Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-3768
Tsiviilasi
Mai 24 ja Mai 53 Pärnus elamutes asuvate korteriomandite omanike hagi AS-i Pärnu Soojus vastu omandiõiguse tunnustamiseks elamutes asuvatele soojussõlmedele
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Pärnu Soojus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. juuni 2007.a
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: Jaan Küünal (ik xxxxxxxxxxx, x Pärnu); Lea Küünal (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Irmgard Meimer (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ly Jaanson (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu), LeoViller (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Helga Kaasik (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Aleksander Boiko (Alexandr Boiko, ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Liia Ennist (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ella Kairova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ira Baltser (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Marek Männik (ik xxxxxxxxxx; x Pärnu); Linda Tauts (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ferdinand Usin (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Nadezda Tereštšenkova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Lidia Barvinok (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Igor Timofejev (ik xxxxxxxxxxx x Pärnu; Raini Jürissoo (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Asta Pärn (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Vladimir Tsulkov (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Anne Looring (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Irina Golubkova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Helve Veedla (ik xxxxxxxxxxx;. x Pärnu); Helle Koitmaa (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Kristiina Grünthal (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Maimu Laadre (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Tamilla Neverovskaja (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ilia Kemenov (Kemenev, ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Stella Lange (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ruth Leping (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Valentina Johanson (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Marko Kivisto (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Nadezda Jersova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Anastasia Jersova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Tatjana Andrejeva (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Egon Üpraus (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Uuno Henk (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Natalia Vassiljeva (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Anne Jüris (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Tamara Prits (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Andrus Lomp (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Pjotr Butko (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Marika Zõbina (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ljubov Biljassova (ik
xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Maia Allik (ik xxxxxxxxxxx; x); Jelena Abramova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Andrei Biljasov (Biliassov, ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ivan Ivanišin (Ivanichine, ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Leida Äke (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Pavil Antiptšik (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Aleksandr Kroškin (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Leida Lõoke (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Veiko Mengel (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Anatoli Kärkkänen (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Leili Roomets (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Galina Suurkaev (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Senta Poljans (ik xxxxxxxxxxx; x, Pärnu); Leeni Janno (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Aivar Ernitz (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Terje Sõrmus (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Monika Tabur (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Asta Tammet (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Helmi Urbalu (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Irina Patušina (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Anne Urban (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Arne Aunapuu (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Milvi Aruväli (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Anne-Malle Pirsi (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Kaie Parts (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Nikolai Titov (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Viktor Kostarev (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Enno Vendik (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Jaak Pärs (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Natalia Tohv (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ilse Kõks (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Allan Nahkur (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Aarne Nahkur (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Eva Paju (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Karin Kask (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Rita Milova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Toomas Kuuda (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Helja Kesa (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Aarne Arak (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Eevi Oništšenko (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Tamara Utkina (sünd. xx.xx.xxxx; x Pärnu); Nilo Pärnaste (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Annely Ahtma (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ahti Lehtsaar (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Natalia Žoglo (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Juta Kalmu (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); OÜ Sepameister (registrikood 11132360; Mai 24-86); Leonid Tereštšenkov (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Saima Peks (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Helja Kesa (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Jelena Saar (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ljudmila Rein (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Tatjana Ossipova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Aveli Aurik (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Jelena Saar (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Roman Rattiste (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Senta Kampus (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Anu Ojatamm (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Faina Tsumak (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ave Peetri (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Silvi Sutt (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Irina Baljasnaja (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Tatjana Suhhoverhova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Kaja Martinson (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ljudmila Dmitrijeva (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Vaike Veensalu (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Heli Murumets (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Anna Kurt (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Aleksander Lõssenko (Alexandre Lyssenko, ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Svetlana Jerohhova (SvetIana Erokhova, ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Urve Sarapuu (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Vladimir Sillaste (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Endla Veber (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Erdi Naber (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ivan Aivazov (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Kalev Pormeister (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ene Jürgenson (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Vitali Vassiljev (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Aino Viirsalu (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Alla Tsernetskaja (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Tatjana Blumbach (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Niina Ivanova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Pille Born (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Helve Hansson (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Veljo Eilonen (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Liivi Luuk (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Andrei Tšhailo (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Sigrid Leht (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Silvi Alberg (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Maie Alas (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Toomas Kivinukk (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Kalju Meltsas (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Margit Ots (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Lii Liimandi (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Elle Järvik (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Armin Kobolt (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Nikolai Zarubalov (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Maria Smirnova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Jelena Pogosjan (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Kristi Matiisen (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Eleonora Pihl (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Anu Kritt (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Mihhail Sosnin (Mikhail Sosnine, ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Made Vunk (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Kalju Nurmik (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Valeri Mokin (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Marek Ahmedov (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Kristi Lindmäe (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Tatjana Vozbutene (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Tatjana Sulgina (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Helgina Hänilane (ik 2(19)
xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Marika Kadaja (ik xxxxxxxxxxxx; x Pärnu); Margarita Dets (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Oleg Burkov (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Hans Tilk (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Eve Põder (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Aleksei Andrejev (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Hugo Soontak (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Maria-Clementina Soontak (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Svetlana Uvarova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Harry Juurikas (ik xxxxxxxxxxx;x Pärnu); Viivi Kikkas (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Diana Koop (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Žanna Mägi (endine Rogatšova, ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Vladimir Popov (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Elvi Marus (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Sven Anderson (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Sigrid Lillemaa (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Mare Enn (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Urve Valper (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Jaan Üürike (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Arvo Üürike (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Helve Bagortšikova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ave Särg (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Eino Kirk (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Endel Norrman (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Arne Laas (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Stanislav Levtšenko (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Viktor Nesterko (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Pavel Nesterenko (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ljudmila Zukovskaja (ik xxxxxxxxxxxx; x Pärnu); Vassili Timošenko (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Tiiu Arukask (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); ÜloVunk (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Mare Mäesaar (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Laine Kaljurand (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Margit Rooma (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ljudmila Ivanova (ik xxxxxxxxxxxx; x Pärnu); Harry Kärp (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Hilda Roosmaa (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Vello Nõmm (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Külli Tiisler (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Grigori Potekajev (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Irina Golenkova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Evi Mirk (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Niina Makkonen (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Astrid Jaago (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ülo Tomson (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ivar Kõiv (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); OÜ Risto (registrikood 10052587; Mai 53-23 Pärnu); Randy Kruse (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Sünne Raavik (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Eve Altroff (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Pauliine-Marie Rada (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Andrei Karhu (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Maile Kell (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Lilian Jürine (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Polina Andrejenkova (ik xxxxxxxxxxxx; x Pärnu); Kairi Kuusk (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Asta Kask (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Valentina Kaminskaja (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Sergei Kaminski (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Maksim Kaminski (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Hermann Kellamäe (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Harri Hiisjärv (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Reet Merilaine (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Malle Veenre (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Enna Saral (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Boris Mozessov (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ivan Grabovoi (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Kairit Vellet (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Marina Grib (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Niina Sirokolobova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Kaidy Joala (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ago Raidma (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Linda Guseva (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Valeria Fjodorova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Pille Põldsepp (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Urmas Simm (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Mati Vaikjärv (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Sofia Šašenok (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Galina Laud (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Liivi Lillemaa (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ülo Vunk (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Flegont Sokolov (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Jelena Pankova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ester Marjapuu (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Jüri Ramst (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu; Piret Mere (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ljudmila Šebunova (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Tiiu Tamson (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Dmitri Lebedev (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Kalev Loob (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Ülle Palling (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Valentina Shabliy (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Vladislav Safronov (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Vaike-Gunilde Piirisild (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Alari Lumberg (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Gea Kammer (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Valentin Hohlov (ik xxxxxxxxxxxx; x Pärnu); Galina Šonitševa (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Merle Karu (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Sirje Nõlvak (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); Malle Jõffert (ik xxxxxxxxxxx; x Pärnu); hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Blankin 3(19)
Kostja: AS Pärnu Soojus (registrikood 10248681; Suur-Jõe 52 Pärnu) ja tema seaduslikud esindajad Hillar Nuut ning Teet Eelmere ja lepingulised esindajad vandeadvokaat Liina Linsi ning advokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Kohtukulude jaotus Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 138 ja § 144) jätta AS-i Pärnu Soojus kanda. Vastavalt Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2007.a otsuses märgitule kannab esimese astme kohtu menetluskulud AS Pärnu Soojus.
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2007.a otsuse lõppjäreldused, arvestades põhjenduste osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
2.AS-i Pärnu Soojus apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
Hagejate nõue ja põhjendused
1.Hagejad palusid tunnustada Mai 24 Pärnus asuvate korteriomandite omanike omandiõigust Mai 24 asuvas ehitises asuvatele kolmele soojussõlmele, mis koosnevad kütte ringluspumpadest, mudafiltritest, rõhuvahe regulaatoritest, temperatuuri reguleerimise seadmetest, sooja tarbevee temperatuuri reguleerimise seadmetest ning seadmete juurde kuuluvatest sulgeseadmetest, lisaseadmetest, torustikust ja elektrijõuseadmetest; ning tunnustada Mai 53 Pärnus asuvate korteriomandite omanike omandiõigust Mai 53 asuvas ehitises asuvale soojussõlmele, mis koosneb kütteplaatsoojusvahetist, ringluspumbast, paisupaagist, elamu küttesüsteemi lisaveesõlmest, küttevee temperatuuri reguleerimise seadmetest, sooja tarbevee plaatsoojusvahetist, temperatuuri reguleerimise seadmetest ning seadmete juurde kuuluvatest sulgeseadmetest, lisaseadmetest, torustikust ja elektrijõuseadmetest.
