3.Kohustada Xxxx(isikukood xxxx) andma tahteavaldust kustutada kinnistu registriosa numbriga xxxx teisest jaost ühisomanikud Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx) ning kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse Xxxx(isikukood xxxx).
4.Välja mõista Xxxx Xxxx kasuks kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitis 17 500 eurot.
6.Lõpetada Xxxx ja Xxxx ühisomand korteriomandi, OÜ Xxxx ja OÜ XXXX suhtes.
7.Jätta korteriomand ainuomandisse.
registriosa
numbriga
xxxx
Xxxx(isikukood
xxxx)
8.Kohustada Xxxx(isikukood xxxx) andma tahteavaldust kustutada korteriomandi registriosa numbriga xxxx teisest jaost ühisomanikud Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx (isikukood xxxx) ning kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse Xxxx(isikukood xxxx).
9.Jätta Osaühingu XXXX (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 1 278 eurot
Xxxx(isikukood xxxx) ainuomandisse.
10.Kohustada Xxxx(isikukood xxxx) andma tahteavaldust Osaühingu XXXX (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 1 278 eurot üleandmiseks Xxxx(isikukood xxxx) ainuomandisse.
12.Kohustada Xxxx(isikukood xxxx) andma tahteavaldust osaühingu Xxxx (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 13 453 eurot üleandmiseks Xxxx(isikukood xxxx) ainuomandisse.
13.Mõista Xxxx (isikukood xxxx) enamsaadu arvel välja hüvitis 47 747,50 eurot Xxxx(isikukood xxxx) kasuks.
14.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad summad ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Xxxx Xxxx kasuks välja 30 247,50 eurot. Menetluskulude jaotus
15.Jätta hagiavalduse ja vastuhagiavalduse menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Xxxx(endine Xxxx, edaspidi hageja) esitas 19.02.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx vastu ühisomandi lõpetamise ja ühisomandis olevate asjade jagamise nõudes. Hageja palub jagada poolte ühisomandis olev korteriomand, asukohaga Tallinnas, Xxxx, registriosa nr xxxx (edaspidi korteriomand) ja kinnistu, asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx (edaspidi kinnistu) selliselt, et korteriomand ja kinnistu müüakse ning saadud rahaline tulem jagatakse osapoolte vahel võrdselt. Alternatiivselt, anda Xxxx ja Xxxx ühisomandis olev korteriomand ja kinnistu, omandiõigus täies ulatuses üle kostjale ja kohustada kostjat maksma hagejale korteriomandi ja kinnistu omandiõiguse kaotamise eest õiglast hüvitist, mis määratakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Samuti palub hageja jagada poolte ühisomandis olevad ettevõtete Xxxx OÜ (reg.kood xxxx) ja Xxxx OÜ (xxxx) osamaksed osapoolte vahel võrdselt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub 10.12.2015 koostatud pärimistunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse nr xxxxalusel korteriomand ja kinnisasi hageja ja kostja ühisvara hulka. Lisaks kuulub hageja ja kostja ühisvara hulka pärandajale kuuluv osalus OÜ Xxxx ja OÜ XXXX. Hageja on üritanud lõpetada ühisomandit kohtuväliselt, kuid kostja ei ole kokkuleppe sõlmimiseks initsiatiivi üles näidanud. Hageja leiab, et analoogse korteriomandi hind on 55 000 eurot ja analoogse kinnistu hind on 35 000 eurot. Hageja tugineb analoogse hinna määrmaisel kinnistuportaalile www.kv.ee.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 29.03.2016 esitatud seisukohas, et ka kostja „panus“ ühisomandi tekkimisel on 0%, kuna kostja sai eelpoolviidatud kinnisasjade omanikuks pärimise teel. Hageja ja tema abikaasa Xxxx abiellusid 08.07.1993. Samuti on abikaasad sõlminud 30.07.2014 ühisvara jagamise ja abieluvara lepingu nr xxxx, mille kohaselt on abikaasade kokkuleppel ühisvarast hageja ainuomandisse antud lepingu punktis 1.1 sätestatud vara. Abieluvaraleping ei sisalda kokkuleppeid osapoolte ühisomandisse kuuluvate korteriomandi ja kinnisasja kohta ning need olid enne hageja abikaasa surma
endiselt abikaasade ühisvaraks ning on käesoleval hetkel kostjaga ühisomandis. Samas on kostja tunnistanud, et nii korteriomand ja kinnistu on erastatud Xxxx poolt vastavalt 27.11.1995 ning 10.06.1996. Hageja juhib tähelepanu, et mõlemad erastamisprotsessid on läbi viidud abielu kestel. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana.
4.Hageja leiab, et kostja küll väidab, et tema ja ta perekond kasutab juba pikemat aega nii korteriomandit, kui ka kinnistut, kuid kostja ei ole tõendanud, et nii korteriomandi, kui ka kinnistu valdus on neil seaduslik. Kostjal tekkisid õigusliku aluse eeldused alles peale pärimistunnistuse väljastamist 10.12.2016. Kostja väide korteriomandi ja kinnistu tema ainuomandisse jätmise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna sellel ei ole õiguslikku alust. Samas on hageja nõus jätma nii korteriomandi, kui ka kinnistu kostjale, kui viimane tasub hagejale omandiõiguse kaotamise eest õiglase hüvitise. Hageja on endiselt seisukohal, et Xxxx OÜ osa tuleb poolte vahel jagada võrdselt, et pooled saaksid iseseisvalt teostada äriseadustikus sätestatud osanike õigusi.
5.Hageja ei soovi korteriomandit ja kinnistut enda ainuomandisse ning arvestades kostja väidet, et tema oma perekonnaga kasutab neid juba pikemat aega, siis ei ole hagejal põhimõttelist erinevust, kuidas teostada korteriomandi ja kinnistu müüki. Hageja täpsustab oma korteriomandiga ja kinnistuga seotud tahteavaldusi alljärgnevalt: I valik: müüa avalikul enampakkumisel osapoolte ühisomandisse kuuluv korteriomand ja kinnisasi ning saadud tulem jagada osapoolte vahel võrdselt; II valik: alternatiivselt, jagada osapoolte ühisomandisse kuuluv korteriomand ja kinnisasi järgmiselt: anda kinnistu omandiõigus täies ulatuses üle kostjale ja kohustada kostjat maksma hagejale kinnistu omandiõiguse kaotamise eest õiglast hüvitist, mis määratakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Juhul, kui kohus mõistab alternatiivselt osapoolte ühisomandisse kuuluva korteriomandi ja kinnisasjaomandiõiguse täies ulatuses kostjale kohustusega tasuda hagejale kinnistu omandiõiguse kaotamise eest õiglast hüvitist palub hageja kohtul tuvastada kostja kohustus anda kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks vajalik nõusolek.
