Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. august 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-7652
Tsiviilasi
SB hagi kohtutäitur Elin Vilippuse, Swedbank AS-i, MA ja MA vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/928
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. märtsi 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SB apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja SB (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Aleksei Vassiljev Kostja I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Kostja II Swedbank AS, lepinguline esindaja Gertu Pillenberg Kostja III MA (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja IV MA (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 15. märtsi 2017. a otsus muutmata ja SB apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta ringkonnakohtu menetluskulud SB kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.SB (hageja) esitas 16. mail 2016. a hagi kohtutäitur Elin Vilippuse, Swedbank AS-i, MA ja MA (kostjad) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/928.
2.Hagiavalduses sisaldus ka hagi tagamise avaldus. Harju Maakohtu 25. augusti 2016. a määrusega rahuldati hagi tagamise avaldus ning peatati kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) menetluses olevas täiteasjas nr 022/2016/2881 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-16-7652 kohtulahendi jõustumiseni.
3.Hagiavaldusest ja selle korduvatest täpsustustest nähtuvalt on kohtutäitur Swedbank AS-i (sissenõudja) täitmisavalduse alusel algatanud hageja suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 022/2014/928). 25. veebruari 2014. a täitmisteate kohaselt on täitedokumendiks Tallinna notar Egle Uri poolt 21. detsembril 2007. a tõestatud notariaalsed dokumendid nr 4044 ja 4046 ja nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud solidaarne nõue SB ja IB (isikukood XXXXXXXXXXX) vastu, mille suurus 21. veebruari 2014. a seisuga oli 107 622,61 eurot. 21. jaanuaril 2015. a koostatud kinnisasja arestimise akti kohaselt arestis kohtutäitur hageja kinnistu, asukohaga YYY, Vasalemma alevik, Vasalemma vald, Harjumaa (registriosa nr YYYYYYYY). Arestimisaktis on kinnistu hinnaks märgitud 80 000 eurot. Hageja esitas 3. veebruaril 2015. a kohtutäiturile kaebuse arestimisaktis märgitud kinnistu hinna osas. Kohtutäitur ei ole hageja 3. veebruari 2015. a esitatud kaebust kooskõlas TMS § 217 sätestatuga sisuliselt lahendanud. 14. aprilli 2016. a kordusenampakkumise akti kohaselt müüs kohtutäitur kinnistu kostjatele III ja VI hinnaga 27 000 eurot, kuigi eksperthinnagu kohaselt on kinnistu turuväärtus 84 600 eurot.
4.Hageja on seisukohal, et kordusenampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja kordusenampakkumise korraldamisel on kohtutäitur rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Muuhulgas ei ole kohtutäitur kordusenampakkumise toimumisest hagejat teavitanud ega küsinud hagejalt seisukohta kinnistu hinna alandamise kohta. Kordusenampakkumise akti sai hageja kätte alles 2. mail 2016. a. Kordusenampakkumise eelsel ajal pidas hageja läbirääkimisi Swedbank AS-iga sundtäitmisel oleva võlajäägi refinantseerimise kohta. Kordusenampakkumisest teavitamise korral oleks võimalik olnud vältida hageja omandist kinnisasja välja minekut turuhinnast oluliselt madalama hinna eest.
5.Hageja palub tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 022/2014/928 toimunud kordusenampakkumine, mille käigus müüdi hageja omandis olnud kinnistu, asukohaga YYY, Vasalemma alevik, Vasalemma vald, Harjumaa (registriosa nr YYYYYYYY) kostjatele III ja IV ning kohustada kostjaid III ja IV andma nõusolek kinnistu omanikukande parandamiseks ning asendada kostjate III ja IV vastavasisulised tahteavaldused kohtuotsusega. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Kostja I seisukohad
6.Kohtutäitur palub jätta hagi rahuldamata. Täitemenetluse läbiviimisel, vara arestimisel ega enampakkumise korraldamisel ei rikkunud kohtutäitur täitemenetluse seadustikus kehtestatud tingimusi. Täitmisteade on hagejale isiklikult kätte toimetatud. Vara ülevaatamise teate kättetoimetamisel on võlgnik isiklikult kohtutäiturile avaldanud e-posti aadressi XXX ja postiaadressi YYY, Vasalemma, ning andnud nõusoleku dokumentide toimetamiseks eelnimetatud aadressidele.