2.Hagiavalduse kohaselt paikneb Mai 24 elamus kolm soojussõlme, Mai 53 elamus üks soojussõlm. Kostja väitis kirjades elamutes tegutsevatele korteriühistutele 2004 ja 2005.a, et soojussõlmed on kostja omandis ning nõudis korteriühistutelt soojussõlmede rendilepingute sõlmimist ja nende kasutamise eest tasu maksmist (I kd tl 26-30 ja 175-182). Kostja pöördus samasisuliste avaldustega hagejate ja korteriühistute poole ka suuliselt. Hagejad kostja nõudeid ei tunnistanud ning olid 2004.a kirjades (I kd tl 31-34, 183-185) seisukohal, et soojussõlmed on nende kaasomandis ja kostja nõuded on seetõttu alusetud. 2005.a septembri lõpus/oktoobri alguses keeldus kostja soojussõlmede kasutamise rendilepingu mittesõlmimise tõttu hagejate kasutuses olevaid elamuid soojusenergiaga varustamast. Samas tulenes vastav kohustus kostjal nii kaugkütteseadusest (KKütS) kui KÜ-ga Mai 24 ja KÜ-ga Mai 53 sõlmitud soojusenergia müügilepingutest (I kd tl 3541 ja 186-194; 279). Kostja tahtis sundida kütte väljalülitamisega soojussõlme kasutamise eest maksma. Kütte taastamiseks pöördusid hagejaid esindavad korteriühistud 20.09.2005 Eesti Korteriühistute Pärnu büroo kaudu Energiaturu Inspektsiooni (ETI) poole, kes leidis 26.09.2005 kirjas nr 2-10/297, et kostja on kohustatud KKütS ning Eesti Vabariigi ja kostja vahel 09.06.1999 sõlmitud lepingu alusel tagama tarbijate varustamise soojusenergiaga. Väidetavate rendimaksete 4(19)
tasumata jätmine ei saa olla põhjuseks, mille alusel võiks kostja keelduda ostjate soojusenergiaga varustamisest. Analoogses vaidluses tegi ETI kostjale 14.10.2005 ettekirjutuse nr 5 (I kd tl 42-47, 195-200), milles kohustati kostjat alustama soojusega varustamist kõigis tema võrguga ühendatud elamutes ja hoonetes. Kostja taastas hagejate elamute soojusenergiaga varustamise 18.10.2005. 17.10.2005 ja 11.11.2005 pöördusid KÜ-d Mai 24 ja Mai 53 pretensioonidega (I kd tl 48-53 ja 5461, 201-206 ja 207-214) kostja poole, rõhutades, et soojussõlmed on vastavate elamute elanike kaasomandis ning soojusenergiaga varustamise lõpetamine on vastuolus KKütS-ga vaidluse tõttu soojussõlmede omandiõiguse üle.
3.Soojussõlmed on vastavate ehitiste olulisteks osadeks, mistõttu saavad nende omanikuks olla vaid ehitiste kui peaasjade omanikud ehk hagejad. Kinnistusraamatu väljavõtetest (I kd tl 63-72 ja 215-217) nähtub, et Mai 24 ja Mai 53 elamud koos nende teenindamiseks vajaliku maaga on jaotatud korteriomanditeks ning et hagejad on korteriomandite omanikud. Korteriomandid tekkisid Mai 24 osas 18.02.1999 (I kd tl 62, I kd tl 73-95, I kd tl 96) ning Mai 53 osas 08.10.1999 (I kd tl 218-222, I kd 223-239, I kd tl 240). Kinnistamisavalduste esitamise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) 1 lg 1 ja § 5 lg 1 kohaselt tekkis hagejatel korteriomandite kinnistusraamatusse kandmisega omand nende korterite suurusele vastavale mõttelisele osale maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks. Kuna kostja ei ole ühegi korteriomandi omanik, ei ole alust tema väidetel soojussõlme omandiõigusest.
4.Soojussõlmed on ehitiste olulised osad kuni 01.07.2002 kehtinud AÕS § 17 lg 1 ning alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Soojussõlm on ehitise osa, millest ehitis on ehitatud. Ehitise olulise osa definitsiooni ühe komponendi – „ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud” – peetakse silmas kõiki ehituselemente, mis võimaldavad ehitise otstarbekohase kasutamise või milliste olemasolu ehitises võimaldab järeldada, et ehitis ei ole pooleliolev. Ilma küttesüsteemi osaks olevate soojussõlmedeta ei ole ehitis Eesti kliimatingimusi arvestades sihtotstarbeliselt kasutatav. Tegemist on samalaadse ehitise koostiselemendiga nagu elektrisüsteem, kanalisatsioon jne. Ehitist ei saa lugeda valmisolevaks, kui tal puudub kütmist võimaldav tehniline lahendus. Asjaolu, et soojussõlm on asendatav mõne teise seadmete kogumiga, ei muuda seda vallasasjaks. Samuti ei muuda seda vallasasjaks asjaolu, et eraldatud kujul on tegemist iseseisvalt tsiviilkäibes oleva asjaga – ehitisega ühendatud kujul muutub soojussõlm selle oluliseks osaks. Olulised ei ole asjaolud, mil viisil, millal ja kelle poolt soojussõlm ehitisega ühendati. Isegi kui eeldada, et soojussõlm ei ole elemendiks, millest ehitis on ehitatud, on ta ehitisega püsivalt ühendatud ja seda ei saa eraldada ehitist oluliselt kahjustamata. Eraldamise puhul tuleb hinnata selle toimumise hetke – kas eraldamine avaldab mõju ehitise kasutatavusele. Soojussõlme äravõtmisel ei ole ehitis enam endisel kujul kasutatav ning see tuleb millegagi asendada. Soojussõlme käsitleb ehitise olulise osana ka soojusenergia tarbimist reguleeriv normistik. KKütS § 2 p 4 tähenduses on soojussõlm tarbijapaigaldis ning ehitisega funktsionaalselt seotud. Ta asub ehitise sees ja on osa elamusisesest torustike süsteemist. Ehitisest väljapoole jääv osa torustike süsteemist moodustab võrgu (tuleneb ka KKütS § 2 p-st 3 - võrk ei ole tarbijapaigaldis).
5.Oluline on, kas soojussõlmed on pärast ehitisest eraldamist olemasoleval kujul kasutatavad. Soojussõlmed on projekteeritud ja välja ehitatud koos konkreetsete ehitistega, arvestades hoonete eripära. Reeglina muutuvad soojussõlmed ehitistest eraldamisel kasutuskõlbmatuks või vajavad vähemalt muutmist, parandamist või modifitseerimist (II kd tl 123).
6.Hagejad on tarbijapaigaldise omanikuks kuni liitumispunktini KKütS § 2 p 5 tähenduses (võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht). Konkreetsetes elamutes on liitumispunktiks mõõtesõlm, millega on ühendatud kostjale kuuluv võrk ja hagejate omandis olev soojussõlm. Tehnorajatisteks saavad maatükiga püsivalt ühendatud ehitised olla ning teisele isikule kuuluda vaid juhul, kui rajatised on sellele isikule kuuluva asjaõiguse olulised osad. Kostjale kuuluvaid asjaõigusi kinnistusregistrisse kantud ei ole. Kuna hagejad valdavad jätkuvalt soojussõlmi, tuleb nende omandiõigust AÕS § 90 lg 1 alusel eeldada. 5(19)
7.Soojussõlmede omandiõigus on alati kuulunud elamutes korteriomandeid omavatele isikutele ning soojussõlmede renoveerimine 1995-1996.a seda ei muutnud. Mai 53 elamus toimus 1994.a korterite erastamine, Mai 24 korterid kuulusid soojussõlmede renoveerimise ajal kooperatiivile, kuid ka need erastati. Soojussõlmed paiknesid elamutes nende ehitamisest 1980-1983 ning olid ehitiste projektijärgsed osad. 1994.a kehtinud eluruumide erastamise seaduse (EES) § 3 lg 1 kohaselt oli erastamise objektiks elamu või korter koos sellele vastava muu osaga elamust. Hagejad või nende õiguseelnejad omandasid korterite erastamisel ka soojussõlmed (Riigikohtu otsus nr 3-21-121-00). Hagejate või nende õiguseelnejate omandiõigust Mai 24 elamu osas kinnitab Pärnu Linnavalitsuse 16.06.1995 määrus nr 21 „EIB (Euroopa Investeerimispanga) laenu abil rekonstrueeritavate soojasõlmede ümberehitamise kord” (II kd tl 201-202), mille p 1 kohaselt rekonstrueeriti soojatarbijate soojasõlmi. Nimetatud määruse alusel toimus ka vaidlusaluste soojussõlmede renoveerimine, mida Mai 53 elamu osas kinnitab väljavõte 04.02.1995 ajalehest „Pärnu Postimees” (II kd tl 203). Määrus räägib soojatarbija küttesüsteemist (p 2) ning varem soojatarbijate poolt paigaldatud seadmetest (p 4).
8.Hagejate esitatud 16.06.1995 määruse p 9 kohaselt võeti rekonstrueeritud soojasõlmed piiritlusaktiga määratud ulatuses ME Pärnu Soojus bilanssi üksnes kuni rekonstrueerimiseks vajaliku pangalaenu tasumiseni. Bilanssi andmine ei ole samastatav omandisse andmisega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-16-00). Vastav laen saadi Pärnu Linnavalitsuse ja Rahandusministeeriumi vahel 10.11.1994 sõlmitud laenulepingu alusel. Renoveerimistööde eest tasusid soojatarbijad (hagejad või nende õiguseelnejad) kütte kõrgendatud hinna kaudu 19952001.a, vaatamata asjaolule, et formaalselt oli laenu tagasimaksjaks Pärnu linn. Kuna laen on Pärnu linna poolt Rahandusministeeriumile ja ministeeriumi poolt EIB-le tasutud veebruariks 2001.a, pidi ME Pärnu Soojus soojussõlmed oma bilansist välja arvama, mis jäi tegemata seoses ME Pärnu Soojus reorganiseerimisega aktsiaseltsiks 1997.a. Pärnu linn ei näinud soojussõlmede renoveerimisel ette, et nende omandiõigus võiks muutuda. Renoveerimine ei saanud kaasa tuua osa korteriomandite omanikele kuuluva vara üleandmist ME-le Pärnu Soojus ega tema õigusjärglasele. Pärnu linn ei olnud õigustatud tema omandisse mittekuuluvaid soojussõlmi AS-ile Pärnu Soojus üle andma ning selline tehing sai olla tühine kehtinud TsÜS § 66 lg 2 kohaselt. Piiritlusakt ei tõenda soojussõlmede kuulumist kostjale. Kostja soovitud sisuga piiritlusakti allkirjastamata jätmise korral ähvardas kostja Mai 24 ja Mai 53 elamud soojata jätta, kasutades ära oma monopoolset seisundit.
9.Soojussõlmede renoveerimine oli sisuliselt tööettevõtulepingu alusel Pärnu linnale teenuse osutamine hagejate või nende õiguseelnejate huvides. Teenuse osutamisega ei teki teenuse tulemusena tekkiva töö kui objekti omandiõigus, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud. Kehtinud TsK tööettevõttu puudutavad sätted seda ette ei näe. Tööettevõtja antud garantii kinnitab, et soojussõlmi renoveeriti, mitte ei paigaldatud uusi.
10.Ka juhul, kui soojussõlmedel on ühiseid jooni surveseadmete või surveseadmestikega surveseadme ohutuse seaduse (SOS) tähenduses, ei välista see soojussõlmede käsitlemist tarbijapaigaldistena. Sel juhul on tegemist eri liiki surveseadmestikuga, mille asjaõiguslikul määratlemisel ja omandiõiguse tuvastamisel tuleb lähtuda KKütS ja TsÜS sätetest. Iga surveseadmestik ei ole tehnorajatis. AÕS § 158 sisaldab üksnes näidisloetelu sellest, mis võib olla tehnovõrguks või tehnorajatiseks. SOS-i alusel kvalifitseerub surveseadmeks igasugune seade, milles on ette nähtud rõhu tekkimine (õhupall, karastusjoogi pudel vms). AÕS-i mõtteks ei ole lugeda igat surveseadmestikku tehnorajatiseks. SOS-i eesmärk on kehtestada teatud liiki ohtlikele surveseadmestikele nõuded ohutuse seisukohalt. Surveseadmestiku kvalifitseerimine tehnorajatisena AÕS-i tähenduses eeldab, et on välistatud selle kuulumine olulise osana ehitise juurde. SOS jõustus alles 01.07.2002.
