Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

rajamine on möödapääsmatu. See aga pole võimalik ilma kostja kinnisasja koormamata. Elektrituruseaduse (edaspidi ElTS) § 65 lg. p. 1 kohaselt on võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas kohustatud osutama võrguteenuseid: muuhulgas asjakohase taotluse alusel ühendama liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise. Sama paragrahvi lg. 3 sätestab juhud, mil võrguettevõtja võib keelduda võrguteenuse osutamisest, kuid sellised alused antud juhul puuduvad. PS § 32 lg. 2 kohaselt võib omandiõiguse kitsendusi teha vaid seadusega. Ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 14 lg. 1 sätestab kitsenduse, mille kohaselt peab kinnisasja omanik lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja –rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt ei kohaldata lg. 1 sätestatut, kui tehnovõrk või –rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekalt kasutada. Hageja on seisukohal, et 0,4 kV maakaabli paigaldamine ei takista kinnisasja otstarbekohast kasutamist ja kostja pole kinnistu kasutamise takistusele ka viidanud. Kuna EhS §-st 14 lg. 1 ja 2 tulenevad tingimused on täidetud, on kostjal kohustus lubada ehitada tema kinnisasjale 0,4 kV maakaabel. AÕSRakS § 152 lg. 2 kohaselt on alates 01.04.1999.a. tehnorajatise võõrale maale püstitamiseks nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Vastavalt sama seaduse §-le 153 lg. 2 ja 3 juhul, kui kinnisasja omanik keeldub alusetult isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisest, võib tehnorajatise omanik nõuda lepingu sõlmimist kohtu kaudu ja sellise hagi rahuldamisel määratakse kohtuotsuses reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse tingimused ning kohtuotsus on aluseks kande tegemisele kinnistusraamatus. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg. 7 sätestab, et puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse või –määruse või kohtutäituri avalduse alusel. Tuginedes EhS §-le 14, ElTS §-le 65 lg. 1 p. 1, AÕSRakS §-le 152 lg. 2 ja AÕS §-le 621 lg. 2 hageja palub : Tunnustada M V kohustust lubada ehitada temale kuuluvale xxxx kinnistule nr xxxx, 0,4 kV maakaabelliin; tuvastada M V kohustus teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Jaotusvõrk ja kinnistamisavalduse tegemiseks järgmistel tingimustel: Käesolevaga seab M V OÜ Jaotusvõrk kasuks xxxx kinnistule nr. xxxx , 0,4 kV maakaabelliini ehitamise, teenindamise, kasutamise, remontimise, rekonstrueerimise ja asendamise võimaldamiseks. Isikliku kasutusõiguse alaks on plaanil märgitud elektripaigaldise kaitsevöönd, mida õigustatud isikul on õigus kasutada. Isiklik kasutusõigus on tähtajatu ja tasu maksmise kohustusega vastavalt õigusaktides ettenähtud suurusele ja korrale. Kolmandate isikute poolt on võimalik kõigi isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamine. Kõik maksud (kaasaarvatud maamaks) ja/või lõivud ning kõik kinnistuga seoses tasumisele kuuluvad maksed ja samuti muud kinnistul lasuvad maksud ja võlaintressid ning kinnistuga seotud muud koormised, ekspluateerimiskulud ja muud kulutused kuuluvad tasumisele omaniku poolt, v.a punktis 7 nimetatu. Õigustatud isik on kohustatud kasutama isikliku kasutusõiguse ala hoolikalt ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil. Õigustatud isik on kohustatud hoidma elektripaigaldise oma vahenditega ja omal kulul korras, kasutama oma tegevuses keskkonnasäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

