2-06-32406/5 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

liiklusseaduse § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, so summas 18000 krooni. Väärteokirjelduse kohaselt ei omanud M.P. vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt. Hagi esitamise ajaks (3.11.2006.a.) ei ole politsei viimatinimetatud otsust täitmisele pööranud, so täitmisavaldust kohtutäiturile esitanud. M.P. sai 20.09.2006.a karistusotsusest väärteoasjas nr 2510,06,002978 esmakordselt teada 30.10.2006.a, mil tema esindaja läks Paide politseijaoskonda otsuse koopia järele. Politsei on esitanud kohtutäiturile, tulenevalt M.P.i poolt LS § 741 rikkumisest, täitmisavaldusi kokku trahvisummas 20400 krooni, so 340 trahviühiku ulatuses. Hagi esitamise ajaks on sundtäitmisele pööramata 20.09.2006.a otsus trahvisummas 18000 krooni, so 300 trahviühiku ulatuses. Perioodil 8.06. kuni 21.08.2006.a on toime pandud LS § 741 sätestatud väärtegude korduva toimepanemise eest (neli episoodi) on politsei M.P.i kokku karistanud 640 trahviühiku ulatuises, so trahvisummas 38400 krooni. Trahvisummade ositi tasumist otsustes ette ei ole nähtud. Otsuste kohaselt kuulusid kõik trahvisummad tasumisele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on olnud menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Rahatrahvi asemel aresti kohaldamist ei ole kohtuväline menetleja vajalikuks pidanud. Seda kinnitab asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole kasutanud VTMS § 71 sätestatud õigust saata korduvaid väärtegusid toime pannud isiku väärteomaterjalid maakohtule aresti otsustamiseks. Täitmisavaldustes on palutud pöörata sissenõude süüdlase varale. Kohtuvälisel menetlejal oli võimalik kontrollida kohtueelses menetluses süüdlasel kinnis- ja registrivara olemasolu. Kohtuvälisele menetlejale kättesaadavatest registritest pidi nähtuma, et süüdlasel puudub kinnis- ja registrivara. Süüdlase vanust arvestades, oli alus eeldada ka vallasvara, millele saab sissenõuet pöörata, puudumist. Hagiavalduse põhjendused Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohtuvälise menetleja väärteootsus ja kohtutäiturile esitatud täitmisavaldus on haldusorgani haldusaktid HMS § 51 lg 1 mõistes. Väärteootsusega otsustatakse süüdlase suhtes sanktsiooni kohaldamine. Täitmisavalduse esitamise eesmärk on süüdlase sundimine temale kohaldatud sanktsiooni täitmisele. Täitemenetlus tekitab süüdlasele täiendavaid kohustusi täitekulude näol. HMS § 61 lg 1 järgi on haldusakti kehtivuse eelduseks haldusakti adressaadile teatavaks tegemine või haldusakti kättetoimetamine. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Haldusorgani eesmärgipärase menetlemisega oleks kooskõlas olukord, kui haldusorgan teavitaks menetlusalust isikut igast menetluse käigus vastu võetud otsusest. VTMS ei reguleeri kohtuvälise menetleja väärteoasjas jõustunud otsuse ja kohtuvälise menetleja otsustuse alustada väärteoasjas jõustunud otsuse sundtäitmist ning kättetoimetamist. 5.05.2005.a kohtuotsuses 3-3-1-12-05 asus Riigikohus seisukohale, et kui eriseaduses on haldusakti teatavaks tegemine jäetud reguleerimata ja ette ei ole nähtud ka HMS kasutamise võimalust või see on otseselt välistatud, siis tuleb lünk analoogia korras täita HMS asjakohase regulatsiooniga.

Lähtudes HMS-st ja tulenevalt Riigikohtu 5.05.2005.a otsusest nr 3-3-1-12-05 ning VTMS sätestamata, jõustunud väärteootsuse ja sundtäitmisotsustuse kättetoimetamise regulatsiooni puudumisest, leiab hageja, et kohtuvälisel menetlejal oli kohustus olukorras, kus süüdlane ei olnud 15 päeva jooksul kohtuvälise menetleja juures lahendite kättesaadavaks tegemisest, kohtuvälise menetleja juurde lahenditega tutvuma läinud, lähtuma HMS regulatsioonist ja toimetama süüdlasele väärteootsused kätte. Süüdlasele täitemenetlusega kaasnevate täiendavate rahaliste kohustuste tekkimise tõttu, pidi kohtuväline menetleja, kuna süüdlane ei olnud kohtuvälise menetleja otsuste sisust teadlik, väärteootsuste koopiad koos täitmisavalduste koopiatega kätte toimetama vähemalt samaaegselt kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisega. Jõustunud karistusotsuse koopia koos täitmisavalduse koopiaga kättetoimetamine võimaldanuks süüdlasel tasuda talle määratud rahatrahv enne kohtutäituri poolt täitmisteate saamist. Kättetoimetamisega oleks süüdlast ühtlasi teavitatud asjaoludest, mida lahendiga mittetutvunud süüdlane ei võinud teada, so määratud karistusest ning kuhu ja millisele arvelduskontole tuleb rahatrahv tasuda. Haldusorgani poolt sundtäitmise otsustuse tegemisel tuleb lisaks sissenõudja huvidele arvestada ka võlgniku huvidega ning täiendavatest kohustustest, mis kaasnevad täitemenetlusega, teavitamine on vastavuses PS §–s 14 sätestatud isiku õigusega korraldusele. Olukord, kus haldusakti adressaat peab astuma omapoolseid täiendavaid samme haldusaktiga talle pandud kohustuste täitmiseks, ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Samuti olukord, kus omapoolsete täiendavate sammude mittetegemisega kaasnevad haldusakti adressaadile täiendavad kohustused (täitekulud) haldusakti täitmisel ning negatiivsed õiguslikud tagajärjed. Politsei 28.06.2006.a otsus väärteoasjas nr 2510,06,002281 ja 3.08.2006.a otsus väärteoasjas nr 2510,06,002371 tuleb tunnistada sundtäitmise osas lubamatuks, sest kohtuvälise menetleja ei ole enne kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist teavitanud määratud trahvisummadest ning kuhu ja millisele arveldusarvele tuleb trahvisummad kanda. Politsei on 28.06.2006.a, 26.07.2006.a, 3.08.2006.a ja 20.09.2006.a otsusega M.P.i karistanud ühe ja sama väärteo (LS § 741) korduva toimepanemise eest kokku 640 trahviühikuga, so summas 38400 krooni. LS § 741 sätestatud sanktsiooni ülemmäär on 300 trahviühikut, so 18000 krooni. