Muud › Muud hagiasjad

kasutusse kütusetankla, mille igakuise renditasu võrra väheneb ka hageja võlgnevus kostja ees tulenevalt poolte vahel 01.02.2005.a. sõlmitud müügilepingust. Võlgnevuse ajatamise lepingu kohaselt kohustub hageja andma tankla kostja kasutusse senini, kuni on hageja kohustus kostja ees on täielikult tasaarvestatud kostja poolt hagejale kuuluva renditasuga. Kuna nõue on ajatatud ja osaliselt tasaarvestatud nii seni tasumisele kuulunud kui tulevikus tasumisele kuuluvate rendimaksetega, tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Osapooled leppisid rendilepingu tähtajas neli aastat kokku alljärgnevatel kaalutlustel. Rendilepingu sõlmimisel moodustas hageja võlgnevus kostja ees 5 630 625.65 krooni. Võeti aluseks, et kostjal õnnestub lepinguperioodil igakuiselt müüa ligikaudselt 300 000 liitrit kütust jaemüügist ja 400 000 liitrit kütust hulgimüügist. Lähtuvalt rendilepingu punktides 6.1.2 ja 6.1.3 kokku lepitud hindadest tähendanuks see rahalises väljenduses vastavalt 30 000 krooni ja 20 000 krooni kuus ( lisandub käibemaks). Nimetatud arvestuse kohaselt on kostja poolt esitatud andmete alusel alates rendilepingu sõlmimisest jaemüügi eest tasumisele kuuluv summa ühes kalendrikuus keskmiselt 27 981 krooni ja hulgimüügi eest 19 115 krooni. Viidatud andmed on saadud kostja poolt edastatud müügikoguste alusel. Seega pidi rent moodustama eelduslikult 105 000 krooni kuus, koos käibemaksuga 123 900 krooni kuus. Võttes arvesse põhivõlgnevust 5 630 625.65 krooni ja jagades selle prognoositud ühe kuu keskmise üürisummaga saame 45,4 kuud ehk ca 3 aastat ja 8 kuud. Seega leidsid osapooled, et vähemalt 4 aasta pikkuse perioodi jooksul suudetakse hageja võlgnevus kostja ees kindlasti tasaarvestada ( hagi täiendus tl. 193194). Kohtuvaidluste teesides märgib hageja järgmist( tl. 214-226). Vaatamata viidatud õigusvaidluse laiaulatuslikule käsitlusele on osapoolte vaheline vaidlus sisuliselt selles, kas kostja poolt restruktureerimise lepingule tuginev nõue on täitemenetluse algatamise ajal (18.09.2006.a. täitmisteate kättetoimetamise akt) sissenõutav või mitte. Sellega seoses on osapooltel erinev arusaam selles, kas restruktureerimise leping, muutis osapoolte vahel kuni selle lepingu allkirjastamiseni kehtinud võlasuhteid või mitte, sh. kas lepingu kohaselt muudeti võlasuhet selliselt, et hageja ei olnud enam kohustatud tasuma võlgnetava rahasumma korraga, vaid hageja võlgnevuse likvideerimine toimus osade kaupa vastavalt hagejale kuuluva tankla kasutamisese eest kokkulepitud tasu tasaarvestamisega hageja varasema kohustuse katteks. Vaidluse ülesandeks on esmalt tuvastada, milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe. Kostja paljasõnalised väited ca. aasta pärast lepingu sõlmimist, ei ole usaldusväärsed tõendamaks poolte ühist tegelikku tahet tehingu sõlmimisel. Ühe lepingupoole vastuväidete esitamine lepingus kasutatud sõnade üldkeelelisele tõlgendusele ei saa muuta poolte ühist tegelikku tahet tuvastamatuks (VÕS §29 lg 1). Juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu välja selgitada, siis tuleks tuvastada, kas esines olukord, mil kostja (või hageja) sai lepingust aru ühtemoodi, teine lepingupool sai lepingu sõlmimisel aru sellest, kuid midagi ette ei võtnud (VÕS § 29 lg 3). Kui ei eksisteeri ka eelnimetatud olukorda, siis tuleb tuvastada kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda lepingut samadel asjaoludel pidi tõlgendama (VÕS § 29 lg 4). Samuti on VÕS § 29 lg 5 sätestanud subjektiivsed ja objektiivsed asjaolud, millised tuleb tehingu tõlgendamisel arvesse võtta. Hageja leiab, et käesoleval juhul on lepingu tekstist ja tunnistajate ütlustega võimalik tuvastada poolte ühine tegelik tahe. Samas ka mõistliku isiku lähtekohast oleks olnud arusaamatu, milline oleks pidanud olema siis hageja huvi selle lepingu sõlmimiseks, kuivõrd kostja oleks mistahes ajahetkel võinud tema vastu kogu nõude esitada nii või teisiti. Vaidlust ei ole selles, et lisaks tankla kasutamisele andis hageja kostjale üle ka kogu oma äritegevuse (ettevõtte), koos töötajate, klientide, lepingute jms. Hageja on ise teavitanud oma kliente vajadusest sõlmida uued lepingud uue tanklaoperaatoriga. Mõistlik isik ei saa anda käest temale kuuluvat ettevõtet, teades, et teisel poolel on lepingu alusel