11.Soojussõlmedel tehnorajatiste tunnuste esinemine ei tähenda, et need ei ole ehitise olulised osad. Tehnorajatise olemasolu tuvastamisel tuleb lähtuda rajatise mõistest (Riigikohtu otsus nr 3-21-67-02). Soojussõlmede renoveerimise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 38 lg 3 sätestas, et rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. Kehtiva PES § 2 lg 1 ja 3 kohaselt on rajatis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja 6(19)
inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Kuna soojussõlmed ei ole maapinna ega aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud asjad, ei saa nad ka olla tehnorajatised.
12.Kui soojussõlmed on vallasasjad, saab nende omandiõigus üle minna üksnes AÕS-is sätestatud korras. AÕS § 92 lg 1 ja § 94 kohast kokkulepet omandi ülemineku kohta hagejate või nende õiguseelnejate ning kostja vahel ei ole sõlmitud. Kostja ei saanud soojussõlmi omandada ka läbi heauskse omandamise. Kõiki soojussõlmi renoveerimise käigus välja ei vahetatud nt jäeti Mai 24 elamus alles soojaboilerid, millest üks on alles ka täna ja teine on hagejate rahadega välja vahetatud. Kuna soojussõlmed olid ruumide osad, mida hagejad erastasid koos korteriga, erastasid nad ka vastavad sõlmed. Osa elamust ei saa jääda erastamata. Sellise tõlgenduse korral pidanuks hagejate erastamislepingutes kajastama vastavad kitsendused, mida ei kajastatud. Kostja vastuväited
13.Kostja hagi ei tunnistanud. Soojussõlm on vallasasi. Soojussõlm ei vasta ehitise olulise osa tunnustele kuni 01.07.2002 kehtinud AÕS § 17 lg 1 ja alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Soojussõlm ei ole asi, millest ehitis on ehitatud. Kuna elamud ehitati enne soojussõlmede nende külge ühendamist, ei saa soojussõlmed olla ehitise olulisteks osadeks, millest need on ehitatud. Hagejatele ei tekkinud Mai 24 ja 53 korterelamu korteriomanditele omandiõiguse tekkimisega seaduse alusel omandiõigust soojussõlmedele. Kõnealuste soojussõlmede omandiõigus kuulub kostjale.
14.Soojussõlm on iseseisev, reaalsuses piiritletud ning eraldatud seadmete komplekt, mis ei ole ehitisega püsivalt ühendatud - soojussõlme on võimalik ehitisest eraldada. Eraldamise kulutused ei ületa soojussõlme väärtust ja selle ehitisest eraldamine ei kahjusta oluliselt ehitist ega soojussõlme, mõlemad on pärast eraldamist senisel majanduslikul viisil kasutatavad. Soojussõlme ehitistest eraldamine ei takista ehitise keskküttesüsteemi edasist sihtotstarbekohast kasutamist ega ehitise ühendamist kaugküttevõrguga. Soojussõlme on võimalik asendada teise soojussõlme, katla vms seadmega. Soojussõlm jääb ehitisest eraldamisel terviklikuks ning seda on võimalik paigaldada muu ehitise, keskküttesüsteemi vms külge. Mai 24 ja Mai 53 elamud on tüüpelamud ja kaugküttevõrgu osad, millega seal asuvad soojussõlmed on ühendatud, on tüüpilised ning kõnealuste soojussõlmede kasutuskõlblikkuse säilimine on loogiline. Mai 53 elamus asuva soojussõlmega analoogseid soojussõlmi on elamutest eraldatud ja paigaldatud teistesse elamutesse.
15.Hagejad ei teinud vahet elamusisese keskküttesüsteemi ja soojussõlme olemusel ja funktsioonidel. Elamusisene keskküttesüsteem on kogum seadmeid, mida ei ole võimalik eraldada elamut (seinu) ja seadet (torustikke) kahjustamata. Soojussõlm on soojustehniliste seadmete kogum (surveseadmestik) elamusisese keskküttesüsteemi ühendamiseks kaugküttevõrguga. Soojussõlm on elamusisese keskküttesüsteemi sisendiga ühendatud seade, mille eraldamine ei nõua elamusisese keskküttesüsteemi muutmist. Elamusisene keskküttesüsteem on terviklik ja eesmärgipäraselt kasutatav ka ilma soojussõlmeta. Soojussõlm ei ole elamusisese küttesüsteemi osa.
16.Tähendust ei oma hagejate viidatud Riigikohtu otsus nr 3-2-1-111-04, mille kohaselt loeti konkreetses vaidlusasjas 2 soojussõlme tarbijapaigaldisteks ja seega ehitise olulisteks osadeks. Viidatud lahendis puudub õiguslik analüüs, millistest asjaoludest lähtuvalt saab tarbijapaigaldist pidada ehitise oluliseks osaks üldiselt. Lahend on siduv üksnes nimetatud vaidlusasjas. Kõikide tarbijapaigaldise hulka kuuluvate esemete automaatne lugemine ehitise ja selle aluse maa oluliseks osaks on Riigikohtu lahendi grammatiline tõlgendamine, mis ei ole kooskõlas tegelikkusega.
17.KKütS ei reguleeri asjaõigusi. Ehitise oluliseks osaks mitteoleva asja käsitlemine KKütS tähenduses tarbijapaigaldisena ei muuda teda ehitise oluliseks osaks. Kaugküttesüsteemi kuuluva eseme võrgu või tarbijapaigaldise osaks liigitamise määrab kindlaks eseme asukoht liitumispunkti/mõõtesõlme suhtes. Kuna hagi esemeks olevad soojussõlmed asuvad ruumiliselt enne mõõtesõlme, liigitub soojussõlm tarbijapaigaldise ehk KKütS reguleerimisalast väljapoole jäävate soojusseadmete hulka. 7(19)
18.Kõnealused soojussõlmed on surveseadmestikud SOS § 4 tähenduses, mistõttu nad vastavad AÕS §-s 158 sätestatud tehnorajatise tunnustele. Soojussõlm tehnorajatisena (analoogselt küttegaasi- või elektripaigaldisega) ei saa AÕS §-st 158 tulenevalt olla korteriomandite oluliseks osaks. Rajatise asjaõiguslikuks määratlemiseks tuleb välja selgitada, millest see koosneb, mis on selle eesmärk ja kus see täpselt asub (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-06). Tehnorajatis ei pea selleks, et ta kuuluks teisele isikule, olema sellele isikule kuuluva asjaõiguse oluliseks osaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-02).
19.Hagejad tõlgendasid Riigikohtu otsust nr 3-2-1-67-02 meelevaldselt. Riigikohus ei asunud seisukohale, et tehnorajatise olemasolu tuvastamisel tuleb lähtuda rajatise mõistest. Riigikohus leidis tehnorajatise mõiste sisustamise osas, et tehnorajatise all tuleb üldmõistena silmas pidada eelkõige elektri- ja sideliine, gaasi-, soojus- ja veetrasse ja muid sarnaseid liine, trasse ja juhtmeid (tehnovõrgud), samuti nende teenindamiseks, remontimiseks ja käigushoidmiseks vajalikke abirajatisi nagu, alajaamad, mahutid jms (tehnorajatised kitsamas tähenduses). Isegi kui tehnorajatise olemasolu tuvastamisel tuleks lähtuda rajatise mõistest, tõlgendasid hagejad rajatise mõistet kitsendavalt. Rajatise mõistest ei tulene, et ehitis, mis ei ole hoone, peab olema maapinnaga ühendatud. Rajatise mõistest tulenevalt on rajatiseks ka ehitised (mis ei ole hooned), mis on ühendatud teise rajatisega, hoonega vms. Kostja seisukohti kinnitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 3-4-1-3-04.
20.Kuigi Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja EIB laenude arvel 1995-1996.a soojussõlmede väljavahetamist nimetati renoveerimiseks, oli faktiliselt tegemist uute soojussõlmede (uute vallasasjade) paigaldamisega. Uute soojussõlmede omandiõigus ei sõltu varem Mai 24 ja Mai 53 elamutes asunud soojussõlmede omandiõigusest. Soojussõlmede üleandmise-vastuvõtmise aktidest nr A018, 169, 170 ja 171 nähtuvalt paigaldati kõnealustesse elamutesse uued terviklikud soojussõlmed, mitte üksnes ei vahetatud vanade soojussõlmede osi.
21.Eeltoodust tulenevalt ei oma õiguslikku tähtsust, kas enne 1995-1996.a Mai 24 ja Mai 53 elamutes asunud soojussõlmed olid elamutes asuvate korterite erastamise ajal koos korteritega erastamise objektiks või mitte ja kas hagejad olid varasemate soojussõlmede kaasomanikeks või mitte. Varasemate soojussõlmede kaasomanikuks olek ei saanud luua hagejatele omandiõigust uutele soojussõlmedele.
22.Kuna korterite erastamise objekti määratlus hõlmab ehitusprojekti kohaseid ruume (mitte selles asuvaid seadmeid), oleks hagejatel ka varasematele soojussõlmedele saanud omandiõigus korterite erastamisega tekkida üksnes juhul, kui soojussõlmed olid elamute olulised osad. Ainuüksi asjaolu, et elamute projekteerimisel oli küttelahendusena ette nähtud kaugküte (ja kaugkütte edastamiseks vajalike soojussõlmede paigaldamine), ei muutnud varasemaid soojussõlmi elamute olulisteks osadeks kehtinud AÕS § 17 lg 1 tähenduses. Hagejate väide varasemate soojussõlmede hagejate omandisse kuulumise kohta ei ole tõendatud.
23.EIB määrus ei saa olla hagejate omandiõiguse tekkimise õiguslikuks aluseks. Määruses kasutatud terminid „soojatarbijate soojasõlmed” jne on käsitletavad üksnes määrusega hõlmatud soojussõlmede iseloomustamiseks ruumilise määratluse kaudu. EIB määrus reguleerib üksnes EIB laenu abil soetatud soojussõlmi. Seega ei saa nimetatud määruse alusel teha järeldusi EBRD laenu abil soetatud soojussõlmede (Mai 53 soojussõlme) kohta. Asjaolu, et EIB määrus reguleeris nii Mai 24 kui ka Mai 53 elamutes asuvate soojussõlmede renoveerimist, ajalehe Pärnu Postimees 04.02.1995 artiklist ei nähtu. Hagejate väidetud asjaolu ei saa olla ajaleheartikliga tõendatav.
