Tööõigus

magistrikraadile vastav kvalifikatsioon. Tööandja hinnangul oli hagejal aega enam kui neli aastat vastav kvalifikatsioon omandada. Kostjal ei ole hagejale teist tööd pakkuda. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles. Viimaseks töötamise päevaks oli 25. oktoober 2022. Töölepingu sõlmimise hetkel (2018. a) kehtiva määruse nr 30 § 5 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei kohaldata määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid direktoritele, õppealajuhatajatele, õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes käesoleva määruse jõustumise hetkel töötavad õppeasutuses pedagoogina, vastates haridusministri 26. augustil 2002 määrusega nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” §-s 8 vastaval ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele. Hageja vastas kvalifikatsiooninõuetele alates tööle asumisest kuni määruse nr 30 § 5 lg 1 redaktsiooni kehtivuse lõpuni. Määruse § 5 lg 1 redaktsioon muutus alates 6. novembrist 2021, millega hakati direktori osas kohaldama uusi kvalifikatsiooninõudeid. Seega pärast 2021/2022 õppeaasta algust oli vajalik vastata uutele kvalifikatsiooninõuetele. Kvalifikatsiooni omandamiseks oli hagejal vähem kui pool aastat. Septembris 2022 astus hageja magistriõppesse. Enne töölepingu lõpetamist pidi tööandja kontrollima hageja kvalifikatsiooni vastavust lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005 määruse nr 120 nõuetest. Vabariigi Valitsuse määruse nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ § 12 lg 1 p-d 3 ja 5 sätestavad, et magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab: 3) ülikooli kraadita diplom; 5) kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel. Hagejal on Tartu Ülikooli kraadita diplom ja tunnistus õpetajakoolituse läbimise kohta. Seega hageja haridus saab olla vastav magistrikraadile. Tööandja pidi seda kontrollima ENIC/NARIC juures. Tööandja seda ei teinud ja jättis oma kohustused täitmata. Kostja ei hoiatanud hagejat ja ilma hoiatuseta on ülesütlemine tühine. Pärast järelevalve toimumist astus hageja magistriõppesse ja alustas õpinguid alates 1. septembrist 2022. Juunis 2024 sai hageja magistrikraadi. Hageja viitab kostja tegevusele seoses puuduva keeleoskusega õpetajate probleemi lahendamisega, kus õpetajatele anti 2024. a maini aega keeleoskust parandada, seega töölepingu ülesütlemine ei olnud ainus võimalus olukorra parandamiseks. Kostja käitumine ei olnud heauskne. Alates 22. detsembrist 2023 määrati hageja Narva Pähklimäe Kooli direktori kohusetäitjaks ja ametikohale määramisel ei pööranud kostja tähelepanu, et hagejal puudub vajalik magistrikraad. Kostja ei pakkunud hagejale teist tööd. Hageja töötas ka õpetajana, neli õppetundi nädalas. Hageja oleks saanud selle tööga jätkata. Hageja töölepingu lõpetamise avaldusele ja töölepingu lõpetamisele kirjutas alla isik, kellel puudus vastav volitus ja kes ei ole hageja tööandja. Allkirjastaja oleks pidanud olema Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja, mitte abilinnapea. Kui pidada töölepingu ülesütlemise teatist haldusaktiks, siis on rikutud haldusakti vorminõudeid: avalduses puudub vaidlustamisviide. Pärast töölepingu ülesütlemist avaldas kostja arvamust erinevates artiklides. Hageja ei ole avaliku elu tegelane ja tema suhtes ei kehti kõrgendatud talumiskohustus. Kogu hageja eraelu puudutav informatsioon (haridus ning haridustase) ja töölepingu tingimused on konfidentsiaalsed ning ei kuulu avaldamisele. Artiklites ja intervjuudes avaldatud kostja seisukohtadest tekib mulje, et tegemist on madala kvalifikatsiooniga töötajaga, kelle oskused ei vasta nõuetele. Samas on jäetud tähelepanuta, et isik omab suurepäraseid teadmisi ning ta 3