õigus nõuda temalt kogu võlgnevuse suvalisel ajal kohest kustutamist, mille järgselt oleks tagasi antud / võetud ka ettevõte. Lepingueelsete läbirääkimiste kestvuse (2 kuud), arutelude põhjalikkuse, ettevõtte ülevõtmisega seotud asjaolude komplitseerituse (töötajate ülevõtmise vormistamine, klientide üleandmine, lepingute ümbervormistamine, kütusemüügi alase tegevuse peatamine jms.) tingimustes ei saanud hageja asemel olev mõistlik isik endale lubada võimalust, et andes ettevõtte üle võib ta selle näiteks nädala pärast tagasi saada, juhul kui kostja otsustaks sisse nõuda siiski oma põhivõla. Viidatud sisuga lepingut ei oleks mõistliku osapoole poolt sõlmitud tingimusel, et see leping võib ilma mistahes etteteatamisajata lõppeda (kostja poolt sissenõude esitamisel täies ulatuses). Lepingus on sätestatud viivistest loobumise klausel (punkt 3), kui hageja täidab kõik lepingutega võetud kohustused. See klausel on aga selleks, et tagada hageja poolt korrektne lepingu täitmine. Juhul, kui kostja oleks igal ajal saanud võlgnevuse sisse nõuda, siis oleks muutunud sisutuks eelpooltsiteeritud punkt, mille kohaselt loobutakse viivistest, kui rendilepingut nõuetekohaselt täidetakse. Milline õigustatud huvi oleks olnud kostjal viivistest loobuda, kui ta pidas võimalikuks nõude esitamist ja seega ka rendilepingu lõpetamist näiteks nädala pärast lepingu sõlmimise järgselt. Soovides jätkuvalt omandada tanklat, oli nõude esitamise põhjuseks ilmselt kostja kartus, et SEB Eesti Ühispanga taotlusel algatatud täitemenetluse alusel võidakse tankla võõrandada kolmandatele isikutele. Restruktureerimise lepingu olemuseks on olemasolevate võlasuhete muutmine. Võlasuhet saab muuta kahe olulise tingimuse osas – võla suurus ja selle tagastamise aeg. Võla suuruse osas fikseeriti võlasumma lepingu sõlmimise seisuga, ning lepingu kohaselt lepiti kokku ka võlgnevuse likvideerimise viis – tasaarvestuse läbiviimisel teel. Nimetatud viisil oleks olnud võimalik lepingu tähtaja jooksul lepingu eesmägi ka saavutada, hageja võlgnevus kostja ees oleks olnud täies ulatuses tasaarvestatud. Juhul, kui lepingu sõlmimise eesmärgiks oleks olnud üksnes kohustuse fikseerimine, siis poleks lepingul olnud eesmärki. Kostja poolt viidatud täiendava tagatise andmise eesmärki see ei teeninud, sest täiendav tagatis anti hageja poolt kostjale hilisemalt notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel, millisel alusel on algatatud ka täitemenetlus. Samuti rõhutame, et kostja ei tugine täitemenetluse alustamisel mitte lepingule, vaid saldoteatisele ja tema kasuks seatud hüpoteegile. Lepingut ei saa käsitleda ka hüpoteegi seadmise eellepinguna, kuivõrd ta on sõlmitud sellise lepingu osas vorminõudeid rikkuvalt ja on seega tühine. Juhul, kui kostja jääb enda käsitluse juurde (leping oli täiendavaks tagatiseks), siis muutub küsitavaks lepingu sõlmimise mõte. Kui pooled ei soovinud muuta võlgnevuse tasumise korda, siis jääb arusaamatuks, milleks sõlmiti üldse restruktureerimise leping. Selle asemel oleks võinud koheselt sõlmida (ümber vormistada) hüpoteegilepingu ja sõlmida rendilepingu. Restruktureerimise leping ei anna võrreldes hüpoteegilepinguga kostjale mingit täiendavat tagatist. Nimetatud leping ei olegi vaadeldav tagatislepinguna. Soovides proovida, kas tankla kasutamine ja hageja äritegevuse ülevõtmine on kasumlik / kahjumlik, oleks kostjal piisanud sõlmida üksnes rendileping ning ka hüpoteegi lepingu, kusjuures rendilepingus oleks pidanud olema sätestatud rentniku lepingust taganemise õigus vastavalt omale äranägemisele või müügitulemustele. Midagi sellist aga poolte vahel ei kokku ei lepitud.

