Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

alljärgnevate otsuste osas: 28. juuni 2006. a. otsus väärteoasjas nr. 2510,06,001905; 26. juuli 2006. a. otsus väärteoasjas nr. 2510,06,002281; 3. augusti 2006. a. otsus väärteoasjas nr. 2510,06,002371; 20. septembri 2006. a. otsus väärteoasjas nr. 2510,06,002978.

menetlusalust isikut igast menetluse käigus vastu võetud otsusest. Lähtudes halduskohtumenetluse seadustikust (HMS) ja tulenevalt Riigikohtu otsusest nr. 3-3-1-12-05 ning sellest, et väärteomenetluse seadustikus (VTMS) puudub jõustunud väärteootsuse ja sundtäitmisotsustuste kättetoimetamise regulatsioon, oli kohtuvälisel menetlejal kohustus olukorras, kus süüdlane ei olnud 15 päeva jooksul kohtuvälise menetleja juures lahendite kättesaadavaks tegemisest lahenditega tutvuma läinud, toimetada süüdlasele väärteootsused kätte vähemalt üheaegselt täiturile täitmisavalduse esitamisega. See oleks võimaldanud süüdlasel tasuda talle määratud rahatrahv enne kohtutäiturilt täitmisteate saamist ning oleks kooskõlas põhiseaduse (PS) §-s 14 sätestatud isiku õigusega korraldusele. Isik, kes ei ole kohtuvälise menetleja lahendiga kohtuvälise menetleja juures tutvunud ja kellele kohtuväline menetleja ei ole lahendit kätte toimetanud, ei ole teadlik ka lahendi sisust. Seega ka lahendi jõustumise tingimustest ja jõustumisest tingitud õiguslikest tagajärgedest, sest väärteoprotokolliga isikut kohtuvälise menetleja lahendi jõustumise tingimustest ja jõustumisest tingitud tagajärgedest ei teavitata. Politsei hagiavalduses osundatud otsused väärteoasjades tuleb tunnistada sundtäitmise osas lubamatuks, sest kohtuväline menetleja ei ole enne kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist teavitanud määratud trahvisummadest ning kuhu ja millisele arveldusarvele tuleb trahvisummad kanda. Politsei on nelja vaidlusaluse otsusega karistanud M. P.i ühe ja sama väärteo (LS § 741) korduva toimepanemise eest kokku 640 trahviühikuga, s. o summas 38.400 krooni, kuigi selle sanktsiooni ülemmäär on 300 trahviühikut, s. o 18.000 krooni. Hageja arvates on põhiseadusega vastuolus VTMS § 72 lg. 1, § 70 lg. 1, 4 ja 5, § 199 lg. 1 ja § 203 lg. 2 ning § 204 lg. 1 p. 2, mis tuleb jätta kohaldamata. Politsei 30. augusti 2006. a. täitmisavalduselt nr 89/399838, 29.09.2006.a täitmisavalduselt nr 47/42092 ja 29.09.2006.a täitmisavalduselt nr. 48/42092 puudub nii täitmisavalduse teinud isiku nimi kui ka täitmisavalduse teinud isiku esinduse õiguslik alus. Täitmisavaldused haldusaktidena ei ole õiguspärased (HMS § 54) ning ei vasta TMS § 23 lg. 2 p. 3 sätestatud täitmisavalduse nõuetele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 221 sätestatud loetelu on lahtine, mistõttu ei ole takistust hagi esitamiseks. Kohtuvälise menetleja lahendid ei ole jõustunud ja seda on hagis põhjendatud. Jõustumata väärteootsuseid ei saa täitmisele pöörata. Kuna kohtutäitur lähtub üksnes formaalsest jõustumisest, siis otsuste sisuline jõustumine või mittejõustumine tuleb lahendada sissenõudja ja võlgniku vahelises vaidluses. Isegi kui nõustuda, et vaidlusalused otsused on jõustunud, on hagejale määratud karistused kogumis määratud valesti, sest eelnevad otsused ei olnud jõustunud järgneva väärteo toimepanemise ajaks ning asja menetles sama ametiisik. Ametnikule olid teada õigusrikkumised. Sisuliselt on toimunud mitmekordne menetlemine ja karistamine ühe väärteo eest ning seda üle lubatud ülemmäära. Ebaõige karistamine on selgunud alles täitmenetluses. See on aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele. Hageja