6.Hageja täpsustas 30.04.2017 tahteavalduste nõuet, milles palub kohtul asendada poolte tahteavaldused ja kohustada TsÜS § 68 lg 5 mõttes Xxxxja Xxxxandma tahteavaldused asjaõiguslike lepingute sõlmimiseks korteriomandi registriosa numbritega xxxx ja maatüki registriosa numbriga xxxx üleandmiseks Xxxxainuomandise. Samuti palub hageja asendada poolte tahteavaldused ja kohustada TsÜS § 68 lg 5 mõttes Xxxxja Xxxxandma tahteavaldused registriosade xxxx ja xxxx teises jaos Xxxxkohta kande kustutamiseks ja uue omanikuna Xxxxsissekandmiseks. Hageja taotleb, et kohus määraks kohtuotsuse täitmise viisi ja seaks kohtuliku hüpoteegi kinnistutele registriosade numbritega xxxx ja xxxx igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele (hageja on esitanud alternatiivid hüpoteegi seadmiseks).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.xxxx tegi 30.06.2015 testamendi, millega määras ainupärijaks kostja. Xxxxsuri 23.08.2015. Tallinna notar Priidu Pärna väljastas 10.12.2015 pärimistunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse nr xxxx, mille kohaselt Xxxxainupärijaks on poeg Xxxx(kostja). Pärandaja oli abielus ning tema abikaasa oli hageja alates 08.07.1993. Abikaasade varalistele suhtele kohaldati tulenevalt 30.07.2004 abieluvaralepingust lahusvara režiimi. Pärimismenetluse käigus on notar tuvastanud, et pärandaja nimel olev kinnisasi ja korteriomand kuuluvad pärandaja ja pärandaja abikaasa ühisvara hulka; lisaks kuulub abikaasade jagamata ühisvara hulga pärandajale kuuluv osalus osaühingust Xxxx ning osaühingust XXXX.
8.Hagejal puudub õigus korteriomandile ja kinnistule, kuna sisuliselt ei ole tegemist ühisvaraga, hageja osa nendes on 0%. Seetõttu palub kostja korteriomandi ja kinnistu jätta
kostja ainuomandisse ilma, et kostja peaks maksma nende eest hagejale hüvitist. Tegemist on varadega, mis on omandatud kostja lahusvara arvel. Hageja ei ole teinud nende omandamiseks mingeid kulutusi, ka ei ole nende omandamiseks tehtud mingeid kulutusi hageja ja Xxxxühisvara arvel. Korteriomandi erastas Xxxx27.11.1995 sõlmitud ostu-müügi lepinguga tasudes korteriomandi eest 11 880 krooni tema lahusvaraks olnud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega. Kinnistu erastas Xxxx10.06.1996 sõlmitud maa ostu-müügilepinguga tasudes maa eest 6 900 krooni tema lahusvaraks olnud erastamisväärtpaberitega. Korteriomand ja kinnistu tuleb jätta kostja ainuomandisse ka seetõttu, et neid kasutab kostja koos oma abikaasa ja pojaga aastakümneid koduna. Kinnistu ja selle oluliseks osaks olevat suvilat on kostja koos oma abikaasa ja pojaga kasutanud aastakümneid suvilana.
9.Kostja ei nõustu hageja väitega, et korteriomandi õiglase väärtuse määramisel tuleks lähtuda analoogse korteri müügihinnast 55 000 eurost ning kinnistu puhul tuleks lähtuda analoogse kinnistu müügihinnast 35 000 eurost. Kui kohus siiski leiab, et hagejal on õigus saada hüvitist kostja ainumandisse jääva korteriomandi ja/või kinnistu eest, siis palub kostja lähtuda kostja poolt avaldatud väärtustest Kostja nõustub, et ühisvara hulka kuulub OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 13 453 eurot. Kostja ei nõustu samas sellega, et OÜ Xxxx osa tuleks jagada poolte vahel võrdselt. OÜ Xxxx osa tuleks jätta hageja ainuomandisse ja panna hagejale kohustus maksta kostjale hüvitist. Hageja nõusolekul on OÜ Xxxx väikeosanik ja juhatuse liige xxxx on lõpetanud OÜ Xxxx majandustegevuse ja viinud sellest välja kogu vallasvara ning kavatseb võõrandada ka ainsa OÜ-le Xxxx kuuluva kinnistu. Hageja keeldub seda tegevust takistamast, mistõttu tuleb eeldada, et see toimub hageja ülesandel ja huvides. Sellises olukorras on õiglane, et OÜ Xxxx osa jääb hageja ainuomandisse ja hagejale pannakse kohustus maksta kostjale hüvitist OÜ Xxxx 13 453 eurose nimiväärtusega osa 50% turuväärtuse ulatuses, kusjuures vastav turuväärtus tuleb kindlaks teha Xxxx’i surma aja 23.08.2015 seisuga, kuna varsti pärast seda lõppes hageja nõusolekul OÜ Xxxx majandustegevus ja algas varade väljaviimine. Kostja ei nõustu, et ühisvara hulka kuulub OÜ XXXX osa nimiväärtusega 5 112 eurot. Xxxx surma ajal 23.08.2015 kuulus Xxxx’ile OÜ XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot, samas ülejäänud osakapital osa nimiväärtusega 3 834 eurot kuulus kostjale. Kuid isegi Xxxx kuulunud OÜ XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot ei olnud ühisvara. OÜ XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot tuleb jätta kostja ainuomandisse ilma, et kostja peaks maksma selle eest hagejale hüvitist.