Kostja hinnangul on leping ja rendileping vastuolus heade kommetega, kuivõrd „ei saaks kuidagi mõistlikult eeldada, et poolte kokkuleppe kohaselt pidanuks kostja aastate kaupa endale kahjumit tekitama ning teenima hageja eest raha iseenda nõude rahuldamiseks, samas kui hageja oleks nautinud täiesti riskivaba äri”. Vastavalt eelpoolkäsitletule ei saanud oma kutsetegevuses tegutsev kostja tanklat rendile võtta teadmata, kui kasumlik on talle see projekt. Kui kostjale ei esitanud mistahes arvandmeid või infot tankla ja kütuse hulgimüügi alasest tegevusest, siis jääb arusaamatuks, milliste kriteeriumite alusel sõlmis kostja kokkulepped just 55 000krooni suuruse põhiüüri tasumiseks ning miks oli ta nõus tasuma 5 senti hulgimüügi liitrilt ja 10 senti jaemüügi liitrilt, aga mitte näiteks vastupidi. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus vahetati korduvalt ettepanekuid erineva suurusega üürimäära kehtestamiseks. Kostja seisukoht, mille kohaselt võeti tankla rendile nn. „prooviks”, s.o. et kontrollida kas hageja paljasõnalised väited tankla rentaabluse kohta oleks tõeks osutunud on vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Mõistlikkuse põhimõttega on vastuolus ka olukord, mil kutsetegevuses tegutsev isik (hageja) sooviks anda kasutada oma vara ja anda üle oma äritegevuse (ettevõtte) isikule, kes soovib üksnes proovida, kas see vara kasutamine on talle kasulik või mitte. Menetluse poolte kutsetegevuses on tavapärane, et iga lepingu osapool kannab enda tegevusega seotud riske. Teisel lepingupoolel puudub vähimgi võimalus kontrollida vara kasutamise kasumlikkust. Kostja poolt esitatud arvestus tankla kasumlikkuse / kahjumlikkuse kohta ei saa olla usaldusväärseks tõendiks, kuivõrd tankla kasumlikkus / kahjumlikkus ei ole valdavalt objektiivsete kriteeriumite alusel tuvastatav, vaid sõltub eelkõige ettevõtjast endast. Antud vaidluses ei oma ka tähendust tankla kasumlikkus / kahjumlikkus tuvastatuna hilisema lepingu täitmise käigus. Hageja on täitnud ka kõik rendilepingust ja võlgnevuse restruktureerimise lepingust tulenevad nõuded ja ei ole lepingut rikkunud. Juhul, kui kohus tuvastab mõne kostja poolt viidatud lepingurikkumise, siis saavad need rikkumised olla üksnes formaalset laadi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 15. märtsi 2002.a. otsuses (tsiviilasjas nr 3-2-1-33-02) jõudnud järeldusele, et tehingu tõlgendamisel tuleb kohtul arvestada, et TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Viimatinimetatud sättest tuleneb ka keeld tõlgendada tehingut viisil, mis oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

kordagi hageja vastu viidatud nõuet. Nõuet on asunud sisse nõudma alles 2006.a. suvel AS Z.loovutatud nõude alusel selle nõude õigusjärglane – kostja. Viivise vähendamisel on oluline arvestada samuti asjaolu, mille kohaselt on hageja ja AS Z.lepingus (punkt 9.2.) kokku leppinud, et lepingupooled ei loovuta ilma teise osapoole kirjaliku nõusolekuta lepingust tulenevaid õigusi ka kohustusi kolmandatele isikutele. Eirates VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõtet tahtlikult rikkudes on AS Z.oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutanud kostjale. VÕS § 171 lg 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõuete vastu esitada kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Hageja kujundab oma seisukoha viivise mõistlikku suuruse osas seejärel, kui kostja on tõendanud kaupade üleandmist ja arvete esitamist hagejale. Menetluse käigus avaldas hageja veel järgmist. Arved ei ole asjakohased tõendi, küll on asjakohased tõendid saatelehed. Saatelehtede originaalide esitamise järgselt ei vaidle hageja põhimõtteliselt vastu väitele, et ta on kostjalt ostnud kütust. Hagimenetluse ja ka vaidluse esemeks on küsimus, millistes kogustes on hageja esindajad reaalselt kütust vastu võtnud. Igaljuhul vaidleb hageja vastu viivise nõudele. 01.11.2005.a. poolte vahel sõlmitud võla restruktrueerimise ja likvideerimise kokkuleppe punktis 3 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui hageja täidab kõik kokkuleppest ja rendilepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt, siis loobub kostja vedelkütuse müügilepingust nr. 010205 /G5 tulenevatest viivistest ( tl. 127-128). Arvestada tuleks ka kostja käitumist, kes omades nõuet ei ole soovinud seda nõuet maksma panna ja vaatamata hageja sellekohastele nõuetele on üksnes kohtumenetluse käigus esitanud tõendid selle nõude aluse, s.o. kauba üleandmise kohta. Kostja on enda käitumisega loonud olukorra, mil kasutades hageja tanklat ja tasaarvestades selle tankla kasutamisest saadud tasu ning omades hüpoteeki selle nõude tagamiseks ei ole ta näidanud ülesse huvi võlgnevuse sissenõudmise vastu ja loonud sellega hagejas mulje, et viidatud kohustust on samuti võimalik tasaarvestada kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvate summadega. Selline käitumine kostja poolt on vastuolus heade kommetega. Teades, et tema nõue, sh. sellelt arvestatavad maksimumviivised on hüpoteegiga tagatud, oli kostja huvitatud eeskätt nõude mitteesitamisest ajani, mil viivised kasvavad põhivõlgnevusega võrdseks. Alles siis, kui kostjal ei olnud enam võimalik viivist juurde teenida esitas ta nõude ( tl. 227). Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepinguliste kohustuste laiendamise kõrval ka lepingust, tavast või seadusest tulenevate õiguste teostamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguste kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõtetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on ka 9. märtsi 2004.a. (tsiviilasjas nr 3-2-124-04) otsusega õiguste kuritarvitamise tõkestamisel tuginenud TsÜS § 138 lg-le 2. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõige keelab õiguste teostamise selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tõlgendades poolte tegelikku tahet restruktureerimise lepingu p.3. sätestamisel on ilmne, et pooled leppisid kokku selles, et juhul, kui hageja täidab nõuetekohaselt oma kohustused, siis loobub kostja ka enne lepingu sõlmimist olemasolevatest viivistest. Heas usus tegutsenud sarnased lepingupooled said viidatud kokkuleppe punktiga silmas pidada ühe poole kohustust tagada teisel lepingupoolel oma lepingust tulenevate ja mõistlikult ettearvatavate eesmärkide realiseerimine lepingu kehtivuse ajal, mille eest teine osapool kohustub loobuma oma viivisnõudest. Hagejaga sarnases olukorras olev mõistlik lepingupool sai aru saada viidatud

sättest selliselt, et juhul kui ta tagab lepingupartnerile häireteta töö / tankla tavapärase tegutsemise võimaldamise, siis on tal õigus nõuda viivisnõudest loobumist. Seega ei saanud osapooled silmas pidada mahukates lepingutes sisalduvat mistahes rikkumist (näiteks prügiveo organiseerimisega viivitamist ühe päeva võrra, valvekaamera 10.minutit väldanud riket vms.), vaid üksnes sellist rikkumist, mis takistas oluliselt kostja tegevust tankla opereerimisel ( tl. 225-226).