Õigustatud isik kohustub teavitama omanikku elektripaigaldise plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist. Elektripaigaldise avariitöid võib teha kinnistu omanikule eelnevalt ette teatamata. Pärast kinnistul teostatud elektripaigaldise ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on õigustatud isik kohustatud taastama kinnistu heakorra. Juhul, kui elektripaigaldise ehitamisel või teenindamisel raiutakse metsa, kuulub kogu raiutud metsamaterjal omanikule. Omanik võimaldab õigustatud isiku töötajatele ja/või punktis 4 nimetatud kolmandatele isikutele mehhanismide ja tehnikaga igal ajal tasuta pääsu kinnistul paiknevale elektripaigaldise kaitsevööndile ja samuti tagab võimalused tehnikaga liikumiseks ja manööverdamiseks. Omanik on kohustatud teavitama kinnistul tegutsevaid isikuid elektripaigaldise kaitsevööndi olemasolust. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada kas poolte vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses või käesolevas lepingus sätestatud alustel. Õigustatud isikul on õigus nõuda kasutusõiguse lõpetamist igal ajal mistahes põhjusel, kui õigustatud isik teatab soovist kasutusõigus lõpetada omanikule vähemalt kolm kuud ette. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad pooled kolmekümne päeva jooksul, alates teiselt poolelt vastava nõude saamisest, leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on õigustatud isikul õigus kuue kuu jooksul, arvates isikliku kasutusõiguse lõpetamisest, vedada ära kinnistul paiknev elektripaigaldis, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja palub jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavate kirjalike tõenditena allkirjastamata tellimus ja projekteerimisülesanne, kostja kinnistu kohta kinnistusregistrist väljavõte, isikliku kasutusõiguse seadmise plaan, elektrivõrgu püstitamise kooskõlastus ja maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule saadetud kirjalikus vastuses leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ja 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvi kaitseks. Kostja hagi ka ei tunnista. Küsitavad on hageja kaabelliini ehitamise vajadus ja hageja vastav nõudeõigus. Kostja kinnistu sees asub teine kinnistu, millele selle omaniku juurdepääs on selgusetu, juurdepääsutee asukohta pole kindlaks määratud. Ilma juurdepääsuteeta ei ole kinnistu omanikul elektriga midagi peale hakata. Seega oleks vajalik tee küsimus lahendada vähemasti samaaegselt kaabelliini rajamisega, et võimalikult vähem koormata kostja kinnistut. Vastasel juhul puuduks igasugune õigustatud huvi liini rajamise vastu ka ühendatava kinnisasja omanikul. AÕS § 156 kohaselt lahendatakse see küsimus poolte kokkuleppel, mida aga antud asjas pole võimalik arutada, sest teise kinnisasja omanikku ei ole kaasatud. TsMS § 3 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ainult seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagiavalduses ei ole põhjendatud, milline on hageja eeldatav ja seadusega kaitstud õigus või huvi antud asjas. Lepingulist huvi siin olla ei saa, sest see poleks kooskõlas TsMS §-ga 3. Hagi esitamisel ei ole tegemist ka seadusliku kohustusega. Hagiavalduses ei ole viidatud, millisest seadusest tulenevalt on hagejal õigus