10.Isegi kui kohus ei nõustu kostja muude vastuväidetega, siis seadus ei võimalda kohtul otsustada hageja esmase nõude osas sellisel viisil kaasomandi jagamist. Hageja nõuab alternatiivselt, et korteriomandi ja kinnistu omandõigus antaks täies ulatuses üle kostjale ning kohustatakse kostjat maksma korteriomandi ja kinnistu omandõiguse kaotamise eest õiglast hüvitist, mis määratakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Ka ei ole hageja märkinud, kui suur on hageja poolt nõutava hüvitise rahaline suurus. Hageja nõuab OÜ Xxxx ja OÜ XXXX osade jagamist poolte vahel võrdselt. Isegi kui kohus ei nõustu kostja muude vastuväidetega, siis sisuliselt ei oleks tegemist ühisvara jagamisega. Kui OÜ Xxxx osa jagataks poolte vahe võrdselt, siis jääb kostja äärmiselt ebaõiglasesesse olukorda, kus tal puudub sisuline võimalus mõjutada OÜ Xxxx juhtimist, kuna hageja ja OÜ Xxxx osanik Xxxx omaksid osanike koosolekul enamust ja tegutseksid OÜ Xxxx ja kostja huvide vastaselt, millega muudaksid OÜ-st Xxxx varatuks ja kostja osa väärtusetuks.
11.Kostja leiab hageja 28.04.2017 esitatud tahteavalduste osas, et hageja sõnastuses tahteavalduse tegemisel tekivad ilmselt probleemid kinnistusraamatu kannete tegemisel, kuna hageja taotluses ei sisaldu hageja ja kostja kui ühisomanike kustutamist. Korrektselt sõnastatud tahteavaldused on toodud vastuhagi nõude p-des 1.2 ja 1.4, kostja palub lähtuda nendest. Kohtuotsuse täitmise viisi osas leiab kostja, et hüpoteegi seadmise puhul pole tegelikult tegemist täitmise viisi reguleerimisega, vaid otsuse täitmise tagamisega. Isegi kui kohus asub seisukohale, et hüvitise maksmise kohustatud pooleks on kostja, siis kindlasti ei
saa pidada põhjendatuks hüpoteegi seadmist suuremas summas, kui on kohtu poolt väljamõistetav hüvitise summa.
VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
12.Xxxxesitas kohtule 22.04.2016 vastuhagi. Vastuhagi hageja palub jätta kinnistu Xxxxainuomandisse ning kohustada Xxxxandma tahteavaldust kustutada kinnistu teisest jaost ühisomanikud Xxxxja Xxxx(end Xxxx) ning kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse xxxx; jätta korteriomand Xxxxainuomandisse ning kohustada Xxxxandma tahteavaldust kustutada korteriomandi registriosa teisest jaost ühisomanikud Xxxxja Xxxxning kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse xxxx. Samuti palub vastuhagi hageja jätta Osaühingu XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot Xxxxainuomandisse; kohustada Xxxxandma tahteavaldust Osaühingu XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot üleandmiseks Xxxxainuomandisse. Jätta osaühingu XXXX osa nimiväärtusega 13 453 eurot Xxxxainuomandisse; kohustada xxxx andma tahteavaldust osaühingu XXXX osa nimiväärtusega 13 453 eurot üleandmiseks Xxxxainuomandisse. Mõista Xxxxenamsaadu arvel välja hüvitis 95 190 eurot Xxxxkasuks. Menetluskulud panna Xxxxkanda.
13.Xxxxja Xxxxsõlmisid 30.07.2004 ühisvara jagamise lepingu ja abieluvara lepingu, millega leppisid kokku, et Tallinnas xxxx asuv kinnistu registriosa numbriga xxxx, sõiduauto Ford Focus registreerimismärgiga xxx ja Garaaziühistu „xxx“ liikme varalised õigused jäävad Xxxxlahusvaraks. Xxxxja Xxxxkui abikaasade varalistes suhtes kohaldus ühisvara režiim alates abielu sõlmimisest 08.07.1993 kuni 30.07.2004 ühisvara jagamise lepingu ja abieluvara lepingu sõlmimiseni. Nimetatud lepinguga loobus Xxxxolulises osas ühisvarast Xxxxkasuks ilma kompensatsiooni vastu saamata, sealhulgas loobus XxxxTallinnas xxxx asuvast kinnistust registriosa numbriga xxxx. Xxxxja Xxxxei käsitlenud 30.07.2004 lepingu sõlmimisel ühisvarana hulka kuuluvatena kinnistut, korteriomandit ega OÜ Xxxx ja OÜ XXXX osasid, kuna lepingust ei nähtu, et nad oleksid avaldanud notarile andmed nimetatud kinnisasjade ja osade kui oma ühisvara hulka kuuluvate esemete kohta.
14.Xxxxoli juba enne Xxxxabielu sõlmimist AÜ xxxx liige. Eesti NSV tsiviilkoodeksi kohaselt olid varade omanikeks kooperatiivid (hilisemad ühistud) ning kooperatiivide liikmed kasutasid kooperatiividele kuuluvat vara liikmelisuse alusel. Xxxxkasutas aianduskooperatiivile (hilisemale aiandussühistule) Xxxxkuulunud aiamaja pindalaga 81 m2 ja kasvuhoonet pindlaga 36 m2. Aianduskooperatiivide (aiandusühistute) varad erastati nende liikmetele. AÜ Xxxxvarade üleandmine liikmetele toimus vastavalt AÜ Xxxxüldkoosoleku 11.07.1992 otsusele. 11.09.1993 andis AÜ XxxxXxxxile üle ja Xxxxvõttis vastu Xxxxkrundil nr 30 asuvad varad: aiamaja pindalaga 81 m2, kasvuhoone pindlaga 36 m2, viljapuud ja marjapõõsad. Seega omandas Xxxxvarad tasuta, kuna oli aiandusühistu liige, kasutas varasemalt neid varasid liikmelisuse alusel ja omandas need erastamise käigus.
