Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2007. a Tartu
Tsiviilasja number
2-06-29940
Tsiviilasi
AS X hagi AS Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 186/2006/1413
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 06.12.2006. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Y määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 06.12.2006 määrus muutmata.
AS X esitas 11.09.2006 maakohtusse hagi AS Y vastu, paludes tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas 186/2006/1413. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS A ja hageja 25.11.2004 müügilepingu, mille kohaselt kohustus AS A müüma hagejale kütust. 06.03.2006 lepinguga loovutas AS A oma nõude hageja vastu kostjale. 06.03.2006 sõlmisid pooled ja AS A notariaalse hüpoteegi üleandmise, hüpoteegi seadmise lepingu muutmise ja asjaõiguslepingu, mille p 2.2.2 kohaselt tagas Tartus X asuvat kinnistut koormav hüpoteek summas 6 900 000 krooni kostja kõiki nõude loovutamise lepingust tulenevaid nõudeid hageja vastu. Kostja esitas kohtutäitur R.R. ile täitemenetluse algatamise avalduse. 10.08.2006 täitmisteatega teavitas kohtutäitur hagejat täitemenetluse alustamisest, nõude sisuks põhivõlg 1 142 640 krooni ja viivis 1 142 640 krooni, lisaks täitekulu 202 542.28 krooni. Kostja esitas täitemenetluse algatamise avalduse alusetult, tal puudub lepingust tulenev nõue hageja vastu. Hageja palus hagi tagamiseks peatada kohtumenetluse ajaks täitemenetlus täiteasjas 186/2006/1413, sh keelata kohtutäitur R.R. il täitemenetluse käigus väljamaksete tegemine kostjale.
19.09.2006 määrusega rahuldas maakohus hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ning keelas Tartu tööpiirkonna kohtutäitur R.R. il täitemenetluse käigus täiteasjas 186/2006/1413 väljamaksete tegemise AS-le Y. 05.12.2006 esitas hageja taotluse hagi täiendavaks tagamiseks, paludes peatada kohtumenetluse ajaks täitemenetluse täiteasjas 186/2006/1413. Taotluse kohaselt oli hagejale kuuluva X kinnistu osas algatatud neli erinevat täitemenetlust (üks AS SEB Eesti Ühispank ja kolm AS Y poolt). AS Y algatatud täitemenetluste aluseks olevate nõuete osas on hageja esitanud hagid täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Hagejal ei olnud vastuväiteid täiteasjas 186/2006/1251 (algatatud AS SEB Eesti Ühispank avalduse alusel) läbi viidavate enampakkumiste korraldamisele ja selle tulemusena osa laekunud summade ülekandmisele AS-le SEB Eesti Ühispank. Käesolevaks ajaks on AS SEB Eesti Ühispank võõrandanud täitemenetluse aluseks olnud nõude OÜ-le X, kes on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ning eelduslikult on tänaseks täitemenetlus täiteasjas 186/2006/1251 lõpetatud. X kinnistu osas menetluses oleva täiteasja raames on peatatud üksnes väljamaksete tegemine kinnistu müügist laekunud summade osas. Täitemenetluse jätkamine toob kaasa hagejale kuuluva kostja nõuete tagamiseks hüpoteegiga koormatud vara võõrandamise enampakkumise korras. Kuivõrd hageja on vaidlustanud täitemenetluse õiguspärasuse kõigis kostja poolt tema suhtes algatatud täiteasjades, oleks kinnistu müümine täitemenetluse käigus võlgniku suhtes ebaõiglane. Hagiavalduste rahuldamisel oleks võlgnik olukorras, kus täitur oleks teinud täitemenetluse käigus täiendavalt kulusid, müünud sundenampakkumisel võlgniku kinnistu, deponeerinud kohtumenetluse ajaks saadud rahasummad ja kandnud need jõustunud kohtulahendi saamisel võlgnikule (võttes eelnevalt maha täitemenetluse kulud). Arvestades kinnisvarahindade tõusu ja kohtumenetluseks kuluvat aega, on tõenäoline, et hetkel, mil võlgnikule kantakse üle kinnistu sundmüügist saadud vahendid, ei ole ta nende rahaliste vahendite eest võimeline ostma samaväärset kinnistut, arvestamata inflatsiooni, täitemenetluse kulusid ja raha protsendita deponeerimist täituri arvel kohtumenetluse vältel. Samuti tuleb arvestada võlgniku põhjendatud huvi jätkata oma senist tegevust senises asukohas. Kuna hageja suhtes ei ole enam käimas täitemenetlusi, mida hageja ei ole vaidlustanud, siis loodab hageja, et arestitud kinnistu jääb tema omandisse ning hageja saab seda kasutada oma majandustegevuses.
