I.J-i hagi X vastu töötasu, puhkusehüvitise, töölepingu ülesütlemise hüvitise, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 16.11.2016 otsus
Vaidlustatud kohtulahend 23 021,89 eurot, sellest lõivustatud osa 301,05 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.J-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): I.J (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jürgen Valter (e-post XXX)
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-16379
Istungi toimumise aeg
01.06.2017
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 16.11.2016 otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
Jätta kostja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda.
4.Mõista välja I.J-ilt X kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 541,70 eurot. Mõista välja I.J-ilt X kasuks menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt asus hageja 30.06.2015 kokkuleppe alusel alates 01.07.2015 kostja juures tööle. Tööks oli öö- ja päevavaatluskaamera sertifitseerimise korraldamise, toodete arendamise ja turundamisega seonduv. Kirjalikku lepingut ei ole kostja poolt sõlmitud ega kirjalikke töölepingu tingimusi esitatud. Kostja ei ole tehtud töö eest ka tasu maksnud. Kostja ei vasta enam hageja e-kirjadele, sõnumitele ega telefonikõnedele. Hageja esitas kostjale kirjaliku nõudekirja, milles andis kostjale täiendavad tähtajad kirjalike töölepingu tingimuste esitamiseks, töötasu maksmiseks ja töötegemiseks vajalike juhiste ja korralduste andmiseks. Nõudekirjas hoiatas hageja kostjat TLS § 91 lg 1, 2 p 2 alusel lepingu ülesütlemise ja TVK-sse pöördumise võimalusest. Kostja hageja nõudeid ei täitnud.
2.Hageja esitas kostjale 24.10.2015 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kostja võttis vastu tähitult saadetuna 27.10.2015. Seega tööleping lõppes 27.10.2015.
3.Hageja taotleb kostjalt: 1) töötasu perioodi 01.07.2015-27.10.2015 eest 12041,75 eurot (netosumma) ja viivised sellelt 119,22 eurot; 2) kasutamata puhkuse hüvitise perioodi 01.07.2015-27.10.2015 eest 1202,52 eurot (netosumma) ja viivised sellelt 1,20 eurot; 3) TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 9346,80 eurot (netosumma) ja viivised sellelt 9,35 eurot; 4) õigusabikulude näol tekitatud kahjuhüvitise 300,75 eurot ja viivise sellelt 0,30 eurot. Kokku on hagejal kostja vastu rahaline nõue 23 021,89 euro suuruses. Kostja vastuväited
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-16379
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja alustas tegevust 2015.a alguses, tegevus baseerus ühe inimese (I.O) leiutisel. Kostjal pole ühtegi töötajat kunagi olnud, puudub eraldiseisev kontor või tootmispind, arendustegevus toimub juhatuse liikme I.O kodus isikliku töökojas, müügitulu puudub. Ettevõttesse panustavad osanikud isiklikku raha ja aega.
5.Pärast ajakirjas „Paat“ artikli ilmumist võttis hageja I.O-ga ühendust läbi merendusfoorumi www.kipper.ee, soovis rääkida enda ideest ja võimalikust koostööst. Hageja otsis tehniliste oskustega inimest oma plaanide realiseerimiseks. I.O oli kohtumisega nõus, hageja selgitas talle oma plaani hakata tootma integreeritavaid veinijahutajaid (kasutamiseks jahtides ja kaatrites). Hageja vajas inimest, kes töötaks välja veinijahutaja tehnilise lahenduse ning organiseeriks selle tootmise. I.O oli nõus, koostöö vormiks valiti ühine osaühing. Ühiselt asutati osaühing W OÜ (XXXXXXX), milles on osalus 51% hagejal ja 49% I.O-l. I.O alustas kokkulepitud arendustegevusega, valmis veinijahutaja töötav prototüüp. Prototüübi arendus toimus I.O isikliku raha ja tehnilise baasiga. Olid kirjavahetus hageja ja I.O vahel, kohtumised.