15.Aiamajade omanikel oli õigus erastada aiamajade juurde maad. Xxxxkui aiamaja omanik ja selle juurde kuuluva krundi valdaja erastas aiamaja juurde kuuluva krundi Eesti Vabariigi ja Xxxxvahel 11.06.1998 sõlmitud maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepinguga. Maa müügihinnaks oli erastamisel 6 900 krooni, mille Xxxxoli enne lepingu allkirjastamist tasunud erastamisväärtpaberitega. Xxxxkanti 11.06.1998 sõlmitud lepingu alusel kinnistu registriosa numbriga xxxx omanikuna kinnistusraamatusse 31.08.1998. Xxxxkorterit 7 kasutasid alates 27.02.1973 üürilepingu alusel Xxxxvanemad Xxxx, Xxxxpoeg ja xxxx, xxxx tütar Pärast isa surma sai alates 29.04.1986 üürnikuks Xxxx. Xxxxkui korteri üürnik erastas korteri Põhja-Tallinna valitsuse ja Xxxxvahel 27.11.1995 sõlmitud ostu-müügi lepinguga. Korteri hinnaks oli erastamisel 11 880 krooni, mis oli Xxxxpoolt müüjale lepingu sõlmimisel tasutud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega. Tallinna Linnavalitsuse 16.05.2001 korraldusega nr xxxx määrati Xxxx ehitise teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks. Seoses korteriomandi seadmisega kanti 02.10.2001 kinnistamisavalduse alusel korteromand ja selle omanikuna Xxxx kinnistusraamatusse. Kinnistu ja korteriomandi eest tasus Xxxx erastamisväärtpaberite eest, mis olid tema
lahusvara. Kinnistu ja korteriomandi erastamise eest tasumisele kuuluvate hindade maksmiseks ei ole tehtud kulutusi Xxxx ja Xxxx ühisvara arvelt. Xxxx panus kinnistu soetamiseks on 0 (null).
16.Xxxx on kandnud kinnistu oluliseks osaks oleva aiamaja remondikulutusi 7 300 euro ulatuses. Xxxx on kandnud korteriomandi reaalosaks oleva korteri remondikulutusi 6 400 euro ulatuses. Kinnistut ja selle oluliseks osaks olevat aiamaja kasutab Xxxx koos oma pereliikmetega – abikaasa ja pojaga. Xxxx ei ole kunagi nimetatud kinnistut ega aiamaja kasutanud ning ei ole teinud mingeid kulutusi seoses kinnistu või aiamajaga. Ka ei ole tehtud mingeid kulutusi seoses kinnistu või aiamajaga Xxxx ja Xxxx ühisvara arvelt. Pärast abiellumist Xxxx ei kasutanud Xxxx enam kinnistut. Korteriomandi reaalosaks olevat korterit kasutab koduna Xxxx koos oma pereliikmetega – abikaasa ja pojaga. Kõik kulutused seoses korteriga on kandnud Xxxx. Xxxx ei ole kunagi nimetatud korterit kasutanud ega ei ole teinud mingeid kulutusi seoses korteriga. Ka ei ole tehtud mingeid kulutusi seoses korteriga Xxxx ja Xxxx ühisvara arvelt.
17.Xxxx’i surma ajal 23.08.2015 kuulus Xxxx OÜ XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot, samas ülejäänud osakapital – osa nimiväärtusega 3 834 eurot kuulus kostjale. Xxxxasutas aktsiaseltsi „Xxxx“ 13.11.1991. Seega omandas Xxxx aktsiaseltsi „Xxxx“ aktsiad enne abielu sõlmimist. Aktsiaselts kujundati ümber osaühinguks 05.07.1997 ümberkujundamisotsusega ja kanti äriregistrisse ärinimega Osaühing XXXX 22.09.1997. OÜ XXXX osanikud otsustasid 22.06.1999 osanike koosolekul osakapitali suurendamise fondiemissiooni teel, mille tulemusena suurenes Xxxxile kuuluva osa nimiväärtus 20 000 EEK-ini (1 278 EUR). Xxxxei ole teinud mingeid kulutusi seoses OÜ XXXX osa omandamisega. Ka ei ole tehtud mingeid kulutusi seoses OÜ XXXX osa omandamisega Xxxxja Xxxxühisvara arvelt. Ühisvara hulka kuulub OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 13 453 eurot, mille üle teostab faktiliselt kontrolli xxxx. Pärast Xxxx surma lõpetas OÜ Xxxx väikeosanik ja juhatuse liige XxxxOÜ Xxxx majandustegevuse ja jätkas samal tegevusalal tegutsemist 20.11.2015 asutatud xxxx OÜ kaudu, mille ainsaks juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on ta ise. xxxx tegevuse tulemusena on xxxxOÜ-sse viidud nii OÜ Xxxx vallasvarad kui ka töötajad. OÜ Xxxx omandis olevat kinnistut registriosa numbriga 24083001 üritab Xxxxmüüa, omamata selleks osanike nõuolekut.
18.ERI Kinnisvara kutselise hindaja ja riiklikult tunnustatud eksperdi eksperthinnangute kohaselt on kinnistu harilik väärtus 35 000 eurot ning korteriomandi harilik väärtus on 59 000 eurot. OÜ XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot harilik väärtus on 3 855 eurot. OÜ XXXX omakapitali (ehk netovara) suuruseks seisuga 31.12.2015 on 15 421 eurot. Kuna OÜ XXXX osa nimiväärtusega 1 278 eurot moodustab 25 % OÜ XXXX 5 112 euro suurusest osakapitalist, siis on selle harilikuks väärtuseks 25 % OÜ XXXX 15 421 euro suurusest omakapitalist (ehk netovarast), st 3 855,25 eurot; OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 13 453 eurot harilik väärtus on 190 381 eurot. Ainus OÜ-l Xxxx allesjäänud vara on kinnistu registriosa numbriga xxxx, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, xxxx. OÜ Xxxx pakub nimetatud kinnistut 1Partner Kinnisvara vahendusel müügiks hinnaga 265 000 eurot. Domus Kinnisvara eksperthinnangu nr xxxx kohaselt on nimetatud kinnistu turuväärtuseks 261 800 eurot. Seega on OÜ Xxxx omakapitali (ehk netovara) turuväärtuseks on 261 800 eurot
VASTUHAGI KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
19.Xxxxpalub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud Xxxxkanda. Xxxxei ole kunagi väitnud nagu ei oleks korteriomand ja kinnistu abikaasade ühisvara. Asjaolu et Xxxxei ole eelpooltoodud varaga pidevalt tegelenud ei tähenda, et neid oleks võimalik abikaasade ühisvarast välja arvata Xxxx oli võimalus pärimismenetluse korras vaidlustada notari poolt 10.12.2015 pärimistunnistuses tuvastatud pärandvara jaotus pärijate vahel, kuid xxxx ei ole seda teinud, seega on pärimistunnistus jõus ning eelpooltoodud kinnisvara on osapoolte ühisomand. Korteriomandi ja kinnisasja erastamine toimus abielu kestel ning ühisvara
jagamise ja abieluvara leping nr xxxx ei sisalda kokkuleppeid osapoolte ühisomandisse kuuluvate kohta, mis välistaks ühisomandi. Need kinnisvarad olid enne Xxxx abikaasa surma abikaasade ühisvaraks ning on käesoleval hetkel kostjaga ühisomandis. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana.