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu märkis 19.01.2005.a kohtuasjas nr 3-1-1-106-04, et samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et KarS §-st 63 tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu täitmist ühe süüteo toimepanemiseks. KarS § 62 kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu asus 19.01.2005.a kohtuotsuse nr 3-1-1-106-04 seisukohale, et see, kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi, ei tohi mõjutada menetlusaluse isiku olukorda. Vastav nõue tuleneb Põhiseaduse § 12 lg 1 esimeses lauses sisalduvast üldisest võrdsuspõhiõigusest, mille kohaselt tuleb sarnases olukorras olevaid isikuid kohelda ühtemoodi. Kohtumenetluse korral lähtunuks kohus sanktsiooni ülemmäärast, so 30 arestipäevast või 300 trahviühikust, milline vastab rahatrahvi

summale 18000 krooni. Politsei poolt rahatrahvide määramine ja sundtäitmise otsustamine trahvisummas 38400 krooni seab hageja Põhiseaduse § 12 lg 1 esimese lause vastaselt ebavõrdsesse olukorda võrreldes isikutega, kelle korduvväärtegusid on menetlenud kohus. Väärteootsuse mittetegemine ja väärteomaterjalide saatmine maakohtule (VTMS § 71) on kohtuvälise menetleja diskretsiooniotsus, mida süüdlane ei saa mõjutada. Kohtuvälisele menetlejale antud diskretsiooniga, kaaluda erinevaid otsuseid, ei või kaasneda kohtueelses menetluses süüdlase olukorra raskendamine ja süüdlaselt normi sanktsiooni ületavast ülemmäärast suuremat rahatrahvi sissenõudmist täitemenetluses. Põhiseaduse § 14 kohustab riiki looma põhiõiguste kaitseks kohased menetlused. Riik peab kehtestama õiglase menetluse, mis tagab isiku õiguste tõhusa kaitse. Põhiseaduse § 14 tuleneva printsiibi kohaselt peab ka kohtueelse menetleja poolt olema tagatud isiku õigus õiglasele menetlusele tema süüasja igas menetlusetapis. Kaebetähtaeg ja selle kulgema hakkamine on Põhiseaduse § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohtusse pöördumise garantii riive. Haldusakti kätte toimetamine on riigivõimu teostamine Põhiseaduse § 3 lg 1 esimese lause alusel, kuna kättetoimetamisega tehakse haldusakt isikule teatavaks. Kättetoimetamise tagajärjel hakkab haldusakt kehtima ja kulgema hakkab haldusakti kaebetähtaeg. Põhiseaduse §-s 14 sätestatud üldisest õigusest korraldusele ja menetlusele tuleneb avaliku võimu kohustus tagada õiguste realiseerimiseks vajalikud korraldused ja menetlused. Isiku suhtes karistusotsuse tegemine ja karistusotsuse täitmisele pööramine on isiku õiguste piiramine ja avalik võim peab tagama isiku informeerimise tema karistamisest. 22.12.2005.a kohtuotsuses nr 3-3-1-73-05 märkis Riigikohus, et adressaadi jaoks negatiivse toimega haldusaktide puhul näeb HMS akti teatavakstegemise kohustusliku viisina ette haldusakti adressaadile kättetoimetamise (HMS § 62 lg 2, lg 5). ... sest haldusaktiga tutvumata ei ole võimalik otsustada sisu- ja vorminõuete (HMS §-d 55-57) järgimise ja akti andja otsustuspädevuse üle, anda hinnangut haldusakti õiguspärasusele ega otsustada selle vaidlustamise vajadust. Menetlusalusel isikul, kes ei ole kohtuvälise menetleja juures lahendiga tutvumas käinud ja kellele kohtuväline menetleja ei ole lahendit ka kätte toimetanud, puudub teave tehtud lahendi sisust, mistõttu puudub isikul võimalus ette näha õiguslikke tagajärgi, mis kaasnevad lahendis märgitud tähtaegade möödumisega. Väärteoprotokolliga teavitatakse menetlusalust isikut küll kohtuvälise menetleja juures kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemise ajast, kuid ei kohusta menetlusalust isikut minema kohtuvälise menetleja juurde kohtuvälise menetleja lahendiga tutvuma, mistõttu jääb menetlusosaline tihti „äraootavale seisukohale“. Isik, kes ei ole kohtuvälise menetleja lahendiga kohtuvälise menetleja juures tutvunud ja kellele kohtuväline menetleja ei ole lahendit kätte toimetanud, ei ole teadlik ka lahendi sisust. Seega ka lahendi jõustumise tingimustest ja jõustumisest tingitud õiguslikest tagajärgedest, sest väärteoprotokolliga isikut kohtuvälise menetleja lahendi jõustumise tingimustest ja jõustumisest tingitud tagajärgedest ei teavitata. Tulenevalt õigusselguse põhimõtte nõudest, peab aga isikul olema mõistlik võimalus ette näha õiguslikke tagajärgi, mida tema tegevus või tegevusetus võib kaasa tuua. Põhiseaduse §-s 14 sätestatud õiguse korraldusele ja menetlusele sätestab ka EIÕKonv artikli 6 lõige 1. EIÕKonv artikli 6 lõige 3 punkt b alusel on süüdistataval õigus enda süütuks tunnistamiseks või karistuse vähendamiseks omada oma käsutuses kõik asjakohased elemendid. EIÕKonv artikli 6 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis.