24.Lähtudes asjaolust, et ME Pärnu Soojus võttis Pärnu linnalt üle soojussõlmede ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks EIB-lt võetud laenukohustuse, andis Pärnu linn soojussõlmede omanikuna (tegemist oli uute vallasasjadega ning linn võis neid käsutada, vajamata hagejate nõusolekut) 30.12.1996 akti nr 290 (I kd tl 136-139) alusel ME-le Pärnu Soojus üle EIB-lt saadud laenu arvelt 1995.a ja 1996.a ehitatud ja rekonstrueeritud 55 soojussõlme, sh Mai 24 asuvad soojussõlmed. Mai 24 elamusse paigaldatud kolme soojussõlme ME-le Pärnu Soojus üleandmist tõendavad ka Pärnu 8(19)
LV ja ME Pärnu Soojus vahel 30.12.1996 sõlmitud soojussõlme üleandmise ja vastuvõtmise aktid nr 169, 170 ja 171 (I kd tl 140, 141 ja 142).
25.Pärnu LV rahandusosakond ja ME Pärnu Soojus sõlmisid 09.02.1995 lepingu EBRD-lt saadud sihtotstarbelise laenu arvelt soetatud ja ME-le Pärnu Soojus üle antud soojasõlmede (45 tk) maksumusega 5 363 280 krooni tagasimaksmise kohta (I kd tl 287-288). Antud lepingu alusel andis Pärnu linn koos EBRD-lt võetud laenukohustusega ME-le Pärnu Soojus rahandusosakonna 30.11.1995 aktiga nr 366 (II kd tl 226-227) üle ka laenu abil soetatud 45 soojussõlme, sh soojussõlme Mai 53 asuvas elamus. Mai 53 elamusse paigaldatud soojussõlme ME-le Pärnu Soojus üleandmist tõendab ka Pärnu LV ja ME Pärnu Soojus vahel 14.11.1995 sõlmitud soojussõlme üleandmise ja vastuvõtmise akt nr A018 (I kd tl 265).
26.VV 05.07.1990 kinnitatud munitsipaalettevõtte põhimääruse p-st 4 nähtub, et munitsipaalettevõtte vara omandiõigus kuulub munitsipaalettevõtte omanikule; p 5 kohaselt lähtub munitsipaalettevõte oma tegevuses kohaliku omavalitsusorgani huvidest; valdab, kasutab ja käsutab talle antud munitsipaalomandit omandiseaduse § 7 lg-s 3 ettenähtud alustel kohaliku omavalitsusorgani poolt kindlaksmääratud piirides. Seega moodustus ME Pärnu Soojus vara selle ME-le Pärnu Soojus üleandmisega ning munitsipaalettevõtte ja tema omaniku vaheline kokkulepe vara omandiõiguse ülemineku kohta ei olnud põhimääruse kohaselt ei vajalik ega võimalik (ME Pärnu Soojus vara kuulus õiguslikus mõttes jätkuvalt Pärnu linna omandisse). Arvestades, et vaidlusalused soojussõlmed olid Pärnu linna poolt ME-le Pärnu Soojus üle antud, kajastasid ME Pärnu Soojus raamatupidamisdokumendid (bilanss) talle üleantud vara õigesti ning hagejate väited, et Pärnu linn oma õigusaktides vaidlusaluse vara omandiõiguse muutumist ette ei näinud, ei oma tähtsust.
27.Pärnu Linnavolikogu 20.03.1997 otsusega nr 18 (I kd tl 143-144) kujundati ME Pärnu Soojus ümber AS-iks Pärnu Soojus. Nimetatud otsuse alusel tegi Pärnu linn AS Pärnu Soojus aktsiakapitali 18 miljoni krooni ulatuses mitterahalise sissemakse, milleks oli ME Pärnu Soojus lõpetamisbilansi kohane netovara (sh kõnealused soojussõlmed). Sellega sai Pärnu linn AS Pärnu Soojus 100%liseks aktsionäriks ning AS Pärnu Soojus sai ME Pärnu Soojus õigusjärglaseks. AS Pärnu Soojus aktsiakapitali vastavust ME Pärnu Soojus põhikapitalile kinnitab vannutatud audiitor Kristi Maripuu 01.08.1997 arvamus (I kd tl 145). ME Pärnu Soojus lõppbilansi (I kd tl 146-149) kohaselt kuulusid ME Pärnu Soojus põhivara hulka mh vaidlusalused soojussõlmed (Mai 24 - I kd tl 150; Mai 53 - I kd tl 274). ÄS § 509 lg 9 alusel tuleb kohaliku omavalitsuse poolt munitsipaalettevõttele üleantud vara lugeda registrisse kandmise hetkest äriühingu omandisse üleläinuks. Ümberkujundamisega läksid ME Pärnu Soojus netovara hulgas AS-i Pärnu Soojus omandisse seaduse alusel mh vaidlusalused soojussõlmed ning hagejate väide, et soojussõlmed läksid õiguslikul alusel hagejate kaasomandisse, on ebaõige.
28.Omandiõiguse tekke osas ei oma õiguslikku tähtsust hagejate väited, et vaidlusalused soojussõlmed tuli EIB määruse alusel EIB laenu tagasimaksmise tõttu 2001.a bilansist välja arvata. EIB määruse p-st 9 ei nähtu, et termin „pangalaenu tasumine” tähendab Pärnu linna poolt EIB laenu tasumist – kuna Pärnu linn andis koos EIB laenu abil soetatud soojussõlmedega ME-le Pärnu Soojus üle ka EIB laenu tasumise kohustuse, tähendab nimetatud termin ME Pärnu Soojus poolt EIB laenu tasumist ning kostja tasub nimetatud laenu veel käesoleval ajal. Isegi kui Mai 24 soojussõlmed (mis omandati EIB laenu arvel) anti ME-le Pärnu Soojus EIB määruse alusel üle vaid kuni EIB laenu tasumiseni, ei piiranud see soojussõlmede omandiõiguse üleminekut ega saanud olla kehtiv uue omaniku (kostja) suhtes. Samuti ei saanud EIB laenu arvel soetatud soojussõlmede tähtajaline üleandmine mõjutada EBRD laenu alusel soetatud soojussõlmede üleandmise tingimusi ega omandiõiguse üleminekut, kuna EIB määrus EBRD laenu arvel soetatud soojussõlmedega seonduvat ei reguleerinud.
29.EIB laenu ennetähtaegse (2001.a) tagasimaksmise aluseks oli Pärnu linna ja Vattenfall Estonia OÜ vahel 30.01.2001 sõlmitud aktsiate ostu-müügileping, mille alusel omandas Vattenfall Estonia OÜ Pärnu linnalt kostja aktsiad ning kohustus Pärnu linnale tasuma EIB laenu. Pärnu linn kinnitas 9(19)
lepingus kostja raamatupidamise aruannete, milles kajastatud kostja vara hulka kuulusid vaidlusalused soojussõlmed, täielikkust ja õigsust. Seega ainus isik, kelle õigusi soojussõlmede kostja omandisse üleminek rikkuda sai, tunnistas soojussõlmede kostja omandisse kuulumist ning soojussõlmede osas nõuete puudumist.
30.Kostja on alates vaidlusaluste soojussõlmede paigaldamisest soojussõlmi katkematult kasutanud (edastanud soojussõlmede kaudu soojusenergiat), hooldanud ja korras hoidnud, st teostanud soojussõlmede üle tegelikku võimu. Kostja sai vaidlusaluste soojussõlmede paigaldamisega ka soojussõlmede ruumide võtmed. Asjaolu, et soojussõlmed asuvad Mai 24 ja Mai 53 elamutes, kostjal faktilise võimu teostamist ei takista. Kostja ja Mai 24 ja Mai 53 korteriühistutega sõlmitud lepingute (I kd tl 35-41 ja 186-194) p 4.2 kohaselt on soojussõlmede ruumid antud kostjale tasuta kasutamiseks. Lepingute p 7.3 kohaselt on kostjal nii soojussõlme ekspluateerimise õigus kui vastutus korrashoiu eest. Eeltulenevalt ning arvestades, et AÕS §-s 158 sätestatud tehnovõrgud ja rajatised asuvad vallasasjadena teisele isikule kuuluvatel kinnistutel, on hagejate väited kostjal valduse puudumise kohta alusetud.
31.Hagejate väide hagejate kasuks tööettevõtulepingu sõlmimise kohta on meelevaldne ning tõendamata. Kostja ei tegelenud töövõtjatega. Ühestki käesolevas asjas esitatud dokumendist ei nähtu, et Pärnu linn tellis soojussõlmed eesmärgiga anda need Mai 24 ja Mai 53 korteriomanike omandisse. Vastupidi – Pärnu LV 13.01.1995 korraldus nr 15-p kinnitab (II kd tl 228), et EBRD ja EIB laenude abil soojussõlmede soetamisel oli Pärnu linna eesmärgiks anda need üle ME Pärnu Soojus ekspluatatsiooni ja bilanssi.
32.KÜ Mai 53 ja kostja vahel 30.03.2000 sõlmitud piiritlusaktis tunnistasid ka hagejad ise, et kostja õiguseelneja rahaliste vahendite abil soetatud ja paigaldatud soojussõlm kuulub kostja, mitte hagejate omandisse (I kd tl 278). Hagejate väited soojusseadmete piiritlusakti ebausaldusväärsuse kohta on ebaõiged ning paljasõnalised. Energiaturu Inspektsiooni 14.10.2005 ettekirjutus soojusega varustamiseks ei ole 30.03.2000 piiritlusakti sõlmimisega seotud. Maakohtu otsuse põhjendused
33.Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas Mai 24 Pärnus asuvas ehitises olevate korteriomandite omanike omandiõigust Mai 24 asuvas ehitises asuvale kolmele soojussõlmele, mis koosnevad kütte ringluspumpadest, mudafiltritest, rõhuvahe regulaatoritest, temperatuuri reguleerimise seadmetest, sooja tarbevee temperatuuri reguleerimise seadmetest ning loetletud seadmete juurde kuuluvatest sulgeseadmetest, lisaseadmetest, torustikust ja elektrijõuseadmetest. Kohus tunnustas Mai 53 Pärnus asuvas ehitises olevate korteriomandite omanike omandiõigust Mai 53 asuvas ehitises asuvale soojussõlmele, mis koosneb kütteplaatsoojusvahetist, ringluspumbast, paisupaagist, elamu küttesüsteemi lisaveesõlmest, küttevee temperatuuri reguleerimise seadmetest, sooja tarbevee plaatsoojusvahetist, temperatuuri reguleerimise seadmetest ning loetletud seadmete juurde kuuluvatest sulgeseadmetest, lisaseadmetest, torustikust ja elektrijõuseadmetest. Kohus jättis menetluskulud AS-i Pärnu Soojus kanda.