esitada hagi teise isiku eest. Hagist ei nähtu, kas hagejal üldse on õigust võrku ehitada ja kas tegemist on tema teeninduspiirkonnaga, et on olemas asjakohane taotlus, et on tegemist nõuetekohase elektripaigaldisega jne. Samuti ei nähtu hagist, miks ei kohaldu ElTS § 65 lg. 3 märgitud keeldumise alused. Näiteks p. 3 kohaselt, kui teise kinnistu omanikuga kokkuleppele ei saada, on tegemist võrguettevõtjast sõltumatu põhjusega. Viidatud EhS § 14 ei anna samuti hagejale õigust hagi esitamiseks. See paragrahv sätestab esiteks erandid ja teiseks tuleb lähtuda ka muudest asjaoludest. Kostja on viidanud asjaolule, et maakaabli paigaldamine ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. Kuivõrd tegemist ei ole hageja kaitstava huvi või õigusega, tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Isikliku kasutusõiguse seadmine ei ole põhjendatud. AÕS § 1 sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. AÕS ei sätesta isikliku kasutusõiguse seadmise nõudmist kohtu kaudu, seega ei saa kasutada ka seaduse analoogiat. Viidatud sätted käsitlevad olukorda, kus võõral kinnistul juba asub tehnorajatis. III. Asja kohtulik arutelu. arutelu. Hageja esindaja kohtuistungil jääb oma nõude juurde. Hagejal on seaduslik ja lepinguline kohustus tagada Vergi Puhkemajale energia varustus. Kostja on keeldunud andmast nõusolekut, et maa- või õhuliin läheks üle tema kinnistu. Hageja taotleb luba maaliini ehitamiseks. Nõuded on kirjas hagiavalduses. Vergi Puhkemaja omanik on seadusjärgne pärija, ta on 5-6 põlvkonda omanik, ta tahab edaspidi seda maad kasutada ja tal on igati õigus voolu saada. OÜ Jaotusvõrk on kohustatud voolu andma. EhS § 14 lg. 1 ja lg. 2 viitas AÕS §-le 158, mis sätestab võrkude ehitamise. Jaotusvõrgul on § 65 lg. 1 p.1 alusel kohustus osutada võrguteenust oma teeninduspiirkonnas, muuhulgas peab ta paigaldama omanikule nõuetekohase elektripaigaldise. Sama paragrahvi lg. 3 järgi ei ole õigus keelduda teenuse osutamisest. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid. Kostja väide, et elektripaigaldise ehitamine väidetavalt kahjustab põlispuude juuri, on põhjendamatu. Kui elektriliin tehakse tee alla, siis paigaldatakse see sügavamale kui tavaliselt. Elektriliini omanik on Jaotusvõrk ja hagi esitamine on Jaotusvõrgu huvides. Jaotusvõrgul on õigus ja kohustus anda voolu. Seda takistab praegu kolmanda isiku tahe. Hagejal on olemas huvi ja tahe panna liin ning et kinnistu poolt tarbitaks elektrienergiat. Elektripaigaldise ehitamiseks lubade hankimise järjekord põhineb tööpraktikal. Kõigepealt küsitakse omanikult nõusolek, alles siis kolmandatelt isikutelt. Mitte kusagil ei ole sätestatud, et eelnevalt oleks vaja keskkonnateenistuse nõusolekut. Kostja ei ole oma põhiväite tõendamiseks keskkonnateenistuse tõendit esitanud. See, et kinnistu omanikul puudub kinnistule juurdepääs, ei puutu asjasse. Hageja palub tunnustada M.V kohustust lubada ehitada temale kuuluvale xxxx kinnistule 0,4 kV maakaabelliin ja tuvastada M.V kohustus teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Jaotusvõrk ja kinnistamisavalduse tegemiseks hagiavalduses märgitud tingimustel. Kostja esindaja leiab, et pole mõtet esitada omaniku vastu hagi, kui teised organid ehitamiseks nõusolekut ei anna. Et töid alustada, on muuhulgas vaja luba keskkonnateenistusest ja ka ehitusluba. Juurte kahjustamise tõenäosus on olemas, sest igasugune töö sisaldab potentsiaalset ohtu puudele. AÕSRakS § 153 ütleks, et keskkonnateenistus saab hinnata, kui palju juuri kahjustatakse. Nõusoleku annavad nemad. Vergi Puhkemajal peaks olema õigus kasutada tehnorajatist ja õhuliini, kuid lahendamata on see, kuidas sinna kinnistule ligi pääseda. Vaidlust peaksid lahendama asjasse puutuvad isikud. Liitumislepingu p-dest 1.5 ja 5.2 nähtub, et OÜ Jaotusvõrk on lepingusse sisse kirjutanud vabandava põhjuse. ElTS § 65 lg. 3 p. 3 sätestab võimalused keelduda. Selline võimalus hagejal oleks olnud. Hagis viidatud sätted, mis näeksid ette kostja kohustust kaabelliini ehitamiseks, on osaliselt tunnistatud kehtetuks. Õiguslik olukord on muutunud. EhS § 14 on kehtetuks tunnistatud ja AÕS muudetud sätetega on otseselt paika pandud, et ühe kinnistu omanik saab teha seda, mis on kirjas avalduses. Kui elektriliini või muu üle vaidlevad asjasse puutuvad omanikud, siis on võimalik kaaluda mõlema kinnistuomaniku huve ja ka avalikke huve. Põhjendused peaksid olema läbi räägitud asjast puudutatud isikutega. Antud vaidluses antud

poolte vahel sellist avaldust pole, mistõttu ei saa hageja teise isiku eest põhjendusi esitada. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata, sest puuduvad vajalikud õigused ja faktilised asjaolud. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata järgmistel asjaoludel:

et omanik on selle lepingu tingimustega tutvunud. Samas on aga kooskõlastuslehe lõpus märge, et selgitusi notariaalse lepingu kohta saab hoopiski kelleltki kolmandalt isikult. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus kohaldas EhS § 14, ElTS § 65, AÕS § 158, 178 sätteid ning juhindus TsMS § 162, § 230, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent

S.Tooming

I.Golubev

27.05.2008.a Viru Ringkonnakohus otsustas:

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.