ei eita lubadeta juhtimist ja tal ei ole pretensioone politseiamatnike käitumisele. Hagejal puudus vajadus vastulause esitamiseks. Väärteoprotokollist ei tulene isikule mingeid õigusi ja kohustusi. Otsuse teeb menetlusaluse isikut välja kutsumata ainuisikuliselt „tundmatu ametiisik“. Kuna hagejal on puudunud võimalus viibida asja arutamise juures, siis on tegemist tagaseljaotsusega. See on Põhiseaduse § 24 lg. 2 sätestatud õiguse rikkumine, s. t. rikutud on õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagiavaldusest ei selgu ükski TMS § 221 lõikes 1 nimetatud põhjustest, seega ei ole hagil õiguslikku alust. TMS § 221 alusel hagi esitamise põhjuseks ei saa olla teises menetlus tehtud vead, vaid üksnes täitemenetluse käigus selgunud asjaolud. Riigikohus lahendist 3-2-1-80-06

järeldub, et kohtumääruse sundtäitmine ei oleks õigustatud, kui sundtäitmise aluseks olnud otsustus tühistataks või kaotaks oma õigusjõu. Vaidlusaluseid otsuseid ei ole tühistatud või täidetud. Hagiavalduses ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg. 1 punktide 1 ja 2 nõuetele, kuna puudub seos hagi eseme ja aluse vahel. Hagiavaldus oma sisult on ebaselge ning suures osas sisustatud hagi eseme ja aluse seisukohalt tähtsust mitteomavate asjaoludega. Täitmisele pööramise ja täitemenetlusega ei ole hagiavalduse sisul puutumust. Ühtegi menetlusosalise õigust, millega teda väärteoprotokollide kohaselt tutvustati, ei ole hageja väärteomenetluste käigus kasutanud. Ka rahatrahvide ositi tasumist ei ole ta taotlenud. Vastupidiselt kriminaalmenetlusele ei ole kostjal väärteomenetluses kohtuvälise menetlejana õigust uurida menetlusaluse isiku majanduslikku tausta. Menetlusalusel isikul endal on õigus anda sellest teada, taotledes ositi tasumist. Täitmisavalduses kostja soovi märkimine pöörata sissenõue võlgniku varale tuleneb TMS § 23 lõikest 3. Vastavalt VTMS § 70 lg. 1 antakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Igalt väärteoprotokollilt nähtub, et hageja on väärteoprotokollid isiklikult allkirja vastu kätte saanud ja allkirja juurde on lisatud kuupäev väärteoprotokolli kättesaamise kohta. Lahendi kättesaadavust reguleerivad VTMS § 70 lõiked 4 ja 5. Hagejale oli teada, millal on lahend kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. See, et lahendile järele minemist ei ole kohustusena seaduses märgitud, ei anna alust tunnistada nimetatud säte PS-iga vastuolus olevaks. Täitmisavaldus ei saa olla HMS § 51 mõistes haldusaktiks, kuna ei vasta haldusakti mõistes toodud tunnustele. Täitmisavaldus ei tekita, muuda või lõpeta isiku õigusi või kohustusi. Tegemist on pöördumisega täituri poole, et ta võtaks väärteootsuse täitmiseks. Täitemenetlus ei alga täiteavalduse esitamisest, vaid TMS § 24 lg. 1 ja 2 kohaselt täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisest. Sellest algavadki hageja õigused ja kohustused täitemenetluses ja seega on võlgnikule vajalik täitmisteate, mitte sissenõudja avalduse kättetoimetamine. Täitmisavalduse esitamise aluseks on eelkõige menetlusaluse isiku tegevusetus – rahatrahvi maksmata jätmine. Hageja ise on pannud end määramatusse olukorda. Ta oli teadlik tema suhtes vastuvõetavatest otsustest. Nende vastu huvi puudumine väljendab tema ükskõiksust. Tema suhtes on ka varasemalt läbi viidud väärteomenetlust, mistõttu on talle väärteootsuse kättesaamise ja selle täitmisele pööramise tingimused teada. Vaidlustamata ja jõustunud otsustega määratud karistuste problemaatika ei puuduta sundtäitmisele pööramist ja selle