Väärteomenetluse regulatsioon üldmenetluses lahendi tegemisel asja arutamist menetlusaluse isiku osavõtul ette ei näe. Asjaolu, et menetlusalune isik ei ole esitanud vastuväiteid väärteoprotokollile, ei välista isikul süüd kergendavate asjaolude olemasolu. Süüd kergendav asjaolu ei ole vastuväide väärteoprotokollile. Tulenevalt uurimisprintsiibist peab kohtuväline menetleja tegema ka omapoolseid samme süüd kergendavate asjaolude välja selgitamiseks. Kui menetlusosalist asja kohtueelsesse arutamisse ei kaasata, jäävad süüd kergendavad asjaolud karistuse mõistmisel arvesse võtmata. Samas kasutab kohtuväline menetleja karistusregistri andmeid süüd raskendavate asjaolude selgitamiseks. Süüdlasel, kes ei ole saanud osa võtta asja arutamisest, puudub võimalus karistuse vähendamiseks kohtuvälises menetluses. Säärane olukord on vastuolus asja õiglase ja avaliku arutamise põhimõtte ja süütuse presumtsiooniga. Põhiseaduse § 3 lg 1 esimese lause kohaselt VTMS kui haldusorgani poolt täitevvõimu teostamist reguleeriv õigusakt peab olema kooskõlas seadustega ja Põhiseadusega. Põhiseaduse § 15 teise lause alusel võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mistahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Põhiseaduse § 152 alusel jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti kui see on vastuolus Põhiseadusega. Hageja palub jätta asjas kohaldamata, kui Põhiseadusega (PS) vastuolus olevad, alljärgnevad VTMS sätted: 1) VTMS § 72 lg 1 sõnastus „menetlusosalisi välja kutsumata“ – PS § 3 lg 1 esimene lause, § 12 lg 1, § 22 lg 2 ja § 24 lg 2. 2) VTMS § 70 lg 1 sõnastus „Väärteoprotokolli koopia antakse menetlusosalisele kätte allkirja vastu“ koostoimes VTMS § 70 lg 4 sõnastusega „Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumine ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada“ ja VTMS § 70 lg 5 sõnastusega „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad“ PS § 14, § 3 lg 1 esimene lause, PS § 15. 3) VTMS § 199 lg 1 sõnastus „Kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse tähtaeg on möödunud“ ja VTMS § 203 lg 2 sõnastus „Kohtuvälise menetleja otsus ...süüdlase karistamise kohta pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast...alates kümne päeva jooksul“ koostoimes VTMS § 70 lg-tega 4 ja 5 ning § 74 lg 1 p 18 - PS 3 lg 1 esimene lause, § 14, § 15. 4) VTMS § 204 lg 1 p 2 sõnastus „Kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise kohta loetakse täidetuks ja otsust täitmisele ei pöörata, kui: süüdlane on tasunud rahatrahvi täies ulatuses 15 päeva jooksul, alates päevast, mil üldmenetluses... § 73 lõike 1 punkti 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav“ ja VTMS § 204 lg 3 sõnastus „Kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis ...2 toodud tähtaja jooksul, ...saadab vastavalt käesoleva seadustiku §-le 202 lahendi täitmisele pöörav asutus kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta“. Politsei täitmisavaldused on haldusaktid HMS § 51 lg 1 mõistes, millele rakenduvad haldusmenetluse seaduse sätted. HMS § 8 lg 2 järgi määratakse haldusorgani siseselt isikud, kes tegutsevad haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Lääne Politseiprefektuuri põhimääruse § 6 p 3 sätestab politseiprefektuuri ülesandena väärtegude kohtueelse menetlemise. Lääne Politseiprefektuuri põhimääruse § 8 lg 1 p 10 kohaselt annab

volitusi politseiprefektuuri esindamiseks seaduses ettenähtud korras ja ulatuses politseiprefekt. Lääne Politseiprefektuuri põhimääruse § 9 lg 5 kohaselt määratakse struktuurüksuste ning nende juhtide õigused ja kohustused kindlaks struktuurüksuste põhimäärustega. Paide jaoskonna põhimäärust ja ametnike ametijuhendeid ei olnud veebilehel võimalik leida. Politsei 30.08.2006.a täitmisavalduselt nr 89/399838, 29.09.2006.a täitmisavalduselt nr 47/42092 ja 29.09.2006.a täitmisavalduselt nr 48/42092 puudub nii täitmisavalduse teinud isiku nimi kui ka täitmisavalduse teinud isiku esinduse õiguslik alus. Täitmisavaldused haldusaktidena ei ole õiguspärased (HMS § 54) ning ei vasta TMS § 23 lg 2 p 3 sätestatud täitmisavalduse nõuetele. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 2 kohaselt antakse haldusakt kirjalikus vormis. Kirjalikus vormis antav haldusakt peab vastama HMS § 55 lg-s 4 ja vastavas eriseaduses sätestatud nõuetele. HMS § 55 lg 4 sätestab, et kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Sunnivahendi kohaldamise otsus (täitmisavaldus) omandab juriidilise tähenduse üksnes otsuse allkirjastamisel pädeva ametiisiku poolt. Sunnivahendit ettenägev haldusakt ei ole sundtäidetav ja selle täitmist ei või akt adressaadilt nõuda, kui haldusaktist ei selgu sunnivahendi täitmise otsuse (täitmisavalduse) teinud isik ja isiku esinduse õiguslik alus. Hageja on oma hagiavalduses seisukohal, et politsei otsused väärteoasjades tuleb tunnistada sundtäitmise osas lubamatuks, sest puuduvad pädeva ametniku poolt tehtud otsused rahatrahvide sundtäitmiseks ning kohtutäiturile esitatud täitmisavaldused ei vasta haldusakti ja täitedokumendi nõuetele. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TMS § 221 lg 1 ei ole küll hagile konkreetseid piiranguid esitanud, kuid on täpsustatud, et hagi võib esitada eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagiavaldusest ei selgu ükski nimetatud põhjustest. Sundtäitmisele saadetud kohtuvälise menetleja karistusotsustega määratud rahatrahvid on hagejal tasumata, nõuet ei ole ajatatud ning puudub tasaarvelduse alus. TMS § 221 on enam seotud olukorraga peale mingite toimingute tegemist täitemenetluses, näiteks on tasutud osaliselt rahatrahv vms või ka täitmise võimalustega. Seega ei ole hagiavaldus esitatud õiguslikul alusel. TMS § 221 alusel hagi esitamise põhjuseks ei saa olla teises menetlus tehtud vead, vaid ikka täitemenetluse käigus selgunud asjaolud. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-80-06 on märkinud kohtumääruse sundtäitmise osas vastavalt kaasusele, et kohtumääruse sundtäitmine ei oleks õigustatud, kuna selle alus on ära langenud ning puudub mõistlik põhjendus siduda kokkuleppe pooli kohtumääruses kinnitatud kokkuleppe tekstiga, kui kokkulepe ennast õiguslikus mõttes enam ei eksisteeri. Seega, kui sundtäitmise aluseks olnud otsustus tühistatakse või kaotab oma õigusjõu, on võimalik rakendada TMS § 221. Antud kaasuses osundatud skeemi järgides peaks olema väärteoasjades tehtud otsused tühistatud või täidetud. TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk hagi alus. Kostja