6.Hageja hakkas suhtluse käigus üha suuremat huvi tundma kostja tegevuse vastu, avaldas soovi kostja arengusse panustada ja kostja arengus osaleda. I.O selgitas ja rõhutas algusest peale, et tal pole midagi selle vastu, kui hageja kostja arendamises mingil määral osaleb, kuid kostja hagejat tööle palgata ei saa ega saa ka muul viisil tasu maksta. Sellele vaatamata hageja soovis kostja tegevuses mingil määral kaas lüüa. Hageja pakkus välja, et on valmis mõtlema, tegema eeltööd, selgitama välja, kas ja mis valdkondades saab hageja kostja jaoks kasulik olla.
7.Seega oli kokkulepe, et hageja panustab vabatahtlikult oma isiklikku aega ja võimeid, et selgitada välja valdkonnad ja küsimused, milles ta saab kostjale reaalselt kasuks olla ning seejärel räägitakse läbi, kas ja mis tingimustel (sh tasu) hageja need ülesanded ellu viib. Suhtlemiseks võimaldati hagejale tema soovil X-i domeeninimega e-posti aadress.
8.Juulis 2015.a hageja teatud määral kostjat puudutavate teemadega tegeles saates sellekohaseid e-kirju ka kostjale. Kuu lõpus avaldas hageja kostjale üllatuslikult soovi saada tasu. Selles varem kokku ei lepitud, mida tõendab ka hageja e-kiri. Alates augustist 2015 hageja sisuliselt mingit tegevust kostja huvides ei teinud. Tänaseks on koostöö soikunud. Hageja on asunud kostjat survestama, nõuab, et kostja loovutaks oma osaluse W OÜ-s tasuta hagejale.
9.Töölepingut pooled ei sõlminud ega ole selleks läbirääkimisi pidanud. Hageja väited on tõendamata. Hageja esitatud telefonikõnede ja lühisõnumite väljavõte on koostatud või vähemalt modifitseeritud hageja enda poolt. Tegemist ei ole ametliku dokumendiga, tõendiga. Igal juhul pole tõendatud, et hageja tegi telefonikõned kostja töötajana. Pealegi nähtub, et kõned tehti 2015 juulikuu esimesel üheksal päeval, hageja aga väidab, et töötas kostja heaks 4 kuud. E-kirjavahetus tõendab, et hageja soovis kostja tegevuses kaasa lüüa ning kostja arengusse panustada, mitte tööle võtmise kokkulepet. e-kirjadest (20.07.2015) tuleneb ka, et hageja oli puhkusel Muhu Väina Regati, mis kestis 18.-25.07.2015 ajal. Kostjaga puhkuse kokkulepet ei olnud, reeglina esimesel töötamise kuul puhkust ei anta. Hageja tegi, mida ise tahtis, millal tahtis ning kuidas heaks arvas. Hageja ei allunud kostja juhistele ja korraldustele.
10.Hageja väited on ebaloogilised, ei ole eluliselt usutav, et hageja tegi neli kuud tööd vaatamata sellele, et kordagi palka ei makstud. Hageja nõutud palk on ebamõistlikult suur. Hageja nõuab palka suuruses, milles ta oleks tahtnud töölepingut sõlmida (mitte TLS § 29 lg 2 – sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu). Hageja nõuab palka ka puhkusel oldud nädala (18-15.07) eest.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-16379
11.Isegi kui oleks töösuhe olnud, oleks palk alammääras kuna töö on madala nõudlusega Kui poolte vahel oleks tööleping, oleks see sõlmitud tähtajalisena 01.07.201531.07.2015. Järeldada saab seda hageja tõenditest - väidetavad töökõned, mis on tehtud vaid juuli 2015 jooksul. Olematut töölepingut ei saa üles öelda, nõuda puhkusetasu, hüvitist ega viiviseid. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1 750 eurot ja menetluskulude tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Otsuse põhjenduste kohaselt on vaidluse põhiküsimus selles, kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping või mitte. Hinnates kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis on kohus veendunud, et kostjal puudus tahe hagejaga töölepingut sõlmida ja seda ei tehtud. Töötasunõude esitamisel lähtus hageja brutotöötasust 4000 eurot, millega ta oleks minimaalselt soovinud töölepingu sõlmimist. Puudub kokkulepe töötasu suuruse kohta. Lepinguid ei sõlmita tavapäraselt ega ka seaduse kohaselt ühe poole soovi vaid poolte kokkuleppe alusel. Hagejal võis olla kostjaga kokkulepe kostja väidetud viisil kostja tegevuses osalemiseks, kuid mitte läbi töölepingulise suhte.