lubamatust. Hageja osundatud seadusesätete põhiseadusele vastavuse tuvastamiseks ei ole vajadust. Hageja on sattunud hagiavalduses kirjeldatud olukorda eelkõige oma käitumise tõttu. Situatsioonis, kus ta oleks otsustele järele läinud ja nendega tutvunud, saanud vajamineva teabe, ei oleks antud küsimusi üldse tõstatatud. See aga ei ole põhiseaduslikkuse tuvastamise aluseks. Täiteavalduse sisu nõuded on antud TMS §-s 23 ja neid nõudeid ei ole rikutud. Sissenõudjaks on Lääne Politseiprefektuur, mitte tema ametnik. See, kuidas asutus otsustab oma ametnike töökorralduse, ei puuduta vähimalgi määral suhteid võlgnikuga. Käesoleva hagi esitamise on tinginud asjaolu, et hageja ei ole väärteomenetluses kasutanud kõiki temale kui menetlusalusele isikule seadusega antud õigusi – seletuse andmine, vastulause esitamine, kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja ametniku tegevusele. Nende etappide läbimata jätmise vaidlustamine ei ole võimalik läbi teise menetlusvormi. Karistusotsused on vaidlustatavad süüteomenetluse käigus, tsiviilmenetluses seda teha ei saa. Hagiavaldus on rajatud väärteomenetluslikele küsimustele, milliste lahendamine ei ole tsiviilkohtumenetluse küsimus. Hageja ei ole kohtuvälises menetluses tehtud otsuseid kohtus vaidlustanud ning kohtuvälise menetleja lahendid on jõustunud. M. P. esitas OÜ O. C. arve, millest nähtuvalt on temal tekkinud kohtukulu hagiavalduse koostamisega summas 3540 krooni. OÜ O. C. tegevusaladeks on raamatupidamise teenused ja konsultatsioonid, maksukonsultatsioonid ja maksude arvestus,

jae- ja hulgikaubandus ja tegevusalast järelduvalt võiks eeldada, et juriidilisi teadmisi omavad isikud muus valdkonnas kui maksuõiguse ja raamatupidamise alal puuduvad. Kostjale teadaolevalt on OÜ O. C. ainuosanik M. P. hageja M. P.i ema. M. P. on tasunud antud asjas ka riigilõivu hagiavalduse esitamisel. Sellest võib järeldada, et M. P. ei ole sellist teenust saanud ega sellist kulu tekitanud. Tegemist on arvega, mitte maksukorralduse või kviitungiga. Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et M. P. on osalenud ka varasemalt M. P.i samade väärteoasjade täitemenetluses. Esimese astme kohtu otsus

eest on rahatrahv või arest. Erinevus on selles, et kuriteod on KarS-s, siis väärteod on samuti seal, kuid ka veel teistes seadustes nagu näiteks liiklusseaduses. Sõltumata süüteo asukohast seadustes kohaldatakse kõikide süütegude eest karistamisel alati KarS üldosa. Kehtib üldpõhimõte, et üldosa sätted laienevad muudes seadustes sätestatud väärtegudele täies ulatuses, kui KarS üldosa sättest ei tulene teisiti. KarS järgi teised seadused, mis sätestavad karistatava väärteo, tuleb rakendada karistusseadusena. Väärtegude materiaalõiguslik regulatsioon on sätestatud KarS-s ja eriseadustes, menetlus- ja täitevõiguslik regulatsioon VTMS-s, KrMS-s ja TMS-s. Väärteomenetlus toimub eelkõige kohtuvälise menetlusena, milles menetleja kogub tõendeid, koostab väärteo kohta süüdistuse ning karistab isikut väärteo eest. Väärteo eest karistuse täitmisele pööramisel tuleb lähtuda VTMS-st. Riigikohus on võtnud seisukoha, kui on VTMS-s on küsimus täielikult reguleerimata, tohib KrMS-s sätestatust hälbida vaid väärteomenetluse erisustele tuginedes (lahend 3-1-1-65-04). Menetlustoimingute tegemisel kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat õigust. Seda on väljendanud Riigikohus väärteomenetlusõiguse ajalist kehtivust hinnates (lahend 3-1-55-03). Väärteoga kahjustatav õigushüve on vähem oluline kuriteoga kahjustatavast õigushüvest, mis omakorda määrab