20.Tegemist on Xxxxpoolt vabatahtlikult tehtud kulutustega, mis ei ole seotud ühisomandi korrashoiu või parendamisega, pealegi on Xxxxteinud neid kulutusi enda perekonna kasuks ning ei ole Xxxxteavitanud tehtud kulutuste vajalikkuses ning põhjendatuses. Esitatud arved ei tõenda Xxxxpoolt nende kulude kandmist. Xxxxon endiselt seisukohal, et Xxxxil tekkis õiguslik alus ühisomandis olevate kinnistute (osalisele) omandusele alles peale pärimistunnistuse väljastamist 10.12.2015, kusjuures on Xxxxõigustatud kasutama ja käsutama nii korteriomandit, kui ka kinnistut juba alates nende erastamisest. Xxxxväide korteriomandi ja kinnistu tema ainuomandisse jätmise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna sellel ei ole õiguslikku alust. Samas kinnitab Xxxx endiselt, et nõus jätma nii korteriomandi, kui ka kinnistu xxxx juhul, kui viimane tasub omandiõiguse kaotamise eest õiglase hüvitise.
21.Vastuhagis leiab Xxxx, et pooltel puudub ühisomand XXXX OÜ-s kuna Xxxxasutas ettevõtte enne abielu ning xxxx ei ole teinud mingeid kulutusi seoses Xxxx OÜ osa omandamisega. Samas on xxxx vastuhagis viidanud ettevõtte osanike poolt 22.06.1999 tehtud otsusele osakapitali suurendamiseks, mille kohaselt suurenes Xxxxosa nimiväärtusega 5000 krooni 15000 krooni võrra 20000 kroonini. Xxxxviitab asjaolule, et ettevõtte osakapitali suurendamine toimus abielu kestel ning suurendamine toimus abikaasade ühisvara arvelt vaatamata asjaolule, et reaalseid rahalisi vahendeid osakapitali suurendamiseks sisse ei makstud. xxxx on seisukohal, et abikaasade ühisvarana saab käsitleda Xxxxosa, mis tuleneb „eelmiste perioodide jaotamata kasumist vastavalt 1998.a majandusaasta aruandele.“
22.xxxx poolt xxxxOÜ asutamise fakt ei oma antud asjas absoluutselt mitte mingit tähtsust. Xxxxei ole nõus Xxxxpoolt vastuhagi punktis 2.15.3. teostatud Xxxx OÜ osaluse arvutuskäiguga ja arvutuste algandmetega. Xxxxei soovi ühisomandisse kuuluvate ettevõtete osadest loobumise eest rahalist kompensatsiooni ning soovib endiselt Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ osapooltele kuuluva ühisomandis olevate osade jagamist. Xxxxnõustub Xxxxpoolt esitatud kinnistu ja korteriomandi kohta koostatud eksperthinnangutega, mille kohaselt on kinnistu turuväärtus 35 000 eurot ja korteriomandi turuväärtus 59 000 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud alternatiivnõude osas kinnistu jagamise osas. Vastuhagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks õiguslikku tähendust omavad olulised asjaolud: -
Xxxxtegi 30.06.2015 testamendi, millega määras ainupärijaks poeg Xxxx(tl 61-62, I kd);
-
Xxxxja Xxxx(käesoleval ajal xxxx) abielu registreeriti 08.07.1993;
Tallinna notar Priidu Pärna koostas ja tõestas 10.12.2015 pärimistunnistuse ja omandiõigusetunnistuse, mille kohaselt on 23.08.2015 surnud Xxxxainupärijaks Xxxx(tl 7-9, I kd);
tulenevalt
30.07.2004
sõlmitud
-
pärimismenetluse käigus notar tuvastas, et pärandaja nimel olev kinnisasi, asukohaga xxxx maakond (registriosa nr xxxx) ja korteriomand, asukohaga xxxx, Tallinn, mille reaalosa moodustab korter nr 7 (registriosa nr xxxx), kuuluvad pärandaja ja pärandaja abikaasa ühisvara hulka (tl 7, I kd);
-
notar tuvastas ka, et lisaks kuulub abikaasade jagamata ühisvara hulka pärandajale kuuluv osalus osaühingust Xxxx ning osaühingust XXXX (tl 7, I kd);
-
e-kinnistusraamatust nähtuvalt on 21.06.2017 korteriomandi registriossa nr xxxx ja kinnistu registriossa nr xxxx ühisomanikena sisse kantud Xxxxja Xxxx10.12.2015 pärimistunnistuse alusel.
25.Hageja nõue kostja vastu võiks kuulda rahuldamisele AÕS § 76 lg 1 alusel koosmõjus AÕS § 70 lg-ga 6 ja AÕS § 77 lg-ga 2. AÕS § 70 lg 6 alusel ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Tulenevalt AÕS § 77 lg 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
26.Perekonnaseaduse (PkS) § 39, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Seega tekkis abikaasade ühisomandi asemele hageja ja kostja vaheline ühisomand. Sellest tulenevalt tuleb esmalt tuvastada millised asjad kuuluvad ühisomandi hulka. Ühisvara koosseisu selgitamise aluseks on perekonnaseaduse sätted. Pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada. Riigikohus asus 8. detsembri 2000 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-116-00 seisukohale, et pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara perekonnaseaduse sätete järgi ei jagata ning abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust.