7.Kohtutäitur ei nõustu hageja väidetega, et täitemenetluse läbiviimise olulisi tingimusi rikuti sellega, et kohtutäitur ei ole teavitanud hagejat enampakkumistest ega ole andnud võimalust avaldada oma arvamuse võimaliku alghinna osas. Täitemenetluse raames koostatud vara ümberhindamise akti ja enampakkumise teate on kohtutäitur edastanud võlgnike enda poolt avaldatud kontaktidele, lihtkirjaga võlgniku elukoha aadressile ja võlgniku poolt avaldatud e-posti aadressile. Andmete muutumisest ei ole võlgnik kohtutäiturile teada andnud ning võlgnikule posti ja e-posti teel edastatud dokumente ei ole kohtutäiturile tagastatud, seega on need jõudnud adressaadini. Kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise aktis palus kohtutäitur muuhulgas menetlusosaliste arvamust ümberhindamise osas. Seega on alusetud ka hageja väited, et temalt ei ole vara ümberhindamise osas arvamust küsitud.
8.Enampakkumise kuulutuses märgitud ajal 24. märtsil 2016. a kell 15.00 oli hageja isiklikult kodus (piilus läbi akna ja hiljem vastas ka telefonile), kuid varale juurdepääsu ta ei taganud ning õue ei tulnud. Kahjuks ei saanud politsei toimingu juures viibida ja aias oli vähemalt 3 koera. Seega kohtutäituri abil ei õnnestunud vara sundkorras tutvustada ja võlgnikuga isiklikult kohtuda. Kohtutäiturile teadaolevalt kasutab võlgnik endiselt enampakkumisel võõrandatud kinnisasja oma elukohana.
9.Kohtutäitur ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtutäitur ei ole hageja 3. veebruaril 2015. a esitatud kaebust arestimise aktis märgitud kinnistu hinna osas läbi vaadanud ega seda sisuliselt lahendanud. 13. veebruaril 2015. a esitas kohtutäitur TMS § 74 lg 8 alusel kohtule avalduse eksperdi määramiseks ning informeeris samal päeval sellest ka menetlusosalisi. 12. mail 2015. a korraldas kohtutäitur enampakkumise eksperdi poolt määratud alghinnaga 84 600 eurot. Enampakkumine nurjus. Juhul kui võlgnik leidis, et kohtutäitur on hindamise korda rikkunud, siis oli tal võimalik kohtutäituri tegevus vaidlustada. Nurjusid ka enampakkumise alghindadega 75 000 eurot, 69 000 eurot, 59 000 eurot, 49 000 eurot, 39 000 eurot, 33 000 eurot. Enampakkumine õnnestus alles alghinnaga 27 000 eurot ning ligi aasta hiljem. Kõikide enampakkumiste läbiviimisest ja nende nurjumisest informeeris kohtutäitur menetlusosalisi eraldi. Kostja II seisukohad
10.Kostja II vaidleb hagile vastu. Hageja vastuväited kohtutäituri tegevuse osas ei ole põhjendatud ning tekkinud olukord on hageja enda tegevuse tulemus, milles viimasel puudub mistahes alus süüdistada kohtutäiturit või kedagi kolmandat. Eeltoodu alusel palub kostja II jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostjate III ja IV seisukohad
11.Kostjad III ja IV paluvad jätta hagi rahuldamata ning avaldavad, et hageja on võtnud nendega isiklikult ühendust, saatnud ähvardus- ja palvekirju kinnistu tehinguga seoses. Maakohtu otsus
12.Harju Maakohus jättis 15. märtsi 2017. a otsusega hagi rahuldamata ning tühistas hagi tagamise abinõu, millega peatati kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas täiteasjas nr 022/2016/2881 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-16-7652 kohtulahendi jõustumiseni.
Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt välja riigituludesse riigilõivu 300 eurot, mille tasumisest oli hageja menetlusabi andmise korras vabastatud.