leiab, et hagiavalduses ei ole need nimetatud nõuded täidetud, kuna puudub seos hagi eseme ja aluse vahel. Hagiavaldus oma sisult on ebaselge ning suures osas sisustatud hagi eseme ja aluse seisukohalt tähtsust mitteomavate asjaoludega. Täitmisele pööramise ja täitemenetluse suhtes ei oma hagiavalduse sisu puutumust. Kostja leiab, et hagiavaldus ei vasta nõuetele ning ei ole käsitletav oma sisu poolest tsiviilasjana. Kuna hageja on hagi aluseks olevate faktiliste asjaoludena toonud suures osas väärteomenetluse, on ka kostja kohustatud siinkohal väärteomenetlusel peatuma, et näidata tsiviilasjaga seose puudumist. Menetlusaluse isiku õigused VTMS § 19 lg 1 p 4 kohaselt on: anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Menetlusalune isik annab oma allkirja väärteoprotokollile oma õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Hageja allkirjad väärteoprotokollidel kinnitavad seda. Hageja ei ole ühegi hagiavalduses nimetatud väärteomenetluse käigus taotlusi ega omapoolseid tõendeid esitanud. Õigus olla ära kuulatud ei pea tingimata tähendama suulist ärakuulamist st võib ka esitada kirjalikke taotlusi, seletusi, vastulauseid. Ühtegi õigust ei ole hageja väärteomenetluste käigus kasutanud. Vastavalt VTMS § 69 lg 6 on menetlusalusel isikul õigus esitada väärteoprotokollile vastulause, tõendid ning tutvuda väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Vastulauset hageja poolt üheski väärteoasjas esitatud ei ole, samuti ei ole hageja käinud enne otsuse tegemist tutvumas ühegi väärteotoimikuga. Lääne Politseiprefektuur kohtuvälise menetlejana omab väärteomenetluse pikaajalist praktikat, mistõttu võib öelda, et menetlusalused isikud kasutavad tihti võimalust anda teada oma majanduslikust olukorrast ja soovist rahatrahvi ositi tasumiseks. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 31 sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel ja et karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni sama seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. KarRS § 25 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Kui kostjal kohtuvälise menetlejana väärteomenetluses ei ole teada, kas menetlusalune isik soovib rahatrahvi ositi tasumist või mitte, siis oma initsiatiivi kasutades võime süüdlase olukorda raskendada sellega, et ositi tasumisel täitmise tähtaeg pikeneb ja sellega pikeneb ka karistuse karistusregistris pidamise aeg. VTMS § 72 kohaselt kohtuväline menetleja teeb lahendi menetlusaluse isiku ütluste, asjas kogutud tõendite, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalidest lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Seega on seaduseandja pannud kohtuvälisele menetlejale kohustuse lahendada üldmenetluses tehtavad otsused kirjalikus menetluses. Ka kohtul on võimalik asja lahendada vaid kirjalike materjalide põhjal, ilma osalisi kohtusse kutsumata ja seda VTMS § 120 ja § 145 alusel. Kohtuvälise menetleja otsuse sisu kohta VTMS § 74 sätestab, mida peab kohtuvälise menetleja otsus üldmenetluses sisaldama. Nimetatud paragrahvi 1. lõike punktide 17 ja 18 kohaselt tuleb otsusesse märkida järgmist: - kui rahatrahv ei ole määratud tasuda ositi, siis teave sellest, et rahatrahv tuleb täies ulatuses tasuda panka 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda; - teave sellest, et otsus rahatrahvi osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav,

on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Seega rahatrahvi tasumise kohustus 15 päeva jooksul tuleneb seadusest, mitte kohtuvälise menetleja suvast. VTMS § 71 sätestab korra väärteoasja maakohtule arutamiseks saatmise. Kohtule võib väärteoasja arutamiseks saata, kui vastavalt VTMS § 83 kuulub arutamine kohtu pädevusse. Kuna hageja väärteoasjades ei olnud vaja otsustada konfiskeerimist, oli võimalik asja saata kohtule vaid aresti mõistmise otsustamiseks. Arest on väärteomenetluses mõistetavatest karistusliikidest kõige raskem, kuna piirab kodaniku põhiõigust – vabadust. Seetõttu peab ka olema otsustus, saata asi aresti otsustamiseks kohtule, kohtuvälise menetleja poolt õiguslikult põhjendatud. Samas tuleb märkida, et kohtuvälise menetleja praktikas on tulnud ette, et väärteoasja kohtule aresti mõistmise saatmiseks ei taga veel aresti mõistmise, kuna ei ole välistatud kohtu poolt rahatrahvi mõistmine. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistusseadustiku § 56 lg 1 toodud alustega: isiku süü, kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemises ja õiguskorra kaitsmise huvid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärki ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Analoogiana võib seda kasutada ka aresti mõistmisel, kuna mõlemad toovad kaasa isiku vabaduse võtmise. Seega karistuse määramise eesmärgiks on preventsioon ja siinkohal ei saa arvestada isiku soovidega, mis võivad välistada karistuse kasvatuslikku mõju. Siinkohal on kohtuväline menetleja leidnud võimaluse mõjutada isikut kergema sanktsiooniga, mis on ette nähtud ning leidnud, et see karistus on ka proportsionaalne toime pandud teoga. Nimetatud asjaolu ei ole VTMS § 144 alusel kohtus vaidlustatud. Vastupidiselt kriminaalmenetlusele, ei ole kostjal väärteomenetluses kohtuvälise menetlejana õigust uurida menetlusaluse isiku majanduslikku tausta. Menetlusalusel isikul endal on õigus anda sellest teada, taotledes sellega kas siis ositi tasumist. Kriminaalmenetluses rahalise karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 44 lg 2 nõudel süüdimõistetu keskmise päevasissetulekuga. KarS § 47 sellist nõuet kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi määramiseks ei anna. Seega ei ole rahatrahvi määramisel võimalik hankida andmebaasidest infot menetlusaluse isiku majandusliku olukorra kohta. Väärteomenetluses on maksimaalsed rahatrahvi summad oluliselt väiksemad, kui kriminaalmenetluses. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-57-03 on märgitud: “Iseseisva sissetulekuta alaealisele rahatrahvi kohaldamise piirang ei tulene KarS § 47 lg-st 1 ega ka Karistusseadustiku muudest sätetest.” Kostja kohtuvälise menetlejana väärteomenetluses ei saanud mingilgi viisil teada, et isik on maksejõuetu ning sellist teavet ei ole ka andnud kohtutäitur taotledes rahatrahvi asendmaist arestiga. Hageja on viidanud, et täitmisavaldusele on märgitud – soovin pöörata sissenõuet võlgniku varale – jah. Märkimise õigus tuleneb TMS § 23 lg 3 ja seda on sissenõudja kasutanud. Vastavalt VTMS § 70 lg 1 antakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Igal väärteoprotokollilt nähtub, et hageja on väärteoprotokollid isiklikult allkirja vastu kätte saanud ja allkirja juurde on lisatud kuupäev väärteoprotokolli kättesaamise kohta. Lahendi kättesaadavust reguleerib VTMS § 70 lg-d 4 ja 5. Hagejale oli teada, millal on lahend tutvumiseks kätte saadav kohtuvälise menetleja juures. See, et hageja nimetab, et lahendile järgi minemine ei ole kohustusena seaduses märgitud, ei anna alust tunnistada nimetatud säte Põhiseadusega vastuolus olevaks. Kostjale jääb

selgusetuks mõiste “äraootavale seisukohale” jäämine. Kui väärteoprotokollis on menetlusalusele isikule tehtud selgeks, mida ta peab edasi tegema, siis jääb mõistetamatuks, mida menetlusalune isik jäi ootama. Pigem näitab oma õiguste kasutamata jätmine hageja suhtumist kehtivasse õiguskorda. Enne VTMS jõustumist 2002. aastal kehtinud haldusõiguserikkumiste seadustiku kohaselt saadeti kõik lahendid haldusõiguserikkujatele postiga. Tuleb järeldada, et tollane praktika ei õigustanud end ja seaduseandja seda teed väärteomenetluse seadustiku koostamisel ei jätkanud. Kehtiv praktika on kostja arvamusel menetlusalustele isikutele vajalikum, sest lahendit kättesaamisel on menetlusalusel isikul võimalik saada selgitusi tekkinud küsimustele. Politseiprefektuur on täidesaatva võimuvolitusega organ ja temale on seadused täitmiseks. Vastuväited hagiavalduse põhjendustele Täitmisavaldus ei saa olla HMS § 51 mõistes haldusaktiks, kuna ei vasta haldusakti mõistes toodud tunnustele. Täitmisavaldus ei tekita, muuda või lõpeta isiku õigusi või kohustusi. Tegemist on pöördumisega täituri poole, et ta võtaks väärteootsuse täitmiseks. Täitemenetlus ei alga täiteavalduse esitamisest, vaid TMS § 24 lg 1 kohaselt siis, kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, misjärel toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Sellest algavadki hageja õigused ja kohustused täitemenetluses, seega on võlgnikule vajalik täitmisteate, mitte sissenõudja avalduse kättetoimetamine. Täitmisavalduse esitamise aluseks on eelkõige menetlusaluse isiku tegevusetus so rahatrahvi maksmata jätmine, mitte kaalutlusõigusena teostatav otsustus. Antud juhul on M. P ise pannud ennast määramatusse olukorda. Talle oli teada tema suhtes vastuvõetavatest otsustest. Nende vastu huvi puudumine väljendab tema ilmselt ükskõiksust. Samuti ei ole vähem tähtis asjaolu, et on varasemalt läbi viidud väärteomenetlust, mistõttu on temale teada väärteootsuse kättesaamise ja selle täitmisele pööramise tingimused. Seetõttu M. P väide selle kohta, et sissenõudja tegevus asetas tema raskesse olukorda, on pigem katse tagantjärele leevendada tekkinud situatsiooni. Väärteoasjade liitmise ja karistuse määramise viis ja tingimused on sätestatud väärteomenetluse seadustikus (VTMS § 63). Seega ei puuduta vaidlustamata ja jõustunud otsustega määratud karistuste problemaatika sundtäitmisele pööramist ja lubamatust. Hageja osundatud Riigikohtu lahendis probleem seisnes mitme samaliigilise väärteoasja arutamisega ühel ja samal ajal. Antud juhul tuleb aru saada, et hageja poolt on teod toime pandud erinevatel aegadel ja otsuse tegemiseks on kohtuvälisele menetlejale antud ette tähtaeg so 15 kuni 30 päeva. Seega ei saa kohtuväline menetleja eeldada ning oodata, kas võib juhtuda, et mõni väärteoasi tuleb enne karistusotsuse tegemist liita. Kohtule selliseid tähtajalisi piiranguid otsuse tegemiseks ei ole antud, va KarS § 81, mille järgi isikut ei tohi karistada, kui teo toimepanemisest otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Väärteoasjade osas liitmine ei oleks saanud kõne alla tulla. Kostja leiab, et hageja on põhjuseta viidanud Euroopa inimõiguste konventsioonile, kuna siseriiklik õigussüsteem käesoleval juhul tagab samuti nimetatud õigused. Hageja osundatud seaduse sätete põhiseaduslikkuse tuvastamiseks ei ole õiguslikku vajadust. Hageja on sattunud hagiavalduses kirjeldatud olukorda eelkõige oma käitumise tõttu. Situatsioonis, kus ta oleks otsustele järgi läinud ja nendega tutvunud, saanud vajamineva teabe, ei oleks antud küsimusi üldse tõstatatud. See aga ei ole põhiseaduslikkuse tuvastamise aluseks.