27.Hageja on seisukohal, et Xxxxja hageja ühisvara koosseisu kuuluvad korteriomand, kinnistu, osalus OÜ-s Xxxx ja OÜ-s Xxxx. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus korteriomandile ja kinnistule, kuna sisuliselt ei ole tegemist ühisvaraga, hageja osa nendes on 0.%. Kostja nõustub, et ühisvara hulka kuulub OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 13 453 eurot. Kostja ei nõustu, et ühisvara hulka kuulub OÜ XXXX.
28.PKS § 27 lg 1 kohaselt ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abikaasa lahusvara moodustavad: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.
29.Kohtule esitatud pärimistunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse kohaselt notar tuvastas, et pärandaja nimel olev kinnisasi, asukohaga xxxx maakond (registriosa nr xxxx) ja korteriomand, asukohaga xxxx, Tallinn, mille reaalosa moodustab korter nr 7 (registriosa nr xxxx), kuuluvad pärandaja ja pärandaja abikaasa ühisvara hulka. Notar tuvastas ka, et lisaks kuulub abikaasade jagamata ühisvara hulka pärandajale kuuluv osalus osaühingust Xxxx ning osaühingust XXXX. Kohus tuvastas eelnevalt, et Xxxxja hageja abiellusid 08.07.1993 ning alates 30.07.2004 kohaldati nende suhetele lahusvara režiimi. Kohtule esitatud ühisvara jagamise ja abieluvara lepingust nähtuvalt jäid Tallinnas, xxxx asuv kinnistu, sõiduauto Ford Focus ja Garaažiühistu „xxxx“ liikme varalised õigused hageja lahusvaraks. Lepingu p 2.5 kohaselt jagatava ühisvara arvel enamsaadu osas kompensatsioone ei maksta (tl 76-80, I kd).
Seega kohaldus hageja ja Xxxx varalistes suhetes alates 08.07.1993 kuni 30.07.2004 ühisvara režiim.
30.Korteriomand registriosa numbriga xxxx, asukohaga xxxx, Tallinnas (endine xxxx) kasutasid alates 27.02.1973 üürilepingu alusel Xxxxvanemad Xxxx, Xxxxpoeg ja xxxx, xxxx tütar 8 (tl 103-105, I kd). Üürniku arvestuse kaardi kohaselt sai pärast isa surma alates 29.04.1986 üürnikuks Xxxx(tl 104-105, I kd). Põhja-Tallinna valitsuse ja Xxxxvahel 27.11.1995 sõlmitud ostu-müügi lepinguga erastas Xxxxkorteri üürnikuna nimetatud korteri (tl 106-107, I kd). Korteri hinnaks oli erastamisel 11 880 krooni, mis oli Xxxxpoolt müüjale lepingu sõlmimisel tasutud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega. Korteriomandi eest tasus Xxxxrahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate eest saadud erastamisväärtpaberitega. xxxx endal oli 28 tööaasta eest õigus saada 8 400 erastamisväärtpaberit, lisaks kinkis xxxx Xxxx’ile 12 000 erastamisväärtpaberit ja xxxx kinkis Xxxx’ile 93 498 erastamisväärtpaberit. Nimetatu on tõendamist leidnud 14.10.2015 arhiiviteatisega nr 7-3/33190 ning Rahvakapitali obligatsioonide keskregistri andmebaasist ja Erastamisväärtpaberite keskregistri andmebaasi väljavõttega (tl 113 ja115, I kd). Seega omandas Xxxx nimetatud korteri enda lahusvara arvelt. Korteriomandi erastamise eest tasumisele kuuluvate hindade maksmiseks ei ole tehtud kulutusi Xxxx ja hageja ühisvara arvelt.
31.Tallinna Linnavalitsuse 16.05.2001 korraldusega nr xxxxmäärati Xxxx ehitise teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks. Kinnistusraamatusse kanti 02.10.2001 korteromandi omanikuna Xxxx(tl 10, I kd). Õiguskirjanduse kohaselt lahusvaraks oleva vallasasjast korteri kinnistamisel jääb tekkinud korteriomand ikkagi lahusvaraks. Õiguslik alus korteriomandi lahusvarana käsitlemise kohta tuleneb eluruumide erastamise seadusest (edaspidi EES) § 211 ja § 244 lg-st 5, mille kohaselt korteriomand omandab eluruumi vallasasjana omandanud isik. Küsitav on, kas selle normi eesmärk sai olla see, et abielu ajal omandatud korteriomand jääb lahusvarana korterit omandanud abikaas lahusvaraks, kuid arvestades EES § 211 ja § 244 lg 5 sõnastust ning Riigikohtu poolt korduvalt antud sellekohaseid selgitusi, ei ole alust teha ka teistsugust järeldust. Sama õiguslik olukord on ka sellisel juhul, kui korteriomand tekib abielu ajal, kuid elamuühistu või- kooperatiivi osamaksu baasil, mis oli abikaasa lahusvara. Ka sellisel juhul on tekkinud korteriomand abikaasa lahusvara (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014, § 70 komm, lk 297). Riigikohus asus 11. aprilli 2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 seisukohale, et ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv korter kui vallasasi ei muutu abielu ajal korteriomandi kinnistamise läbi PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks, vaid jääb selle abikaasa lahusvaraks, kellele kuulus korter kui vallasasi. Eeltoodust tulenevalt ei ole korteriomand asukohaga Tallinnas, Xxxx, registriosa nr xxxx hageja ja Xxxxühisvara. Seega on korteriomand Xxxxlahusvara ja poolte ühisomandi koosseisu ei kuulu.