13.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selles, kas täitur on kordusenampakkumise teate hagejale kohaselt kättetoimetanud ning kas kohtutäitur on lahendanud hageja kaebuse arestimisaktis toodud kinnisasja hinna osas.
14.Kohus ei nõustunud hageja väitega, mille kohaselt ei ole talle kätte toimetatud kordusenampakkumise teadet. Täitmisteate on hageja isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Asja materjalidest nähtub, et on täitmisteate kättetoimetamise aktist nähtuvalt on võlgnik omakäeliselt märkinud elektronposti aadressiks, kuhu tuleb talle menetlusdokumendid edastada XXX. Lisaks avaldas hageja, et kättetoimetamist vajavad dokumendid tuleb edastada talle aadressil YYY, Vasalemma, ilma saatmiskinnitust tagastamata ning nõustus, et dokument loetakse kättesaaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates (II kd, tl 180). Kohus selgitas, et võlgnikule tuleb TMS § 84 lg 3 koosmõjus TMS § 153 lg-ga 2 kinnisasja enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt 20 päeva enne enampakkumist. Täitemenetluse seadustiku normid ei nõua enampakkumise teate kättetoimetamist, piisab enampakkumise teate edastamisest (TMS § 84 lg 3 ja § 153 lg 2). Teade 5. aprillist kuni 12. aprillini 2016. a toimuvast vara enampakkumisest edastati 10. märtsil 2016. a hagejale e-postiga ja lihtkirjaga (II kd, tl 187, 198-202). Seega teavitati võlgnikku enampakkumisest enam kui 1 kuu enne selle toimumist. Teade vara korduvenampakkumise kohta vastas TMS §-st 153 tulenevatele nõuetele. Seega ei ole kohtutäitur rikkunud TMS § 84 lg 3 sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust ning kinnisasja enampakkumine ei ole seetõttu kehtetu.
15.Kohus ei nõustunud hageja väidetega ka selles, et hagejale ei antud võimalust avaldada oma arvamust 5. aprillist kuni 12. aprillini 2016. a toimuva kordusenampakkumise võimaliku alghinna osas. Asja materjalidest nähtub, et eelmise enampakkumise (s.o 23. veebruarist kuni 1. märtsini 2016. a) nurjunuks kuulutamise akti edastas kohtutäitur samadele kontaktidele, millised oli hageja kohtutäiturile avaldanud (II kd, tl 182-186). Kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise aktis palus kohtutäitur muuhulgas menetlusosaliste arvamust ümberhindamise osas. Seega ei vasta tõele hageja väited selle kohta, et temalt ei ole vara ümberhindamise osas arvamust küsitud.
16.Samuti ei nõustunud maakohus hageja etteheidetega seoses hageja 3. veebruaril 2015. a esitatud kaebuse lahendamise küsimuses. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kohtutäitur
13.veebruaril 2015. a kohtutäitur kohtule avalduse eksperdi määramiseks ning kohus määras eksperdi, võlgnik tasus hindamiskulud, ekspert koostas eksperthinnangu ja kohus lõpetas 26. märtsil 2015. a tsiviilasja nr 2-15-2349 menetluse (II kd, tl 25-65). TMS ei sätesta kohtutäituri kohustust pärast eksperdi poolt hinnangu saamist hinna vaidlustamise kaebust uuesti otsusega lahendada.
17.Kõikide enampakkumiste läbiviimisest ja nende nurjumisest on kohtutäitur menetlusosalisi eraldi informeerinud. Juhul kui võlgnik leidis, et kohtutäitur on vara allahindamise korda rikkunud, siis oli tal võimalik kohtutäituri tegevus vaidlustada. Kohus osundas, et TMS § 217 lg 6 järgi kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et vaatamata sellele, et vara võimalik hind määratakse arestimise käigus, kujuneb vara hind enampakkumiste läbiviimise käigus, mida mõjutavad nii müüdav vara, selle koosseis, huviliste arv ja peamiselt võlgniku enda käitumine, millega ekspert hindamisel arvestada ei saa. Apellatsioonkaebus
18.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
19.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud. Menetlusõiguse normide rikkumine ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamine on viinud sisuliselt valele otsusele.
