Narva Kohtutäitur Andrei Kreki kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 17.02.2017 otsusele täiteasjas nr 025/2015/1919
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.04.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva kohtutäitur Andrei Kreki määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Narva kohtutäitur Andrei Krek (büroo asukoht Puškini 14, 20308 Narva) Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (büroo asukoht Tartu mnt 16B, 10117 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.04.2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud jätta Narva kohtutäitur Andrei Kreki kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Narva kohtutäitur Andrei Krek (avaldaja) esitas 27.02.2017 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi (puudutatud isik) 17.02.2017 otsusele täiteasjas nr 025/2015/1919. Avaldaja palub kaebuse rahuldada ja tühistada 05.01.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 025/2015/1919 ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isiku menetluses täiteasi nr 025/2015/1919 (võlgnik UM, sissenõudja S AS, täitedokument Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-13-46393). Avaldaja menetluses on täiteasi nr 066/2016/401 (võlgniku UM, sissenõudja AS Eesti Krediidipank, täitedokument hüpoteegi seadmise leping).
3.Täiteasja nr 025/2015/1919 menetluse käigus arestis puudutatud isik võlgnikule kuuluva kinnisasja asukohaga Hariduse 2, Jõhvi. Avaldaja esitas puudutatud isikule avalduse täitemenetlusega ühinemiseks (täitemenetluse seadustik (TMS) § 149) ning 07.04.2016 otsusega lubas puudutatud isik avaldajal ja AS-l Eesti Krediidipank osaleda täitemenetluses nr 025/2015/1919.
4.Puudutatud isik müüs enampakkumisel 13.12.2016 võlgniku kinnisasja ning koostas 05.01.2017 täiteasjas nr 025/2015/1919 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse, millega luges sissenõudja AS Eesti Krediidipank kasuks võlgnikult vara müügist täidetava summa suuruseks 5936,40 eurot ja mõistis võlgnikult välja kohtutäituri põhitasu 753,90 eurot AS Eesti Krediidipank võlanõude täitmise tõttu.
5.Avaldaja hinnangul otsustas puudutatud isik seadusliku aluseta võlgnikult välja mõista kohtutäituri tasu 753,90 eurot täitemenetluse nr 025/2015/1919 raames. Täitemenetluse nr 025/2015/1919 raames on avaldaja 22.02.2016 otsusega juba mõistnud võlgnikult välja kohtutäituri põhitasu 832,34 eurot. Avaldaja esitas 05.01.2017 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse peale 23.01.2017 kaebuse. Puudutatud isik jättis kaebuse 17.02.2017 otsusega rahuldamata.
6.Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isikul õigust saada korduvat põhitasu sissenõudja AS Eesti Krediidipank nõude täitmise eest. Kohtutäituri tasu põhimõte on üldjuhul kohtutäituri tasustamine täitemenetluse läbiviimise eest. Puudutatud isik ei ole algatanud täitemenetlusi AS Eesti Krediidipank kasuks, ei ole edastanud täitmisteadet võlgnikule ega teinud muid täitetoiminguid peale kinnisasja realiseerimist teise täitedokumendi alusel algatatud täitemenetluse nr 025/2015/1919 raames. Täitemenetluse nr 025/2015/1919 läbiviimise eest on puudutatud isiku poolt seaduslikult juba välja mõistetud kohtutäituri põhitasu 16 799,78 eurot ja menetluse alustamise tasu 19,16 eurot. Kohtutäituri tasu korduv väljamõistmine ühe ja sama AS-i Eesti Krediidipank nõude sissenõudmise eest koormab ebamõistlikult võlgnikku ja hüpoteegipidajat.
7.TMS § 24 lg 3 p 7 ja kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 4 kohaselt tuleb täitmisteates märkida viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Puudutatud isik ei ole täitmisteateid võlgnikule kätte toimetanud ning ei ole taganud võlgnikule võimalust tasuda põhitasu pooles ulatuses vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.
8.Samuti ei ole avaldaja 22.02.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 066/2016/401 tühistatud ega rahuldatud ning see kehtib täitedokumendina.