32.AÜ Xxxxliimete nimekirjaga seisuga 27.07.1992 on tõendamist leidnud, et Xxxxoli enne hagejaga abielu sõlmimist AÜ Xxxxliige (tl 99-100, I kd). Nimetatud nimekirja kohaselt kasutas Xxxxaianduskooperatiivile (hilisemale aiandussühistule) Xxxxkuulunud aiamaja pindalaga 81 m2 ja kasvuhoonet pindlaga 36 m2. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga 11.09.1993 andis AÜ XxxxXxxxile üle ja Xxxxvõttis vastu Xxxxkrundil nr 30 asuva aiamaja pindalaga 81 m2, kasvuhoone pindlaga 36 m2 ning püsiistandikud: viljapuud ja marjapõõsad (tl 101, I kd). Seega omandas Xxxxaiandusühistu liikmena varad tasuta, kasutas varasemalt neid varasid liikmelisuse alusel ja omandas need erastamise käigus. Seega oli aiamaja Xxxxlahusvara. Eesti Vabariigi ja Xxxxvahel 11.06.1998 sõlmitud maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel erastas Xxxxaiamaja juurde kuuluva maatüki suurusega 985 m2 (tl 102A, I kd). Maa müügihinnaks oli erastamisel 6 900 krooni, mille Xxxxoli enne lepingu allkirjastamist tasunud lepingu p 3.1 kohaselt erastamisväärtpaberitega xxxx Maavalitsuse arvele. Kinnistu eest tasus Xxxxrahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate eest saadud erastamisväärtpaberitega. Nimetatu on tõendamist leidnud 14.10.2015
arhiiviteatisega nr 7-3/33190 ning Rahvakapitali obligatsioonide keskregistri andmebaasist ja Erastamisväärtpaberite keskregistri andmebaasi väljavõttega (tl 113-115, I kd).
33.Seega omandas Xxxxnimetatud kinnistu enda lahusvara arvelt. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kanti Xxxx11.06.1998 sõlmitud maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel kinnistu registriosa numbriga xxxx omanikuna kinnistusraamatusse (tl 11). Seega toimus maa erastamine ja omanikuna kinnistusraamatusse kandmine hageja ja Xxxxabielu ajal. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, 11. aprilli 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 ja 17. veebruari 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-04). Sellest tulenevalt oli kinnistu registriosa numbriga xxxx asukohaga xxxx, Raplamaa hageja ja Xxxxühisvara ning kinnistu kuulub peale Xxxxsurma hageja ja kostja ühisomandisse. Antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et kostja on kandnud kinnistu oluliseks osaks oleva aiamaja remondikulusid 7 300 euro ulatuses. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kinnistut ja selle oluliseks osaks olevat aiamaja kasutab kostja koos oma abikaasa ja pojaga ning hageja ei ole nimetatut kinnistut kunagi kasutanud. Tähtsust ei oma ka asjaolu, et ei ole tehtud mingeid kulutusi seoses kinnistu või aiamajaga Xxxxja hageja ühisvara arvelt. Poolte võrdsusest ei ole võimalik kõrvale kalduda pärast isiku surma ning kehtivast perekonnaseadusest tulenevalt ei ole võimalik taotleda abikaasa osa suuruse 1⁄2 muutmist ühisvaras (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2014, § 77 komm, lk 355).
34.Järgmisena võtab kohus seisukoha OÜ XXXX osas. Aktsiaseltsi Xxxx asutas Xxxx13.11.1991 (tl 121, I kd). Seega omandas XxxxAS Xxxx aktsiad enne abielu. Aktsiaselts „Xxxx“ kujundati ümber osaühinguks 05.07.1997 ümberkujundamisotsusega (tl 122, I kd) ja kanti äriregistrisse ärinimega Osaühing XXXX 22.09.1997 (tl 123, I kd). OÜ XXXX osanikud otsustasid 22.06.1999 osanike koosolekul osakapitali suurendamise fondiemissiooni teel, mille tulemusena suurenes Xxxxile kuuluva osa nimiväärtus 20 000 EEK-ini, so 1 278 eurot (tl 123, I kd). Hageja ei ole teinud mingeid kulutusi seoses OÜ XXXX osa omandamisega ning tõendatud ei ole, et seoses OÜ XXXX osa omandamisega oleks tehtud mingeid kulutusi Xxxxja hageja ühisvara arvelt. Samuti on äriregistri teabesüsteemi kohaselt OÜ XXXX ainuosanik Xxxx. Seega ei kuulu nimetatud ettevõte ühisomandi koosseisu.
35.Kohus on kaasomandi lõpetamisel seotud hagis või vastuhagis nimetatud kaasomandi lõpetamise viisidega (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-143-04, p 17 ja 3-2-1-45-06, p 19). Järelikult saab kohus käesolevas asjas kaaluda, kas jagada ühisomand hageja või kostja pakutud viisil. Kohus kaalub ühisomandi lõpetamise viisi valikul kõigi ühisomandike huve vastavalt poolte esile toodud asjaoludele. Käesoleva asja olemust ja poolte esile toodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks hinnata paralleelselt nii hagi kui ka vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks. Kehtivat perekonnaseadust tuleb kohaldada siis, kui pärand on avanenud alates 01.07.2010. Kehtivast perekonnaseadusest tulenevalt ei ole võimalik taotleda abikaasa osa suuruse 1⁄2 muutmist ühisvaras (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2014, § 77 komm, lk 354-355).
36.Kohus kaalub poolte huve ja hindab, millisel viisil ühisomandi lõpetamine vastab kõige paremini ühisomanike huvidele. Samuti peab kohus lähtuma õiglusest ja hea usu põhimõttest. Käesoleval juhul leidis tuvastamist, et korteriomand ja OÜ XXXX ei kuulu ühisomandisse ning kuuluvad ainupärijale Xxxxile. Notar on väljastanud pärimistunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse, millega tuvastas, et kinnistu, korteriomand, OÜ Xxxx ja OÜ XXXX kuuluvad pärandaja ja pärandaja abikaasa ühisvara hulka. Samuti on kinnistusraamatust nähtuvalt 21.06.2017 korteriomandi registriossa nr xxxx ja kinnistu registriossa nr xxxx ühisomanikena sisse kantud Xxxxja Xxxx10.12.2015 pärimistunnistuse alusel. Kuigi kohus tuvastas, et korteriomand ja OÜ XXXX ei kuulu ühisvara hulka, siis tuleb nimetatud vara suhtes samuti
ühisomand lõpetada, kuna pärimistunnistuse ja omandiõiguse tunnistuse alusel on tuvastatud nimetatud vara kuulumine ühisomandi hulka ja kostja nimetatud tunnistust vaidlustanud ei ole, samuti on tehtud kinnistusraamatus ühisomaniku kohta kanded. Seega tuleb jätta korteriomand ja OÜ XXXX kostja ainuomandisse ja sellest tulenevalt rahuldab kohus nimetatud nõuete osas vastuhagi. Kuna nimetatud korteriomand ja osaühing on kostja nö pärimise teel saadud vara ja oli Xxxxlahusvara, siis nende osas kostjalt hageja kasuks omandi kaotuse osas hüvitist välja mõista ei tule.