ära erinevused menetlusobjektide õigustes ja kohustustes ning menetluse läbiviimise tingimustes. Menetlusaluse isiku seisund väärteomenetluses on sarnane kahtlustatava seisundiga kriminaalmenetluses, ometi ei ole nende õigused samamoodi reguleeritud. VTMS § 19 lg. 1 reguleerib menetlusaluse isiku õigusi ning seal ei ole viidet kriminaalmenetluse analoogia kohaldamise võimalusele. Analoogia kohaldamine ei ole sellel juhul võimalik. Politseiseaduse kohaselt tegutseb politsei õiguskorra kaitsel, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Politseil on õigus läbi viia väärteomenetlust, koostada väärtegude protokolle ja määrata väärteokaristusi. Eeltoodust lähtudest ei ole tuvastatud hageja poolt märgitud vastuolusid PS-iga. Menetlemisel tuleb järgida väärteomenetlusõigust. Lähtudes karistusõiguse alustest ja eelpool toodud sellekohasest põhjendusest, ei ole HMS süütegude menetlemisel kohaldatav. HMS-l on teistsugune eesmärk. Seadus tagab haldusülesannete täitmise, on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ja tagab kohtuliku kontrolli võimaldamise haldusmenetluses. Väärteoasja menetlemisel väidetavalt rikutud õigused, menetleja tegematajätmised või väärad karistused või muud vead ei ole kontrollitavad tsiviilmenetluses, milles ei ole ka kontrollitav nimetatud normide vastavus PS-le. Samuti ei anna need alust tsiviilmenetluses täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tsiviilmenetluses kontrollib kohus otsuse jõustumist. Sealt selgub jõustumine ja see tuleb aluseks võtta. Hagiavalduse sisu ei oma puutumust jõustunud otsuse täitmisele pööramisel ja tsiviilmenetluse suhtes. Vaidlustamata otsuse sundtäitmine ei põhjusta sundtäitmise lubamatust. Karistamise otsuseid ei saa vaidlustada tsiviilmenetluses. TMS § 221 loetelu on lahtine, kuid paragrahvis nimetamata alused peavad olema võrreldavad nendega, mis on paragrahvis loetletud. Esitatud väärtegude otsused ei ole tühistatud või täidetud. Olla saaksid veel asjaolud, mis täitemenetluses on selgunud. Neid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Täitmisavaldus on täitedokumendi esitamiseks, et otsus võetaks täitmisele. Täitedokumentidest on näha jõustumise aeg, lisaks jõustumise tingimused. Kohtutäituril, kes saab täitmisele võtta vaid jõustunud otsuse, oli alus otsusel märgitud andmeid uskuda. Teades, et hageja ei eita süütegusid ega ole otsuseid vaidlustanud väärteomenetluses, ei ole põhjust mitte uskuda sissenõudja andmeid. Kohtutäituri täitmisteade pidigi järgnema TMS-i kohaselt. Sundtäitmise alused on olemas. Olemas on kohustus selleks. Otsuste sisuline jõustumine või mittejõustumine ei ole lahendav selles menetluses. Väärteomenetluse õiguspärasuse kontroll ei ole võimalik TMS § 221 järgi. Täitmisavalduses ei ole kohus tuvastanud õigusvastast asjaolu. Sissenõudja (Lääne Politseiprefektuur) on märgitud avalduses seadusest tulenevalt kohustuslike märgetega. TMS

§ 23 lg. 2 p. 3 rikkumist ei esine. Sama paragrahvi ja sama lõike p. 3 ei sisalda kategoorilist nõuet esindaja kohta. Hagi jääb rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Täitmist välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu otsuse ning teha asjas uue otsus, millega hagi rahuldada. Otsust tehes on kohus rikkunud kohtumenetluse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Karistusregistri seaduse § 4 lg. 2 sätestab, et karistusregistrisse kantud andmete väljastamine on keelatud, välja arvatud karistusregistri seaduses ettenähtud juhtudel. POLIS andmekogu pidamise korra (kinnitatud Politseiameti