9.Avaldajal on kaebeõigus. Ebaseaduslik kohtutäituri tasu sissenõudmine põhjustas kinnisasja müügist saadud tulemi olulist vähendamist. Kohtutäituril (avaldajal) on TMS §-st 8 tulenev täitedokumendi täitmiseks kõikide võimalike seadusega lubatud abinõuete tarvitusele võtmise kohustus. Seega täidab avaldaja käesoleva kaebuse esitamisega oma kohustusi. Samuti on TMS § 5 lg 3 kohaselt kinnisasja täitemenetluse
osalised muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. Avaldaja kasuks on kantud keelumärge arestitud kinnisasja käsutamise keelamiseks. Seega on avaldaja täitemenetluse osaliseks. Puudutatud isiku seisukoht
10.Puudutatud isik palus jätta kaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
11.Avaldajal puudub õigustatud huvi kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks. 05.01.2017 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsus ei riku kaebaja eeldatavaid ja seadusega kaitstud huvisid (TsMS § 3 lg 1). Avaldaja on esitanud kaebuse võlgniku ja sissenõudja AS Eesti Krediidipank eeldatavate huvide kaitseks. Kaebusest ei nähtu, kuidas rikuvad 05.01.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja 17.02.2017 otsus avaldaja õigusi. Seadusest ei tulene, et sundtäitmisega ühinenud kohtutäituril on õigus esitada tema menetluses olevas täiteasjas võlgniku ja/või sissenõudja eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks kaebusi/nõudeid. Avaldaja kaebeõigus ei tulene ka TMS §-st
8.Kui kohtutäitur muutub täitemenetluse läbiviimisel mõne täitemenetluse osalise esindajaks, siis kaotab ta oma erapooletuse (KTS § 2 lg 3). Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kaebus läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2, § 477 lg 1).
12.Kohtutäituri tasu otsus on õiguspärane. Kohtutäituri tasu määr on vastavuses seaduses sätestatud määraga. Käesoleval juhul oli põhitasu saamise õigus ainult puudutatud isikul, mitte avaldajal. Põhitasu on õigustatud sisse nõudma kohtutäitur, kes tegelikkuses oma täitetoimingute tulemusena sissenõudja nõude täidab (sh arestib ja müüb vara ning maksab sissenõudja(te)le välja võlanõude(d)), mitte aga kohtutäitur, kes täitemenetluse algatamisel koostab üksnes põhitasu väljamõistmise otsuse ning toimetab kätte täitmisteate. Kuivõrd hüpoteegi realiseerimine täitemenetluses on võimalik üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimisega hüpoteegiga koormatud kinniasja müümise teel, siis on kohtutäituri põhitasu õigustatud sellises menetluses saama hüpoteegi realiseerinud kohtutäitur (puudutatud isik). Kohtutäituri põhitasu sissenõutavus tuleneb seega täitetoimingute tegelikust läbiviimisest, mille tulemusena täidetakse sissenõudja võlanõue. Kaebaja väide, et täiteasjas 066/2016/401 koostatud kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsus on kehtiv, on iseenesest õige, kuid selle alusel ei saa läbi viia täitemenetlust võlgniku vara arvel, selles toodud, täituri põhitasu nõude võlaõigusseaduse § 82 lg 7 mõistes sissenõutavaks mittemuutumise tõttu. Ka on Riigikohus kohtuasjas 3-2-1-108-15 (p 15) leidnud, et ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei ole õigust nõuda kohtutäituri põhitasu /.../ põhitasu saab nõuda vaid arestimist ja enampakkumist korraldav kohtutäitur. Esimese astme kohtu määrus
13.Harju Maakohtu 10.04.2017 määrusega jäeti avaldaja kaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
14.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsus täiteasjas 025/2015/1919, millega kohtutäitur mõistis võlgnikult välja kohtutäituri põhitasu 753,90 eurot, on õiguspäraselt välja mõistetud või mitte. Avaldaja leiab, et võlgnikult on juba 22.02.2016 välja mõistetud kohtutäituri tasu 832,34 eurot ja leiab, et puudutatud isikul puudus alus korduvalt kohtutäituri tasu väljamõistmiseks täitemenetluse nr 025/2015/1919 raames.
15.Avaldajal puudub õigustatud huvi kaebuse esitamiseks. Nimelt TsMS § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega avaldaja peab kohtusse
pöörduma oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tasu korduv väljamõistmine koormab ebamõistlikult võlgnikku, st avaldaja on kaebuse esitanud võlgniku huvide kaitseks, mitte avaldaja enda huvide kaitseks. TMS § 149 lg 1 kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Otsus lubada avalduse esitajal osaleda menetluses on menetlusökonoomiast lähtuv menetlustehniline toiming, see ei muuda kohtutäiturit täitemenetluse osalise esindajaks. TMS § 3 lg 1 kohaselt kohtutäiturid korraldavad täitedokumentide täitmist, mitte ei ole täitemenetluse osaliste esindajateks. Kohus möönis, et kohtutäituri tasu korduv väljamõistmine koormab ebamõistlikult võlgnikku, kuid avaldaja kaebusest ei nähtu, kuidas rikuvad 05.01.2017 ja 17.02.2017 otsused avaldaja enda õigust või huvi. Võlgnik oma õiguste kaitseks kohtule teadaolevalt kaebust esitanud ei ole.