20.Hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, mis puudutavad maakohtu järeldusi kordusenampakkumisest teavitamisest. TMS § 84 lg 3 kohaselt tuleb võlgnikule enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Eelnevast tuleneb, et enampakkumise kuulutuse sisust teada saamise moment peab olema objektiivselt fikseeritud. Vastasel korral ei oleks võimalik tuvastada, et enampakkumise kuulutuse sisust oleks võlgnikule teatatud just kümme päeva enne enampakkumist ning käsitletavas normis sätestatud tagatised oleksid näilikud.
21.Hageja vaidlustab maakohtu järeldused nii teate e-posti teel kui ka lihtkirjana posti teel kättesaamise osas. Maakohus on asunud vääralt seisukohale, et üksnes e-kirja saatmisega hageja e-postile, on tõendatud asjaolu, et hagejat on teavitatud kordusenampakkumisest seaduses toodud tähtaja jooksul. Kostja I on e-kirja teel enampakkumise teate kättetoimetamist tõendanud saadetud e-kirja väljavõttega. Kuivõrd Riigikohus on leidnud, et e-kirja väljavõte ei tõenda saajani jõudmist, on maakohus jõudnud vääralt seisukohale, et antud juhul saab lugeda, et e-kiri jõudis hagejani. Asjaolu, kas e-kiri jõudis hagejani, tõendamiskoormis oli kostjal I. Kuna kostja I ei ole esitanud selliseid tõendeid (nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal saaja serverisse), siis on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et hageja oli teate kordusenampakkumisest kätte saanud e-posti teel.
22.Teiseks ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et hagejale toimetati teade kordusenampakkumisest kätte ka lihtkirjaga. Hagis tugines hageja asjaolule, et hageja ei saanud väidetavalt 10. märtsil 2016. a postitatud lihtkirja kätte postiteenust osutava ettevõtjast tuleneval põhjusel, mille on viimane ka omaks võtnud. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et postiteenust osutava ettevõtja tegevus ei saa kuidagi olla omistatav või etteheidetav kohtutäiturile ega seega ka aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ei pea postiteenust osutava ettevõtte vigade eest vastutama. Lisaks on hageja seisukohal, et antud juhul ei ole oluline, kes vastutab kirja kadumise eest, vaid oluline on asjaolu, et kostja I saadetud kiri hageja postkasti ei jõudnud. Hageja esitas 5. oktoobril 2016. a maakohtule tõendite kogumise taotluse, milles palus kohtul välja nõuda kostjalt I andmed 10. märtsil 2016. a postitatud lihtkirja vöötkoodi kohta ning selle saamisel palus välja nõuda AS-ilt Eesti Post tõendid postitatud lihtkirja jõudmise kohta aadressile YYY, 76101 Vasalemma. Taotluse rahuldamata jätmisega võttis kohus hagejalt TsMS § 5 lg-st 2 tuleneva õiguse ja võimaluse oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata või sellele vastu vaielda.
23.Maakohus leidis vaidlustavas otsuses, et hinna vaidlustamise korral tuleb kohtutäituril esitada kohtule avaldus eksperdi määramiseks ning TMS ei sätesta kohtutäituri kohustust pärast eksperdi poolt hinnangu saamist hinna vaidlustamise kaebust uuesti otsusega lahendada. Kostja I ei ole hageja 3. veebruari 2015. a kaebuse osas otsust teinud (TMS § 217 lg 1). Vastused kaebusele
24.Kostjad palusid jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud palusid jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt
TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
26.Hageja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et 14. aprillil 2016. a toimunud enampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada, kuna hagejale ei toimetatud kätte kordusenampakkumise teadet. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et TMS § 10 lg 1, mis annab kohtutäiturile õiguse toimetada täitemenetluse osalisele dokumente kätte lihtsustatult, on eriregulatsioon võrreldes tsiviilkohtumenetluse dokumentide edastamise regulatsiooniga. Praegusel juhul kohaldub enampakkumise teate edastamisele TMS § 10 lg 5 ning enampakkumise teade on edastatud hagejale TMS § 10 lg-tes 4 ja 5 ettenähtud nõudeid järgides. TMS § 84 lg 3 kohustas kohtutäiturit hagejat kui võlgnikku enampakkumisest teavitama, kuid arvestades hageja enda kinnitust, võis kohtutäitur antud juhul piirduda teate edastamisega e-posti teel või lihtkirjaga (II kd, tl 180).