37.Järgmisena võtab kohus seisukoha kinnistu osas. Kohtu hinnangul riivaks kostja huve hagejast olulisemalt ühisomandis oleva kinnistu kaasomanikevahelisel enampakkumisel võõrandamine, sest kinnistu on olnud aastaid kostja ja tema pere omandis ning kostja on oma perekonnaga seal aega veetnud. Hageja huve ei riivaks vaidlusaluse kinnistu jätmine kostjale, sest hageja ei ole seotud kinnistuga emotsionaalselt. Hageja ei ole kunagi nimetatut kinnistut ega aiamaja kasutanud. Samuti ei ole hageja teinud mingeid kulutusi seoses kinnistu või aiamajaga. Selles tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduses esitatud alternatiivnõude ja jätab kinnistu registriosa numbriga xxxx kostja ainuomandisse ning mõistab kostjalt kinnistu omandiõiguse kaotamise eest õiglase hüvitise. Hageja ei ole küll märkinud õiglast hüvitist summaliselt, kuid kohus leiab, et sellel vaatamata saab kohus hüvitise välja mõista. Sellele kaasomanikule, kes jääb kaasomandi osast ilma, tuleb AÕS § 77 lg 2 alusel tagada kohene ja õiglane hüvitis. Riigikohus on selgitanud, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikel tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtus tervikuna ja sellest lähtuvalt arvestada tema mõttelise osa suuruse alusel välja kaasomaniku osa rahas. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku, mitte nt ainuüksi mõttelise osa harilikust väärtusest (vt Riigikohtu otsus nr 32-1-102-05, p 16).
38.Seega tuleks tuvastada kinnistu turuväärtus. Kohus leiab, et kinnistu turuväärtuse kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta kostja poolt kohtule esitatud ERI Kinnisvara kutselise hindaja ja riiklikult tunnustatud eksperdi xxxx eksperthinnang, mille kohaselt on kinnistu turuväärtus 35 000 eurot. Hagejale xxxx tuleb maksta omandi kaotuse eest õiglane hüvitis, mis on 1⁄2 kinnistu hinnast. Poolte võrdsusest kohus kõrvale kalduda ei saa ning kohus juba viitas käesolevas kohtuotsuses, et kehtivast perekonnaseadusest tulenevalt ei ole võimalik taotleda abikaasa osa suuruse 1⁄2 muutmist ühisvaras. Seega tuleb Xxxx Xxxx kasuks välja mõista omandi kaotuse eest hüvitis 17 500 eurot.
39.Järgmisena võtab kohus seisukoha ühisomandisse kuuluva Xxxx OÜ osas. OÜ Xxxx tuleb jagada nii nagu taotleti vastuhagis, so jätta Xxxxosa nimiväärtusega 13 453 eurot Xxxx ainuomandisse. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi kohaselt on OÜ Xxxxi osanikud Xxxx, Xxxxja ning xxxx. Kohus nõustub kostjaga, et OÜ Xxxx osa ei ole mõistlik jagada reaalosadeks, kuna sisuliselt tähendaks see osa jagamata jätmist ja tooks kaasa hulgaliselt edasisi kohtuvaidlusi OÜ Xxxx osanike vahel. Reaalosadeks jagamisel jääks Xxxxsellisel juhul vähemusse ja tal puuduks tõhus viis oma õiguste kaitseks. Samuti arvestades poolte omavahelist läbisaamist, siis ei ole mõistlik OÜ-d Xxxx jagada reaalosadeks. Kohus lähtub OÜ Xxxxi väärtuse kindlaksmääramisel ekspertiisist. Kohus ei pea põhjendatuks määrata kompensatsiooni selle seisuga, millal hageja omandas kontrolli OÜ Xxxx üle. Kohus lähtub antud juhul kohtupraktikast, mille kohaselt tuleb määrata kohane ja õiglane hüvitis omandiõiguse kaotamise aja ligilähedase seisuga. Ekspertiisakti kohaselt on OÜ-l Xxxxi netovara väärtus seisuga 31.12.2016 95 495 eurot (tl 96-100, II kd). Seega mõistab kohus välja hagejalt kostja kasuks hüvitis 47 747,50 eurot, st 50 % OÜ Xxxx netovaraväärtusest 95 495 eurot.
40.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Eeltoodust tulenevalt tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad summad
ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab hagejalt kostja kasuks välja võlgnevuse summas 30 247,50 eurot (47 747,50 eurot– 17 500 eurot). Samuti on Riigikohus märkinud, et vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks (n-ö saldeerida) ja nõuda otsuse resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle kahjuks jääk (saldo) jääb. Selleks ei ole poolel vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust (vt Riigikohtu 20.12.2005 otsus 3-2-1-136-05, p 27).
41.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb pooli kohustada andma vastavad tahteavalduse omanikukannete muutmiseks vastavates registrites.
42.Hageja taotlus hüpoteegi seadmiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused kohustused ning hagejal tuleb kostjale maksta hüvitist. Samuti on hageja taotlus põhistamata ning kohus nõustub kostja seisukohaga, et seadus ei võimalda kohtul seada selliseid tingimusi.
MENETLUSKULUD
43.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta nii hagiavalduse kui ka vastuhagi menetluskulud poolte endi kanda. Kohus võtab arvesse, et kohus rahuldas nii hagi kui vastuhagi osaliselt ning ühisomandi lõpetamise otsus tehakse kõigi ühisomanike huvides. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et käesolevas asjas on mõlemad pooled tasunud riigilõivu ning kandnud esindajakulusid.