Hageja: I J (isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindajad: Belošitski ja Jelena Karžetskaja) Kostja: Narva linn Kultuuriosakonna kaudu), aadress Peetri plats 1, Narva
Sofija
Pevzner-
(Narva Linnavalitsuse registrikood 75024260,
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnis Juurmann
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta Narva linn (Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna kaudu) ja I J menetluskulud I J kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui 1 / 11
2-22-17720 vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõuded ja seisukohad
Hageja esitas 24.11.2022 hagi Viru Maakohtusse. Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõudeid ning esitas 17.01.2025 hagi tervikteksti, millest kohus lähtub.
Hageja ja kostja (Narva linn Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna kaudu) vahel sõlmiti 03.03.1997 tööleping. Alates 01.05.2018 töötas hageja Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktori ametikohal. Ametikoha saamiseks osales hageja linna poolt korraldatud konkursil. Konkursil osalemiseks esitas hageja kõik oma dokumendid, et tõendada oma vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Hagejaga sõlmiti tähtajatu tööleping. Töölepingu lisana sõlmisid pooled kokkuleppe, et hageja teeb 4 õppetundi nädalas pedagoogilist tööd. Kostjal ei ole olnud hageja töö osas pretensioone, tehtud on järelevalvet, mille tulemusena ei ole tuvastatud, et hageja kvalifikatsioon ei vastaks nõuetele.
2022 kevadel teostati koolis haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) õiguspoliitika osakonna järelevalve valdkonna juhi 17.02.2022 kirja nr 9.5-2.2/21-22/18/1 „Haldusjärelevalve teostamine Narva Kreenholmi Gümnaasiumis“ alusel. 24.05.2022 kinnitati Narva Kreenholmi Gümnaasiumi haldusjärelevalve õiend. Järelevalve tulemusel selgus, et kooli 58 õppe- ja kasvatusala töötajast puudub ametikohale vastav kvalifikatsioon 11-l, sealhulgas direktoril ja õppealajuhatajal. Ametikoha nõuetele vastav keeletase puudub 24 töötajal. Koolipidajale ehk kostjale tehti ettekirjutus tagada, et kooli direktori kvalifikatsioon vastaks haridus- ja teadusministri 29.08.2013. a määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ (edaspidi määrus nr 30) § 2 lõikele 1. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli 01.09.2022. Täites ettekirjutust asus hageja õppima magistrantuuris.
25.10.2022 sai hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse nr 3.4/2433. Avalduses heideti hagejale ette, et tal puudub määruse nr 30 § 2 lg 1 sätestatud magistrikraad või magistrikraadile vastav kvalifikatsioon. Tööandja hinnangul oli hagejal aega enam kui neli aastat vastav kvalifikatsioon omandada. Kostjal ei ole hagejale teist tööd pakkuda. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles. Viimaseks töötamise päevaks oli 25.10.2022.
Töölepingu sõlmimise hetkel (2018) kehtiva määruse nr 30 § 5 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei kohaldata määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid direktoritele, õppealajuhatajatele, õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes käesoleva määruse jõustumise hetkel töötavad õppeasutuses pedagoogina, vastates haridusministri 26.08.2002 määrusega nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” §-s 8 vastaval ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele. Seega hagejaga töölepingu sõlmimise ajal kehtisid direktori ametikohale järgmised nõuded: 1) pedagoogiline kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane pedagoogilise tööstaaž ning läbitud 240-tunnine juhtimiskoolitus või 2) muu kõrgharidus ja vähemalt viieaastane pedagoogilise töö staaž, omades vähemalt pedagoogi ametijärku, ning läbitud 240-tunnine juhtimiskoolitus või 3) kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane samaväärse organisatsiooni juhtimise kogemus ning läbitud vähemalt 240-tunnine pedagoogikakursus ja 160-tunnine koolijuhtimiskoolitus. 1995 lõpetas hageja Narva 2 / 11
2-22-17720 Kõrgkooli (rakenduskõrgharidus) ja 2006 Tartu Ülikoolis diplomiõppe, mille raames oli läbitud täies mahus õpetajakoolitus. Juhtimiskoolitus on hagejal läbitud 2005-2006. Järelikult vastas hageja kvalifikatsiooninõuetele alates tööle asumisest kuni määruse nr 30 § 5 lg 1 redaktsiooni kehtivuse lõpuni. Määruse § 5 lg 1 redaktsioon muutus alates 06.11.2021, millega hakati direktori osas kohaldama uusi kvalifikatsiooninõudeid. Seega pärast 2021/2022 õppeaasta algust oli vajalik vastata uutele kvalifikatsiooninõuetele. Kvalifikatsiooni omandamiseks oli hagejal vähem kui pool aastat. Septembris 2022 astus hageja magistriõppesse.