27.Apellatsioonkaebuses esitatud hageja seisukoht tõendamiskoormise osas on ekslik. Õige ei ole hageja seisukoht, mille kohaselt kostja peab tõendama, et hageja sai teate e-posti või posti teel kätte. Praeguses asjas on piisav, kui kohtutäitur tõendab, et tema on edastanud hagejale enampakkumise teate kooskõlas seadusega. Mis puutub e-posti teel teate kättetoimetamist, siis leiab ringkonnakohus, et kui hageja on jätnud kohtutäiturile teatamata oma e-postiaadressi muutusest, mis võib takistada temale menetlusdokumenti kättetoimetada, siis vastutus sellest tuleneda võivate negatiivsete tagajärgede eest lasub hagejal endal. Teadete tavaposti teel kättetoimetamise osas jagab ringkonnakohus samuti maakohtu järeldusi, et enampakkumise teated tuleb lugeda hagejale kättetoimetatuks. Ringkonnakohus lisab maakohtu põhjendustele, et üksnes hageja pretensioonidel põhinevad tõendid ei saa kinnitada hageja väiteid posti kättesaamisega seotud raskuste kohta. Lisaks saab OMNIVA klienditeenindusega peetud kirjavahetusest, millele hageja tugineb, järeldada, et hageja on teavitused tähitud kirjade hoiustamise kohta enda elukoha postkastist kätte saanud ning see kinnitab, et post, sh ka hagejale saadetud enampakkumise teade, jõudis hagejani (III kd, tl 10 -11).
28.Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega ka osas, mis puudutavad maakohtu järeldusi hageja 3. veebruari 2015. a kaebuse lahendamise küsimuses. Hageja leiab ekslikult, et kohtutäitur pidi vaidlusealuse küsimuse lahendamiseks täiendava otsuse tegema. Maakohus on hagejale õigesti selgitanud, et hageja kaebus kohtutäituri tegevuse peale on lahendatud TMS § 74 lg 8 kohaselt seeläbi, et kinnistu hinna vaidlustamise kohta kaebuse saamisel esitas kohtutäitur maakohtule vastava avalduse, mille osas on tänaseks kohtumenetlus lõpetatud.
29.Hageja etteheidete hindamisel tuleb pidada silmas Riigikohtu varasemat praktikat, milles on selgitatud põhimõtet, et täitemenetlust puudutavate dokumentide kättetoimetamise formaalsusest olulisem on toimingute vaidlustamiseks vajaliku teabe tegelik jõudmine asjaosalisteni (vt nt Riigikohtu 29. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 25). Hageja ei ole kohtumenetluses vaidlustanud seda, et ta oli vara suhtes toimuvast sundtäitmisest teadlik ning et talle on tehtud sissenõudja poolt korduvaid ettepanekuid võlgnevus muul viisil kui vara võõrandamise teel tasuda. Võlgniku käitumisest ei nähtu valmidust koostööks ega huvi vara võõrandamise kaudu sissenõutav võlgnevus tasuda. Seetõttu nõustub ringkonnakohus kostjatega, et hageja käitumine annab põhjust järelduseks, et kohtu ette toodud väited enampakkumise vaidlustamiseks on otsitud ja kannavad üksnes täitemenetluse takistamise eesmärki.
30.Eeltoodu põhjal on maakohus teinud tuvastatud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt õige järelduse, et kõnealusel juhul ei esine ühtegi põhjust, mille alusel saaks vaidlusaluse enampakkumise kehtetuks tunnistada. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda lõppjärelduses maakohtuga
võrreldes erinevale seisukohale. Kuna esimese astme kohus on hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
31.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostjad ringkonnakohtule menetluskulude nimekirju ei esitanud, millest tuleb järeldada, et hüvitamisele kuuluvaid kindlaksmääratavaid menetluskulusid kostjatel ei ole.
32.Seoses kohtunik Reet Allikvere ja kohtunik Margo Klaari eemalviibimisega asendasid neid apellatsioonkaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.