S Z hagi OÜ Kentmaris vastu saamatajäänud töötasu ja hüvitiste nõudes
Viimane kohtuistung
25.september 2007.a.
Menetlusosalised
Hageja: S Z (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: OÜ Kentmaris (RK xxx, aadress: xxx) Kostja esindajad: S S (juhatuse liige) T S (juhatuse liige)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S Z hagi OÜ Kentmaris vastu.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Kentmaris hageja S Z kasuks saamatajäänud lõpparve 11263, 64 krooni brutosummas ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga suuruses 8133,60 krooni brutosummas, so kokku 19397 (üheksateist tuhat kolmsada üheksakümmend seitse) krooni ja 24 senti brutosummas.
MENETLUSKULUD
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hageja palus 26.02.2007.a. töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tööandjalt välja mõista saamatajäänud jaanuarikuu palga 10560 krooni koos hüvitisega kasutamata puhkuse eest 4000 krooni, samuti lõpparve kinnipidamise eest keskmist palka 6100 krooni.
2.Hageja töötas kostja juures ehitustöölisena alates 27.03.2006.a. kuni töölepingu lõpetamiseni 02.02.2007.a. Töölepingu lõpetamisel hageja jaanuarikuu palka ja puhkuseraha ei saanud. Hageja kokkulepitud palk oli 60 krooni tunnis, palk pidi välja makstama kuni 20-ndaks kuupäevaks ülekandega hageja pangakontole.
II Menetlus töövaidluskomisjonis
3.Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses kostja tunnistas, et hageja sai lõpparve kätte hilinemisega. Kostja selgituste kohaselt maksti hagejale lõpparve summas 6800 krooni 03.03.2007.a., kuna firmal oli raske majanduslik olukord põhjusel, et hageja tegi tööd tellija objektil Lille 3 Jõhvis ebakvaliteetselt ja tellija ei tasunud õigeaegselt tööandja arveid. Hagejaga töölepingu lõpetamise ajal 02.02.2007.a. tööandjal seetõttu rahalisi vahendeid ei olnud. Töölepingu lõpetamisel hageja kinnitas, et tal tööandja vastu pretensioone ei ole. Tööandja leiab, et lõpparve maksmisega viivitamine oli vabandatav, kuna töö tulemus oli sõltuvuses hageja töö kvaliteedist. Tööandja esitas omapoolse arvestuse saamatajäänud palga ja lõpparve kohta.
4.Ida-Virumaa tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjoni 20. märtsi 2007.a otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt. Hageja tööandjalt OÜ Kentmaris mõisteti avaldaja S Z kasuks saamatajäänud töötasu 2007.a. jaanuari kuu eest brutosummas 7355 krooni ja kasutamata puhkuse eest rahaline hüvitis brutosummas 3908,64 krooni; kokku 11263,64 krooni; samuti hüvitis lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga suuruses, milline on tööandja arvestuse järgi 8133,60 krooni ( 406,68x20) brutosummas. Viivitamatule täitmisele kuulus otsus saamatajäänud palga osas brutosummas 7355 krooni.
5.Töövaidluskomisjon asus otsuses seisukohale, et töötajale väljaarvestatud ja väljamakstav palk peab olema tõendatud tööandja raamatupidamisdokumentidega. Vastavalt tööandja arvestusele oli töötajale 2007.a. jaanuarikuu palka arvestatud 14155 krooni brutosummas. 03.03.2007.a. kandis tööandja avaldaja pangakontole üle palgana vaid 6800 krooni. Avaldajale maksti 03.03.2007.a. välja küll tööandja poolt arvestatud lõpparve, kuid see oli väiksem, kui töölepingu järgi pidanuks olema. Et töötajal oli saamata osaliselt ka palk jaanuari kuu eest, on tegemist lõpparve osalise kinnipidamisega, mille eest kuulub töötajale väljamõistmisele töölepinguseaduse § 119 lg 2 järgi 1 kuu keskmine palk.
III Töövaidluse läbivaatamine hagimenetluses
6.Kostja esitas Viru Maakohtule 20.04.2007.a. avalduse töövaidlusasjade 02.-02/460-2007; 02.02/461-2007 ja 02-02/462-2007 läbivaatamiseks hagimenetluses. Kohtumäärusega 21.04.2007.a. eraldati S Z nõue OÜ Kentmaris vastu iseseisvasse menetlusse.