Enne töölepingu lõpetamist pidi tööandja kontrollima hageja kvalifikatsiooni vastavust lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määruse nr 120 nõuetest. Vabariigi Valitsuse määruse nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus § 12 lg 1 p 3 ja 5 sätestab, et magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab: 3) ülikooli kraadita diplom; 5) kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel. Hagejal on Tartu Ülikooli kraadita diplom ja tunnistus õpetajakoolituse läbimise kohta. Seega hageja haridus saab olla vastav magistrikraadile. Tööandja pidi seda kontrollima ENIC/NARIC juures. Tööandja ei olnud seda teinud ja oli jätnud oma kohustused täitmata.
Kostja ei hoiatanud hagejat ja ilma hoiatuseta on ülesütlemine tühine. 2018 - 2022 järelevalve toimumiseni ei olnud hagejale teada, et tema kaks haridust ei vasta magistrikraadile. Alates 2018 ei saanud ta ühtegi ettekirjutust ega hoiatust oma hariduse mittevastavuse kohta või selle kohta, et ta peab saama lisahariduse, nimelt magistrikraadi. Peale määruse nr 30 muutmist ja peale järelevalvet ei saanud hageja kostjalt hoiatust ega ettekirjutust viia oma haridus uute nõuetega vastavusse. Kostja ei nõudnud hagejalt täiendavaid dokumente ning hagejal oli piisavalt põhjust eeldada, et tema teadmised ja oskused on piisavad ning tema tööga ollakse rahul. Seega ei ole tööandja andnud hagejale võimalust oma käitumist parandada. Peale järelevalve toimumist astus hageja magistriõppesse ja alustas õpinguid alates 01.09.2022. Juunis 2024 sai hageja magistrikraadi. Hageja viitab kostja tegevusele seoses puuduva keeleoskusega õpetajate probleemi lahendamisega, kus õpetajatele anti 2024 aasta maini aega keeleoskust parandada, seega töölepingu ülesütlemine ei olnud ainus võimalus olukorra parandamiseks. Kostja käitumine ei olnud heauskne.
Alates 22.12.2023 määrati hageja Narva Pähklimäe Kooli direktori kohusetäitjaks ja ametikohale määramisel ei pööranud kostja tähelepanu, et hagejal puudub vajalik magistrikraad.
Kostja ei pakkunud hagejale teist tööd. Hageja töötas ka õpetajana, neli õppetundi nädalas. Hageja oleks saanud selle tööga jätkata.
10.Hageja töölepingu lõpetamise avaldusele ja töölepingu lõpetamisele kirjutas alla isik, kellel puudus vastav volitus ja kes ei ole hageja tööandja. Allkirjastaja oleks pidanud olema Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja, mitte abilinnapea. Kui pidada töölepingu ülesütlemise teatist haldusaktiks, siis on rikutud haldusakti vorminõudeid: avalduses puudub üldse viite vaidlustamisele ja vaidlustamise võimalusele.
11.Pärast töölepingu ülesütlemist, avaldas kostja arvamust erinevates artiklides. Hageja ei ole avaliku elu tegelane ja tema suhtes ei kehti kõrgendatud talumiskohustus. Kogu hageja eraelu puudutav informatsioon (haridus ning haridustase) ja töölepingu tingimused on konfidentsiaalsed ning ei kuulu avaldamisele. Artiklides ja intervjuudes 3 / 11
2-22-17720 avaldatud kostja seisukohtadest tekib mulje, et tegemist on madala kvalifikatsiooniga töötajaga, kelle oskused ei vasta nõuetele. Samas, on jäetud tähelepanuta, et isik omab suurepäraseid teadmisi ning ta oli tööle valitud avalikul konkursil, kus ta on oma kvalifikatsiooni avaldanud ning mis mitme aasta jooksul sobinud nii kostja haridusosakonnale, kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumile.
12.Hageja oli töötanud 25 aastat ühes koolis ja pühendanud oma elu haridusele. Lisaks sellele, et temaga lõpetati leping inetul moel, siis teda näidati kui ebakvaliteetset ja ebakompetentset isikut. Ajakirjandus ei käsitlenud teda objektiivselt ja temas sai ajakirjanduse ohver. Kuna tegemist oli ka nn poliitilise otsusega, siis valas ajakirjanud tema peale ka viha välja ja kajastas teda ebaeetiliselt. See oli hävitav ja jättis hagejale sügavad emotsionaalsed ja maine ning sotsiaalsed tagajärjed. Hagejal oli ärevus ja ebakindlus meediaga suhtlemisel. Ta ei saanud seda kontrollida, kuidas teda esitletakse. Ta pidi teatama oma personalile, et ta ei ole enam direktor. Kostja ei tänanud teda tehtud töö eest ja ei andnud ka positiivseid kommentaare hageja töö kohta, mida kostja oleks võinud teha. Kostja kommentaarid viitasid pigem sellele, et hageja näol on tegemist harimatu ja ebakompetentse direktoriga, kellega on õnneks leping lõpetatud.