tagada. Rendinõude tasaarvestamine sõltub AS P. rendimakse kohustuse tekkimisest, seega peaks hüpoteek antud juhul tagama justkui AS P. enda rendimaksekohustuse täitmist, mis oleks aga selgelt absurdne. Hüpoteek tagas kütuse müügilepingust tulenevat nõuet, mis oli sissenõutavaks muutunud. 01.11.2005.a võlgnevuse restruktureerimise ja likvideerimise kokkuleppe eesmärgiks oli leida alternatiivne võimalus G. võlgnevuse likvideerimiseks. 01.11.2005.a võlgnevuse restruktureerimise ja likvideerimise kokkuleppe p-st 1.1 nähtub, et AS G. põhivõlgnevuse kustutamine toimub rendilepingus sätestatud tasumisele kuuluva rendisumma tasaarveldamise teel. Tasaarvestuse teostamine on võimalik vaid sissenõutavaks muutunud nõude suhtes (vt VÕS § 197 jj). AS G kohustuse ajatamise kohta kokkulepe puudub, samuti puudub mistahes võlgnevuse kustutamise graafik, millest võiks järeldada, et AS G kohustuse täitmise tähtaega oleks edasi lükatud. Seega oli AS Gil kohustus täies ulatuses sissenõutav ning poolte 01.11.2005.a kokkulepe ei mõjutanud selle nõude sissenõutavust. P poolt 01.11.2005.a kokkuleppele antud tõlgendust toetab veel asjaolu, et kui eelviidatud kokkuleppe p 1.4 alusel oleks hüpoteegi loovutamise asemel seatud hüpoteek kolmanda isiku kasuks P poolt võetava laenu tagamiseks, siis oleks nimetatud kolmandal isikul olnud vaieldamatult õigus nõuda oma hüpoteegi arvel nõude kohest sundtäitmist, sõltumata rendilepingu kestusest. Seega pidi G nõude kohese sundtäidetavusega igal juhul arvestama. Antud juhul kujunes tankla opereerimine P jaoks kahjumlikuks. Poolte kokkuleppe sisuks ei saanud olla see, et P. jätkab läbi aastate kahjumliku tankla opereerimist, tekitades endale igakuiselt kahju ning teenides lisaks G. eest omaenese nõude katteks raha. Siinkohal on oluline rõhutada, et tankla rendileandmise initsiatiiv tulenes ainuüksi G, kes soovis hüpoteegi kohese realiseerimise kõrval proovida alternatiivset võimalust võla kustutamiseks. Kuna P puudus ülevaade tankla majandusnäitajatest ja võimalikest müügiprognoosidest, saigi viimane nõustuda vaid alternatiivse lahendusega, s.t P. oli nõus proovima, kuidas tankla rentimine end nõude kustutamisel õigustab, kuid see ei tähendanud nõude ajatamist ega hüpoteegi kohesest realiseerimisest loobumist. Kostja palub hagi I nõude osas jätta rahuldamata.

kohaldatavas viivitusintressi määras vabalt kokku leppida. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kokkulepitud viivise määr 0,5 % on ebamõistlikult suur. Hageja ei ole tõendanud, et viivis on kostja kahjuga võrreldes ebamõistlikult suur. Ebaõige on hageja väide, et AS Z.ei esitanud kordagi hageja vastu viidatud nõuet ja nõuet hakkas sisse nõudma alles nõude õigusjärglasest kostja. Kostja andmetel nõudis As Z.nõude täitmist pidevalt. Kostja palub hagi II nõude osas jätta täielikult rahuldamata.