peadirektori 12. jaanuari 2004. a. käskkirjaga nr. 15) punkti 17 kohaselt toimub POLIS andmekogust karistusandmete väljastamine karistusregistri seaduses sätestatud korras. Karistusregistri seaduse § 22 lg. 3 kohaselt peab karistusregistri arhiivi kantud andmetega tutvumise vajadus olema põhjendatud kooskõlas sama seaduse § 17 lõikega 2. Karistusregistri seaduse § 22 lg. 1 sätestab isikud, kes võivad saada andmeid karistusregistri arhiivist. POLIS andmekogu pidamise korra punkt 22 kohaselt on arhiivis olevaid andmeid õigus saada isikul, kelle kohta säilitatakse andmeid arhiivis, uurijal kriminaalmenetluses ja jälitusametnikul jälitustegevuse teostamiseks. Taotlejal tuleb esitada vastutavale töötajale kirjalik taotlus, milles on märgitud, milliseid andmeid, mis eesmärgil ja millisel õiguslikul alusel ning kellele ja kuhu tuleb väljavõte saata. POLIS andmekogu pidamise korra punkt 15 kohaselt loetakse POLIS andmekogust andmete väljastamiseks andmete väljastamist isikutele, kes ei ole Politseiameti haldusalas. Andmekogude seaduse § 20 lg. 4 keelab riigiasutustel pidada sarnaseid ja teineteist sisuliselt kordavaid andmekogusid. Menetluse käigus maakohtus ei esitanud Lääne PP ametnikud tõendeid selle kohta, millisel õiguslikul alusel nad said ja avaldasid karistusregistri arhiivis olevaid ja POLIS andmekogu arhiivis olema pidanud andmeid hageja karistatuse kohtaja ning kas andmete saamisel on kinni peetud karistusregistri seaduse §-ides 17 ja 22 ning POLIS andmekogu pidamise korra punktides 22 ja 23 sätestatust. Käesoleva tsiviilasja sisuks on asjaolu, kas kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule teatavaks tegemata (kätte toimetamata) karistusotsuseid saab lugeda sisuliselt jõustunud karistusotsusteks või mitte. Kas kohtuvälise menetleja poolt hagejale teatavaks tegemata jäetud karistusotsuste alusel hageja suhtes sundtäitmise rakendamine on lubatav. Apellant leiab, et maakohtu poolt viidatud TMS sätted ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, kuna reguleerivad kohtutäituri tegevust ja kohtutäituri kohustusi täitemenetluse läbiviimisel, s. o. kohtutäituri ja võlgniku vahelisi suhteid, mitte aga käesoleva asja aluseks olevaid sissenõudja ja võlgniku vahelisi suhteid. Maakohus on kohtuotsuses hinnanud kohtutäituri tegevust tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse printsiibist. Tulenevalt formaliseerituse printsiibist ei ole kohtutäituril aga õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust ja jõustumise asjaolusid, kui kohtuvälise menetleja poolt täitmisele pööratud kohtuvälise menetleja lahend vastab formaalselt täitedokumendi nõuetele. Maakohus on jätnud hindamata sissenõudja Lääne PP Paide PJ karistusotsuste sisulise jõustumise, s. o. hagejale kätte toimetamata (teatavaks tegemata) karistusotsuste kohtuvälise menetleja poolt sundtäitmisele pööramise õiguspärasuse. Seega on maakohus jätnud andmata hinnangu võlgniku ja sissenõudja vahelisele vaidlusele karistusotsuste jõustumise tingimuste ja sundtäitmise lubatavuse üle. VTMS § 5 ja § 191 lg. 1 p. 7 koostoimest tulenevalt on kohtuväline menetleja kohustatud tagama menetlusalusele isikule reaalse võimaluse kohtuliku kaebeõiguse teostamiseks, s. o. teavitama menetlusalust isikut asjaolust, et kohtuväline menetleja ei toimeta väärteootsuseid menetlusalusele isikule kätte, samuti väärteotsustele kohtusse kaebuse esitamise kaebetähtaja kulgemisest ja võimalikust sundtäitmisele pööramisest (menetlusalusele isikule teatavaks tegemata) kätte toimetamata karistusotsuste alusel.