13.Hageja, et palub tuvastada tööandjapoolse töölepingu TLS § 88 lg 1 punkti 6 alusel ülesütlemise tühisuse ja mõista tööandjalt välja hüvitis kaheksa kuu keskmise töötasu suuruses summas 22 360 eurot (bruto). Hagiavalduse tekvikteksti taotluste osas on hageja eristanud hüvitise nõudeid, kuid samas selgitustes on need liitnud ja on palunud TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitisenõuet suurendada. Kostja seisukohad
14.Kostja ei tunnista hageja nõudeid. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p 2.2 kohaselt oli hageja töö põhisisuks Narva Kreenholmi Gümnaasiumi juhtimine, esindamine, õppe- ja kasvatustegevuse ning majandus- ja finantstegevuse juhtimine ja kontroll, kooli asjaajamise korraldamine, kooli arendamine (arendustegevus), tulemusliku töö ning kodukorra tagamine. Tööülesannete täpsem kirjeldus määrati ametijuhendis. Ametijuhendi punktis 1.2 on sätestatud, et direktori töökohal saab töötada isik, kelle haridus ja erialane ettevalmistus vastab haridus- ja teadusministri 29.08.2013 määruse nr 30 toodud tingimustele. Hageja kinnitas 01.05.2018 ametijuhendiga tutvumist.
15.Haridus- ja Teadusministeerium teostas alates 28.03.2022 Narva Kreenholmi Gümnaasiumi üle haldusjärelevalvet, mille tulemused vormistati 24.05.2022 õiendiga. Haridus- ja Teadusministeerium tegi Narva linnale mitmed ettekirjutused, muuhulgas tagada, et Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktori kvalifikatsioon vastaks määruse nr 30 § 2 lg 1. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 01.09.2022.
16.Kultuuriosakonna 31.05.2022 kirjaga nr 3.1-18/1267 anti Narva Kreenholmi Gümnaasiumile ja hagejale korraldus täita HTMi 24.05.2022 õiendis toodud ettekirjutused, kuivõrd ettekirjutuste aluseks olevad ülesanded on kooli ja direktori pädevuses. Kooli ja direktorit kohustati tegema kõik vajalikud toimingud õiendis toodud ettekirjutuste (v.a. ettekirjutus punktis 5.2.4) täitmiseks vähemalt 6 tööpäeva enne ettekirjutuste täitmise tähtaega ning esitama õiendis tehtud ettekirjutuste täitmise kohta Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonnale kirjalik aruanne ettekirjutuste täitmist tõendavate dokumentidega vähemalt 5 tööpäeva enne ettekirjutuste täitmise tähtaega. Kultuuriosakond edastas hageja aruannete alusel teabe ettekirjutuste täitmise osas HTM-ile 31.08.2022 kirjaga nr 3.1-9/1267-3 ja 28.09.2022 kirjaga nr 3.1-9/1267-5. 31.08.2022 kirjas nr 3.1-9/1267-3 esitas kostja HTM-le taotluse, milles palus seoses 4 / 11
2-22-17720 direktori õppima asumisega lükata ettekirjutuse p-i 5.2.4 tähtaega edasi kuni 01.09.2024 (magistriõppe nominaalõppeaeg on 2 aastat). HTM ei pikendanud nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaega. HTM juhtis tähelepanu, et kui ettekirjutused ei saa tähtajaks täidetud, on asendustäitmise ja sunniraha seaduse kohaselt võimalik rakendada sunnivahendit. Eeltoodust johtuvalt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu 25.10.2022 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles.
17.Määrus nr 30 võeti vastu 29.08.2013 ning see jõustus 02.09.2013. Nõue, mille kohaselt on põhikooli ja gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõudeks magistrikraad, on kehtinud alates määruse nr 30 vastuvõtmisest. Hageja asus direktori ametikohale tööle 01.05.2018. Hagejal on olnud aega rohkem kui 4 aastat nõutud kvalifikatsiooni omandamiseks, ja seda hoolimata asjaolust, et määruse nr 30 rakendussätted nägi ette erandi. Ka HTM on olnud seisukohal, et olukorras, kus direktori kvalifikatsiooninõudeks oli tema tööle asumise ajal magistrikraad ning direktoril oli alates tööle asumisest piisavalt aega, et vajalik haridus omandada, kui ta oleks seda vajalikuks pidanud, ei saanud kvalifikatsiooninõude kehtimine olla töötajale üllatuslik. Määruse nr 30 06.11.2021 redaktsiooni seletuskirjas on selgitatud, et kuna direktorile kehtestatud kvalifikatsiooninõuded on kehtiva määruse kohaselt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid, siis ei ole tõenäoline, et eksisteerib vajadus direktorina töötavaid inimesi toetada veel läbi rakendussätete. Seetõttu on alates 06.11.2021 kehtivast kvalifikatsiooninõuete määrusest jäetud välja rakendussätted direktoritele ja tugispetsialistidele.