14.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 24.09.2016 menetluskulude nimekirja ja taotluse nende väljamõistmiseks hagejalt. Kuni 26.09.2016 tegi lepinguline esindaja (vandeadvokaat) kostja esindamiseks järgmised toimingud: - Arve 695 järgi hagiavaldusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine ja esitamine – ajakulu 8 tundi, tunnitasumäär 100+käibemaks, summa 800+ käibemaks; - Arve 749 järgi istungiks ettevalmistus ja istungil osalemine – ajakulu 3 tundi, tunnitasumäär 100+käibemaks, summa 300+ käibemaks; - Arve 778 järgi kostja 21.06.2016 (õige 07.06.2016) seisukoha koostamine – ajakulu 1,5 tundi, tunnitasumäär 100+käibemaks, summa 150+ käibemaks; - Arve 799 järgi kostja 22.07.2016 seisukoha koostamine – ajakulu 4 tundi, tunnitasumäär 100+käibemaks, summa 400+ käibemaks.
15.Kostja menetluskulud on 1650 eurot 26.09.2016 seisuga ja 27.09.2016 kohtuistungiga seonduvalt lisandub 100 eurot+käibemaks, mis koosneb istungiks valmistumise ja istungil osalemise kulust (protokoll, I kd lk 204).
16.Kostja on käibemaksukohuslane, mistõttu palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Kulud on vaidluse mahtu ja keerukust arvestades maakohtu arvates põhjendatud ja vajalikud. Välja tuleb mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
17.Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.
18.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd seni töölepinguks, kui ei ole tõendatud vastupidist. See tähendab, et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et tegu on muu kui võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Kuna kostja ei tõendanud, et tegemist oli tähtajalise lepinguga, siis on tegemist määramata ajaks sõlmitud lepinguga.
19.Hageja allus tööandja juhistele ja kontrollile – see on esitatud tõenditest võimalik selgelt välja lugeda. I.O on korduvalt andnud tagasisidet e-kirjadega hageja tehtud tööle ja see näitab, et hageja allus tööprotsessis tööandja juhistele ja kontrollile. Kui
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-16379 töösuhe oleks olnud mõeldud tasuta, teeks hageja seniajani tööd ning ei oleks 31.07.2015 ja 04.08.2015 küsinud tasu.
20.Maakohtu seisukoht, et kui töötaja töö tegemiseks kohustatud isikuna on vaba valima töö tegemise aega, viisi ja kohta ei kohaldata sellele töölepingu kohta sätestatut, ei ole õige, sest kirjalikku töölepingut ei olnud sõlmitud ja tingimustes oli kokku leppimata. Seega võis hageja töö tegemise koha valida.
21.Hageja esitas töö tulemusi jooksvalt ja kokkuvõtvalt tööandjale. Sellise töömahu pealt ei saa tööandjale jooksvalt ega kokkuvõtteid saades tulla üllatusena, et töö eest tuleb ka tasu maksta. Tööandja ei maininud kordagi, et töö eest tasu ei plaanita maksta
22.Ei vasta tõele, et kostja hagejale töö tegemiseks vajalikke juhiseid ja korraldusi ei andnud. Kostja andis neid, kuid lõpetas nende esitamise peatselt seejärel, kui hageja nõudis töötasu maksmist. Muu hulgas esitatud materjalidest ja e-kirjadest nähtub, et sellise spetsiifilise sisuga tööd teha ning selle kohta ka kokkuvõtteid esitada ei ole võimalik pelgalt töötaja initsiatiivist. Kui töö tegemisel on tööandjalt saadud kuni tema otsustatud kuupäevani suunamisi ja juhiseid ning nende alusel tehakse tegevusi, mis täidavad kokkulepitud eesmärki ja mille kohta pole ka tagasisidet antud, et need tööd eesmärke ei täida, siis ongi tegemist kokkuvõtvalt tööga.