konsultatsioonid, maksukonsultatsioonid ja maksude arvestus, jae- ja hulgikaubandus, va litsentseeritud kaubad, siis on tekkinud kahtlus, et kuidas sai selline firma osutada juriidilist nõustamist hagiavalduse koostamiseks. Tegevusalast järelduvalt võiks eeldada, et juriidilisi teadmisi omavaid isikuid muus kui maksuõiguse ja raamatupidamise alal puuduvad. Kostjal teadaolevalt on OÜ O C ainuosanik M.P. hageja M.P.i ema. M.P. on tasunud antud asjas ka riigilõivu hagiavalduse esitamisel. Sellest võib järeldada, et M.P. ei ole sellist teenust saanud ega sellist kulu tekitanud. Tegemist on arvega, mitte maksukorralduse või kviitungiga. Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et M.P. on osalenud ka varasemalt M.P.i samade väärteoasjade täitemenetluses. Hageja andis kostja kirjalikule vastusele oma kirjaliku vastuse, kus märgib, et ei nõustu kostja seisukohtadega. Hagi on põhjendatud esitatud õiguslikul alusel ja on rahuldatav. TMS § 221 sätestaud loetelu on lahtine, mistõttu ei ole takistust hagi esitamiseks. Teine lõige teeb piirangu üksnes kohtulahendite sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile. Kohtuvälise menetleja lahendite puhul piirangut ei esine. Kohtuvälise menetleja lahendid ei ole jõustunud ja see on hagis põhjendatud. Jõustumata väärteootsuseid ei saa täitmisele pöörata. Kuna kohtutäitur lähtub üksnes formaalsest jõustumisest, siis otsuste sisuline jõustumine või mittejõustumine tuleb lahendada sissenõudja ja võlgniku vahelises vaidluses. Mittejõustumine on põhjendatud. Hageja sai esmakordselt teada karistusotsustest täitemenetluse käigus. Hagi esitamine sai ainsaks õiguskaitsevahendiks. Hageja ei nõustu, et kohtutäiturile esitatud täitmisavaldus ei tekita hagejale kohustusi. Ilma selleta ei saa täitur algatada menetlust. Menetlusega kaasnevad täiendavad kohustused võlgnikule, lisanduvad täituritasu. Rahatrahvi tasumata jätmisel on võimalik asenduskaristuse määramine, mis on isikuvabaduse piiramine. Kuna otsuseid ei ole hagejale kättetoimetatud, siis puudus võimalus vabatahtlikult tasuda. Samuti esitada kaebusi otsustele. Varasema kättetoimetamise järel on hageja tekkinud õiguspärane ootus, et kohtuväline menetleja toimetab otsuse kätte. Karistamine maksimaalsest määrast suurema karistusega on seotud sundtäitmise problemaatikaga, kuna hageja sai tutvuda otsustega esmakordselt täitemenetluses. Isegi kui nõustuda, et vaidlusalused otsused on jõustunud on hagejale määratud karistused kogumis määratud valesti, sest eelnevad otsused ei olnud jõustunud järgneva väärteo toimepanemise ajaks ning asja menetles sama ametiisik. Ametnikule oli teada õigusrikkumised. Sisuliselt on toimunud mitmekordne menetlemine ja karistamine ühe väärteo eest ning seda lubatud ülemmäära. Ebaõige karistamine on selgunud alles täitmenetluses. See on aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele. Viited inimõiguse konvensioonile on põhjendatud, lähtudes Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohast liikluseeskirjade rikkumise kohta. Hageja toetub Põhiseaduse §-le 14, millest tuleneb hagejale õigus korraldusele ja õiglasele menetlusele. Formaalselt on väärteo otsus haldusakt, mis hakkab kehtima selle teatavaks tegemisest. Varem on hagejale väärteoasja otsus kättetoimetatud. Täiturile esitatud täitmisavaldus tuleb esitada TMS § 23 lg 2 kohaselt. See ei ole lihtsalt ametnike töökorraldus, mis ei puuduta võlgnikku. Hagejal ei õnnestunud saada teavet täitmisavalduses märgitud telefonil, mis ei ole pikka aega olnud kasutusel.

Hageja ei eita lubadeta juhtimist ega pole pretensioone politseiamatnike käitumisele. Hagejal puudus vajadus vastulause esitamiseks. Väärteoprotokollist ei tulene isikule mingeid õigusi ja kohustusi. Protokollis sisalduvad õigusaktide sätetel on informatiivne iseloom. Otsuse teeb menetlusaluse isikut välja kutsumata ainuisikuliselt „tundmatud ametiisik“. Kuna hagejal on puudunud võimalus viibida asja arutamise juures, siis on tegemist tagaseljaotsusega. See on Põhiseaduse § 24 lg 2 sätestatud õiguse rikkumine, st olla oma kohtuasja arutamise juures. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud andmed ettevõtja OÜ O C kohta ei ole asjasse puutuvad ja ei tõenda kostja vastuväidet kohtukuludele. Need andmed ei ole saadud seaduslikul teel ja kehtivaid õigusakte järgides. Oluline on kulu tekkimine. Arve väljastamine on piisav kulude hüvitamise nõudeks. Põhikirja tegevusalade loetelu ei ole oluline. Tegevusalade näitamine kehtib majandustegevuse aruandes. Majandustegevuse aruande esitamise aeg ei ole saabunud, siis pole kostjale teada lisandunud tegevusharud. Seega registriandmetele tuginev järeldus on asjakohatu. Hageja vanus eeldab nõustamisteenust. Samuti on esindajal õigusteadmisi seoses sellealase õppega. Elementaarsel tasemel on osaühing võimeline nõustama. Pealegi on hageja vaba valima endale esindajat. Andmekogu POLIS andmete avaldamine ei kinnita politeiprefektuuri õiguskuulekust. Karistusregistri seaduse alusel saab andmeid avaldada kriminaalasjas. Andmete avaldamine kolmandale isikule on õigusvastane ja sellega on püütud avaldada mõju kohtule Ebaseaduslike tõendite kasutamine on keelatud. Kohtuistungil hageja esindaja jääb oma nõude ja kirjaliku vastuse juurde. Kohtuistungil võib käsitleda kirjalikest materjalidest tulenevalt juurde tulnud asjaolusid või muudatusi. Lisab, et hageja toime pandud tegu ei vaidlusta. Ilma isikut välja kutsumata ei saa teha karistamise otsust, pealegi oli hageja enne vaidlustatud otsuseid alaealine. Vaidlusalustele otsustele eelnevad otsused olid saadetud posti teel talle kätte. Korduvad teod ei saa olla erinevad episoodid. VTMS § 72 lg 1 on vastuolus Põhiseaduse § 3 lg 2-ga, mis sätestab viibimise oma asja arutamise juures. Sama