus 03.05.2007 on seaduslik ja põhjendatud ning sellele esitatud kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuses palutakse tühistada täituri otsus tervikuna, muu hulgas taotletakse kinnisasjale sissenõude pööramise menetluse peatamise tühistamist. Kohtus tuvastas, et täitetoimiku nr 140/2004/1741 materjalidest ei nähtu sissenõude pööramise menetluse peatamist, mistõttu esitatud taotlus peatamise tühistamiseks on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Kehtiva TMS § 46 alusel toimub täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel ning üksnes vasta-

vate seaduses sätestatud aluste olemasolul. TMS § 47 tulenevalt on peatamise otsustuse kohta tehtavaks lahendiks täituri määrus. Täiturile esitatud kaebuses 16.04.2007 ei ole V S menetluse peatamisele osundanud ega vastavat taotlust selle tühistamiseks esitanud, mistõttu täituril puudus ka võimalus ja vajadus nimetatud asjaolude osas seisukoha võtmiseks. Samuti leiab kohus, et kaebuses esitatud taotlus täituri otsuse tühistamiseks osas, millega täitur jättis rahuldamata võlgniku taotluse korteriomandi xxxx sundenampakkumisele määramiseks, ei ole põhjendatud.

Käeoleval ajal kinnisasjale sundenampakkumise läbiviimisel tuleb juhinduda kehtivast täitemenetluse seadustikus sätestatust. Kehtiva TMS § 150 lg 1 kohaselt on sundenampakkumise ese kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed, mille arestimine enampakkumise ajal kehtib. Võlgniku väited enampakkumisele kuuluva korteriomandi arestimisest ei ole tõendamist leidnud. Kinnistusraamatu registriosas nr 16690 on kolmandasse jakku 16.11.2004 tehtud kanne xxxx, korteriomandi suhtes on G S kasuks võõrandamise keelumärge. 10.11.2004 kinnistamisavalduse alusel. Täitetoimiku andmetel on vastava avalduse keelumärke seadmiseks esitanud kohtutäitur Kairi Laiõun. Korteriomandi arestimist seaduses sätestatud korras täitemenetluses ei ole toimunud. 2004.aastal kehtinud TMS § 64-21 kohaselt seisnes kinnisasja arestimine kinnisasja ja selle päraldiste üleskirjutamises, käsutamise keelamises ja nende üle valitsemise sisseseadmises. Kuigi täitetoimiku andmetel on täitur 2004.aastal teatanud võlgnikule korteriomandi arestimise vajadusest, ei olnud võlgniku puudumisel TMS § 64 -23 sätestatule vastav vara üleskirjutamine võimalik. Arestimise mittetoimumise on võlgnik kohtus omaks võtnud. Seega ei ole seaduse nõuetele vastavat kinnisasja arestimist käesoleva ajani toimunud. TMS § 64-22 alusel on täitur saatnud kinnistusametile vaid ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelamiseks. Kohus leiab ka, et kaebuses esitatud väide TMS § 140 alusel täituri kohustusest juhinduda üksnes kinnisasja omaniku kohta kinnistusraamatus tehtud kandest, ei ole põhjendatud. TMS § 140 lg 1 kohaselt võib küll sissenõudja nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse, kuid TMS § 14 lg 1 kohaselt on sisse-

nõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Antud täitemenetluses on sissenõudjaks võlgniku endine abikaasa G S , kes ei ole xxxx, asuva korteriomandi võõrandamiseks nõusolekut andnud. AÕS § 56 lg 1 sätestatud põhimõte kinnistusraamatu kannete õigsuse eeldamisest kehtib kolmandate isikute suhtes. Kohtutäituril on TMS § 26 kohaselt teabe nõudmise õigus ja TMS § 14 tulenevalt ka vastavate andmete kontrollimise kohustus. Kohtutäituri järeldused kinnisasja kuulumisest abielu ühisvara hulka vastavad kohtumenetluses tuvastatud ja võlgniku poolt omaksvõetud asjaoludele. PkS § 14 lg 1 tulenevalt loetakse abielu ajal soetatud vara abielu ühisvara hulka. Võlgniku ja sissenõudja abielu on lahutatud Lääne-Viru Maakohtu 09.10.2000 otsusega, vaidlusaluse korteriomandi kohta on registriosa avatud 03.07.2000, s.t. tegemist on abielu kestel omandatud varaga, mis kuni vara jagamiseni kuulub ühisvara hulka..

Ühisomandis olevale korterile sissenõude pööramise võimalus puudus ka 2004.aastal kehtinud TMS § 64-50 lg 1 alusel, kuna kehtiv vara arest puudus - vara keelumärke seadmine ei ole samas tähenduses vara arestimisega. Kohus leiab ka, et rahuldamisele ei kuulu kaebuses esitatud taotlused kohtutäituri avalduse tühistamiseks arestimisele mittekuuluva summa suurendamisest ja kohtutäituri arvele võlgniku pangakontolt 130.65 krooni võlgnevuse katteks kandmiseks, samuti võlgniku Ühispangas oleva arvelduskonto aresti alt vabastamiseks. Vastavaid asjaolusid on kohtutäituri poolt 03.05.2007 otsuses piisavalt käsitletud ning õiguslikult põhistatud. Võlgniku pangakontole laekuva arestimiseks kõlbuliku sissetuleku määramiseks tuleb kehtiva TMS § 115 sätestatut vaadelda koostoimes TMS § 130 ja järgnevates paragrahvides sätestatuga.