oli tööle valitud avalikul konkursil. Ajakirjandus ei käsitlenud hagejat ja temaga töölepingu lõpetamist objektiivselt ja temast sai ajakirjanduse ohver. See oli hävitav ja jättis hagejale sügavad emotsionaalsed ja sotsiaalsed tagajärjed. Hagejal oli ärevus ja ebakindlus meediaga suhtlemisel. Ta pidi teatama oma personalile, et ta ei ole enam direktor. Kostja ei tänanud teda tehtud töö eest ega andnud ka positiivseid kommentaare hageja töö kohta, mida kostja oleks võinud teha. Kostja kommentaarid viitasid pigem sellele, et hageja näol on tegemist harimatu ja ebakompetentse direktoriga, kellega on õnneks leping lõpetatud.

tundi nädalas ja tasuga 200 eurot kuus. Selline käsitlus ei ole kooskõlas TLS § 88 lg 2 mõttega, mille sisuks on pakkuda sobivat tööd, mis kõiki asjaolusid arvestades oleks ka mõistlik. Hageja ise ei ole välja toonud seda ametikohta, mis Narva Kreenholmi Gümnaasiumis oli väidetavalt täitmata ja sobiv, kuid mille kostja jättis väidetavalt hagejale pakkumata. Asjaolu, et rohkem kui aasta pärast töölepingu ülesütlemist leiti hagejale Narva linnas koolidirektori kohusetäitja ametikoht, ei muuda 2022. a töölepingu ülesütlemist tühiseks. Töölepingu lõpetamise avaldusele võis alla kirjutada linnapead asendanud abilinnapea. Töölepingu ülesütlemisavaldus ei ole haldusakt, seega ei ole olulised seal sisalduvad vaidlustusviited. Kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul. Kui kohus peaks leidma, et töölepingu lõpetamine ei olnud õiguspärane, palus kostja lõpetada tema ja hageja vahel 1. mail 2018 sõlmitud tööleping nr 372 TLS § 107 lg 2 alusel alates 25. oktoobrist 2022. Hageja keskmine töötasu on 2777 eurot 33 senti (bruto). Seega saaks hageja TLS § 109 lg 1 kohane nõue olla mitte rohkem kui 8331 eurot 99 senti (bruto). Kostja palus jätta rahuldamata hageja nõude hüvitise saamiseks või siis hüvitist vähendada. Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole töölepingu lõpetamise tühisuse eest mittevaralise kahju hüvitist nõudnud, vaid nõuab seda töölepingu ülesütlemisele järgnenud aja eest. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendanud, et TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel väljamõistetav hüvitis ei kompenseeriks temale töölepingu lõpetamisega tekitatud kogu kahju. Kostja ei ole kahjustanud hageja mainet. Hageja pöördus pärast temaga töösuhte lõpetamist ise ajakirjanduse poole, et seda avalikult kommenteerida. Hageja on aktiivne kohalikus poliitikas ning ühtlasi Narva linnavolikogu liige. Avaliku elu tegelased peavad taluma avalikku kriitikat teistest isikutest enam. Hageja nõutud kahju suurus ja põhjuslik seos hageja väidetava õigusvastase teoga on tõendamata. Kahjuhüvitised ei ole maksustavad tööjõumaksudega.