18.Ekslik on hageja väide, et tema haridus saab olla vastav magistrikraadile. Eelöeldut ei muuda ka hageja 09.03.2023 menetlusdokumendis esitatud väide, mille kohaselt oli hageja hariduseks märgitud Rahvastikuregistris magister või sellega võrdsustatud haridus. Rahvastikuregistris saab iga isik enda andmeid ise muuta. Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määruse nr 120 (edaspidi ka määrus nr 120) § 12 lg 1 p 3 alusel loetakse magistrikraadile vastavaks ülikooli kraadita diplom. Narva Kõrgkool 1995. aastal ülikooliks ei kvalifitseerunud. Vabariigi Valitsuse 12.03.1999 määrusega nr 94 lõpetati Narva Kõrgkooli tegevus ja moodustati likvideerimiskomisjon. Üliõpilaste õppetöö jätkumine tagati moodustatavas Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Seega ei saa 1995 omandatud rakenduskõrgharidust kuidagi tõlgendada ülikooli haridusena määruse nr 120 mõttes. Narva Kõrgkool ei ole Tartu Ülikooli Narva Kolledži õiguseellane. Hageja on ise kinnitanud, et ENIC/NARIC hinnangul ei vasta tema haridus kvalifikatsiooninõuetele.
19.Kostja ei ole töölepingut kergekäeliselt lõpetanud. Kostja taotles 31.08.2022 kirjaga HTM-lt õiendi p 5.2.4 ettekirjutuse tähtaja pikendamist kuni 01.09.2024. HTM 14.10.2022 kõnealuse ettekirjutuse tähtaega ei pikendanud. Hageja väidetud asjaolu, et kooli- ja lasteaiadirektorite keelenõuete täitmist otsustati pikendada, ei allu kostja kontrollile ega ole kostja otsustada. Tegemist on HTM-i ja Keeleinspektsiooni otsustuspädevusega. Hageja osutatud isikutel oli ka dokument keelenõuete täitmise kohta olemas, st tegemist ei olnud käesoleva tsiviilasja asjaoludega võrreldava olukorraga, kus töötajal puudub ametikohale nõutav haridustase ehk magistrikraad. Kostja on seisukohal, et ettekirjutuse vaidlustamine ei oleks midagi muutnud, kuna haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega üksnes haldusakti vaidlustamisega ei kaasnenuks ettekirjutuse peatumine ning olemasoleva õigusvastase olukorra legitimeerimine. 5 / 11
2-22-17720
20.Hageja hoiatamisega ei olnuks võimalik saavutada rikkumise kõrvaldamise eesmärki. Magistrikraadi ei ole võimalik omandada paari nädala või kuuga. Kostja taotles HTM-lt hagejale lisaaega vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks. Kuivõrd HTM 14.10.2022 kõnealuse ettekirjutuse tähtaega ei pikendanud, siis ei olnud hagejal võimalik rikkumist kõrvaldada ka juhul kui kostja oleks hagejat hoiatanud.
21.Kostjal ei olnud teist tööd pakkuda. Kostja saab ametikohad täita konkurssiga, mitte otsustuskorras. Oleks olnud ebamõistlik, et hageja jätkab pedagoogilise tööga koormusega 3 tundi nädalas ja tasuga 200 eurot kuus. Selline käsitlus ei ole kooskõlas TLS § 88 lg 2 mõttega, mille sisuks on pakkuda sobivat tööd, mis kõiki asjaolusid arvestades oleks ka mõistlik. Hageja ise ei ole välja toonud seda ametikohta, mis Narva Kreenholmi Gümnaasiumis oli väidetavalt täitmata ja sobiv, kuid mille kostja jättis väidetavalt hagejale pakkumata. Asjaolu, et rohkem kui aasta pärast töölepingu ülesütlemist leiti hagejale Narva linnas koolidirektori kohusetäitja ametikoht, ei muuda 2022 töölepingu ülesütlemist tühiseks.