Kaebetähtaeg ja selle kulgema hakkamine on PS § 15 lg. 1 esimeses lauses sätestatud kohtusse pöördumise garantii riive. Seega tuleb isikut teavitada kaebetähtaja kulgema hakkamise ajast ja tingimustest. Kaebetähtaja kulgemise aeg ja minetamise asjaolud ei saa menetlusalusele isikule selguda alles täitemenetluse käigus. Euroopa inimõiguste konventsiooni (EÕIK) artikli 6 lg. 3 punkti b alusel on süüdistataval õigus selleks, et enda süütuks tunnistamiseks või karistuse vähendamiseks oleksid tema käsutuses kõik asjakohased elemendid. Selle sätte kaitsealasse kuulub ka isikule antav õiguslik informatsioon. Väärteomenetluse õiguse rikkumine, millega kaasneb põhiõiguste riive, on aluseks karistusotsuste sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse tegemine väärteomenetluses on käsitletav isiku põhiõigusi piirava riigivõimu teostamisena, siis on kohtuvälisel menetlejal ka PS §-st 14 tulenev kohustus tagada menetlusaluse isiku õigused ja vabadused väärteomenetluses. TMS § 199 lg. 1 järgi toimub täitemenetlus väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi sissenõudmiseks kohtutäiturile täitmiseks saadetud kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse alusel. Seega saab kohtuväline menetleja täitmisele pöörata ainult jõustunud karistusotsuseid. Karistusostuste sisulisest jõustumisest tõusetunud küsimused lahendatakse sissenõudja ja võlgniku vahel. Karistusotsuse jõustumise eelduseks on karistusotsuse menetlusalusele isikule teatavaks tegemine. Väärtegude kohtuväline menetlemine on haldusorgani tegevus avaliku võimu teostamisel. Kohtuvälise menetleja väärteootsus on haldusakt formaalses mõttes. Kohtuvälise menetleja jõustunud karistusotsuse tähendus ja mõju menetlusalusele isikule on tihti koormavam kui muul haldusaktil. Kohtuvälise menetleja karistusotsuse jõustumise eeltingimusi ei saa käsitleda väljaspool HMS-i. Kohtuvälise menetleja otsuste jõustumise tingimused on maakohus HMS-i välistades jätnud hindamata. Maakohus jätab tähelepanuta, et hagejal puudus reaalne võimalus karistusotsuste vaidlustamiseks enne kohtuvälise menetleja poolt karistusotsuste sundtäitmisele pööramist. Karistusotsuste vaidlustamata jätmine ei olnud hageja tahe. Käesoleva tsiviilasja sisuks on eelkõige see, et hageja ei nõustu kohtuvälise menetleja karistusotsuste (tagaselja) jõustumisega ja kohtuvälise menetleja poolt karistusotsuste (tagaselja) sundtäitmisele pööramisega. Hageja ei ole käesoleva tsiviilasja käigus palunud maakohtul tühistada kohtuvälise menetleja karistusotsuseid. Hageja ebaõiglasele karistamisele ja kohtuvälise menetleja karistusotsuste õigusvastasusele on hageja tuginenud seetõttu, et näidata, milleni võib viia olukord, kui kohtuväline menetleja on jätnud menetlusalusele isikule kohtuliku kaebeõiguse tagamata. Hagejale ei võimaldatud kohtueelses menetluses kasutada EÕIK artikli 6 lõikes 1 sätestatud õigust viibida asja arutamise juures. Isikule, kes on avaliku süüdistaja poolt algatatud menetluse subjektiks, peab tema soovi korral võimaldama osaleda asja arutamisel ja kaitsta end menetluses, millega otsustatakse tema vastu esitatud süüdistus. Sama põhimõte on sätestatud ka PS § 24 lõikes 2 - õigus olla oma asja arutamise juures on isiku põhiõigus. VTMS § 72 lg. 1 aga välistab menetlusaluse isiku õiguse ja võimaluse osaleda asja arutamisel, millega otsustatakse menetlusaluse isiku vastu esitatud süüdistus. Kuna hagejal puudus võimalus osaleda hageja suhtes tehtavate karistusotsuste tegemise juures, siis puudus hagejal ka võimalus karistusotsuste koheseks vaidlustamiseks kohtueelses menetluses. Peale karistusotsuste tegemist ei taganud kohtuväline menetleja hagejale ka kohtulikku kaebeõigust. Karistusotsuste sisu ilmnes hagejale alles peale kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamist ja hagejale karistusotsuste edastamist kohtutäituri poolt. Maakohus on hinnanud ka eeltoodud kontekstis kohtutäituri tegevust täitemenetluse alustamisel ja läbiviimisel, mitte aga sissenõudja tegevust karistusotsuste sundtäitmisele pööramisel. Hageja ei vaidlustanud kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamist, vaid sissenõudja poolt võlgnikule kätte toimetamata (teatavaks tegemata) karistusotsuste sundtäitmisele pööramist. Apellant ei nõustu maakohtuga, et otsuste sisuline jõustumine või mittejõustumine ei ole lahendatav tsiviilmenetluses. Kuna kohtuvälise menetleja lahendite sundtäitmise