23.Tööandja domeeniga e-posti aadressi kasutamise võimaldamine on üks olulisi töösuhte tõendeid, sest tegemist ei ole pelgalt tehnilise meiliteenuse võimaldamisega. Tööandja domeeniga e-post käib läbi tööandja serveri ja seega on talle kättesaadav ja vajadusel taasesitatav.
24.Hageja ei ole soovinud panustada tasuta kostja tegevusse. Kostja ise oli initsiaatoriks ja tegi enne 30.06.2015 suulist lepingut vähemalt 2 korda ettepaneku menetluses kirjeldatud töö tegemiseks. Seda tingis kostja olukord, kus töö sisuks olevale seadmele oli lepingulisi kohustusi seadvaid tellimusi vähemalt 200 ühikut, ühe hind 20 000 eurot, seega tellimuste sisuks ehk kohustuste maht vähemalt 4 miljonit eurot. Tellimuste täitmine eeldas toodete olemasolu, mida selleks hetkeks ei olnud.
25.Hageja nõutud palk ei olnud ebamõistlikult suur. Hageja nõuab palka, mida ta oleks tahtnud töölepingut sõlmides. Hageja esitas tõendi „Vaata, millise töö eest saab Eestis kõige enam ja vähem palka“. Sellest järeldub, et hageja nõutud töötasu on võrreldav Eesti tööturu sama perioodi näitajatega. Hageja poolt tehtud töö ei ole madala nõudlusega, sest kostja seadmete puhul on tegemist täppiselektroonika tootevaldkonnaga.
26.Hageja ja kostja leppisid töötasu fikseerimises kokku 30.06.2015, kuid see jäi kostja passiivsuse ja hilisema eemale hoidmise tõttu tegemata.
27.Hageja ei ole puhkusel viibinud. Hageja tegi tööd muu hulgas riigisiseste lähetuste vormis. Selle tõenduseks kirjutas 20.07.2015 hageja e-kirjas I.O-le, et ka Muhu Väina ajal võib töö käia. Seega ei ole hageja kostja viidatud perioodil olnud puhkusel, vaid teinud tööd ja vastavalt töölepingu tunnustele tagasiside andmise näol allunud tööandja juhtimisele ja kontrollile. Muid juhiseid ja korraldusi ei olnud poolte vahel fikseeritud.
28.W OÜ on saanud osaniku I.O väärkäitumise tulemusena olulist kahju, sest tema arendustegevus ei ole jõudnud tootmiseni ja seega puudub äriplaanile vastav käive ning kasum. W OÜ-ga seonduv on menetluses tõend, et hageja oli kostja juures huvitatud tasustatult töötama. Kostja ja W OÜ puhul on küll tegemist erinevate isikutega, kuid eesmärgiks oli hagejale ja I.O-le vastastikku endi algatatud äriühingutes huvide kaitse, sõltumata sellest, et rahalise kasu teenimise viisid olid erinevad. Kumbki eesmärk ei õnnestunud I.O-st tulenevatest asjaoludest.
29.Hageja ei ole väitnud, et ta töötas kostja juures 4 kuud. Hageja töötas kostja juures 01.07.2015-27.10.2015. Samal ajal ei ole hageja mujal töötanud.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-16379
30.Hageja palus dr Q ülekuulamist. Kohus seda ei rahuldanud, kuid leidis, et hageja esitas kohtule mittetõeseid andmeid.
31.Kostja puudus selle töövaidluses vajadus menetluskuludeks, sest hageja pöördus enne hagi esitamist kostja poole ning hagini ei oleks jõutudki kui kostja oleks hagejaga suhelnud. Lepingulisele esindajale ei ole põhjendatud asjasse mittepuutuvate materjalide esitamise eest tasu maksmine. Hageja esitas kohtule märkused kostja menetluskuludele, kuid kohus ei ole neid käsitlenud.