22.Kostja ei nõustu väitega, et hagejaga lõpetas töölepingu ja kirjutas töölepingu lõpetamise avalduse isik, kellel puudub selleks volitus ja kes pole tema tööandja. Kostja on ise volitust kinnitanud. Ülesütlemisavaldust ei allkirjastanud linnapea, kuivõrd ta oli antud kuupäeval ajutiselt töövõimetu. Narva linna põhimääruse p 5.6.7 sätestab, et linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse alusel, mis tehakse teatavaks linnavolikogule ja linnaelanikele. Tööjaotus kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega. Linnavalitsuse juhtkonna tööjaotus on kehtestatud Narva Linnavalitsuse 30.12.2021 korraldusega nr 1061-k. Korralduse p 2 alusel asendab linnapead tema äraoleku ajal abilinnapea I S. Hageja väide, et ülesütlemisavalduse pidanuks allkirjastama Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja, ei oma asja lahendamisel mistahes tähtsust. KOKS § 50 lg 1 p 3 alusel esindab linnapea omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Niisiis oli igal juhul linnapeal või tema äraolekul teda asendaval isikul õigus vaidlusalune ülesütlemisavaldus allkirjastada. PGS § 71 lg 7 sätestab, et munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Töölepingu ülesütlemisavaldus ei ole haldusakt, seega ei ole olulised seal sisalduvad vaidlustusviited.
23.Töölepingu ütles kostja üles 25.10.2022. Kostja hinnangul oli igati põhjendatud ära oodata HTM-i vastus kostja taotlusele, kuivõrd sellest sõltus otseselt, kas töösuhe hagejaga saab jätkuda või mitte. Arvestades, et HTM-i keeldumine esitati 14.10.2022 ning tööleping öeldi üles 25.10.2022, siis selle vahele jääb 7 tööpäeva, mida kostja kasutas asjaolude ja õigusliku olukorra selgitamiseks. Kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul.
24.Kui kohus peaks leidma, et töölepingu lõpetamine ei olnud õiguspärane, palub kostja lõpetada tema ja hageja vahel 01.05.2018 sõlmitud tööleping nr 372 TLS § 107 lg 2 alusel alates 25.10.2022.
25.Hageja keskmine töötasu on 2777,33 eurot (bruto). Seega saaks hageja TLS § 109 lg 1 kohane nõue olla mitte rohkem kui 8331,99 eurot (bruto).
26.Kostja on antud juhul käitunud oma parimate teadmiste kohaselt ning hageja huve eelistades. HTM-i käskkirjad ja juhised on kostjale kohustuslikud. Kui seadusandja otsustab seadust muuta, ilma üleminekuaega sätestamata, siis ei allu see mitte kuidagi kostja kontrollile. Kostja tegi antud olukorras temalt mõistlikult oodatava ja palus HTM-lt erandit, mille kohaselt saanuks hageja jätkata oma senisel ametikohal kuni 6 / 11
2-22-17720 omandab vajaliku kvalifikatsiooni. HTM kostja taotlust ei rahuldanud. Seetõttu oli ainsaks seaduslikuks võimaluseks HTM ettekirjutuse täitmiseks töösuhte lõpetamine. Juhul kui kohus rahuldaks hageja TLS § 109 lg 1 kohase nõude, oleks see sisuliselt kostja karistamine seaduskuuleka käitumise eest. See oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõue hüvitise saamiseks või siis vähendada seda.
27.Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole töölepingu lõpetamise tühisuse eest mittevaralise kahju hüvitist nõudnud, vaid nõuab seda töölepingu ülesütlemisele järgnenud aja eest. Töölepingu lõpetamisele järgnenud tööandja väidetavate sõnavõttude ees. Ka ei ole hageja väitnud, et kostja oleks teda diskrimineerinud või tekitanud mainekahju töösuhte kestel. Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole seotud töösuhte, töölepingu lõpetamise ega töölepingu ülesütlemise väidetava tühisusega. Hageja on eristanud hüvitist töölepingu ülesütlemise (väidetava) tühisuse eest (3 kuu keskmine töötasu) ning mittevaralise kahju hüvitist (viie kuu keskmine töötasu). Riigikohus on senises praktikas aga leidnud, et töötaja mittevaralise kahju nõue saab tuleneda tööandja kohustusest mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult. Kuna hageja esitatud asjaoludel ei ole mittevaralise kahju hüvitise nõue seotud töölepingu ülesütlemise (väidetava) tühisusega, siis tuleb see jätta rahuldamata.
28.Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendanud, et TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel väljamõistetav hüvitis ei kompenseeriks temale töölepingu lõpetamisega tekitatud kogu kahju. Kostja ei ole kahjustanud hageja mainet. Kostjale arusaadavalt pöördus hageja pärast temaga töösuhte lõpetamist ise ajakirjanduse poole, et seda avalikult kommenteerida. Kirjeldatud olukorras kohaldub VÕS § 101 lg 3, mille kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja on aktiivne kohalikus poliitikas ning ühtlasi Narva linnavolikogu liige. Avaliku elu tegelased peavad taluma avalikku kriitikat teistest isikutest enam. Hageja nõutud kahju suurus on tõendamata. Samuti selle põhjuslik seos hageja väidetava õigusvastase teoga. Veelgi enam, kahjuhüvitised ei ole maksustavad tööjõumaksudega. Kohtupraktikas on peetud proportsionaalseks 3000 eurot, aga seda ka intensiivse ja laiaulatusliku ründe korral.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
29.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
30.Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle:
30.1.Narva linn (Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna kaudu) ja hageja vahel on sõlmitud 03.03.1997 tööleping nr 372 (dtl 14 – 16, dtl 19, ). Pooled on 01.05.2018 kehtestanud töölepingu nr 372 uues redaktsioonis ja allkirjastanud ametijuhendi (dtl 55 – 57).
