Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg
13. juuli 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-15962
Tsiviilasi
IOÜ hagi FI’i vastu materiaalse kahju 205 227,20 krooni hüvitamise nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja IOÜ (registrikood XXX asikoht XXX) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige NM Hageja lepinguline esindaja SP (XXX) Kostja FI (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindajad OS (isikukood XXX, XXX)
Istungi toimumise aeg
31.05.2007
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja NM ja lepinguline esindaja SP Kostja FI ja tema lepinguline esindaja OS
Jätta IOÜ hagi FI’i vastu materiaalse kahju 205 227,20 (kakssada viis tuhat kakssada kakskümmend seitse krooni ja 20 senti) krooni hüvitamise nõudes rahuldamata Menetluskulude jaotus Kõik menetluskulud jätta IOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud ja hagi nõue 28.06.2006.a. esitatud hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt võeti kostja 02.02.2004.a. hageja juurde tööle asedirektori ametikohale. Kostja tööülesannete hulka kuulus tellijatega läbirääkimiste läbiviimine, lepingute sõlmimine, ehitusplatsidel järelevalve teostamine ning ehitusmaterjalide sisseostu korraldamine ning varalise vastutuse lepingu alusel vastutas kostja üleantud materjalide säilitamise eest. Kostja kuritarvitas oma asedirektori ametiseisundit ning sõlmis hageja juures töötamise ajal mitu varilepingut hageja nimele, jättes sellest teatamata hageja juhtkonnale ning raamatupidamisele. Kostja omastas antud lepingute alusel saadud tulu. Kostja kasutas varilepingute täitmiseks alltöövõtjaid ning organiseeris nende tasustamise hageja rahalistest vahenditest, mistõttu kostja tekitas hagejale materiaalset kahju 205 227,20 krooni. Hagejaga oli sõlmitud ka materiaalse vastutuse leping.
Kostja poolt kahju tekitamine ilmnes, kui arvete revideerimisel tuli välja, et arves sisalduv summa hõlmab ka tõid teistel objektidel, millest hageja ei olnud teadlik. Nii esitas kostja arve nr. 19 T OÜlt maksmiseks, kus kirjelduseks oli pandud ekskavaatori kasutamine XXX. Kostja täitis 18.12.200406.01.2005 oma töökohustusi XXXobjektil, millest hageja oli teadlik. Arve tasumisel tegi hageja raamatupidamine T OÜ-le päringu töömahu kohta, viimane esitas hagejale detail-arve, millest nähtuvalt kasutas kostja ekskavaatorit kahel objektil – XXX ning XXX, kokku kulus XXX objektile 7965 krooni. Samuti kasutas kostja XXX objektil materjale, mis olid ette nähtud XXX objektile, täiteliiva ja killustikku, mille kohta esitati arve summas 26 012,20 krooni, kasutas ka transporti, mille kohta OÜ E esitas arve summas 17 464,00 krooni ning tellis OÜ-lt R asfaldipuru paigaldamistöid, mille kohta esitati hagejale arve summas 27 140 krooni. Peale telefoni vestlust OÜ R direktoriga sai hageja juhatus teada, et töid teostati ka Narva mnt-l. Kostja tekitas hagejale varalist kahju summas 78 581,20 krooni. 14.09.2005.a. kinnitas kostja omakäeliselt tekitatud kahju suurust ning oma süü selles ja lubas tekitatud kahju heastada järgnevalt; 1. septembris 2005 – 25 000 krooni, oktoobris 2005 – 35 000 krooni, novembris 2005 – 25 000 krooni ning detsembris 2005 – 15 000 krooni. Vaatamata kahetsusele, mida kostja näitas võlakirja andmisel, võttis kostja tellijatelt rahalisi vahendeid, neid hageja raamatupidamisse edasi toimetama. Kostja sai 16.08.2005 tellijalt ettemaksuna 35 000 krooni, 02.09.2005.a. 22 000 krooni, 17.09.2005.a. 42 000 krooni, 19.10.2005.a. 15 000 krooni ning 19.10.2005.a. isiklikule arvele veel 5000 krooni. Kokku sai kostja alusetult 119 000 krooni. Tööleping kostjaga lõpetati 29.03.2006.a. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja kahju hüvitanud. E OÜ esitas hagejale tasaarvestuse, kus tasaarvestuse aluseks on E OÜ nõue IOÜ vastu seoses transporditeenuste osutamisega, mida kostja tellis hageja nimel veebruarikuus 2006.a. ilma hageja nõusolekuta. Kostja kirjutas 05.12.2005.a., alla juhatuse korraldusele nr. 4, millega keelati tal sõlmida lepinguid. Hageja ei vajanud osutatud teenuseid oma majandustegevuses, seega osutati teenused tegelikult isiklikult F . Sellega kostja rikkus tööandja korraldust ja sellega tekitas tööandjale reaalset kahju mittevajalike teenuste eest esitatud arvega 7646 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista kahju 205 227,20 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hagi on alusetu ja tõendamata. Kostjale.. jääb arusaamatuks, kes tellis XXX objektil teostatud töö ja missuguseid tõid oli vaja teostada ja millest järeldub, et kostja omandas alusetult raha. Hagiavaldusele on lisatud konto väljavõte Hansapangast, mille kohaselt kostjale kanti üle 5000 krooni, kuid on arusaamatu, kellel kuulub arve, kust oli ülekanne tehtud. Kostjale jääb selgusetuks, miks ei esitanud hageja kostjale töötamise ajal pretensioone. Kostja on arvamusel, et hagi esitamine oli tingitud kostja poolt esitatud avalduse esitamisega politseisse, mille kohaselt temalt vägivalla ähvardusega nõuti raha. Kriminaalmenetlus on lõpetatud 2006.a. aprillis. Kostja ei eita, et temaga oli sõlmitud materiaalse vastutuse leping kuid hageja ei tõenda, millest tuleneb, et kostja tekitas kahju. Vastavalt VÕS § 127 lg. 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui esineb põhjuslik seos kahju ja kahju tekitaja tegevuses. Hagejas ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu hageja väidetava kahju ja kostja tegevuse vahel. Maakohtu põhjendused Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 28.06.2006.a. esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kostja töötas hageja juures 02.02.2004.a. sõlmitud töölepingu nr. 02/02 2004 alusel asedirektori ametikohal põhipalgaga 2480 krooni, vahetu allumisega tehnikadirektorile. 01.03.2004.a. sõlmis hageja kostjaga materiaalse vastutuse lepingu. Hageja väitel kostja kuritarvitas oma asedirektori ametiseisundit ning sõlmis tema juures töötamise ajal mitu varilepingut hageja nimel, teavitamata sellest hagejat ja tema raamatupidamist ning omastas antud lepingute alusel saadud tulu. Kostja kasutas varilepingute täitmiseks alltöövõtjaid ning organiseeris nende tasustamise hageja rahalistest vahenditest. Samuti ületas kostja oma volitusi, kui ta 2006.a.veebruaris tellis hagejale mittevajalikke teenuseid, kuigi oli 05.12.2005.a. alla kirjutanud korraldusele, millega tal keelati sõlmida lepinguid. Seega on kostja hagejale tekitanud kahju summas 205 227,20 krooni, mille väljamõistmist hageja nõuab. Nõude tõendamiseks esitas hageja pooltevahelise töölepingu nr. 02/02 2004 kaks esimest lehte (tlk. 8-9), kostjaga sõlmitud materiaalse vastutuse lepingu (tlk. 10), arve nr. 19, 09.01.2005, arvesaatelehe nr. 664/ks, 31.12.2004, arve nr. 12-20, 31.12.2004 ja arve nr. 3, 08.04.2005 (tlk. 11- 15), töövõtja - tellija kohustused märgetega ettemaksu tasumise kohta (tlk. 16-19), hanza.netist tehtud konto väljavõte perioodi 16.10.2005 – 19.10.2005 kohta (tlk. 20), arvete maksmise kviitungid 2005.a. märtsist kuni 2005.a. novembrini (tlk. 63-67) ja võlgade /kahjude kustutamise graafik F. Ivanovi valdkonnas/lõigus (tlk. 68- vene keeles ja tlk. 86 – eesti keeles). Hageja väitel kostja kinnitas 14.09.2005.a. omakäeliselt tekitatud kahju suurust ning oma süü selles ja lubas ajavahemikul 1. september 2005 kuni detsember 2005 heastada tekitatud kahju 100 000 krooni, mida aga kostja teinud ei ole. Lisaks võttis kostja tellijatelt vastu rahalisi vahendeid, neid hageja raamatupidamisse edasi toimetamata. Kostja sai tellijatelt 16.08.2005 ettemaksuna 35 000 krooni, 02.09.2005.a. 22 000 krooni, 17.09.2005.a. 42 000 krooni, 19.10.2005.a. 15 000 krooni ning 19.10.2005.a. isiklikule arvele veel 5000 krooni. Seega sai kostja alusetult 119 000 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna see on tõendamata ja alusetu. Kostja väitel ei ole tõendatud hageja esitatud tõenditega, et kostja oma tööalase tegevusega tekitas hagejale materiaalset kahju ning puudub põhuslik seos väidetava hageja materiaalse kahju ja kostja tegevuse vahel. Samuti ei ole tõendatud kostja süüd hageja väidetava materiaalse kahju tekkimisel. TLS § 48 lg.1 p.3 kohaselt peab töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja vara. TööK § 125 lg. 1 kohaselt vastutab töötaja, kes on süüdi kahju tekitamises ettevõttele, asutusele, kannab materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral.. Kuid TööK § 125 lg. 2 järgi ei ole lubatud panna töötajale varalist vastutust kahju eest, mis on tekkinud normaalse tootmismajandusliku riskiga seoses. VÕS § 127 lg. 