Poolte vaheline vaidlus on sisuliselt selles, kas kostja nõue oli täitemenetluse algatamise ajal (18.09.2006.a. täitmisteate kättetoimetamise akt) sissenõutav või mitte. Sellega seoses on osapooltel erinev arusaam selles, kas tankla rendileping ( tl. 138 -142) ja selle lahutamatuks lisaks olev võlgnevuse restruktureerimise ja likvideerimise leping ( tl.143-144) muutsid osapoolte vahel kuni nende lepingute allkirjastamiseni kehtinud võlasuhteid või mitte, sh. kas lepingu kohaselt muudeti võlasuhet selliselt, et hageja ei olnud enam kohustatud tasuma võlgnetava rahasumma korraga, vaid hageja võlgnevuse likvideerimine toimus osade kaupa vastavalt hagejale kuuluva tankla kasutamisese eest kokkulepitud tasu tasaarvestamisega hageja varasema kohustuse katteks. Rendilepingu preambula kohaselt on rendileping sõlmitud rendilepingu lahutamatuks lisaks oleva võlgnevuse restruktureerimise ja likvideerimise kokkuleppe nõuetekohaseks täitmiseks. Seega tuleb nimetatud kahte lepingut käsitleda ja tõlgendada koos. Rendilepingu p. 1 kohaselt on rendiobjektiks hageja kinnistul aadressil R. 63, Tartus asuv bensiinijaam, reservuaarpark ja haldushoones asuv operaatori- ja kaupluseruumid koos selles asuvate seadmete ja inventariga. Rendilepingu p.3 kohaselt on rendileping sõlmitud tähtajaga neli aastat või kuni võlgnevuse täieliku kustutamiseni. Nimetatud kokkuleppeid pidasid pooled lepingu eritingimusteks. Rendilepingu p.-s 6 leppisid pooled kokku rendi suuruse ja tasumise korra. Igakuise rendi suurus koosneb järgmistest koostisosadest: fikseeritud kuumäär suurusega 55 000 krooni kuus; rentniku poolt antud kuu jooksul besniinijaamas teostatud vedelkütuse müügi määr- 0,1o EEK/liiter; rentniku poolt antud kuu jooksul Lepingu lisas nr. 4 sätestatud kolmandatele isikutele teostatud vedelkütuse hulgimüügi määr- 0,05 EEK/liiter. Rendile lisandub käibemaks. Rendilepingu lisaks oleva võlgnevuse restruktureerimise ja likvideerimise kokkuleppes on pooled kokku leppinud, et 01.11.2005.a. seisuga võlgneb hageja kostjale 5 630 625.65 krooni põhivõlana. Võlgnevuse likvideerimise eesmärgil kohustub hageja andma rendile Tatru linnas R. 63 asuva bensiinijaama, reservuaaripargi ja haldushoones asuva operaatori- ja kauplusruumi rendilepingus sätestatud tingimustel. Kokkuleppes toodud hageja põhivõlgnevuse kustutamine toimub rendilepingus sätestatud tasumisele kuuluva rendisumma tasaarveldamise teel. Hageja kohustus ka üle andma hiljemalt 30.11.2005.a. kõik oma õigused ja kohustused kolmandate isikutega sõlmitud vedelkütuse ostu- müügilepingute järgi vedelkütuse Eesti siseturul müükide osas, samuti õigused ja kohustused bensiinijaama töötajatega sõlmitud töölepingute järgi rendilepingu kehtivuse ajaks. Hageja kohustus ka seadma hüpoteegi Tartu linnas aadressil R. 63 asuvale kinnistule hüpoteegi seadmise päeva seisuga kostjal hageja vastu olemasoleva nõude ulatuses krediidiasutuse kasuks eesmärgiga tagamaks kostja krediidiasutusest taotletav laen rendilepingu kehtivuse ja hageja võlgnevuse kustutamise ajaks. Juhul kui kostja ei võta või ei saa laenu krediidiasutuselt annab hageja oma nõusoleku AS Z.kasuks 23.12.2004.a. hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel seatud hüpoteegi ülekandmiseks ning nimetatud hüpoteegiga tagatud nõude loovutamiseks kostjale. Hageja kohustus ka mitte tegelema kokkuleppe ja rendilepingu kehtivusaja jooksul naftasaaduste kaubandusega Eesti siseturul ja igati toetama ja kaasa aitama kostja efektiivsele tegevusele bensiinijaama ekspluatatsiooni käigus, meelitama aktiivselt ligi kliente ja aitama kaasa kolmandate isikute poolt kostja poolt ülevõetud lepingute täitmisele, pidama kostjaga regulaarseid konsultatsioone kostja poolt naftasaaduste läbimüügi suurendamise tagamiseks, aitama kaasa ja võtma osa kostja läbirääkimistest klientidega. Kokkuleppe punktis 3 leppisid pooled kokku, et kui hageja täidab kõik kokkuleppest ja rendilepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt loobub kostja vedelkütuse ostu-müügilepingust nr. 010205/G5 ja AS-lt Z.loovutatud nõudest tulenevatest viivistest. Hüpoteegi üleandmise ja hüpoteegi seadmise lepingu muutmise lepingud ja asjaõiguslepingud sõlmisid pooled võlgnevuse restruktureerimise ja likvideerimise kokkuleppe p. 1.4 täitmiseks