34.Ei ole vaidlust, et Mai 53 elamu korterid erastati 1994.a. Sel ajal kehtinud EES § 3 lg 1 kohaselt oli erastamise objektiks mh korter koos sellele vastava muu osaga elamust. Muu osa erastamist reguleeris ja mõistet sisustas sama paragrahvi lõige 3, mis algselt rääkis hoones või hoone juurde kuuluval krundil asuvatest eluruumidena mittekasutatavatest ruumidest, alates 07.04.1994 elamus või elamuga ühisel krundil paiknevatest abiruumidest. Sama lõige andis volituse Vabariigi Valitsusele vastava korra kehtestamiseks. VV 01.07.1993 määruse nr 198 lisana kinnitatud „Eluruumi erastamise korra“ p 7 muu osa sisu kuni 15.06.1994 ei avanud, alates 15.06.1994 loeti muu osa koosseisu ka elamu keldris, pööningul, ühiskoridoris ja mujal (ka elamuga ühisel krundil asuvates majapidamis-abihoonetes) paiknevad abiruumid, mis ehitusprojekti kohaselt olid algselt ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks kasutamiseks. Kostja ei vaidlustanud hagejate väidet, et soojussõlmed olid kõnealuste elamute projektijärgsed osad ning mõeldud elamute 10(19)
varustamiseks kaugküttega ehk elamu teenindamiseks, seega erastasid Mai 53 korteriomanikud koos nimetatud ruumide erastamisega ka hoones paiknenud soojussõlme. 35. Mai 24 soojussõlmede omandamist enne 1995-1996.a toimunud renoveerimist hagejad ega nende õiguseelnejad ei tõendanud. Hagejad tunnistasid ka ise (A. Tammeti avaldus II kd tl 260), et Mai 24 korterid kuulusid kooperatiivile (hiljem EÜ-le) „Kungla“ ning korteriomandid tekkisid alles 1999.a elamuühistu poolt avalduse esitamisel Pärnu Maakohtu kinnistusametile (I kd tl 73-93, kinnistamisotsus I kd tl 96). Sellele eelnes elamuühistu ja Pärnu LV (kes tegutses riigi nimel) vaheline maa ostu-müügileping 25.11.1998 (I kd tl 62). Eelnevalt ei saanud korterivaldajad olla korterite omanikeks, neile kuulus kehtinud ES § 4 ja III osa sätete kohaselt üksnes osamaks elamuühistus või -kooperatiivis.
36.Hinnates kogumis kostja esitatud tõendeid vaidlusaluste soojussõlmede üleandmise kohta (I kd tl 140-142, 265), Pärnu linna poolt kostja õiguseelnejale soojussõlmede üleandmise muid dokumente (I kd tl 136-139 ja 287-288, II kd tl 226-227) ja kostja esitatud asjatundja arvamust koos lisaks olevate ehitusprojektidega, leidis kinnitust kostja väide, et tegelikkuses toimus 1995-1996.a renoveerimise nimetuse all uute soojussõlmede paigaldamine. Tegemist oli asjaõiguslikus mõttes täiesti uute esemetega, mille paigaldamise ja vanade soojussõlmede väljavahetamise eesmärgiks oli vastavalt EIB määruse (II kd tl 201-202) mõttele Pärnu linna soojamajanduse korrastamine. Asjaolu, et Mai 24 elamus jäeti uue soojussõlme osadena käiku ka kaks vana soojusvahetit, ei tähenda neile omandiõiguse säilimist hagejate või nende õiguseelnejate poolt. Hagejatel ega nende õiguseelnejail ei olnud omandiõigust ka vanadele soojusvahetitele nimetatud elamus ning soojusvahetid olid uute soojussõlmedega ühendamisel oma olemuselt kogu soojussõlme kui asja olulisteks osadeks kehtinud AÕS § 15 lg 1 (praegu TsÜS § 53 lg 1) mõttes. Kostja esindaja selgitas, et soojussõlme vahendusel sooja vett ilma soojusvahetita ei saa. Soojussõlm toimiks küll ilma soojusvahetita, kuid sooja vee saamine on oluline tegur, mistõttu on tegemist asja oluliste osadega. Asi ja selle olulised osad ei saa tulenevalt viidatud paragrahvide lg-test 2 olla erinevate isikute omandis. Uued soojussõlmed ei saanud hagejate elamusse ja kaugküttevõrku ühendamata kujul hagejate omandis olla. Kohus nõustus kostjaga, et tähtsust ei oma, kas ja kes olid varasemate soojussõlmede omanikeks. Varasemate soojussõlmede kaasomanikuks olek ei saanud luua hagejatele omandiõigust uutele soojussõlmedele.
37.Õige ei ole hagejate käsitlust töövõtulepingu osas. Ei ole tõendatud, et kostja õiguseelneja ME Pärnu Soojus tegeles töövõtjana soojussõlmede väljavahetamisega kõnealustes elamutes või sõlmis tellijana töövõtulepinguid. ME-l Pärnu Soojus oli tulenevalt EIB määruse p-st 3 soojussõlmede paigaldamise ja montaažitööde vähempakkumise konkursi läbiviimise volitused. Mai 24 1. soojussõlme projektis on montaažitööde tegijana märgitud AS HEGE (II kd tl 67 ja 68).
38.Kuivõrd kohus tuvastas, et 1995-1996.a soetatud soojussõlmed olid uued asjad, sai Pärnu linn ostjana/omanikuna need munitsipaalettevõttele üle anda bilanssi andmise kujul vastavate üleandmis-vastuvõtmisaktidega. Kohus ei seadnud kahtluse alla kostja käsitlust munitsipaalettevõtte vara ülemineku kohta aktsiaseltsile munitsipaalettevõtte reorganiseerimisel. Puudub vaidlus, et AS-i Pärnu Soojus aktsiakapital vastas ME Pärnu Soojus põhikapitalile. Soojussõlmed saavad olla iseseisvate vallasasjadena tsiviilkäibes, neid saab osta ja müüa, mida kinnitavad kostja esitatud Vabariigi Valitsuse korraldused. Kohus ei nõustunud kostjaga, et vara munitsipaalettevõtte või aktsiaseltsi bilansis olemine tõendab omandiõigust varale. Riigi vara osas jõudis Riigikohus sellisele tõdemusele otsuses nr 3-2-1-16-00, tegelikkuses tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda konkreetsetest asjaoludest. Hagejate väidet, et soojussõlmed anti ME Pärnu Soojus bilanssi ajutiselt kuni pangalaenu tasumiseni, kinnitab Mai 24 osas EIB määruse p 9 ja Mai 53 osas väljavõte ajalehest „Pärnu Postimees“. Kohus nõustus hagejatega, et vaidlusaluste soojussõlmede kostja bilansist pärast vastavate laenude tasumist (2001.a) välja arvamata jätmine ei tähenda kostja omandiõigust neile. Puudub vaidlus, et tegelikkuses tasusid soojatarbijad (hagejad ja nende õiguseelnejad) soojussõlmede maksumust kõrgendatud hinna kaudu kostjale ja tema õiguseelnejale, mis kinnitab hagejate väidet, et ka soojussõlmede väljavahetamisel ei peetud silmas nende omandiõiguse muutumist. Sisuliselt ostsid hagejad ja nende õiguseelnejad soojussõlmi kuni 2001.a 11(19)
Pärnu linnalt välja ning õige on hagejate järeldus, et soojussõlmede renoveerimine/väljavahetamine oli teatud mõttes teenuse osutamine Pärnu linnale hagejate või nende õiguseelnejate huvides.
39.Vastavalt kuni 01.07.2002 kehtinud AÕS § 17 lg-le 1 ja alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 55 lg-le 1 on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Samade paragrahvide lg-te 2 kohaselt ei ole ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ehitise osaks. Tulenevalt endise AÕS § 16 lg-st 1 ning alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 54 lg 1 on kinnisasja/maatüki osadeks sellega püsivalt ühendatud asjad, nt ehitised. Seega on asja ehitise oluliseks osaks lugemisel tegemist ka kinnisasja olulise osaga.
40.Väär on hagejate käsitlus ülalnimetatud definitsiooni sõnade „millest see on ehitatud” osas. Ehitise otstarbekohase kasutamise võimalikkus on üks võimalik aspekt asja ehitisest eraldamisel asja või ehitise enda kahjustumise hindamisel, ehitise pooleliolemise väide ei tugine seadusele. Kohus nõustus kostjaga, et seadusandja pidas silmas ehitusmaterjali, soojussõlmedest ehitisi ei ehitata.
41.Soojussõlme on võimalik ehitisest eraldada ja paigutada teise ehitisse samade funktsioonide täitmiseks ning hagejate väide soojussõlmede kasutamiskõlbmatuks muutumise kohta on paljasõnaline. Hagejate esitatud asjatundja arvamuse (II kd tl 123) sisust sellist järeldust ei tulene. Kostja esitatud asjatundja arvamustest (p-d 3 ja 4) nähtuvalt on võimalik demonteeritud soojussõlme kasutada mujal ümberehitatuna, komponente lisades või samal kujul. Hagejad ei vaielnud vastu kostja väidetele, et Pärnu linna piires on soojussõlmi selliselt ümber paigutatud. Seega ei kahjustu soojussõlm ehitisest eraldamisel oluliselt. Kostja esitatud asjatundja arvamusele lisatud soojussõlmede ehitusprojektidest tuleneb, et elamusisene torustik (jaotussüsteem, projektide seletuskirjade p 7) on ühendatud soojussõlmede endi torustikega. Selline ühendatus on püsiv seaduses antud definitsiooni mõttes. Asjaolu, et soojussõlme ehitisest eraldamise kulud on võrreldes soojussõlme endi väärtustega väikesed, ei ole määrav. Seaduse mõttes tuleb silmas pidada mitte ainult väärtuselist, vaid ka funktsionaalset kahjustumist. Kohus nõustus hagejate seisukohaga, et kahjustumise seisukohalt on oluline eraldamisjärgne moment – soojussõlme võib asendada, kuid selle puudumine häirib oluliselt majaelanike igapäevaelu. Vaidlust ei ole, et mõlemad elamud projekteeriti kütmiseks läbi kaugküttevõrgu, mille teostamiseks on soojussõlme olemasolu vältimatu. Asjakohased ei ole kostja väited soojussõlme eraldamisel elamusisese küttesüsteemi töökõlblikkuse säilimise ja kahjustumise puudumise kohta, kuna sellist lahtiühendamist ei ole plaanitud. Soojussõlme kui keerulise seadme ehitust arvestades ei ole lihtne leida teist ehitist, mille küttesüsteemiga sama soojussõlm ilma muutmiseta ühildub – kostja esitatud asjatundja arvamuse p 3 juhib tähelepanu soojussõlmede vananemisele, sobivatele tehnilistele parameetritele jne.