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on sellise asjaolu tagajärg. Seega põhjuslik seos tähendab, et just töötaja konkreetne käitumine (töökohustuste rikkumine) põhjustas kahjuliku tagajärje. VÕS –i § 104 lg. 1 ja TööK–i § 125 lg. 1 sätestatu kohaselt vastutab seaduse või lepingus ettenähtud juhtudel isik oma kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Seega töötaja varaline vastutus tähendab töötaja kohustust hüvitada seaduses sätestatud korras ja ulatuses tema poolt töölepingu süülise rikkumisega tööandjale tekitatud kahju. Töötaja varalise vastutuse kohaldamise eeltingimused on otsese tegeliku kahju olemasolu, töötajapoolne töökohustuste rikkumine ja põhjuslik seos töötaja töökohustuste rikkumise ning tekitatud kahju vahel. Tööandjal lasub kohustus tõendada, et töötaja tekitas kahju süüliselt. Hageja esitatud arved ja arvete maksmise kviitungid ajavahemikus märts 2005 kuni november 2005 (tlk.11-15,63-67) näitavad küll hageja tehinguid erinevate äriühingutega, kuid ei ei näita mingit seost esitatud arvete, need tasumise ja kostja tegevuse vahel. Hageja ei ole ühegi dokumendiga tõendanud oma töösuhete olemasolu (või mitte olemasolu) ja selle ulatust arvetes märgitud äriühingutega. Samuti ei ole tõendanud, kes, kuidas ja mis mahus tellis teistelt äriühingutelt töid ja
teenuseid ning mil viisil on kostja sellega seotud. Hageja ei ole esitanud kostjaga sõlmitud töölepingus punkt.2.2. märgitud ametijuhendit, et hinnata kostja ametialast tegevust . Hageja on esitanud kohtule kahe oletatava töövõtulepingu (17.09.2005 sõlmitu puhul on tellijaks KÜ Tina 22, 16.08.2005 sõlmitu puhul tellijat ei ole märgitud) koopiad alates lepingu punktist 7 (seitse). Nende lõpus on käsitsikirjutatud märked mingitest ettemaksudest. (tlk. 16-18). Mis tingimuste puhul need ettemaksud, kuidas, mis ajal ja kellele on ette nähtud nende tasumine ning kuidas on need seotud kostja tööalase (või mitte tööalase tegevusega), seda ei ole hageja millegagi tõendanud. Isegi kui hagejal on eelnimetatud töövõtu lepingute alusel lepingulised suhted teiste äriühingutega, siis mis põhjusel toimub aastal 2005 äriühingute vaheline rahaline arveldamine sularahas, mitte aga pangaülekannete kaudu.. Selgusetu on ka hageja esitatud kostja käsikirjaline kinnitus 19.10.2005.a. 15 000 krooni töötasu ettemaksu kättesaamise kohta (tlk. 19). Kellelt ja millise lepingu alusel kostja sellise töötasu ettemaksu sai, sest hageja ise maksis kostjale põhipalka 2480 krooni, mis muuseas oli 2004 aastal Vabariigi Valituse poolt kinnitatud palga miinimummäär, ja seda äriühingu juhtivale töötajale, kui asedirektorit selleks võib nimetada.. Hageja esitatud hanza.net kontoväljavõtet 16.10.2005 – 19.10.2005 ei saa lugeda tõendiks, kuna sellelt ei nähtu, kelle ja mis kontoga on tegemist ning mis seos on selle kostjaga. Hageja esitatud F. I töölõigu 2005. aasta võlgade /kahjude kustutamise graafikut, mis on kinnitatud juhatuse esimehe N.M poolt 14.09.2005.a. (tlk. 68- vene keeles ja tlk. 86 – eesti keeles), ei saa lugeda kostja isiklikuks võlakirjaks, nagu hageja väidab, vaid esitatud dokumendist nähtub, et tegemist on äriühingu tootmismajanduslike riskidega. Mis puutub kostjaga 01.03.2004.a. sõlmitud materiaalse vastutuse lepingusse, siis täielikku varalist vastutust saab rakendada ainult TööK §-des 128 ja 1281 ettenähtud juhtudel. Tavapäraselt sõlmitakse täieliku varalise vastutuse leping müüjate, laotöötajate, tellerite jt. sarnaste töötajatega. Riigikohus lahendis 3-2-1-57-00 leiab, et töötajale ei saa panna varalist vastutust individuaalse varalise vastutuse lepingu alusel, kui ei ole kindlaks määratud vara, mis töötajale on usaldatud ning tuvastatud tema süüd. Antud juhul ei ole tõendatud, millise vara süülise kaotsimineku või riknemise eest kostja vastutab. Eeeltoodu alusel leiab kohus, et hageja esitatud väited on paljasõnalised, hagi on tõendamata ja põhjendamata ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud, jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.