asjaolu tuleb inimõiguste konvensioonist, art 6 p 3 c. Hageja ei ole saanud olla arutamise juures. Menetlus ei olnud õiglane. Rahaline karistus on määratud mitmekordselt, millele lisandub 11409 krooni täituritasu. Viimane otsus on saadetud teise kohtutäituri piirkonda, mis viitab varjamisele teistkordse karistamise kohta. Politseiametnik ei ole soovinud arestiga karistamist. Hageja ei teadnud mismoodi käib vaidlustamine ja selle tagajärgi. Nägemata otsust, teadmata karistust ja kuhu raha kanda kuidas saab oma õigusi kaitsta. Täitemenetluse tasu on ebaõiglaselt suur. Hageja on noor, pole keskharidust. Tal ei ole olnud võimalik võtta õigusabi, sest pole rahalisi vahendeid. Hagis märgitud otsused on ajast kui ta oli kaheksateist aastane. Käies varahommikust tööl ei saanud hageja minna menetleja juurde. Ta ootas rahatrahvide asendamist arestiga. Poja tegudest sai esindaja teada alles kohtutäituri poolt esitatud nõude järel. Seetõttu on hagi seotud täitemenetlusega ja see oli ainuke võimalus, sest täitmisele ei saa pöörata jõustumata lahendeid. Politseiandmebaasi andmed on hagejale olulised. Karistusregistris on tänu eraldi võetud tegudele nüüd 4 rida karistusi ühe rea asemel. See on hagejale alandav, näitab, et aastaid on halvasti käitunud. Tegemist ei ole paadunud isikuga. Tänaseks peaks olema M.P.i õigusrikkumised lõpetatud. Kohtuvaidluses jääb selle juurde, et isik peab saama olla asja arutamise juures, otsus tuleb kätte toimetada. Otsus ei saa jõustuda kui isik ei ole otsust kätte saanud. Samuti on tegemist ühe teoga. Hageja ei vaidlusta seadusrikkumist, kuid 38400 krooni trahvi on ümberarvestatuna 60 päeva aresti. Ta saab rangemini karistatud kui kriminaalmenetluses.

Kohtuistungil kostja esindajad on jätkuvalt arvamusel, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kirjalikke materjale otsustamiseks on piisavalt toimikus. Välja saab sealt tuua olulisemad asjaolud. Oma rahulolematust oleks saanud väljendada menetlustoimingute vaidlustamisega. Kohtul on kohustus lahendada otsuse läbivaatamisel väärteoasi täies ulatuses, kas kohtuväline menetleja on käitunud õiguspärselt. Väärteootsuse jõustumist reguleerib VTMS § 199 lg 1, mida ei saa seostada lahendi kättetoimetamisega. VTMS § 70 lg 4 ja 5 sätestavad, et lahend on kättesaadav menetleja juures, mis eeldab, et isik läheb ise järele. Koju kättetoimetamine on isiku poolt avaldud soovi täitmine. Menetleja on käitunud VTMS kohaselt. Otsused on jõustunud. Kohtuvaidlustes kostja esindajad jäävad selle juurde, et hagi ei ole põhjendatud. Tegelikult hageja rahulolematus ei ole seotud täitemenetlusega vaid väärteomenetluses vastu võetud otsustega ja selle raames tegevusega. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamisks ei ole vaja kohtusse pöörduda sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Otsused on jõustunud ja seetõttu saadetud täitmisele. Karistuse liitmise asjaolusid saab arutada väärteomenetluses, mitte sellel kohtuistungil. Politseiandmebaasi andmete kasutamine on vajalik tõendusmaterjalina, mitte isiku halvustamiseks. Politseiprektuur kui menetleja peab täitma seadusi ega saa neid kahtluse alla seada või võrrelda Põhiseadusega. Kohtu põhjendused Vaidlustatud on nelja väärteootsuse sundtäitmisele pööramine põhjusel, et otsused ei olnud jõustunud enne kohtutäiturile esitamist. Jõustumata otsuseid ei saa sundtäitmisele pöörata. Otsused tulevad isikule enne kätte toimetada. Samuti ei ole otsuseid saadetud hagejale enne kohtutäiturile saatamist. Sellega oleks tekkinud võimalus asuda täitma ilma kohtutäituri kuludeta. Täitmenetlusega kaasnevad hagejale täiendavad kohustused. Sisuliselt on tegemist tagaseljaotsusega, isik ei ole oma asja arutamise juures viibinud ning tegemist on Põhiseaduse vastase tegevusega. Kostja ei ole järginud HMS nõudeid otsuse kättetoimetamiseks. VTMS rida paragrahve ei ole kooskõlas Põhiseadusega. Lisaks on vaidlustatud samade otsuste karistusmäärasid, tegemist oli ühe ja sama korduva süüteoga - ühe episoodiga. Mitme teo arvestamisega on karistuse ülemmäära lubamatult ületatud. Väärteomenetlus ei ole olnud õiglane. Täitmisavalduses on puudusi, mistõttu ei ole õiguspärane. Otsuste sisuline jõustumine või mittejõustumine tuleb lahendada sissenõudja ja võlgniku vahelises vaidluses. Hageja on selgitanud, et väärteod on hageja toime pannud. Ta ei eita neid. Otsuseid ei ole vaidlustanud väärteomenetluse järgselt. Hageja soovib tuvastada täitedokumendis märgitud kohustuse puudumist. Hageja taotleb väärteoasjade otsuste sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Need väited ei ole aluseks hagi rahuldamiseks. Seda järgnevatel põhjustel. TMS § 2 lg 1 p 9 kohaselt on täitedokumendid kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta; § 3 alusel korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid; § 5 järgi on täitemenetluse osalised sissenõudja ja võlgnik, ka muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab; § 7 järgi saab täitetoimingu tegemisest keelduda ainult seaduses sätestatud põhjusel; § 10 lg 1 alusel peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate...(ja muud dokumendid); § 23 reguleerib täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamist; § 24 sätestab täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist; § 25 annab täitedokumendi vabatahtliku täitmise aja - mitte vähem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui TMS ei ole ette nähtud teisiti; § 200 sätestab sama - mitte vähem kui 10 päeva ja mitte rohkem kui 30 päeva, sissnõudja nõusolekul võib olla tähtaeg pikem kui 30 päeva; § 198 sätestab sissenõude pööramise järjekorra: pööratakse varale, eeskätt rahale; § 199 lg 1 järgi toimub täitemenetlus väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi sissenõudmiseks kohtutäiturile täitmiseks saadetud