42.Kuivõrd ehitis kahjustub soojussõlme eraldamisel oluliselt ning vaidlusalused soojussõlmed on vastavate ehitistega püsivalt ühendatud, on ehitistega ühendatud kujul nende näol tegemist ehitiste oluliste osadega. Kuna ei ole võimalik tuvastada, millisel ajahetkel vaidlusalused soojussõlmed ehitisega funktsioonide täitmiseks ühendati ja tööle hakkasid (igal juhul toimus see 1995-1996.a), omandasid hagejad või nende õiguseelnejad soojussõlmed vastaval ajahetkel EES ja selle rakendusakti alusel (Mai 53 puhul 1994.a) või hiljem korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 ja § 5 lg 1 alusel (Mai 24 puhul 18.02.1999 kinnistamisotsusega I kd tl 96, Mai 53 erastatud korterid kinnistati korteriomanditena korteriühistu avalduse alusel 23.12.1999 – I kd tl 223-240). KOS-i sätete alusel tekkis hagejatel või nende õiguseelnejail korteriomandite kinnistusraamatusse kandmisega omand nende korterite suurusele vastavale mõttelisele osale maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks. KOS § 1 lg 2 ja § 2 lg 2 selgitavad, et nimetatud osaks on ka seadmed, mis on ette nähtud korteriomanike ühiseks kasutamiseks ja ehitise püsimiseks. Soojussõlmed vastavad nimetatud seadmete tunnustele. Läbi TsÜS § 55 lg 1 ja § 54 lg 1 omandasid hagejad/õiguseelnejad ka vaidlusalused soojussõlmed. Puudub vaidlus, et hagejate või nende õiguseelnejate poolt korterite erastamisel või korteriomandite omandamisel ei olnud mingeid kitsendusi seoses kolmandale isikule (kostjale või tema õiguseelnejale) kuuluva asjaõigusega ning kostjale ei kuulu korteriomandeid kõnesolevates 12(19)
elamutes. Seega leidis kinnitust hagejate poolt soojussõlmede omandamise viis ja aeg. Kuna tegemist on seaduse alusel omandatud teisele isikule (paigaldamise ja töölehakkamise ajast kas Pärnu linnale või kostjale/õiguseelnejale) kuulunud asjaga, võib olla alus esitada nõudeid hagejate vastu nende poolt soetusmaksumuse tasumata osas.
43.Kostja väited grupisoojussõlmede kohta ei ole asjakohased. Puudub vajadus käsitleda poolte seisukohti soojussõlmede kui vallasasjade või nende valdamise osas juurdepääsu tõttu, kuivõrd kõnesolevad soojussõlmed on kinnisasjade (korteriomandite) olulised osad ega ole küttesüsteemiga ühendatud kujul vallasasjadeks. Arvestades kostjal juurdepääsu võimalikkust ruumidesse, milles asuvad soojussõlmed (vastavalt KÜ-de ja kostja vahelistele lepingutele on see vajalik hooldus- ja remonttöödeks), on kostja soojussõlmede otsene valdaja ja hagejad omanikena kaudsed valdajad AÕS § 33 lg 2 tähenduses. See ei muuda soojussõlmede omandiõiguslikku kuuluvust.
44.Hagejad väitsid, et soojussõlmed on ehitiste olulisteks osadeks läbi tarbijapaigaldise kui üldmõiste. Hagejate tuginesid Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-111-04 ja 3-2-1-153-05. Esimese lahendi osas nõustus kohus kostjaga, et otsuses ei selgitatud, miks tarbijapaigaldis on ehitise oluline osa. Õige on kostja väide, et KKütS ei reguleeri asjaõigusi. KKütS reguleerib § 1 lg 1 kohaselt soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist. Nimetatud küsimusi seletati lahti teises viidatud lahendis (p 14). Riigikohus viitas, et tarbijapaigaldise ehitise oluliseks osaks lugemise aluseks on KOS-i vastavad sätted. KOS § 1 lg 2 ütleb, et kaasomandi esemeks on ka ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KOS võimaldab sisuliselt tarbijapaigaldise kuulumist kolmandale isikule, mistõttu ei anna nimetatud Riigikohtu lahendid hageja väitele ühest kinnitust.
45.Kostja väitis, et soojussõlmed on tehnorajatised AÕS § 158 mõttes, kuna vastavad surveseadmestiku tunnustele. Soojussõlmede käsitlus tehnorajatisena võimaldaks AÕS § 158 alusel väita, et tegemist ei ole kinnisasja olulise osaga. Kohus nõustus kostja käsitlusega soojussõlmede kui surveseadmestike kohta, arvestades kostja esitatud asjatundja arvamust ja selle lisasid. SOS jõustus pärast vaidlusaluste soojussõlmede paigaldamist, 01.07.2002. Seadusandja mõte ei olnud SOS-i vastuvõtmisega muuta kellegi omandiõigust asjadele. SOS-i eesmärk on § 1 kohaselt ohutusnõuete kehtestamine. Seaduses surveseadme defineerimine ei saa olla aluseks omandiõiguse muutumisele.
46.Õiguslikus mõttes on oluline soojussõlme lugemine tehnorajatiseks. Kohus nõustus hagejate käsitlusega, et tehnorajatis peab tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-67-02 vastama rajatise tunnustele. Otsusest järeldub, et tehnorajatised on kõik rajatised. Rajatise mõistest lähtumise vajadust kinnitab ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-43-06, mille p-s 14 seostatakse tehnorajatise olemasolu tuvastamine läbi rajatise tehnorajatiseks lugemise.
47.Soojussõlmede renoveerimise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 38 lg 3 sätestas, et rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. Kehtiva ehitusseaduse § 2 lg 1 ja 3 kohaselt on rajatis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Kuna vaidlusalused soojussõlmed ei ole maapinna ega aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud asjad, nõustus kohus hagejatega, et soojussõlmed ei saa olla tehnorajatised. Kostja laiendatud käsitlus rajatise mõistest, mis lubab selle alla mahutada ka teise rajatise või hoonega ühendamise, ei tugine seadusel. Soojussõlmede kasutuseesmärk vastab tehnorajatiste eesmärgile – läbi soojussõlmede võimaldatakse kasutada tehnorajatiseks olevat kaugküttesüsteemi ja –torustikku, kuid see ei muuda kohtu järeldust.
48.Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et tehnorajatis saab võõral maatükil olla vaid asjaõiguse olulise osana ning kuna hagejate kinnistute osas sellekohaseid kandeid kinnistusraamatus ei ole, puudub võimalus soojussõlmede tehnorajatisena käsitlemiseks. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-67-02 ps 11 selgitati, et selliseks asjaõiguseks on AÕSRS § 152 lg 1 mõtte kohane tähtajaline asjaõigus ooteõiguse näol servituudi seadmiseks. Selline asjaõigus kinnistusraamatusse kandmist ei vaja.
13(19)
49.EIB määruse osas nõustus kohus kostjaga, et määruses kasutatavad termineid „soojatarbijate soojasõlmed”, „soojatarbija küttesüsteem” ja „soojatarbijate poolt paigaldatud seadmed” ei saa tõlgendada hagejate või nende õiguseelnejate poolt soojussõlmede omandiõigust tõendavatena. Nimetatud määrusega ei määratud kindlaks asjaõigusi, vaid reguleeriti soojamajandust Pärnu linnas.
50.Kuigi ei tõendatud, et piiritlusaktis nr 540300 (I kd tl 278) sedastas KÜ Mai 53 korteriomanike esindajana soojussõlme kuulumise kostjale ähvarduste tõttu, ei oma selles aktis omandiõiguse kohta märgitu õiguslikku tähendust. Lähtudes EIB määruse p-st 9 ja hagejate esitatud ajalehe väljavõttest oli tegemist vajaliku aktiga bilanssi võtmiseks.
51.Hagejaid esindanud korteriühistute ja kostja vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingutest nähtub teadmatus soojussõlme omandiõiguse küsimustes (nt Mai 24 lepingu p-d 4.7, 7.3.1 ja 7.3.3 – I kd tl 36; Mai 53 lepingu p-d 4.2 ja 6.3 – I kd tl 187), kasutatakse sõnastusi „juhul, kui soojussõlm kuulub müüjale/ostjale“ või „soojussõlm on antud müüjale tasuta kasutamiseks“. Seega ei saa neid lepinguid omandiõiguse tuvastamise küsimuses käsitleda.
52.Hagi tuleb rahuldada. Hagejad omandasid vaidlusalused soojussõlmed õiguslikul alusel ja viisil ning kostja ei suutnud oma omandiõigust soojussõlmedele tõendada. Apellatsioonkaebuse põhjendused
53.AS Pärnu Soojus palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagid rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ning rikkus menetluseõiguse norme.
54.Soojussõlmed ei ole Mai 24 ja Mai 53 elamute olulisteks osadeks. Kohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 55 lg-t 1. TsÜS § 55 lg 1 teise lauseosa kohaselt on ehitise olulised osad asjad, mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Õigusteoorias tunnustatud seisukohtade kohaselt on määravaks, kas lahutatud osa ja ülejäänud asi on edaspidi senisel viisil majanduslikult kasutatav, ka pärast teiste asjadega ühendamist, samuti on määrav, kas kulutused eraldamiseks ületavad eraldatud osa väärtuse. Ehitise olulise osa määratluse seisukohast omab tähtsust, kas eraldamine välistab ehitise või eraldatava asja (soojussõlm) edaspidise kasutuse. Asjaolu, kas ehitise või eraldatava asja kasutusvõimalus on eraldamise hetkel katkenud, asja olulise osa määratluse seisukohast tähtsust ei oma.
55.On selge, et soojussõlme elamust eraldamise hetkel ei saa elamut kütta, kuid TsÜS § 55 lg-st 1 tulenevalt ei ole see nimetatud asjade vahelise asjaõigusliku seose määratlemise seisukohast oluline. Oluline on, et edasine kasutusvõimalus säilib – elamusse uue soojussõlme või muu seadme paigaldamisel saab elamut jätkuvalt kütta. Ebaõige ja vastuolus õigusteoorias tunnustatud seisukohtadega on kohtu seisukoht, et TsÜS § 55 lg 1 teise lauseosa tähenduses on ehitise kahjustamise hindamisel oluline ehitise ja eraldatava asja eraldamise moment.
56.Puudub vaidlus, et vaidlusaluseid soojussõlmi on võimalik väikeste kuludega kõnealustest elamutest eraldada ning soojussõlmede eraldamine ei mõjuta elamusisese keskküttesüsteemi töökõlbulikkust. Samuti puudub vaidlus, et nii vaidlusaluseid soojussõlmi kui ka Mai 24 ja Mai 53 elamuid on üksteisest eraldamise ning teiste asjadega ühendamise järgselt võimalik sihtotstarbekohaselt edasi kasutada (elamutesse saab paigaldada uued soojussõlmed ja eraldatud soojussõlmi on võimalik kasutada teistes elamutes). Sama kinnitab ka V. Pella asjatundja arvamus. Seega ei vasta kõnealused soojussõlmed TsÜS § 55 lg 1 teise lauseosa tähenduses Mai 24 ja Mai 53 elamute oluliste osade tunnustele ning kohtu vastupidine seisukoht on ebaõige.