lubatavuse küsimused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses, siis oli maakohus pädev hindama otsuste sisulist jõustumist või mittejõustumist ning jõustumise eelduseks olevaid asjaolusid. Väärteomenetluse õiguspärasuse kontroll ei ole võimalik TMS § 221 järgi. Menetlusaluse isiku ebaõiglaselt mitmekordse karistamise asjaolud on hagiavalduse seisukohalt illustratiivse iseloomuga. Hageja ei ole palunud kohtul käesoleva menetluse käigus tühistada kohtuvälise menetleja karistusotsuseid, küll leiab hageja, tuginedes VTMS §-ile 13, et maakohus oli pädev sundtäitmise lubatavuse hindamisel andma omapoolse hinnangu ka vaidlusaluste karistusotsuste sisulisele õiguspärasusele. TMS § 1 sätestab võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse täitemenetluses. TMS § 11 lg. 1 kohaselt on täitemenetluse seadustiku kohaselt maakohtu pädevuses täitemenetlusega seotud hagide lahendamine (p. 5) ja muude lahendite tegemine seadustikus ettenähtud tingimustel (p. 7). TMS § 48 p. 4 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi alusel, kui sundtäitmine on lubamatuks tunnistatud või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei mõjuta täitedokumendi, s. o. kohtuvälise menetleja jõustunud karistusotsuse kehtivust ja õigusjõudu (TMS § 221 lg. 1). Seega, isiku karistatus karistusregistris jääb kehtima. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine annab aga võlgnikule siiski võimaluse peatada kehtiva ja õigusjõudu mitteomava karistusotsuse sundtäitmine. TsMS § 377 lg. 3 järgi võib kohus tagada hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi. TsMS § 378 lg. 1 p. 6 järgi on hagi tagamise abinõuks muuhulgas täitemenetluse peatamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või on esitatud hagi muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitedokumendi vaidlustamine tagab isiku kaitse perioodiks, kui isik taotleb kaebetähtaja ennistamist. Samuti isiku õiguste edasise rikkumise, juhul kui kaebetähtaeg on minetatud ja kohus kaebetähtaega ei ennista. Maakohus on jätnud hindamata sundtäitmise aluseks olevate kohtuvälise menetleja väärteootsuste sisulise jõustumise ja hageja reaalse võimaluse kohtuliku kaebeõiguse teostamiseks või karistusotsuste vabatahtlikuks täitmiseks enne karistusostuste sundtäitmisele pööramist. TsMS § 232 lg. 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel tuginenud kohtutäituri poolt algatatud täitemenetluse väidetavale õiguspärasusele. Hageja ei ole vaidlustanud kohtutäituri tegevust täitemenetluse alustamisel. Samuti ei ole kostja oma seisukohtades tuginenud kohtutäituri poolt algatatud täitemenetluse õiguspärasusele. TsMS § 436 lg. 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida menetluses ei ole arutatud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS-i ja jätnud kohaldamata HMS-si haldusakti kehtivust ja jõustumist käsitlevad sätted. Maakohus ei ole hinnanud hageja PS-st ja EÕIK-st tulenevate õiguste rikkumist kohtuvälises menetluses. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Apellant ei soovi mõista, et väärteomenetluses tehtud toiminguid ja otsuseid tuleb eristada täitemenetluse käigus tehtud toimingutest ja otsustest. Sundtäitmine iseenesest ei tee olematuks väärteomenetluses tehtud lahendit ega saa mõjutada selle jõustumist.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsusega jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata ning apellatsioonkaebus ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud.