32.Maakohus jättis menetlustoimingud tegemata ja ei selgitanud hagejale 26.04.2016 menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi. Vastus apellatsioonkaebusele
33.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
35.Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et kuna hageja tugines hagis poolte vahel sõlmitud töölepingule, siis tuli kostjal tõendada, et poolte vahel töölepingut ei sõlmitud. Kui poolte kokkulepitu järgi võib olla tegemist nii töölepinguga, mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepinguga või tasustamata nn viisakussuhtega, siis on kostja tõendada, et töölepingut ei sõlmitud ning selle asemel sõlmiti mingi muu kokkulepe. Juhul, kui see jääb tõendamata, tuleb poolte sõlmitud kokkulepe lugeda töölepinguks.
36.Maakohus leidis, et kostjal puudus tahe hagejaga töölepingut sõlmida, töölepingut ei sõlmitud ning hagejal võis olla kostjaga kokkulepe kostja väidetud viisil kostja tegevuses osalemiseks. Maakohus jättis avaldamata seisukoha, millist liiki leping või muu kokkulepe poolte vahel sõlmiti. Hageja väidete kohaselt sõlmiti poolte vahel tööleping. Kostja väidete kohaselt soovis hageja seoses hageja ja kostja juhatuse liikmete vahel toimunud muu koostööga panustada oma isiklikku aega ja võimeid, et selgitada välja valdkonnad, milles hageja saab kostjale kasulik olla ning seejärel pidid pooled kokku leppima, mida ja millise tasu eest hageja kostjale teenust osutama hakkab.
37.Asjast nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et hageja kostja huvides tegutses. See nähtub ka hageja saadetud kirjadest kolmandatele isikutele ja nende edastamine kostjale omapoolsete kommentaaridega. Pooled ei vaidle ka selle üle, et osade töölepingu oluliste tingimuste osas puudus poolte vahel kokkulepe. Poolte vahel puudus tasu kokkulepe ja töötamise aja ning koha kokkulepe. Poolte kirjavahetusest ei nähtu ringkonnakohtu arvates ka kostja poolt hagejale ülesannete jagamist ja juhendamist. Kostja vastustes väljendatu „Uuri vaikselt jah“, „Sobib. Anna teada, mis kaatritele peale panna saaks“ ei ole käsitletav töösuhte raames juhendamisena. Tööandja kontrolli teostamiseks ei saa pidada ka kostja väljendatut “Tundub absoluutselt õige plaanina“, „Kommenteerin hiljem“.
38.Hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab ringkonnakohus, et kostja tõendas veenvalt töölepingu puudumise poolte vahel ning juba seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuigi töölepingu tüüpiliste tunnuste puudumine ei tarvitse igal juhul välistada töölepingu olemasolu, on ringkonnakohtu hinnangul poolte kokkuleppel mitte töölepingu vaid käsunduslepingu tunnused. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Käsundusleping on suunatud
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-16379 teenuse osutamisele kui protsessile ning kuigi ka tööleping on suunatud töö tegemise protsessile, on töölepingu puhul töötaja suuremas sõltuvuses tööandjast. Töötaja peab alluma tööandja juhendamisele ja kontrollile. Käsundisaaja on oma tegevuse korraldamisel vaba, ta määrab ise oma töö tegemise aja, koha ja viisi. Nagu eespool märgitud, ei nähtu esitatud tõenditest kostja poolne hageja juhendamine tööülesannete täitmiseks. Kostja ei ole teostanud hageja tehtu üle kontrolli. Poolte vahel puudus kokkulepe töö tegemise aja, koha ja viisi osas. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitanud mingit seisukohta hageja teatele 2015.a juulis Muhu Väina regatil viibimise kohta. Hageja väide, et tegemist oli riigisisese lähetusega, ei ole tõendatud ühegi tõendiga.
39.VÕS § 617 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Eeltoodu kohaselt võib käsundusleping olla tasuline või tasuta. VÕS § 627 lg 1 järgi kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus-või kutsetegevuses.