57.Kohus rikkus TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Kostja tõi ehitise olulise osa käsitlust puudutavates vastuväidetes esile, et soojussõlm on lisaks elamule ühendatud ka kaugküttevõrguga ning et T.-A. Kõivu 31.10.2006 asjatundja arvamus kinnitab, et soojussõlme ehitus sõltub mh kaugküttevõrgu ehitusest. Seega on vaidlusalused soojussõlmed surveseadmestikuna seotud kaugküttevõrgu toimimise eesmärkidega ning soojussõlmede kaugküttevõrgust eraldamise momendil on kasutuseta 14(19)
ka üks osa asula kaugküttevõrgust. Asi, millel on samaväärne ruumiline ja funktsionaalne seos mitme esemega, ei saa olla ühe eseme oluliseks osaks. Kohus jättis kostja vastuväite käsitlemata. TsÜS § 55 lg 1 ebaõige kohaldamine ning TsMS § 442 lg 8 nõuete rikkumine viis kohtu ebaõigele seisukohale, et vaidlusalused soojussõlmed on Mai 24 ja Mai 53 elamute olulisteks osadeks ja seega kuuluvad hagejate omandisse.
58.Hagejad tuginesid käsitlusele, et soojussõlmed on Mai 24 ja Mai 53 elamute olulisteks osadeks ning saavad kuuluda üksnes korteriomandite omanikele. Hagejad muudele omandiõiguse tekkimise alustele ei tuginenud. Seega on esmase tähtsusega küsimus, kas vaidlusalused soojussõlmed on Mai 24 ja Mai 53 elamute olulisteks osadeks. Kui soojussõlmed ei ole elamute olulisteks osadeks, ei ole hagejatel omandiõigust tekkinud ning nõuded tuleb jätta rahuldamata, sõltumata sellest, kas soojussõlmede omandiõigus kuulub kostjale või mitte.
59.Kohus leidis õigesti, et kuna soojussõlmedest ehitisi ei ehitata, ei vasta vaidlusalused soojussõlmed TsÜS § 55 lg 1 esimeses lauseosas sätestatud ehitise olulise osa tunnustele. Vaidlusalused soojussõlmed ei vasta ka TsÜS § 55 lg 1 teises lauseosas sätestatud ehitise olulise osa tunnustele. Seega ei ole vaidlusalused soojussõlmed käsitletavad Mai 24 ja Mai 53 elamute oluliste osadena. Soojussõlmed on vallasasjad ning nende omandiõigus kuulub kostjale.
60.Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et vaidlusalused soojussõlmed ei ole AÕS § 158 tähenduses tehnorajatised, kohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 158. Kohus asus seisukohale, et tehnorajatis peab esmalt vastama rajatise tunnustele. Kohus ei toonud välja, kas rajatise mõistele peab vastama tehnorajatis kui üldmõiste (st nii tehnovõrk kui ka -rajatis) või üksnes tehnorajatis kitsamas tähenduses. Nagu iga rajatis ei pea olema tehnorajatis, ei pea iga tehnorajatis üldmõistena ega kitsamas tähenduses olema rajatis kehtiva ehitusseaduse või varasema PES-i tähenduses. AÕS §-s 158 grammatilisest tõlgendusest ei tulenenud ega tulene, et tehnorajatis (üldmõistena või kitsamas tähenduses) peab vastama rajatise legaaldefinitsiooni tunnustele, sh olema maapinnaga või aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. Ka AÕS § 158 mõttest ei tulene, et tehnorajatis (üldmõistena või kitsamas tähenduses) peab vastama rajatise legaaldefinitsiooni tunnustele. Lähtudes ainuüksi AÕS §-s 158 sätestatud tehnorajatiste avatud loetelust, mille kohaselt võib tehnorajatiseks kitsamas tähenduses olla ka ehitis (hoone või rajatis), ei piirdu tehnorajatise üldmõiste ega tehnorajatis kitsamas tähenduses üksnes rajatise legaaldefinitsiooni tunnustele vastavate tehnoloogiliste seadmetega. Termin „tehnorajatis” on iseseisev, spetsiifiline termin ning selles sisalduv sõna „rajatis” tähistab üldkeele tähenduses rajatist ega ole samastatav rajatise legaaldefinitsiooniga.
61.AÕS § 158 loetelus toodud tehnoloogilised seadmed võivad liigist lähtuvalt asuda võõral kinnisasjal erinevalt. Võõra kinnistu õhuruumis asuvad elektriliinid ei pruugi olla kinnistu maapinnaga ühenduses, kaugküttetorustik võib kulgeda läbi võõral kinnisasjal asuva ehitise. Kuni 31.12.2002 kehtinud AÕS § 158 lg 1 ei sidunud tehnorajatise mõistet (üldmõistena ega kitsamas tähenduses) üksnes teisele isikule kuuluva kinnisasja maapinnaga. Vastavad liinid võisid asuda nii maapinnal, maapõues kui ka õhuruumis. AÕS §-st 158 tulenevalt ei pea tehnorajatis üldmõistena ega kitsamas tähenduses vastama rajatise tunnustele (sh olema maapinna või aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud) ning kohtu vastupidine seisukoht ei tulene AÕS § 158 sättest ega mõttest.
62.Kohtu seisukoht, et iga tehnorajatis peab vastama rajatise legaaldefinitsioonile, ei tulene ka Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-67-02 ja 3-2-1-43-06. Lahendites seda ei analüüsita. Kõnealuste lahendite põhiküsimuseks on see, kas iga rajatis saab olla tehnorajatis.
63.Kohus leidis, et vaidlusalused soojussõlmed on surveseadmestikud. Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et tehnorajatised (üldmõistena ega kitsamas tähenduses) ei pea vastama rajatise legaaldefinitsioonile, vastavad vaidlusalused soojussõlmed soojusenergia ülekandmiseks vajalike surveseadmestikena AÕS §-is 158 sätestatud tehnorajatise kui üldmõiste tunnustele. Teisele isikule kuuluvad tehnovõrgud ja -rajatised on AÕS § 158 kohaselt vallasasjad ning need ei ole kinnisasja oluliseks osaks. Kuna vaidlusalused soojussõlmed kuuluvad kostjale, ei saa need analoogiliselt küttegaasi- või elektripaigaldistele olla Mai 24 ja Mai 53 kinnisasjade olulisteks osadeks. 15(19)
64.Vaidlusalused soojussõlmed kui tehnorajatised on kostja vallasomandis. Pärnu linn soetas seoses linna soojamajanduse rekonstrueerimise ja soojusvõrgu ümberehitamisega EIB-lt ja EBRD-lt saadud laenude abil uued soojussõlmed. Lähtudes asjaolust, et ME Pärnu Soojus võttis vastavad laenukohustused Pärnu linnalt üle, andis Pärnu linn 30.11.1995 akti nr 366 ja 30.12.1996 akti nr 290 alusel ME-le Pärnu Soojus üle laenude abil soetatud soojussõlmed. Üle anti ka vaidlusalused soojussõlmed, mida tõendavad Pärnu LV ja ME Pärnu Soojus vahel 14.11.1995 sõlmitud akt nr A018 ja 30.12.1996 aktid nr 169, 170 ja 171 soojussõlmede üleandmise ja vastuvõtmise kohta. Pärnu Linnavolikogu 20.03.1997 otsusega nr 18 kujundati ME Pärnu Soojus ümber AS-iks Pärnu Soojus. Tagasiulatuvalt kehtestatud äriseadustiku § 509 lg 9 sätestab, et riigiettevõtte, riikliku ettevõtte või riikliku väikeettevõtte või riikliku fondi või munitsipaalettevõtte ümberkujundamisel äriühinguks loetakse neile riigi poolt õiguslikul alusel üleantud vara, selle vara baasil või muul viisil soetatud ja äriregistrisse kandmise ajal tema seaduslikus valduses olev vara, riigilt äriühingu omandisse üleläinuks äriühingu registrisse kandmise hetkest. Ümberkujundamisega läksid ME Pärnu Soojus netovara hulgas AS-i Pärnu Soojus omandisse ÄS § 509 lg 9 alusel üle ka vaidlusalused soojussõlmed. Munitsipaalettevõtte ümberkujundamise käigus soojussõlmede omandiõiguse kostjale üleminekut kinnitab ka ME Pärnu Soojus lõpetamisbilanss, mille p 9.2 kohaselt kuulusid põhivara hulka ka nimetatud soojussõlmed ning vannutatud audiitori K. Maripuu kinnitus AS Pärnu Soojus algbilansi lõpetamisbilansile vastavuse kohta. Kostja tõendas, et bilansikanded põhinesid kostja omandiõigusel.
65.Kohus leidis, et vaidlusaluste soojussõlmede apellandi bilansist pärast vastavate laenude tasumist (2001.a) välja arvamata jätmine ei tähenda kostja omandiõigust neile. Kuna vaidlusaluste soojussõlmede omandiõigus oli apellandi registrisse kandmise hetkest (11.08.1997) kostjale üle läinud, ei saanud hilisemad tehingud vastavate laenudega kostja omandiõigust mõjutada. Kõnealune laen ei ole käesolevaks ajaks tasutud ning ekslik on lugeda laenu tasumiseks kostja suhtes kehtinud Pärnu linna laenunõude müümist kostja ettevõtte erastajale. Vastused apellatsioonkaebusele
66.Hagejad ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
67.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldusi. Põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
68.Apellant heidab maakohtule ette materiaalõigusnormi (TsÜS § 55 lg 1) ebaõiget kohaldamist ehitise (elamu) olulise osa mõiste sisustamisel. TsÜS § 55 lg 1 (varem samas sõnastuses AÕS § 17 lg 1) kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavad asja oluliselt kahjustamata.