16.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-88-09 leidnud, et kuigi kohtutäituri tasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, et võlgnik saaks teavet selle maksimaalse võimaliku määra kohta, siis tegelik tasu suurus sõltub nõude rahuldamise ulatusest hilisemas täitemenetluses. Kohus selgitas, et kohtutäituri tasu nõutakse rahalise nõude puhul sisse koos nõudesummaga. Kohus nõustus puudutatud isiku seisukohaga, mille kohaselt sõltub kohtutäituri põhitasu õiguspärasus ja sissenõutavus sissenõudja võlanõude reaalsele täitmisele suunatud täitetoimingute tegelikust läbiviimisest, mitte ainuüksi kohtutäituri tasu otsuse koostamise asjaolust täitemenetluse algatamisel. Kohus osundas ka Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-164-13 (p 18), mille kohaselt ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei ole õigust nõuda kohtutäituri põhitasu. Põhitasu saab nõuda vaid arestimist ja enampakkumist korraldav kohtutäitur. Käesoleval juhul arestis puudutatud isik võlgniku kinnisvara ja realiseeris ühinenud sissenõudja võlanõude. Seega puudub avaldajal põhitasu nõudmise õigus ning põhitasu on õigustatud saama ainult puudutatud isik.
17.Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest kohtult seda taotleb. Määruskaebus
18.Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega avaldaja kaebus kohtutäituri otsusele rahuldada ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
19.Avaldajal on kaebeõigus. Ebaseaduslik kohtutäituri tasu sissenõudmine põhjustas kinnisasja müügist saadud tulemi olulist vähendamist. Kohtutäituril on TMS §-st 8 tulenev täitedokumendi täitmiseks kõikide võimalike seadusega lubatud abinõuete tarvitusele võtmise kohustus. Seega kohtutäitur täidab käesoleva kaebuse esitamisega oma kohustusi. Maakohus ei ole sellele põhjendusele hinnangut andnud.
20.Maakohus ei ole seisukohta võtnud ka avaldaja väite osas, mille kohaselt ei taganud puudutatud isik võlgnikule võimalust tasuda põhitasu pooles ulatuses vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Sellega on rikutud kohtutäituri tasu väljamõistmise korda.
21.Kohtutäituri põhitasu võib nõuda täitemenetluse läbiviimise eest. Vara müügi ja tulemi jaotamise tasu on õiguspäraselt puudutatud isiku poolt võlgnikult välja mõistetud ja arvutatud tulemi jaotuskavast maha. Muid täitetoiminguid puudutatud isik täiteasjas nr 066/2016/401 ei ole teinud. Vara müük (sh vara arestimine, võlgniku teavitamine vms toimingud) on tehtud täiteasjas nr 025/2015/1919, mille menetlemise eest on kohtutäituri põhitasu välja mõistetud. Täitemenetluse põhitasu täiteasjas nr 066/2016/401 on korduvalt välja mõistetud seadusliku aluseta. Täiteasjas nr
025/2015/1919 ei saa välja mõista kohtutäituri tasu nõude rahuldamise eest täiteasjas nr 066/2016/401.
22.Maakohus leidis ekslikul, et avaldaja soovib saada kohtutäituri tasu nõude rahuldamise eest. Avaldaja ei ole seda kunagi taotlenud. Avaldaja kaebuse esitamise eesmärgiks on tema menetluses oleva nõude rahuldamine maksimaalses võimalikus mahus. Menetluse edasine käik
23.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja ei ole pöördunud kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Avaldaja kaebeõigust ei saa tuletada ka TMS §-st 8. Nimetatud paragrahv näeb ette kohtutäituri üldised ülesanded, mis seonduvad täitedokumendi täitmisega, kuid ei anna kohtutäiturile õigust esitada kaebust menetlusosaliste huvides. Kohtutäitur peab täitemenetlust läbi viies TMS-s sätestatust juhindudes kaitsma nii sissenõudja kui võlgniku õigustatud huve, kuid see ei tee kohtutäiturist täitemenetluses sissenõudja ega võlgniku esindajat (RKTKm 3-2-1-19-17 p 16) ega anna talle eraldi kaebeõigust. Kuna avaldajal puudub kaebeõigus, siis ei ole asjakohased kaebaja väited selle kohta, et maakohus ei võtnud seisukohta avaldaja väite osas, mille kohaselt ei taganud puudutatud isik võlgnikule võimalust tasuda põhitasu pooles ulatuses vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Selliseid vastuväiteid saab esitada ainult võlgnik.
27.Kolleegiumi hinnangul on maakohus käesoleval juhul viidanud õigesti ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-164-13 (p 18), mille kohaselt ei ole avaldajal põhitasu saamise õigust. Seega ei saa asuda seisukohale, et käesoleval juhul on tegemist kohtutäituri tasu korduva väljamõistmisega ühe ja sama nõude sissenõudmise eest.
28.Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Vastava avalduse esitamisel määrab maakohus menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.