TMS § 115 lg 1 ja 2 tulenevalt võib sissenõude pöörata võlgniku kontole ning konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. AS SEB Eesti Ühispangas on võlgniku arvelduskonto arestitud 06.01.2005 kohtutäitur Kairi Laiõun`a koostatud arestimise akti alusel, arestimisele kuuluvaks summaks on märgitud 16 864.23 krooni. Arestimise aktis on märgitud arestimisele mittekuuluva summa suurus -. üks miinimumpalk (vastavalt TMS § 64.15 sätestatule). 05.01.2007 AS SEB Eesti Ühispank adresseeritud kirjas on kohtutäitur tulenevalt kehtiva TMS § 132 lg 2 palunud suurendada mittearestitavat summat ühe ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

TMS §-is 132 on sätestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust (TMS § 132 lg 1) ning kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus (TMS § 132 lg 2). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäituri poolt Ühispangale esitatud avaldus arestimisele mittekuuluva summa osas tugineb kehtivale seadusele ning ei kitsenda võlgniku õigusi. Kohtutäitur oma kirjas 05.03.2007 (vastuseks võlgniku kaebusele 25.02.2007) on ka selgitanud võlgnikule võimalust arestimisele mittekuuluva summa kandmiseks kohtutäituri ametialasele arvele krediidiasutusele vastava kirjaliku avalduse esitamisega või arvel oleva raha väljavõtmisega pangakontorist. Kohus leiab ka, et võlgniku väited kohtutäituril olevast kohustusest kõigi võlgniku poolt avatud pangakontode väljaselgitamiseks, ei ole põhjendatud. Kohtutäituril on küll õigus vastava teabe saamiseks krediidiasutustest, kuid mitte kohustus. Võlgnik ei ole ka tõendanud, et ta oleks kohtutäiturit teavitanud tema poolt teistes krediidiasutustes avatud pangaarvetest. Konto vabastamist arestist reguleerivad üldosas TMS § 49 ja 50, samuti TMS § 77 ning eriosas TMS § 115 lg 6. Kohtutäitur vabastab vara viivitamata aresti alt täitemenetluse lõpetamise korral. TMS § 50 lg

1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse otsusega. Seejuures võib eelnevalt ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. TMS § 77 kohaselt vabastab kohtutäitur vara arestist sissenõudja taotlusel ja võlgniku nõusolekul. TsMS § 115 lg 6 kohaselt vabastatakse isiku konto aresti alt arestimisakti täitmise järel. Samuti kohustub kohtutäitur esitama krediidiasutusele viivitamata konto arestist vabastamise korralduse, kui nõue rahuldatakse muul viisil. Käesolevas täitemenetluses ülalnimetatud alused konto arestist vabastamiseks puuduvad, võlgnevus on tasumata ning ka kaebuse läbivaatamisel ei andnud sissenõudja nõusolekut konto vabastamiseks arestist.

Kohus leiab ka, et kohtutäituri otsus 9000 krooniosas võlajäägi vähendamise taotluse läbivaatamata jätmiseks on põhjendatud. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid, mida kohtutäitur saaks arvestada täitmisel oleva elatisevõlgnevuse summa vähendamiseks. Teises tsiviilasjas toimunud kohtuistungi protokollist nähtub küll sissenõudja seletusest, et sissenõudja on lugenud ühisvarasse kuulunud veoauto müügist laekunud summa (9000 krooni) elatise maksmisel esineva võla katteks. Võlgnik ei ole taotletud summa 9000 krooni elatisevõla katteks laekumise kohta dokumente esitanud. TMS § 23 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Võlgnevuse arvestuse aluseks on olnud sissenõudja arvestus elatusrahade laekumisest ning arvestuse õigsust on täitur kontrollinud sissenõudja pangakonto laekumiste alusel.

TMS § 33 kohaselt märgitakse täitetoimikus ajalises järgnevuses täitetoimingud ja edastatud teated. Kohtus kontrollitud täitetoimiku andmetel on sissenõudja suuliselt kinnitanud poolte ühisvara müügist 2004.aasta lõpus saadud summa arvelt 4500 krooni arvestamist (veoauto müügist) nõude katteks, kuid 01.06.2005 sissekande kohaselt on sissenõudja asunud seisukohale, et võla jääk on endine. Ka kohtus leiab sissenõudja, et ühisvara jagamise vaidluses vara müügist laekunud summa ei kuulu mahaarvamisele elatisraha võlgnevusest. Poolte vahel võlgnevuse suuruse üle vaidluse olemasolul ei ole täituril õigust ühisvara jagamise vaidluses laekunud summat võla jäägi vähendamiseks arvesse võtta, mistõttu vaidluse lahendamiseni on täitur õigustatud ka vastava taotluse läbi vaatamata jätma.

TMS § 218 lg 3 kohaselt võivad kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 14. novembril 2007.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.