Tartu Maakohus rahuldas 06.12.2006 määrusega AS X taotluse hagi täiendavaks tagamiseks ning peatas tsiviilasja menetluse ajaks täitemenetluse täiteasjas 186/2006/1413. Määruse kohaselt TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõu täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Arvestades hagi tagamise taotluses toodut ning OÜ X avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, pidas kohus põhjendatuks hageja taotlus rahuldada.
AS Y taotleb määruskaebuses maakohtu 06.12.2006 määruse tühistamist.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puuduvad määruses vastavalt TsMS §-de 384 lg 1 ja 465 lg 2 p 8 nõuetele põhjendused ning määrusest ei selgu, millele tugineb kohtu seisukoht, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kostja poolt hageja suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas 186/2006/1413 aluseks on kostja poolt AS-lt A omandatud ja sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu seoses viimase poolt 25.11.2004 müügilepingu alusel saadud vedelkütuse eest tasumata jätmisega. Tegemist on olukorraga, kus hageja püüab jätta tahtlikult oma 25.11.2004 müügilepingust tulenevad kohustused täitmata ning venitada algatatud täitemenetlust selle vaidlustamise teel kohtus. Ainuüksi asjaolu, et hageja oli vaidlustanud täitemenetluse täiteasjas 186/2006/1413 ning tal on soov säilitada X kinnistu eesmärgiga jätkata oma senist tegevust senises asukohas, ei saa olla piisavaks aluseks täitemenetluse täiteasjas 186/2006/1413 peatamiseks. Nõustuda ei saa taotluses avaldatud arvamusega muutunud asjaoludest. Arvestades, et 19.09.2006 määruse tegemisel oli hageja juba vaidlustanud kostja algatatud täitemenetluse täiteasjas 186/2006/1413, ei saa pidada 11.09.2006 esitatud hagi muutunud asjaoluks hageja suhtes. Samas jääb määrusest arusaamatuks, mis põhjusel asus kohus seisukohale, et tulenevalt OÜ X avaldusest täitemenetluse täiteasjas 186/2006/1251 lõpetamiseks tuleb kostja algatatud täitemenetlus täiteasjas 186/2006/1413 peatada. Kostjale teadaolevalt on kohtutäitur R.R. i täitemenetluses ka Maksu- ja Tolliameti nõue hageja vastu, millest viimane oli taotluse esitamisel teadlik.