7.Kostja OÜ Kentmaris ei ole oma 12.06.2007.a. avalduse kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega nõus. Kostja kontrollis täiendavalt hageja poolt saadud tasusid ja jõudis järeldusele, et töötajale on rahalised vahendid välja makstud täielikult. Hagejale töötasu ja puhkuse tasu hilisem makse on tehtud seoses töötaja poolt tehtud praagiga Tali Ida AS objektil summas 36608 krooni ja YIT Ehitus objektil 64875 krooni ulatuses. Kostja hinnangul on hilisem väljamaksmine vastavalt Riigikohtu 08.01.2001.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-155-00 vabandatav (tl 11).
2(2)
8.Hageja leidis oma 09.07.2007.a. vastuses kostja avaldusele, et töövaidluskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud (tl 26).
IV Kohtuistungid
9.Hageja palus 21.08.2007.a. kohtuistungil hagi rahuldada vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esindaja leidis, et on hagejale tegelikult raha välja maksnud, seda isegi üle 2000 krooni rohkem kui ette nähtud. Lõpparve väljamaksmisega hilinemine on kostja arvates vabandatav, kuna hageja tegi praaki ja tema töö eest tööandjale tellijalt raha ei laekunud.
10.Kohtuistungil 25.09.2007.a. kostja esindajad seletasid, et hagejaga oli suuline kokkulepe, et raha makstakse talle kohe, kui see tööandjale laekub. Hagejale on tööandja eksituse tõttu tegelikult enam makstud 2886 krooni. Hagejale maksti puhkusetasu 2006.a. novembris-detsembris, lõpparves maksti ülejäänud puhkusetasu.
V Kohtu põhjendused
11.Kohus, hinnanud hageja avaldust ja kostja vastust ning Ida-Viru Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjoni 20.03.2007.a. otsust töövaidlusasjas nr 9.02-02/462-2007, poolte esitatud dokumentaalseid tõendeid ja töövaidluskomisjoni materjale ning poolte seletusi kohtuistungil, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja töötas kostja juures ehitustöölisena alates 27.03.2006.a. kuni 02.02.2007.a. Töölepingu lõpetamise päeval sai töötaja kätte tööraamatu, kuid lõpparvet ei saanud. 03.03.2007.a. kandis kostja hageja pangaarvele üle 6800 krooni.
13.Töövaidluskomisjoni toimikus 9.02.-02/462 (TVK) asuva hageja ja kostja vahelise töölepingu 27.03.2007.a. kohaselt oli töötaja tunnitasu alates 01.06.2006.a. 60 krooni tunnis. Puhkusetasu arvestuse kohaselt oli töötaja keskmine päevapalk 406,68 krooni, millest tulenevalt kasutamata puhkuse hüvitiseks 23,3 päeva eest on 9475,64 krooni (406,68 x 23,3). Töötajale oli välja makstud saamata jäänud puhkuse hüvitist 5567 krooni, tasumata 3908,64 krooni.
14.Vastavalt kostja palgaarvestusele oli hagejale 2007.a. jaanuarikuu eest arvestatud palka brutosummas 14155 krooni, millest peale maksude kinnipidamist kuulus väljamaksmisele 11194 krooni (tl 19, 41, 68, TVK lk 21).
15.Nimetatud summast tuli kostja arvestuse kohaselt (tl 41) hagejale 2007.a. jaanuarikuu palgana välja maksta ainult 943 krooni, kuna hageja oli summa 10251 krooni ettemaksuna juba kätte saanud (943+10251=11194). Kostja arvestuse kohaselt tuli hagejale koos kasutamata puhkuse hüvitisega välja maksta 3914 krooni (943 + 3909 - 938), kuid kostja maksis 2007.a. märtsis ekslikult välja 6800 krooni, seega kostja maksis enam 2886 krooni (3914-6800). 16.Palgaseaduse (PalS) § 36 lg 2 kohaselt tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. 17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
3(2)
18.Kohus leiab, et kostja arvestus hagejale 2007.a. jaanuari eest arvestatud palga osalise kättesaamise kohta summas 10251 krooni ei ole tõendatud. Hageja pangaarve väljavõtte kohaselt 01.12.2006-23.02.2007.a. (TVK lk 5 - 11) oli hagejale kostja poolt 2007.a. jaanuaris välja makstud 9357 krooni (1000+3500+4857). Kostja poolt kohtule esitatud hageja avansiavaldused (tl 35-40) puudutavad varasemat perioodi kui 2007.a. jaanuar. Kohtu hinnangul kostja pole tõendanud, millised hagejale 2007.a. jaanuaris väljamakstud summad olid välja makstud jaanuarikuu avansina, millised detsembrikuu palgana.