06.03.2006.a. Nimetatud sätte ( p.1.4) kohaselt oli kostjal õigus valida, kas ta soovib hüpoteeki hagejale kuuluvale kinnistule krediidiasutuse kasuks eesmärgiga tagamaks kostja krediidiasutusest taotletav laen rendilepingu kehtivuse ja hageja võlgnevuse kustutamise ajaks või annab hageja oma nõusoleku AS Z.kasuks seatud hüpoteegi ülekandmiseks ning nimetatud hüpoteegiga tagatud nõude loovutamiseks kostjale. Kostja valis teise variandi. VÕS § 82 lg.7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 29 lg.1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Lg.2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid soovist varajata oma tegelikku tahet. Lg.3 kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lg.5 kohaselt peab lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestama lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki. Lg.6 kohaselt lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. VÕS § 197 kohaselt nimetatakse tasaarvestuseks olukorda, kui kaks isikut ( tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, siis võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuse ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Poolte poolt kohtule avaldatud asjaoludega, rendilepingu ja selle lisaga- võlgnevuse restruktureerimise ja likvideerimise kokkuleppega, tunnistajate T.Kiisk ja A.Belov ütlustega on tõendatud, et kostja võttis üle tegutseva ettevõtte- besnsiinitankla asukohaga R. 63, Tartus. Rendilepingu kohaselt on lepingu tähtaeg neli aastat või kuni hageja poolt võlgnevuse tasumiseni. Kokkuleppe premabula kohaselt oli rendile andmise eesmärk hageja võlgevuse kostja ees likvideerimine. Kohus leiab, et rendilepingu ja restruktureerimise kokkuleppe tõlgendamisel ja poolte ühise tahte väljaselgitamisel tuleb nõustuda hageja poolt avaldatud seisukohtadega. Restruktureerimise leping muutis osapoolte vahel kuni selle lepingu allkirjastamiseni kehtinud võlasuhteid, st. lepingu kohaselt muudeti võlasuhet selliselt, et hageja ei olnud enam kohustatud tasuma võlgnetavat rahasummat korraga, vaid hageja võlgnevuse likvideerimine hakkas toimuma osade kaupa vastavalt hagejale kuuluva tankla kasutamisese eest kokkulepitud tasu tasaarvestamisele hageja varasema kohustuse katteks. Ajatama tähendab maksmist mitmele tähtpäevale jaotama. Vaildusaluste lepingutega leppisidki pooled kokku, et Müügilepingust tekkinud nõue summas 5 630 625.65, mis oli sel hetkel sissenõutav, ajatati, sest selline oli restruktureerimise kokkuleppe sõlmimise eesmärk. Kuigi pooled ei ole otseselt maksegraafikut või ajatamislepingut sõlminud, tuleneb nende tahe maksed ajatada ja pikendada tagasimaksetähtaega Restruktureerimise kokkuleppe p.-st 1.1, mille kohaselt Restruktureerimise Kokkuleppes toodud hageja põhivõlgnevuse kustutamine toimub rendilepingus tasumisele kuuluva rendisumma tasaarveldamise teel koosmõjus Rendilepingu p.-ga 6, milles on kokku lepitud rendi suuruses ja rendilepingu eritingimuste p.-ga 3, milles on kokku lepitud rendilepingu tähtaeg. Võlasumma tasumist ei ajatatud ebamäärseks perioodiks, vaid neljaks aastaks või kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Rendilepingu tähtaja määramisel olid aluseks vastavad arvestused.

Rendilepingu p. 6.3 ja 6.4 kohaselt toimub rendi tasumine hageja poolt esitatud arve alusel Restruktureerimise Kokkuleppe p.1.1 kohaselt st. tasaarveldamise teel, tingimusel, et rentnik ei esita arvele vastuväiteid viie päeva jooksul arve kättesaamisest. Nimetatud kokkulepe tähendab Tasaarvestuse avaldust VÕS § 198 tähenduses. Sellest hetkest muutub renditasu sissenõutavaks ja seda on võimalik tasaarvestada kostja ajatatud nõudega hageja vastu. Hageja väited ja tunnistaja T.Kiisk ütlused selles, et enne rendilepingu sõlmimist tutvus kostja põhjalikult hageja finantsnäitajatega ja pooled arvestasid välja millise perioodi jooksul oleks võimalik tankla rendi tasaarveldamise teel hageja võlgnevus likvideerida on kooskõlas mõistlikkus epõhimõttega. Teistmoodi toimida oleks ebamõistlik. Ebausaldusväärsed ja teiste asjaoludega vastuolus on tunnistaja A.Belovi ütlused selles, et rendilepingu tähtaeg- 4 aastat sai valitud juhuslikult, sest keegi jurist ütles, et rendilepingut ei saa sõlmida tähtaega määramata ( tl. 233). Sõlmitud lepingute sisuga on vastuolus kostja väited selles, et kostja võttis tankla rendile prooviks ja tal oli õigus taotleda nõude sundtäitmist hüpoteegi arvelt igal ajal sõltumata rendilepingu tähtajast ja rendilepingut ülesütlemata. Kohus nõustub hagejaga selles, et tankla rendile võtmine nn. „prooviks“ ei ole kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Tegemist oli ettevõtte üleminekuga VÕS § 180 tähenduses, mis paratamatult mõjutas ka õigussuhteid kolmandate isikutega, näiteks töötajatega. Kokkuleppe kohaselt oli hageja kohustatud rendilepingu tähtaja jooksul mitte tegelema naftasaaduste müügiga Eestis, samuti oli hagejal palju kaasaaitamiskohustusi. Kostja ei ole tõendanud, et poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel väljendus selles, et samast restruktureerimise kokkuleppest