jõustunud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel. VTMS § 203 lg 2 järgi kohtuvälise menetleja otsus pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast kümne päeva jooksul. Kohus ei ole tuvastanud TMS märgitud sätete rikkumist esitatud otsuste ja täitmisavalduste ning täitmisteadete alusel. Tsiviilmenetluses ei saa lähtuda muudest asjaoludest. Väärtegude menetlemine toimub ja on tihedalt seotud karistusõigusega, mitte haldusmenetluse seadustikuga. KarS kehtestab teo karistatavuse ja karistamise eeldused ning ühtlasi karistatavad teod. Kriminaalmenetluse seadustik ja väärteomenetluse seadustik menetlusõigusena annavad normide kogumi KarS normide kohaldamiseks. KarS liigitab süüteod kuri- ja väärtegudeks. Neid eristatakse karistuse liigi järgi. Karistus väärteo eest on rahatrahv või arest. Erinevus on selles, et kuriteod on karistusseadustikus, siis väärteod on samuti seal, kuid ka veel teistes seadustes nagu näiteks liiklusseaduses. Sõltumata süüteo asukohast seadustes, kohaldatakse kõikide süütegude karistamisel alati KarS üldosa. Kehtib üldpõhimõte, et üldosa sätted laienevad muudes seadustes sätestatud väärtegudele täies ulatuses, kui KarS üldosa sättest ei tulene teisiti. KarS järgi teised seadused, mis sätestavad karistatava väärteo, tuleb rakendada karistusseadusena. Väärtegude materiaalõiguslik regulatsioon on sätestatud KarS-s ja eriseadustes, menetlus- ja täitevõiguslik regulatsioon VTMS-s, kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ja TMS-s. Väärteomenetlus toimub eelkõige kohtuvälise menetlusena, milles menetleja kogub tõendeid, koostab väärteo kohta süüdistuse ning karistab isikut väärteo eest. Väärteo karistuse täitmisele pööramisel tuleb lähtuda VTMS-st. Riigikohus on võtnud seisukoha, kui on VTMS-s täielikult reguleerimata tohib kriminaalmenetluse seaduses sätestatust hälbida vaid väärteomenetluse erisustele tuginedes (RKL 3-1-1-65-04). Menetlustoimingute tegemisel kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat õigust. Seda on väljendanud Riigikohus väärteomenetlusõiguse ajalist kehtivust hinnates (RKL 3-1-55-03). Väärteoga kahjustatav õigushüve on vähem oluline kuriteoga kahjustatavast õigushüvest, mis omakorda määrab ära erinevused menetlusobjektide õigustes ja kohustustes ning menetluse läbiviimise tingimustes. Menetlusaluse isiku seisund väärteomenetluses on sarnane kahtlustatava seisundiga kriminaalmenetluses, ometi ei ole nende õigused samamoodi reguleeritud. VTMS § 19 lg 1 reguleerib menetlusaluse isiku õigusi ning seal ei ole viidet kriminaalmenetluse analoogia kohaldamise võimalusele. Analoogia kohaldamine ei ole sellel juhul võimalik. Politseiseaduse kohaselt tegutseb politsei õiguskorra kaitsel, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Politseil on õigus läbi viia väärteomenetlust, koostada väärtegude protokolle ja määrata väärteokaristusi. Eeltoodust lähtudest ei ole kohus tuvastanud hageja poolt märgitud vastuolusid Põhiseadusega. Menetlemisel tuleb järgida väärteomenetlusõigust. Lähtudes karistusõiguse alustest ja eelpool toodud sellekohasest põhjendusest ei ole kohaldatav HMS süütegude menetlemisel. HMS-l on teistsugune eesmärk. Seadus tagab haldusülesannete täitmise, on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ja tagab kohtuliku kontrolli võimaldamise haldusmenetluses. Väärteoasja menetlemisel väidetavalt rikutud õigused, menetleja tegematajätmised või väärad karistused või muud vead ei ole kontrollitavad tsiviilmenetluses ega ole selle menetlusega kontrollitavad Põhiseaduse vastavusele. Samuti ei anna alust tsiviilmenetluses täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tsiviilmenetluses kontrollib kohus otsuse jõustumist. Sealt selgub jõustumine ja see tuleb aluseks võtta. Hagiavalduse sisu ei oma

puutumust jõustunud otsuse täitmisele pööramisel ja tsiviilmenetluse suhtes. Vaidlustamata otsuse sundtäitmine ei põhjusta sundtäitmise lubamatust. Karistamise otsuseid ei saa vaidlustada tsiviilmenetluses. Täitemenetluse seadustiku § 221 sätestab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohta järgmist: (1) Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. (3) Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. (4) Hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Vaatamata sellele et loetelu on lahtine leiab kohus, et paragrahvis nimetamata alused peavad olema võrreldavad nendega, mis on paragrahvis loetletud. Esitatud väärtegude otsused ei ole tühistatud või täidetud. Olla saaksid veel asjaolud, mis täitemenetluses on selgunud. Neid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Täitmisavaldus on täitedokumendi esitamiseks, et otsus võetaks täitmisele. Täitedokumentidest on näha jõustumise aeg, lisaks jõustumise tingimused. Kohtutäituril, kes saab täitmisele võtta vaid jõustunud otsuse, oli alus otsusel märgitud andmeid uskuda. Kohtul, teades, et hageja ei eita süütegusid ega pole otsuseid vaidlustanud väärteomenetluses, ei ole samuti põhjust mitte uskuda sissenõudja andmeid. Kohtutäituri täitmisteade pidigi järgnema TMS kohaselt. Sundtäitmise alused on olemas. Olemas on kohustus selleks. Otsuste sisuline jõustumine või mittejõustumine ei ole lahendav selles menetluses. Väärteomenetluse õiguspärasuse kontroll ei ole võimalik TMS § 221 järgi. Täitmisavalduses ei ole kohus tuvastanud õigusvastast asjaolu. Sissenõudja (Lääne Politseiprefektuur) on märgitud avalduses seadusest tulenevalt kohustuslike märgetega. TMS § 23 lg 2 p 3 rikkumist ei esine. Sama paragrahvi ja sama lõike p 3 ei sisalda kategoorilist nõuet esindaja kohta. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus ei ole tuvastanud täitmist välistavaid asjaolusid.