MAAKOHTU LAHEND

5

Pooled ei vaidle, et hageja on ülesütlemise avalduse kätte saanud. Pooltel on vaidlus, kas kostjal oli sisuline õigus töölepingu ülesütlemiseks. Hageja töölepingu ülesütlemise avalduses on viidatud töölepingu ülesütlemise põhjusena asjaolule, et hagejal puudub määruse nr 30 § 2 lg-s 1 nimetatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. HTM tegi 24. mai 2022. a õiendis kostjale ettekirjutuse, mille kohaselt tuleb tagada, et Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktori kvalifikatsioon vastaks määruse nr 30 § 2 lõikele 1 ning määras ettekirjutuse täitmise tähtajaks 1. septembri 2022. HTM ei pikendanud nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaega. Hageja nõudis, et kostja pöörduks halduskohtusse tähtaja pikendamise jätmise vaidlustamiseks. Hageja sai Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktoriks 1. mail 2018. Hageja direktoriks saamise hetkel kehtis määruse nr 30 § 2 lg 1 alljärgnevas redaktsioonis: „Põhikooli ja gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid.” Täiendavalt kehtis määruse nr 30 § 5 lg 1: “Käesolevas määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata direktoritele, õppealajuhatajatele, õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes käesoleva määruse jõustumise hetkel töötavad õppeasutuses pedagoogina, vastates haridusministri 26. augusti 2002. a määrusega nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” (RTL 2002, 96, 1486; 2010, 72, 546) vastaval ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele.” Määruse seletuskirja kohaselt ei laiene määruse §-des 2–4 sätestatud kvalifikatsiooninõuded neile õppeasutuse juhtidele, õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes käesoleva eelnõu jõustumise hetkel (s.o 1. septembril 2013) põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad. Seega sisuliselt oli juba 2013. aastast direktori kvalifikatsiooninõudeks magistrikraad. Määruse nr 30 sätte ja seletuskirja sõnastused on erinevad ja seletuskirjast võiks justkui mõista, et kvalifikatsiooninõuet ei rakendata juba töötavatele direktoritele, samas kui sätte enda sõnastus viitab laiemalt pedagoogidele. 6. novembril 2021 kehtima hakanud redaktsioonis paragrahvi 2 lõiget 1 ei muudetud, kuid paragrahvi 5 lõige 1 sõnastust muudeti ja direktoritel ei olnud enam kvalifikatsiooninõude erandit. Määruse seletuskirja kohaselt „...kvalifikatsiooninõuete määrusest on jäetud välja rakendussätted direktoritele ja tugispetsialistidele. Kuna direktorile kehtestatud kvalifikatsiooninõuded on kehtiva määruse kohaselt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid, siis ei ole tõenäoline, et eksisteerib vajadus direktorina töötavaid inimesi toetada veel läbi rakendussätete.“ Maakohus leidis, et kuni 6. novembrini 2021 kehtinud § 5 lg 1 oli erand § 2 lg 1 sätestatud kvalifikatsiooninõudest kuni selle hetkeni, kui see kehtis. Haridus- ja teadusminister ei soovinud peale nimetatud kuupäeva erandi kehtivust jätkata, st isikud, kes ametikohal töötasid, pidid olema selleks hetkeks saanud vajaliku kvalifikatsiooni. Nimetatud seisukohta toetab ka määruse 2021. aasta redaktsiooni seletuskiri, mis kinnitab, et ei ole tõenäoline, et sellise erandi kehtima jätmine oleks vajalik. Hageja ei saanud eeldada, et erand kehtib igavesti, kuna regulatsioon oli kehtestatud juba 2013 ning pigem oli küsimusi tekitav hageja 2018. a tööle võtmine nimetatud erandi alusel. Kostjal oli kohustus HTM-i ettekirjutus täita ja arvestades asjaolu, et hagejal puudus magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, siis ei olnud võimalik temaga töölepingu jätkamine. Ettekirjutuse mittetäitmine oleks toonud kaasa sunniraha. Ka HTM-i seisukohas on viidatud, et ei ole võimalik eeldada, et määruse nr 30 kvalifikatsiooninõude erand kehtib igavesti. Maakohus ei nõustunud, et hageja kvalifikatsiooninõuetele vastavuse küsimuses oleks vastutus lasunud üksnes kostjal. Hageja kooli direktorina pidi olema kursis koolitöötajatele esitatavate kvalifikatsiooninõuetega ja samuti ka sellega, et direktori kvalifikatsiooninõuded kehtisid juba 2013. a-st. HTM on 30. detsembril 2022 selgitanud, et haridusasutuse juht peab oskama tõlgendada Eesti kõrgkooli poolt väljastatud diplomit ja haridustöötajatele kehtivaid kvalifikatsiooninõudeid. Asjaolu, et hageja sai tööle konkursi alusel, ei tähenda, et tema 6