30.2.Töölepingu p 1.2 alusel asus hageja tööle Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktori ametikohale alates 01.05.2018 (dtl 14 - 19).
31.Hageja on väitnud, et töölepingu ülesütlemise avalduse on allkirjastanud selleks volitusi mitteomav isik ja dokumendis puuduvad viited vaidlustamisele. Kohus leiab, et 7 / 11
2-22-17720 nimetatud väited ei ole asjakohased. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lg 7 kohaselt sõlmib munitsipaalkooli direktoriga töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Linnapead asendab Narva linna töökorralduse kohaselt abilinnapea. Kostja on menetluse käigus kinnitanud oma tahteavalduse sisu, seega puudub kohtul alus kahelda, et ülesütlemise avaldusele on olemas kostja heakskiit. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei näe ette töölepingu ülesütlemisavalduse sisu osas nõudeid v.a TLS § 95, kus ei ole nähtud ette vaidlustamisviite lisamise vajadust.
32.Hageja on seisukohal, et kostjal puudus alus temaga tööleping üles öelda. TLS § 88 lg 1 p 2 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
33.Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb TLS § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisavaldust põhjendama. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustus rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 kohaselt tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Pooled ei vaidle, et ülesütlemise avaldus on kätte saanud.
34.Pooltel on vaidlus, kas kostjal oli sisuline õigus töölepingu ülesütlemiseks. Hageja töölepingu ülesütlemise avalduses on viidatud töölepingu ülesütlemise põhjusena asjaolule, et hagejal puudub määruse nr 30 § 2 lg 1 nimetatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. HTM tegi 24.05.2022 õiendis (dtl 58 jj) kostjale ettekirjutuse, tagada, et Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktori kvalifikatsioon vastaks määruse nr 30 § 2 lõikele 1 ning määras ettekirjutuse täitmise tähtajaks 01.09.2022. HTM ei pikendanud nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaega (dtl 138). Hageja nõudis, et kostja pöörduks halduskohtusse tähtaja pikendamise jätmise vaidlustamiseks (dtl 210 jj).
35.Hageja sai Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktoriks 01.05.2018. Hageja direktoriks saamise hetkel kehtis määruse nr 30 § 2 lg 1 alljärgnevas redaktsioonis: „Põhikooli ja gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid.”. Täiendavalt kehtis määruse nr 30 § 5 lg 1: “Käesolevas määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata direktoritele, õppealajuhatajatele, õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes käesoleva määruse jõustumise hetkel töötavad õppeasutuses pedagoogina, vastates haridusministri 26. augusti 2002. a määrusega nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” (RTL 2002, 96, 1486; 2010, 72, 546) vastaval ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele.” Määruse seletuskirja1 kohaselt: „ei laiene määruse §-des 2–4 sätestatud kvalifikatsiooninõuded neile õppeasutuse juhtidele, õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes käesoleva eelnõu jõustumise hetkel (s.o 1. septembril 2013.a) põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad.“ Seega sisuliselt oli juba 2013 aastast direktori kvalifikatsiooninõudeks magistrikraad. Määruse nr 30 sätte ja seletuskirja sõnastused on erinevad ja seletuskirjast võiks justkui mõista, et kvalifikatsiooninõuet ei rakendata juba töötavatele direktoritele, samas kui sätte enda sõnastus viitab laiemalt pedagoogidele. 06.11.2021 kehtima hakanud redaktsioonis paragrahvi 2 lõiget 1 ei muudetud, kuid 1
https://eelnoud.valitsus.ee/main#Pg9R4n2G
8 / 11
2-22-17720 paragrahvi 5 lõige 1 sõnastust muudeti ja direktoritel ei olnud enam kvalifikatsiooninõude erandit. Määruse seletuskirja2 kohaselt on: „kvalifikatsiooninõuete määrusest on jäetud välja rakendussätted direktoritele ja tugispetsialistidele. Kuna direktorile kehtestatud kvalifikatsiooninõuded on kehtiva määruse kohaselt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid, siis ei ole tõenäoline, et eksisteerib vajadus direktorina töötavaid inimesi toetada veel läbi rakendussätete.“ Kohus on seisukohal, et kuni 06.11.2021 kehtinud § 5 lg 1 oli erand § 2 lg 1 sätestatud kvalifikatsiooninõudest kuni selle hetkeni, kui see kehtis. Haridus- ja teadusminister ei soovinud peale nimetatud kuupäeva erandi kehtivust jätkata s.t isikud, kes ametikohal töötasid pidid olema selleks hetkeks saanud vajaliku kvalifikatsiooni. Nimetatud seisukohta toetab ka määruse 2021 aasta redaktsiooni seletuskiri, mis kinnitab, et ei ole tõenäoline, et sellise erandi kehtima jätmine oleks vajalik. Hageja ei saanud eeldada, et erand kehtib igavesti, kuna regulatsioon oli kehtestatud juba 2013 ning pigem oli küsimusi tekitav hageja 2018 aastal tööle võtmine nimetatud erandi alusel.