69.TsÜS § 55 lõikes 1 esitatud ehitise oluliste osade definitsioon hõlmab kolleegiumi arvates kõiki elemente, mille kasutamisega (lisamisega) omandab hoone oma olemuslikud tunnused, s.o kõik, milleta hoonet ei saaks tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna. Seejuures viitab mõisteosa „asjad, millest [ehitis] on ehitatud“ eeskätt tavapärastele ehitusel kasutatavatele materjalidele ja konstruktsioonielementidele, mõisteosa „mis on [ehitisega] püsivalt ühendatud“ aga peamiselt mitmesugustele ehitamisel kasutatavatele lisakomponentidele, mis on vajalikud hoone eesmärgipäraseks kasutamiseks (nt veevarustus- ja küttesüsteemid, viimistlusmaterjalid jne). Mõlemat tüüpi elementidele laieneb TsÜS § 55 lg 1 sätestatud lisakriteerium, mille kohaselt loetakse ehitisega seondatud komponente selle olulisteks osadeks üksnes tingimusel, et neid ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Seejuures on püsiv ja hilisemat eraldamist mittevõimaldav seos esimest tüüpi algelementidele (tinglikult: ehitusmaterjalidele) reeglina omane juba nende olemuse tõttu ning eraldatavuse kriteerium omab suuremat iseseisvat tähendust n-ö lisakomponentide ehitisega ühtekuuluvuse hindamisel. 16(19)
70.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalused soojussõlmed ei ole TsÜS § 55 lg 1 mõttes käsitatavad „asjadena, millest [ehitis] on ehitatud“, vaid „asjadena, mis on [ehitisega] püsivalt ühendatud“. Püsiva ühendamise all tuleb seejuures mõista paigaldamist eesmärgiga muuta paigaldatavad komponendid osaks ehitise funktsionaalsest tervikust selliselt, et need vastavalt oma olemusele teeniksid igapäevaselt ehitise eesmärgipärase kasutamise huve. Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on soojussõlmed elamutega sellisel viisil ühendatud, nagu õigesti leidis ka maakohus. Vaidlust ei ole selles, et soojussõlmed on vajalikud elamute eesmärgipäraseks kasutamiseks. Tuginetud ei ole asjaoludele, nagu oleks soojussõlmed ehitisega ühendatud mööduval otstarbel (TsÜS § 55 lg 2).
71.Asjade ning ehitiste oluliste osade regulatsiooni (TsÜS §§ 53-55) eesmärk on eelkõige tagada majanduslike väärtuste funktsionaalne terviklikkus ja komplektsus, vältides teatavat ühist majanduslikku eesmärki teeniva tervikkogumi toimimiseks vajalike üksikute osade kuulumist eri omanikele ning sellega kaasnevaid takistusi majanduslike huvide teostamisel (terviku eesmärgipärasel kasutamisel). See eesmärk ei ole kehtivates ega olnud ka soojussõlmede paigaldamise ajal kehtinud seadustes siiski sätestatud absoluutsena. TsÜS § 55 lg 1 kaitseb ehitiste terviklikkust üksnes niivõrd, kuivõrd selle funktsionaalsed osad ei ole ehitisest eraldatavad ilma, et sellega kaasneks ehitise või eraldatava asja oluline kahjustumine.
72.Ehitise olulise osa definitsioon (TsÜS § 55 lg 1) erineb erinormina üldisest asja olulise osa definitsioonist (TsÜS § 53 lg 1). Üldise määratluse kohaselt loetakse asja oluliseks osaks selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Seevastu ehitise oluliste osadena on käsitatavad asjad, millest ehitis on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud selliselt, et neid ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. „Hävimine või oluline muutumine“ ning „oluline kahjustamine“ vajavad erinevat sisustamist. Seetõttu ei ole asjakohased apellatsioonkaebuse väited õigusteoorias tunnustatud seisukohtadest, nagu oleks asjast eraldatud osa oluliseks osaks lugemisel määrav, kas lahutatud osa ja ülejäänud asi on edaspidi senisel viisil majanduslikult kasutatav.
73.Ehitise olulise kahjustamise all tuleb ringkonnakohtu arvates mõista igasugust sekkumist ehitise kui funktsionaalse terviku toimimisse, mille tagajärjel häirub ehitise eesmärgipärane kasutamine ning millega kaasneb märkimisväärsete kulutuste tegemise vajadus ehitise endise funktsionaalsuse taastamiseks. Ehitise kahjustamiseks ei tule seega pidada üksnes selle konstruktsiooniosade või viimistluse rikkumist. Ka maakohus on asunud sarnasele seisukohale, mille kohaselt seaduse mõttes tuleb silmas pidada mitte ainult väärtuselist vaid ka funktsionaalset kahjustumist. Niisugune määratlus on kooskõlas seaduse mõttega kaitsta ehitist tervikliku majandusliku väärtusena.
74.Vaidlust ei ole selles, et lisaks elamule on soojussõlm ühendatud ka kaugküttevõrguga, mis kujutab endast elamute soojaga varustamiseks mõeldud tehnorajatist. Samuti ei ole vaidlust, et elamusisene keskküttesüsteem on TsÜS § 55 lg 1 kohaselt käsitatav elamu olulise osana. Seega on soojussõlme näol tegemist teatavat laadi ühenduslüliga kaugküttevõrgu ning elamusisese keskküttesüsteemi vahel, olles vajalik soojuse juhtimiseks kaugküttevõrgu kaudu elamusisesesse keskküttesüsteemi. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et soojussõlm on funktsionaalselt seotud nii kaugküttevõrguga kui ka elamusisese küttesüsteemiga. Kohus ei nõustu aga apellandi (kostja) seisukohaga, nagu oleks soojussõlme ruumiline ja funktsionaalne seos nii elamu kui kaugküttevõrguga samaväärne. Käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid, nagu sõltuks vaidlusalustest soojussõlmedest kaugküttevõrgu toimimine mingis muus osas kui üksnes Mai 24 ja Mai 53 elamute teenindamiseks. Seega on vaidlusalused soojussõlmed mõeldud teenima elamu kasutamise, mitte aga kaugküttevõrgu toimimise huve. Eeltoodust järelduvalt ei sõltu kaugküttevõrgu kui iseseisva objekti terviklikkus sellest, kas võrguga on liidetud konkreetne soojussõlm või mitte. Elamut saab lugeda funktsionaalseks tervikuks koos selle teenindamiseks vajalike tarbijapaigaldistega KKütS § 2 p 4 tähenduses. Ka tuleneb KKütS § 2 p-st 5, et ehitise (elamu) ja võrgu (KKütS § 2 p 3) vaheliseks piiritluspunktiks on liitumispunkt (s.o võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et soojussõlme tuleb lugeda elamu kui funktsionaalse terviku, mitte aga kaugküttesüsteemi osaks. 17(19)
75.Eeltoodut arvestades jõudis maakohus õigele järeldusele, et soojussõlme eraldamisel kahjustuks ehitis (elamu) oluliselt. Soojussõlmede puudumisel oleks elamute aastaringne eesmärgipärane kasutamine häiritud ning elamute senise funktsionaalsuse (soojavarustuse) taastamiseks tuleks teha olulisi kulutusi. Ehkki käesolevas asjas ei ole vaidlust soojussõlmede maksumuse üle, võimaldavad asjas kogutud materjalid asuda seisukohale, et soojussõlmede asendamine ületaks tunduvalt elamute igapäevaseks ja korrapäraseks majandamiseks vajalike kulutuste määra, tuues kaasa märkimisväärseid lisakulutusi. Määravaks ei ole seejuures soojussõlmede eraldamiseks vajalike kulutuste suurus ega eraldatud soojussõlmede edasise kasutamise võimalikkus. Eeltoodust tulenevalt vastavad soojussõlmed TsÜS § 55 lg 1 sätestatud ehitise oluliste osade tunnustele.
76.Kolleegium ei nõustu ka apellandi seisukohtadega tehnorajatiste mõiste osas, nagu ei peaks tehnorajatis sisuliselt vastama rajatise legaaldefinitsiooni tunnustele, s.o muuhulgas olema maapinnaga või aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. Tehnorajatiste mõiste esmaseks eesmärgiks on võimaldada iseseisvate esemetena õiguskäibes osaleda (s.o olla iseseisvate asja- jm õiguste esemeks) niisugustel objektidel, mida eriregulatsiooni puudumisel tuleks käsitada kinnisasja oluliste osadena. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulisteks osadeks sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised jne. Maaga püsiva ühenduse puudumisel kinnisasja omaniku õigused kinnisasjal asuvale objektile iseenesest ei laienekski, mistõttu puuduks ka vajadus sätestada seadusega erandit, mille kohaselt niisugused objektid kinnisasja osade hulka ei kuulu.
77.Apellandi seisukohta, nagu tuleks vaidlusaluseid soojussõlmi lugeda tehnorajatisteks, ei kinnita ka maakohtu järeldus, mille kohaselt soojussõlmed vastavad surveseadmestike tunnustele surveseadme ohutuse seaduse (SOS) § 4 tähenduses. Asjakohane on maakohtu otsuses märgitu, mille kohaselt SOS kehtestamine eesmärk ei olnud omandisuhete reguleerimine ning seaduses surveseadme defineerimine ei saa olla aluseks omandiõiguse tekkele või muutumisele. Samuti ei tulene TsÜS § 54 lõikest 2 ega AÕS §-st 158, nagu ei saaks tehnorajatis olla kinnisasja oluliseks osaks. Tehnorajatised kuuluvad kinnisasja osade hulka juhul, kui tehnorajatiste omanik on samal ajal rajatiste aluse maa omanik. TsÜS § 54 lõikest 1 tuleneb kolleegiumi arvates eeldus, et kinnisasjaga püsivas ühenduses olevad asjad on kinnisasja olulised osad ning vastupidist tuleb tõendada isikul, kes soovib tugineda oma omandile vaidlusaluste osade suhtes.
78.Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt käsitleda TsÜS §-de 54 ja 55 vahelisi seoseid lähtudes sellest, et TsÜS § 54 lg 1 kohaselt loetakse ehitisi üldjuhul kinnisasja olulisteks osadeks. Ringkonnakohtu arvates ei tulene TsÜS § 54 lg 1 ja § 55 lg 1 koosmõjust, nagu oleksid ehitise olulised osad tingimata ühtlasi ka kinnisasja olulisteks osadeks. Seaduses sätestatakse mitmeid juhte, mil maaga püsivas ühenduses olevat ehitist ei loeta kinnisasja oluliseks osaks ning sellele ei laiene maatükiga seotud õigused ega kohustused. Seetõttu tuleb kinnisasja ja ehitise olulisi osi hinnata eraldi ning TsÜS 3. osa („Esemed“), eelkõige §-de 53-55 kontekstis tuleb ehitisi käsitada iseseisvate tsiviilkäibe objektidena. Ehitise olulised osad tuleb seega lugeda ehitise omaniku omandis olevaks vahetult TsÜS § 53 lg 2 ja § 55 lg 1 alusel ning mitte TsÜS § 54 vahendusel.
79.Eeltoodust lähtudes jõudis maakohus ringkonnakohtu arvates õigele järeldusele, et vaidlusalustele soojussõlmedele tekkis hagejatel (nende õiguseelnejatel) omand seaduse alusel. Omandiõigus vaidlusalustele soojussõlmedele ei sõltu sellest, kelle kanda jäid soojussõlmede soetamise eesmärgil võetud laenukohustused. Ringkonnakohus nõustub ka ülejäänud osas maakohtu otsuse põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Menetluskulude jaotus
80.TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, nähes ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest vastavalt TsMS §-le 174. TsMS § 162 lg 1 kohaselt 18(19)
kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta kostja (apellandi) kanda.
A. Tänav
M. Seppik
K. Kullerkupp
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.