vastavuse osas ei oleks võinud HTM järelevalvet teha ja ettekirjutuse täitmiseks ei oleks kostja tohtinud temaga töösuhet lõpetada. Hageja ei vastanud tema ametikohale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja oli mittevastav oma ametikohale ja temaga oli vajalik tööleping üles öelda. Maakohtule ei ole esitatud hageja haridustaseme vastavuse kohta ENIC/NARIC tõendit ja kohus ise ei saa sellist hinnangut ka anda. Kohus tugineb HTM ettekirjutusele, et hagejal ei olnud magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ja hageja ei ole nimetatud väidet ümber lükanud. Kirjavahetus Ruth Eliasega ega rahvastikuregistri väljavõte ei tõenda vastupidist. Kohus möönab, et riigi poolt reeglite muutmine võib olla sõnamurdjalik ja üllatuslik, kuid samas olukorras, kus reegel on kehtinud juba 2013. a-st, ei ole tegemist üllatusega. Halduskohtusse pöördumata jätmine ei saa tuua kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et teda oleks pidanud enne töölepingu ülesütlemist hoiatama. Magistrikraadi saamine võtab aega, seega sisuliselt ei olnud hagejal võimalik lühikese aja jooksul midagi teha ning hoiatamine ei oleks olukorda muutnud. Kostja proovis ettekirjutuse tähtaega pikendada, kuid HTM ei nõustunud sellega. Kostja ei saa selles olukorras olla vastutav olukorra lahenduse leidmise eest, kuna kohustuse olukorda muuta sätestas kolmas isik ja kostja oli kohustatud nimetatud ettekirjutust täitma. Hageja on heitnud ette, et talle ei ole pakutud teist tööd. Kostja on nii ülesütlemisavalduses kui ka menetluse kestel väitnud, et tal ei olnud teist tööd pakkuda. Hageja väited ei leidnud menetluse kestel tõendamist ja kostjale ei saa heita ette teise töö pakkumata jätmist, kuna kostjal polnud teist tööd pakkuda. Kohus ei pea põhjendatuks ka seda, et kostja oleks pidanud pakkuma hagejale tööd kolme-nelja tunni andmiseks. Tegemist ei ole tõsiseltvõetava õpetaja koormusega ning maakohus on seisukohal, et teise töö pakkumine peab olema sisuline, mitte aga näilik, mida nelja tunni koormuse pakkumine oleks. Hageja on oma hüvitise nõude esitanud TLS § 109 lg 1 alusel (dtl 256). Arvestades, et kohus jätab hageja nõude töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, siis puudub vajadus analüüsida hageja hüvitise nõuet, kuna hüvitise nõude eelduseks on vajalik tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning märkis, et määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