36.Kostjal oli kohustus HTM ettekirjutus täita ja arvestades asjaolu, et hagejal puudus magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, siis ei olnud võimalik temaga töölepingu jätkamine. 24.05.2022 HTM kantsleri käskkirjaga kinnitatud Narva Kreenholmi Gümnaasiumi haldusjärelevalve õiend sedastab, et „Kuna direktor ja õppealajuhataja ei ole õiendi kinnitamise ajaks magistritasemel õpinguid alustanud, ei ole põhjendatud ettekirjutuse tähtaja pikendamine, kuna nii direktori kui ka õppealajuhataja puhul on tööle asumise nõue magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Haridus- ja Teadusministeerium on valmis kaaluma tähtaja pikendamist juhul, kui enne käesoleva õiendiga seatud tähtaega esitatakse tõendid, et direktor ja õppealajuhataja on asunud õppima magistritasemel (dtl 70). Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 01.09.2022 (dtl 71). Kostja palus ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist (dtl 82), kuid HTM ei nõustunud (dtl 138). HTM on oma seisukohas ettekirjutuse tähtaja mittepikendamise kohta selgitanud, et: „Olles kaalunud asjaolusid ja koolis valitsevat olukorda ning lähtunud sellest, et direktori ametikohale on esitatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu nõue ning arvestades, et direktori magistriõpingud kestavad vähemalt kaks aastat, siis ei ole põhjendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ettekirjutuse tähtaega kahe aasta võrra pikendada. Direktor töötab sel ametikohal alates 01.05.2018. Direktori kvalifikatsiooninõudeks oli tema tööleasumise ajal magistrikraad ning on seda ka käesoleval ajal. Direktoril oli alates tööleasumisest piisavalt aega, et vajalik haridus omandada, kui tema või pidaja seda vajalikuks oleks pidanud. Kvalifikatsiooninõude kehtimine ei saanud direktorile ega tema tööandjale olla üllatuslik. Õigusaktidest tulenevad nõuded kehtivad sõltumata järelevalve tegevusest. Ettekirjutuse tähtaja pikendamine kahe aasta võrra on ebamõistlikult pikk aeg. Kooli pidaja peab tagama direktori ametikoha täitmise isikuga, kelle kvalifikatsioon vastaks nõuetele.“(dtl 138). Ettekirjutuse mittetäitmine oleks toonud kaasa sunniraha. Ka nimetatud seisukohas on viidatud, et ei ole võimalik eeldada, et määruse nr 30 kvalifikatsiooninõude erand kehtib igavesti.
37.Osapooltel on vaidlus, kas kostja oleks kvalifikatsiooninõude küsimusele pidanud varasemalt tähelepanu juhtima või tegema selle sisulisi etteheiteid. Kohus ei saa nõustuda, et hageja kvalifikatsiooninõuetele vastavuse küsimuses oleks vastutus lasunud üksnes kostjal. Hageja on kooli direktor ja sellest tulenevalt pidi olema kursis koolitöötajatele esitatavate kvalifikatsiooninõuetega ja samuti ka sellega, et direktori 2
https://eelnoud.valitsus.ee/main#T1BQ4oqI
9 / 11
2-22-17720 kvalifikatsiooninõuded kehtisid juba 2013 aastast. ). HTM on 30.12.2022 selgitanud, et: „Haridusasutuse juht peab oskama tõlgendada Eesti kõrgkooli poolt väljastatud diplomit ja haridustöötajatele kehtivaid kvalifikatsiooninõudeid.“ (dtl 221). Kohus leiab, et õigustada ei saa nõuete mittejärgimise lubamist ja HTM järelevalve tuvastaski rikkumise, mille kostja pidi kõrvaldama. Olenemata sellest, et hageja sai tööle konkurssi alusel (dtl 17 – 18, dtl 163 - 164), siis see ei tähenda, et tema vastavuse osas ei oleks võinud HTM järelevalvet teha ja ettekirjutuse täitmiseks ei tohiks temaga töösuhet lõpetada. Hageja ei vastanud tema ametikohale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja selle tõttu oli mittevastav oma ametikohale ja temaga oli vajalik tööleping üles öelda.