AS X vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt oli hageja vastu algatatud neli erinevat täitemenetlust (kolm kostja poolt ja üks AS SEB Eesti Ühispank poolt). Hageja ei omanud vastuväiteid AS SEB Eesti Ühispank nõudele. Apelleeritava määruse tegemise ajaks oli aga AS SEB Eesti Ühispank nõude omandanud OÜ X, kes esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ning kelle avalduse alusel on käesoleval ajal lõpetatud täitemenetlus täiteasjas 186/2006/1251. Seega oli tekkinud olukord, mil kohtutäitur jätkas täitemenetlust üksnes kostja nõuete alusel ja võttis ette reaalseid samme hagejale kuuluva X kinnistu müügiks. Hageja jaoks kujunes seega välja olukord, mil vaatamata asjaolule, et tema hinnangul on kostja nõuded alusetud, ta on asunud kasutama ainsat seaduslikku moodust nende nõuete tühisuse tunnustamiseks, võõrandatakse täitemenetluse käigus temale kuuluv ja tema põhitegevuseks (kütuse müük) hädavajalik vara. TsMS § 377 lg 1 kohaselt on võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohtuvaidluse sisu on hagi tagamise üle otsustamisel oluline üksnes niivõrd, kuivõrd kohtul on üksnes hagiavalduse põhjal võimalik otsustada, kas hagi on ilmselgelt põhjendamatu või mitte. Antud juhul ei saa hagi olla ilmselgelt põhjendamatu ega perspektiivitu. Hagi kohaselt vaidlustatakse põhilises osas hagejal väidetavalt tekkinud raha tasumise kohustust seoses asjaoluga, et hageja ei ole saanud kätte kaupa, mille eest tal tasumiskohustus oleks tekkinud. Hageja on esitanud seadusandja poolt erisätetega ette nähtud tuvastushagi. Hagi rahuldamise ja kohtu poolse tuvastuse lõppeesmärk on hageja jaoks olukord, mis eelnes sundtäitmisnõude esitamisele. Hagi tagamise põhiküsimuseks ei ole seega küsimus sellest, kas kostja nõude täitmine on tagatud, vaid see, kas hagimenetluse lõppemisel on võimalik ennistada hageja
jaoks olukord, mis eelnes täitemenetluse alustamisele. Kui seda olukorda ei ole võimalik pelgalt hagi rahuldamise teel ennistada, siis on igal juhul põhjendatud hagi tagamine. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise asjades on hagi tagamise käigus täitemenetluse peatamine pigem eeldus, kui põhjalikku motiveerimist vajav asjaolu. Olemuslikult on hagi suunatud täitemenetluse läbiviimise vastu. Juhul, kui täitemenetlus on enne jõustunud kohtulahendit juba läbi viidud, siis tagasitäitmine võlausaldajalt on igal juhul seotud võlgnikule täiendavate riskide ja kuludega. Igas menetluses on võimalik, et mittepeatatud täitemenetluse tagajärjel täitmise saanud võlausaldaja võib kohtumenetluse lõppemisel osutuda maksejõuetuks ja seega võib ka tagasitäitmine osutuda võimatuks. Antud tsiviilasjas on tegemist täitemenetluse peatamisega, mille esemeks on hagejale tema põhitegevuseks ainuvõimaliku kinnisvara (büroohoone, kütusetankla ja mahutid) võõrandamine. Üldteadaolevaks asjaoluks on see, et ettevõtte kogu põhivara võõrandamise järgselt äriühingu tegevus seiskub, millega kaasneb pankrotioht. Ilmne on, et hagejale kuulva kinnistu müümisel kolmandatele isikutele ei ole seda kinnistut võimalik kohtumenetluse lõpus enam hageja omandusse tagasi saada. Samuti ei ole võimalik taastada kohtumenetluse lõppedes hageja seiskunud majandustegevust ega kinnisvarahindade pideva tõusu tingimustes kohtulahendi saamisel (ca 2-aasta möödumisel) hageja vara müügist laekunud rahasummade arvelt osta hagejal samaväärne kinnistu või jätkata majandustegevust sellest seisust nagu see katkes seoses hageja põhivara müügiga. Seega täitemenetluse mittepeatamine tooks antud juhul kaasa olukorra, mil hagi rahuldamisel ei oleks hageja jaoks enam võimalik ennistada kohtumenetluse eelset olukorda. Vara võõrandamise järgselt osutub hagejal võimatuks täita ka hageja ja kostja vahel 01.11.2005 sõlmitud võlgnevuse restruktureerimise ja likvideerimise kokkulepet ning rendilepingut. Olles rendile antud vara mitteomanik, ei suuda hageja tagada vastavalt eelpoolnimetatud lepingule kostjale perioodilist võlgnevuse kustutamist ning kaotab leppetrahvidena kostjale olulise rahasumma. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole lubatud õiguste teostamine selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Olukorras, mil hagi tagamise abinõuna on peatatud täitemenetluse käigus väljamaksete tegemine kostjale, puudub kostja subjektiivsete õiguste riive seoses hagi täiendava tagamise käigus täitemenetluse peatamisega. Kuna kohus on keelanud täituril kostjale väljamaksete tegemise täitemenetluse käigus, ei ole kostjal võimalik rahuldada oma oletatavaid nõudeid hageja arvelt enne täitemenetluse lõppu. Kostja soovib määruskaebuse esitamisega seega olukorda, mil hageja vara koheselt võõrandatakse väiksema hinna eest, kui see on võimalik kohtuvaidluse lõppemisel, et hageja majandustegevus vara võõrandamise järgselt peatuks ning realiseeruks pankrotiolukord, mil hageja vara valitsemine ja ka käesoleva kohtumenetluse jätkamise võimalik otsustamine läheks üle pankrotihalduri pädevusse. Täitemenetluse käigus realiseeritava kinnisvara kallinemine ei mõjuta kostja huve, kuivõrd kostjale kuulub pandiga tagatud nõue, millises väärtuses on kinnisvara juba käesoleval ajal. Määruskaebuses on esitatud ebaõiged väited. Vastustaja lisab koopia Maksu- ja Tolliameti otsusest hageja võlgnevuse ajatamise kohta ning sellest tuleneva Maksu- ja Tolliameti huvi puudumise täitemenetluse jätkamise, veel vähem hageja vara realiseerimise vastu.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
Määruskaebuse esitaja tugineb määruskaebuses väitele, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ning kohus on sellega rikkunud TsMS § 384 lg 1, mille kohaselt kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega ning TsMS § 465 lg 1 p 8, mille kohaselt määrusest peavad nähtuma põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ringkonnakohus möönab, et formaalselt ei ole maakohtu määruse põhjendavas osas avaldaja poolt esitatud asjaolusid esitatud, seega on maakohus rikkunud TsMS § 384 lg 1. Samas leiab ringkonnakohus, et kuna maakohus on määruses esitanud hagi tagamise taotluse sisu ning käsitlenud OÜ X avaldust ning viidanud kohtu põhistuste juures, et kohus ülaltoodut arvestades peab hagi tagamise avaldust põhjendatuks, siis on maakohtu määrus kontrollitav, kuna määruses on esitatud avaldaja põhistus, millele maakohus tugines, mistõttu menetlusnormi rikkumise tõttu puudub alus maakohtu määrust tühistada. Õige on määruskaebuse vastuses esitatud hageja seisukoht, et käesoleva hagi, milleks on täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõue, rahuldamise lõppeesmärk on hageja jaoks olukord, mis eelnes sundtäitmisnõude esitamisele. Ringkonnakohus kinnitab maakohtu määrusest tulenevat ja vastuses esitatud seisukohta, et TMS § 221 alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemisel on täitemenetluse peatamise kui lubatava hagi tagamise abinõu kohaldamine eelduslikult põhjendatud. Määruskaebuse esitaja väitele, et hagi esitamisega püüab hageja jätta tahtlikult oma 25.11.2004 müügilepingust tulenevad kohustused täitmata ning venitada algatatud täitemenetlust selle vaidlustamise teel kohtus, saab vastuse anda vaid hagimenetluses. Hagi tagamise taotluse lahendamisel lähtub kohus avaldaja esitatud asjaoludest ning TsMS § 328 lg 1 tulenevast eeldusest, et avaldatud faktilised asjaolud on tõesed. Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et täitemenetluse jätkamine võib muuta hilisema kohtulahendi täitmise võimatuks või seda oluliselt raskendada, mistõttu maakohtu poolt hagi tagamise abinõu kohaldamine on põhjendatud. Sealjuures saab arvestada ka asjaoluga, et tagamise abinõuks on hageja suhtes täitemenetluse peatamine, mis ei koorma kostjat ülemääraselt ega takista tema majandustegevust. Hageja kannab tulenevalt TsMS § 391 riski võimaliku kahju hüvitamise osas, kui hagi, mille tagamiseks abinõu kohaldatakse jääb rahuldamata.
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.