tuleneva hüpoteegi seadmise kohustuse täitmise järgselt tekiks olukord, kus hageja jääb teadmatusse sundtäitmise alatamise aja ja redilepingu tähtaja osas. Selline kostja poolne tõlgendus pooltevahelisele kokkuleppele oleks vastuolus mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega, sest tekitaks hagejale kahju. Tunnistaja A.Belovi ütluste kohaselt oli kostja sundolukorras rendilepingu sõlmimisel. Hageja seisukoht oli, et raha ei ole ja tuli otsida mingisugune lahendus. Kohus leiab, et kostjat võis survestada rendilepingu sõlmimisel hageja maksejõuetus ja hüpoteegi puudumine, kuid just need asjaolud viisidki pooled ühisele tahtele besniinijaam rentida ja nõue ajatada. Kui kostja soovis seejuures varjata oma tegelikku tahet, ei saa kohus sellega lepingu tõlgendamisel arvestada. ( VÕS § 29 lg.2). Seega ei survestanud kostjat objektiivselt mitte hageja käitumine vaidlusaluste lepingute sõlmimise käigus, vaid tegelik olukord võlgniku maksevõime ja tagatiste osas, mida kostja teadis ja mis oligi põhjus vaidlusaluste lepingute sõlmimiseks. Lepingute sõlmimisel oli poolte ühine tahe selles, et hageja saaks võimaluse täita sissenõutavaks muutunud kohustusi ositi ja pikema tähtaja jooksul, kostja sai aga vastu senini puudunud tagatisehüpoteegi ja võimaluse ise opereerida hagejale kuuluvat tanklat. Mittemillegagi ei ole tõendatud kostja väide selles, et Restruktureerimise Kokkuleppe eesmärgiks oli alternatiivne võimalus hageja võla likvideerimiseks. Kuna pooled leppisid kokku, et hagejale kuuluv ettevõte läheb üle, siis sai see olla ikkagi ainuke võla tasumise võimalus, sest ettevõte, mille tulust oleks hageja saanud kostjale võlga tasuda, läks kostja valdusesse. Kokkuleppe p.1.4 andis kostjale valikuõiguse, kelle kasuks hüpoteek seada. Rendilepingu tähtaeg ei olnud samas seatud sõltuvusse sellest, kelle kasuks hüpoteek seatakse. Kostja on seisukohal, et P poolt 01.11.2005.a kokkuleppele antud tõlgendust toetab veel asjaolu, et kui eelviidatud kokkuleppe p 1.4 alusel oleks hüpoteegi loovutamise asemel seatud hüpoteek kolmanda isiku kasuks P poolt võetava laenu tagamiseks, siis oleks nimetatud kolmandal isikul olnud vaieldamatult õigus nõuda oma hüpoteegi arvel nõude kohest sundtäitmist, sõltumata rendilepingu kestusest. Seega pidi G. nõude kohese sundtäidetavusega igal juhul arvestama. Nimetatud kostja väide lähtub eeldusest, et kostja, kelle kohustuse tagamiseks oleks sellisel juhul hüpoteek hagejale kuuluvale kinnistule kolmanda isiku nõude tagamiseks seatud, jätab endale võetud kohustused täitmata, et saavutada sundtäitmine hagejale kuuluva asja arvelt. Selline lepingu tõlgendus ja ka kostja võimalik käitumine oleksid vastuolus hea usu põhimõttega, sest

eesmärgiks oleks siin kahju tekitamine teisele poolele. Kohus ei saa sellele tugineda vaidlusaluste kokkulepete tõlgendamisel ja asja lahendamisel. Loomulikult tagab kostja nõuet ka hagejale kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek, kuid kostjal on võimalik taotleda oma nõude rahuldamist hüpoteegi arvel ja algatada sundtäitmist üksnes siis, kui nõue, mida hüpoteek tagab, muutub sissenõutavaks. Kostja Müügilepingust tulenev nõue ei olnud täitemenetluse algatamise ajaks 18.09.2006.a. muutunud sissenõutavaks, sest pooled olid selle 01.11.2005.a. kokkulepetega ajatanud. PankrS § 44 ja § 93 lg.1 kohaselt muutuvad kõik võlausaldajate nõuded sissenõutavaks siis, kui kohus kuulutaks välja hageja pankroti. Kuna nii 01.11.2005.a. kokkuleppeid, kui ka 06.03.2006.a. Hüpoteegilepingut tuleb vaadelda koos, siis ei saa asja lahendamisel olla määravaks asjaolu, et Hüpoteegilepingus ei ole rendilepingut otse märgitud. Küll aga räägib Hüpoteegileping p.-s 2.2.1 Müügilepingu võimalikest lisadest, mida hüpoteek tagab. Oma olemuselt ongi Restruktrueerimise Kokkulepe rendilepingu lisana ka Müügilepingu lisa, sest selles on kokku lepitud müügilepingust tuleneva nõude ajatamises. Samas ei peagi Hüpoteegileping reguleerima tagatavate nõuete sissenõutavaks muutumist. Arvestada tuleb tõlgendamisel ja asja otsustamisel ka seda, et hüpoteek summas 6,9 miljonit krooni ( tl. 75) tagas ka muid nõudeid kui üksnes 01.02.2005.a. müügilepingust tulenevaid. Hüpoteek tagab ka poolte vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid. Seega oli hüpoteegilepingu sõlmimise eesmärk laiem kui üksnes 01.02.2005.a. mõüügilepingust tuleneva võla tagamine. TMS § 221 lg.1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Lg.4 kohaselt jäävad täitekulud hagi rahuldamise korral sissenõudja kanda. Kuna nõue on ajatatud ja osaliselt tasaarvestatud, siis tuleb sundtäitmine hageja suhtes täiteasjas nr. 186/2006/1757 tunnistada lubamatuks.