19.PalS § 32 lg 1 kohaselt tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 2 kohaselt tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast.
20.Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et kostja jättis töölepingu lõpetamisel tasumata hagejale lõpparve summas 11263,64 krooni brutosummas, milles sisaldub osaliselt kättesaamata palk 2007.a. jaanuari eest 7355 krooni brutosummas (14155-6800) ja kasutamata puhkuse hüvitis summas 3908,64 krooni brutosummas, mistõttu töövaidluskomisjoni otsus selles osas on põhjendatud.
21.PalS § 29 kohaselt tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatud korras. TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga.
22.Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-146-06 lahendis märkinud, et tulenevalt PalS §-st 29 ja TLS § 119 lg-st 2 on lõpparve maksmisega viivitamise aja eest makstav keskmine palk oma olemuselt ühelt poolt hüvitis töötajale ja teiselt poolt sanktsioon tööandjale tema kohustuse rikkumise eest. Kui kohus asjas tuvastab, et kostja jättis töölepingu lõppemisel hagejale lõpparvena palga välja maksmata ja lõpparvena saamata palga nõue ei ole aegunud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka eelnimetatud sätetega ettenähtud hüvitis.
23.Kohus ei nõustu kostja hinnanguga, et hagejale lõpparve väljamaksmisega viivitamine oli põhjendatud, kuna hageja väidetavalt tegi praaki ja kostjal polnud lõpparve maksmiseks raha. Kostja poolt viidatud Riigikohtu 08.01.2001.a. lahendis tsiviilasjas 3-2-1-155-00 on märgitud, et lõpparve kinnipidamisega ei ole TLS § 119 lg 2 tähenduses tegemist siis, kui tööandja jätab lõpparve maksmata või viivitab selle maksmisega kaalukatel põhjustel. Kohus võib lugeda lõpparve kinnipidamise kaalukaks põhjuseks vaidluse lõpparve koosseisus väljamaksmisele kuuluvate summade aluse või suuruse üle, kui seaduse säte või töölepingu tingimus, millel see põhineb, on mitmeti tõlgendatav vastuolu tõttu seaduse mõne teise sättega või töölepingu teiste tingimustega. Seega ainuüksi vaidlus lõpparve koosseisu kuuluvate summade aluse või suuruse üle ei ole tööandja vastutuse kohaldamata jätmise aluseks.
24.Kohtu hinnangul kostja ei ole tõendanud, et hageja süü väidetava praagi tegemiseks oleks olnud kindlaks tehtud. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja tellija YIT Ehitus AS esitas kostjale pretensiooni ebakvaliteetse töö kohta objektil Kaabli 3 Mõigu 08.01.2007.a., kuid kostja tegi vastava sisekontrolli akti alles 20.02.2007.a. (tl 61). Kuigi hageja kuulus objektil töötanud 16liikmelise brigaadi hulka, ei nähtu aktist, milles seisnes konkreetselt hageja süü väidetava praagi
4(2)
tegemises. Sama puudutab ka väidetavalt tellija Taali-Ida AS objektil Lille tn 3 tehtud praagi süüdlaste tuvastamist (tl 55).
25.Praagi korral töötaja tasustamine on reguleeritud PalS §-ga 19. Selle kohaselt võib tööandja töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu mitte maksta või töötaja süül tehtud osalise praagi eest maksta tasu alandatud määral, sõltuvalt töö tulemuse kõlblikkuse astmest. Kui töötamisel praagi tekkimises pole süüdi töötaja, makstakse talle tasu selle töö tegemiseks ettenähtud aja eest vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära ulatuses.
26.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ka hageja nõuet ning töövaidluskomisjoni otsust kostja poolt lõpparve kinnipidamise eest hagejale ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise (406,68x20=8133,60 kr) väljamõistmise kohta.
VI Menetluskulud
27.Tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 on hagi riigilõivuvaba. Kostja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist hagejalt. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
Viktor Brügel Kohtunik
5(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.