38.Samuti on hageja välja toonud, et tema haridus vastab magistrikraadile, kostja ei ole sellega nõustunud. Kohtule ei ole esitatud hageja haridustaseme vastavuse kohta ENIC/ NARIC tõendit ja kohus leiab, et kohus ise ei saa sellist hinnangut ka anda. Kohus tugineb HTM ettekirjutusele, et hagejal ei olnud magistrikraadi või sellele vastavalt kvalifikatsiooni ja hageja ei ole nimetatud väidet ümber lükanud. Kirjavahetus Ruth Eliasega (dtl 195 jj) ega Rahvastikuregistri väljavõte (dtl 215) ei tõenda vastupidist. Kohus möönab, et riigi poolt reeglite muutmine võib olla sõnamurdjalik ja üllatuslik, kuid samas olukorras, kus reegel on kehtinud juba 2013 aastas, ei ole tegemist üllatusega. Seda on kinnitanud HTM oma vastuses järelepärimisele ka 30.12.2022, selgitades, et „nii kooli pidaja esindajad kui ka direktoriks kandideerivad isikud peavad oma ametiülesannetest tulenevalt olema võimelised töötama õigusaktidega vähemalt sellisel tasemel, mis võimaldab neil aru saada pedagoogilisele personalile kehtivatest kvalifikatsiooninõuetest“ (dtl 221). Nimetatud asjaoludega võib olla põhjendatud ka kostja otsus mitte pöörduda halduskohtusse ettekirjutuse tähtaja pikendamata jätmise küsimuses. Kohus leiab, et halduskohtusse pöördumata jätmine ei saa tuua kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust.
39.Hageja on seisukohal, et teda oleks pidanud enne töölepingu ülesütlemist hoiatama. Kohus ei nõustu selle seisukohaga. TLS § 88 lg 3 kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohus on 21.06.2017 tsiviilasjas 3-2-1-65-17 korranud, et „töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda.“ (p 18). Riigikohus on 16.03.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15 leidnud, et „TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada“ (p 13). Magistrikraadi saamine võtab aega, seega sisuliselt ei olnud hagejal võimalik lühikese aja jooksul midagi teha ning hoiatamine ei oleks olukorda muutnud. Kostja proovis ettekirjutuse tähtaega pikendada (dtl 82), kuid HTM ei nõustunud sellega (dtl 138). Kostja ei saa selles olukorras olla vastutav olukorra lahenduse leidmise eest, kuna kohustuse olukorda muuta sätestas kolmas isik ja kostja oli kohustatud nimetatud ettekirjutust täitma.
40.Hageja on heitnud ette, et talle ei ole pakutud teist tööd. Kostja on nii ülesütlemisavalduses kui ka menetluse kestel väitnud, et tal ei olnud teist tööd pakkuda. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis hageja väiteid kostja kohustuse rikkumise osas kinnitaks või palunud nõuda tõendeid, mis võiksid hageja väiteid kinnitada (dtl 259). Kohus leiab, et hageja väited ei leidnud menetluse kestel tõendamist ja kostjale ei saa heita ette teise töö pakkumata jätmist, kuna kostjal polnud teist tööd pakkuda. Kohus ei pea põhjendatuks ka seda, et kostja oleks pidanud pakkuma hagejale tööd kolme - nelja tunni andmiseks (dtl 144). Tegemist ei ole tõsiseltvõetava õpetaja 10 / 11
2-22-17720 koormusega ning kohus on seisukohal, et teise töö pakkumine peab olema sisuline, mitte aga näilik, mida nelja tunni koormuse pakkumine oleks.
41.Hageja on oma hüvitise nõude esitanud TLS § 109 lg 1 alusel (dtl 256). Arvestades, et kohus jätab hageja nõude töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, siis puudub vajadus analüüsida hageja hüvitise nõuet, kuna hüvitise nõude eelduseks on vajalik tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud.
42.Kohus on seisukohal, et hageja diplomitel (dtl 20 – 24), Narva Linnavolikogu liikmete nimekirjal (dtl 145), hageja töötasul (dtl 146), konkursiteatel (dtl 160), konkursikomisjonil (dtl 162), vastus järelepärimisele (dtl 213 – 214), ministri poole pöördumisel (dtl 217 – 218), sooritatud ainete nimekiri (dtl 224 – 226), hageja 2024 saadud magistrikraad (dtl 240), artiklid (dtl 287 – 290) ei ole käesoleva asja lahendamise seisukohalt puutumust ja kohus ei anna neile hinnangut (TsMS § 238 lg 5).
MENETLUSKULUD
43.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
44.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
11 / 11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.