Hageja on esitanud hagi tema suhtes tehtud väärteootsuste sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, põhjendades seda väidetega, et väärteootsuste tegemisel on rikutud menetluskorda ja et täitur ei oleks tohtinud neid otsuseid täitmisele võtta, kuna väärteootsuseid ei ole hagejale kätte toimetatud ja otsused ei ole seega jõustunud. Kolleegium leiab, et hageja on oma õiguste kaitseks valinud ebaõige viisi. TMS § 221 lg. 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud; hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sättes esitatud loetelu on küll näitlik, kuid see ei tähenda, nagu võiks niisuguse hagi esitada suvalistel normis loetlemata alustel. Maakohus märkis oma otsuses õigesti, et sättes nimetamata alused, mis võimaldavad niisuguse hagi esitada, peavad olema sättes nimetatud alustega võrreldavad. Seega saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda, kui sundtäitmine on välistatud seetõttu, et täitmise aluseks olev materiaalõiguslik nõue on lõppenud või peatunud – näiteks, kui kohustus on täidetud või on nõue tasaarvestatud või kui võlgnik on kohustuse täitmisest vabastatud või on pooled sõlminud võla tasumise tähtaja pikendamise kokkuleppe või on täitmisnõue aegunud. Tegemist on täitmisõigussuhte kujundamise hagiga, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Hageja ei ole esile toonud ühtki asjaolu, mis võiks olla aluseks täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagile. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et täitedokument ei ole täidetav. Kui küsimuse all on sundtäitmise menetluse korrektne kulgemine, on õige õiguskaitsevahend kaebus. Kui hageja leidis, et kohtutäitur on täitemenetlust alustanud ebaõigesti täitemenetluse alustamiseks ettenähtud korda rikkudes, oleks tal tulnud kaevata kohtutäituri tegevuse peale TMS §-s 217 sätestatud korras, esitades kõigepealt kaebuse täiturile endale ja vaidlustades täituri poolt kaebuse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsuse kaebuse esitamisega maakohtule (TMS § 218). Kuna hagi rahuldamiseks ei ole õiguslikku alust, on see õigesti jäetud rahuldamata. Et vaidlusaluses asjas ei kuulu hindamisele väärteomenetluse ega täitemenetluse korrektsus, siis ei ole kolleegiumil vajalik ega võimalik võtta seisukohta selle kohta, kas hagejat karistati väärtegude eest õigesti, kas ja millal täidetavad väärteootsused jõustusid ja kas hageja poolt väidetud menetlusnormide rikkumised aset leidsid. Hindamisele ei kuulu ka hageja poolt nimetatud normide vastavus põhiseadusele. Apellandi taotlus andmekogu õiendil olevate andmete saamise ja avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole asjakohane. Koosõlas TsMS § 162 lõikega 1 jäävad kõik apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda.

Margo Klaar

Kai Kullerkupp

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.