sissenõutavaks. Kuna nõue on tagatud hüpoteegiga ja selle asjaolu üle ei ole pooltel ka vaidlust, siis pöördus kostja õigustatult kohtutäituri poole sundtäitmise algatamiseks. Seega on täitemenetluse algatamine täiteasjas nr. 186/2006/1413 põhivõla summas 1 142 640 krooni ulatuses seaduslik. Kostja on esitanud sundtäitmisele ka samast lepingust tuleneva viivisenõude summas 1 142 640 krooni. Viivise määr on 0,5 % päevas. Viivise arvestus on tl. 103, mille kohaselt on viiviseid arvestatud 2 222 666 krooni, kuid hea usu põhimõttest lähtudes vähendab kostja oma viivisenõuet kuni põhivõla summani. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja väitel on lepingu punktis 5.3 fikseeritud viivisemäär ebamõistlikult suur. Kohus sellise väitega ei nõustu. Õige on kostja väide, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud võivad nende suhetele kohaldatavas viivisemääras ise vabalt kokku leppida. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ja seetõttu tühine. Samale seisukohal on asunud ka Riigikohus otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05. Samuti on õige, et hageja ei ole tõendanud, et viivis on kostja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Võlgnevuse restruktureerimise ja likvideerimise kokkuleppe p. 3 kohaselt juhul, kui hageja täidab kõik nimetatud kokkuleppest ja rendilepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt loobub kostja muuhulgas ka AS Z.poolt loovutatud nõudest tulenevatest viivistest. Nimetatud lepingu sõlmimise hetkel 01.11.2005.a. ei olnud küll AS Z.veel nõuet loovutanud, kuid kokkuleppest nähtuvalt oli selline kavatsus. Käesolevaks ajaks on lepingu p.3 sätestatud üks tingimus - AS Z.on nõude loovutanud kostjale- täidetud. Teine p.-s 3 sätestatud tingimus täitub siis, kui hageja nõuetekohaselt täidab enda kohustusi, mis tulenevad rendilepingust ja selle lahutamatust lisast. Nimetatud kaks lepingudokumenti panevad hagejale väga erinevaid kohustusi. Osade kohustuste täitmise tähtaeg on rendilepingu tähtaeg, mis on eelduslikult neli aastat. Arvestades hagejale lepingutega pandud kohustuste hulka, ei saa kohus eeldada, et poolte ühine tahe oli kokku leppida selles, et iga vähimgi, sisult formaalne rikkumine, välistab viivistest vabastamise. Nimetatud kokkuleppe ( p.3) eesmärk saab olla ikkagi selles, et täidetud saaks lepingu eesmärk ja sellisel juhul vabaneks hageja ka viivistest. Eelkõige oli kostjale oluline, et hageja nõustuks rendilepingu sõlmimisega ja hüpoteegi ülekandmisega AS-lt Z.kostjale ja täidaks need kohustused, mis on fikseeritud võlgnevuse restruktureerimise ja likvideerimise kokkuleppe p.-s 1. Nimetatud kokkulepete esmast tähtsust rõhutab rendilepingu p.3.2, mis annab nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral kostjale õiguse rendileping üles öelda. Kostja on küll tuginenud teatud lepinguliste kohustuste rikkumisele kostja poolt, kuid väitis viimasel kohtuistungil, et need asjaolud ei oma käesoleva vaidluse lahendamise tähtsust. Kostja ei ole viidates lepingu rikkumisele rendilepingut käesoleva ajani üles öelnud. Puuduvad vaieldamatud tõendid selles, et hageja on pannud toime selliseid lepingutingimuste rikkumisi, mis annaksid kostjale õiguse vaatamata võlgnevuse restruktureerimise lepingu p.-s 3 kokkulepitule nõuda hagejalt viivist. Kuna rendilepingu ja selle lahutamatu lisa restruktureerimise kokkuleppe täitmine jätkub, siis võib kostjal tekkida õigus nõuda hagejalt viivist edaspidi, kui hageja tõepoolest rikub talle lepingutega pandud kohustusi sellisel määral, et see toob kaasa rendilepingu ülesütlemise või takistab lepingu eesmärgi saavutamist. Käesoleval ajal ei ole ASga Z.sõlmitud lepingu alusel nõutav viivis muutunud sissenõutavaks ja selles osas tuleb lugeda sundtäitmismenetlus lubamatuks TMS § 221 lg.1 alusel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.