(TsMS § 15 lg 1, põhiseaduse § 24 lg 2). Hageja jaoks oli ootamatu ja üllatuslik maakohtu poolt asjaolude tõendamise kohustuse asetamine hagejale (maakohtu otsuse p 38, kus on viidatud haridustaseme vastavuse kohta tõendi esitamisele). Kohus ei ole menetlusosalistele selgitanud, et hageja peab esitama kvalifikatsiooni nõudele vastavuse tõendi – kohus on valesti jaganud tõendamiskoormuse. Tööandja peaks tõendama, et rikutud on kvalifikatsiooninõudeid. Maakohtu otsusest pole võimalik tuvastada, milliste kaalutluste või tõendite alusel jõudis kohus järelduseni, et kostjal oli kohustus HTM-i ettekirjutus täita ja arvestades asjaolu, et hagejal puudus magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, siis ei olnud võimalik temaga töölepingu jätkamine. Seega on kohtuotsus põhjendamata. Töölepingu ülesütlemist ei õigusta HTM-i ettekirjutus ja selle täitmise kohustus, kuna tööandjal ei olnud nelja aasta jooksul kordagi kahtlust hageja kvalifikatsiooni vastavuses. Tööandja pidanuks ise põhjendama, miks ei vasta isik kvalifikatsiooni nõudele – seda pole maakohus arvestanud, mistõttu on kohtuotsus ebaselge. Samuti on jäetud tähelepanuta, millised õiguslikud tagajärjed oleksid tööandjale kaasnenud juhul, kui ta oleks jätnud ettekirjutuse täitmata. Tööandjal tuleb tagada, et muutunud kvalifikatsiooninõuded saavad täidetud, sealhulgas vajadusel töötajat teavitades, täiendavalt juhendades või pädevust kontrollides. Maakohus on vääralt leidnud, et eelnev hoiatamine ülesütlemise eeldusena polnud vajalik. Maakohus on hinnanud vääralt hageja esitatud asjaolude kogumit, mis tõi kaasa valed järeldused. Hageja vastas kvalifikatsiooninõuetele alates tööle asumisest. Määruse nr 30 § 5 lg 1 redaktsioon muutus alates 6. novembrist 2021, mil hakati kohaldama direktori suhtes uusi kvalifikatsiooninõudeid. Kvalifikatsiooni omandamiseks oli hagejal vähem kui pool aastat. Septembris 2022 astus hageja magistrantuuri, mis tähendab, et tema astus seaduse nõudeid täitma mõistliku aja jooksul. Ajavahemikus 2018–2022 läbiviidud järelevalvemenetluseni ei olnud hagejal mingit alust eeldada ega kohustust mõista, et tema kaks kõrgharidust ei vasta magistrikraadi nõudele. Isegi peale määruse nr 30 muutmist ei saanud hageja tööandjalt hoiatust ega ettekirjutust viia oma haridus vastavusse uue nõudega. Ilma vastava hoiatuseta töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Kvalifikatsiooninõude käsitlemine ei ole olnud kostja praktikas järjekindel. Hageja alustas 1. septembrist 2022 Tartu Ülikoolis magistriõpinguid ning 2024. a juunis omandas magistrikraadi. Puuduliku keeleoskusega direktorid said nt ajapikendust, tööandja kohtleb ebavõrdselt oma töötajaid, kes kuuluvad ühte gruppi. Õpetajatele, kellel puudus kutse, anti tähtaeg kutse omandamiseks kuni 1. juulini 2023. Hageja on seisukohal, et tööandja ei käitunud heas usus ega lojaalselt, vaid lõpetas töölepingu erakorraliselt ja hoiatamata, mis muudab ülesütlemise õigusvastaseks. Maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes tähtsate asjaolude suhtes seisukoha võtmata ja tehes vastuolulise otsuse. Tulenevalt eeltoodust ja töölepingu ülesütlemise tühisusest või ebaseaduslikkusest, on hageja nõue hüvitise maksmiseks õigustatud.

seisukohtade ja tõendite esitamiseks, millist õigust hageja 9. märtsil 2023 ja 4. juulil 2023 ka kasutas. Hageja enda poolt maakohtule esitatud tõendid kinnitavad, et tema haridustase ei vastanud kooli direktori ametikohal nõutule. Maakohus täitis selgitamiskohustust menetluse kestel läbivalt ja andis hagejale võimalusi oma seisukohti täiendada ja tõendada. Kuna aga hagejal ei olnud magistrikraadi, siis ei saanud hageja selle olemasolu maakohtus ka kuidagi tõendada. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta, millised tagajärjed oleksid tööandjale kaasnenud. Tööandja ei lõpetanud töölepingut kergekäeliselt. Töötaja väidetud asjaolu, et kooli- ja lasteaiadirektorite keelenõuete täitmist otsustati pikendada, ei allu tööandja kontrollile ega ole tööandja otsustada. Tegemist on HTM-i ja Keeleameti otsustuspädevusega. Tegemist ei olnud käesoleva tsiviilasja asjaoludega võrreldava olukorraga, kus töötajal puudub ametikohale nõutav haridustase ehk magistrikraad. Töötaja hoiatamisega ei olnuks võimalik saavutada rikkumise kõrvaldamise eesmärki. Maakohus jättis töötaja nõude tööandja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks põhjendatult rahuldamata. Alternatiivselt juhuks, kui ringkonnakohus peaks leidma, et töölepingu lõpetamine ei olnud õiguspärane (mida kostja kategooriliselt eitab), palub tööandja lõpetada tema ja töötaja vahel

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9

(allkirjastatud digitaalselt)

11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.