40.Arvestades VÕS § 619 ja § 627 lg-s 1 sätestatut tuleb käsunduslepingu puhul välja selgitada, kas tasu osas on kokku lepitud. Poolte vahel puudub vaidlus, et tasu osas kokku ei lepitud. Seejärel tuleb välja selgitada, kas hageja täitis käsundit oma majandus- või kutsetegevuses. Ringkonnakohus leiab, et selliseid asjaolusid, millest saaks teha järelduse, et hageja täitis käsundi oma majandus-või kutsetegevuses, asja materjalidest ei nähtu. Seejärel tuleb vastata küsimusele, kas käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest. Selleks, et vastata küsimusele, kas tuleks eeldada käsundi täitmist üksnes tasu eest, tuleb hinnata poolte poolt kokku lepitud osutatava teenuse iseloomu, käsundi täitmiseks vajalikku aega, vajalikke jõupingutusi käsundi täitmiseks ja käsundisaaja oskusi osutatava teenuse valdkonnas.
41.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja lõppeesmärgiks oli kostja juhatuse liikme poolt leiutatud toote - öö- ja päevavaatluskaamera turustamine. Hageja väidete kohaselt oli tema ülesandeks kostja huvides öö- ja päevavaatluskaamera sertifitseerimise korraldamine, toodete arendamise ning turundamisega seotud tööülesanded. Juhul, kui tõendamist leiab nimetatud teenuste osutamine, siis arvestades teenuse iseloomu, oleks ringkonnakohtu arvates tegemist eeldatavalt tasulise käsunduslepinguga. Asjas esitatud e-kirjadest hageja, kolmandate isikute ja kostja vahel nähtub, et hageja on suhelnud kolmanda isikuga kostja jaoks veebiteenuse osutaja leidmiseks, sh ka sinna vajaliku fotomaterjali tegemise jaoks teenuse osutaja leidmiseks, tootele sertifitseerija leidmiseks, saanud TTÜ erinevate teaduskondade kõneisikute kontaktid. Arvestades esitatud tõendeid seisnes teenus, mida hageja kostja jaoks osutas, peamiselt kontaktide otsimises. Hageja leidis väidetavalt sobiva sertifitseerija, kuid mingeid konkreetseid kokkuleppeid tegevuskava osas sertifitseerimise läbiviimiseks asjast ei nähtu. Ka veebilehe uuendamise kokkuleppe sõlmimiseks vastava teenuse osutajaga oleks olnud vajalik tegevuskava väljatöötamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt osutatud teenuse iseloomu ning asjas esitatud tõendite järgi teenuse täitmiseks vajalikku ajakulu ja jõupingutusi arvestades, ei saa eeldada hageja osutatud teenuse tasulisust.
42.Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et 26.04.2016 istungil ei selgitanud maakohus menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi. Hageja ei ole esile toonud, milliste menetlustoimingute tegemise või tegemata jätmise tagajärgi oleks maakohus pidanud selgitama. Uue istungi toimumise ja sellele osalemata jätmise tagajärgede teadmise kohta on hageja andnud oma allkirja (I kd, tlk 179).
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-16379
43.Apellandi väide, et ta ei teadnud vajadusest esitada täiendavaid tõendeid, ei ole põhjendatud. 26.04.2016 istungi protokolli kohaselt tegi kohus ettepaneku pooltele täiendavate tõendite esitamiseks ning määras ka tõendite esitamise tähtaja. Maakohus ei pidanud hagejale loetlema, milliseid konkreetseid tõendeid peab hageja oma nõude rahuldamiseks esitama, kuid maakohtu küsimustest selle kohta, kas mingi asjaolu kohta on tõend esitada, tulnuks hagejal eitava vastuse olemasolul järeldada vajadust esitada selle kohta täiendavaid tõendeid.
44.Apellandi väide, et maakohus jättis arvesse võtmata hageja taotluse menetluse peatamiseks või peatumiseks ei ole põhjendatud. Hageja taotluse lahendas maakohus 07.11.2016 kirjaliku määrusega, põhjendades oma seisukohta taotluse rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus taotluse lahendamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
45.Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus ei ole analüüsinud hageja väiteid kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses sisalduv etteheide maakohtule on põhjendamatu. Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja 24.09.2016. 11.10.2016 määrusega määras maakohus tähtajad menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastamiseks. Asjas ei nähtu, et hageja esitas tähtajaks või hilinenult kostja menetluskulude nimekirjale seisukoha.
46.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus ning kohtule on antud kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb analüüsida sarnaselt õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele (TsMS § 175 lg 1) ning seda olenemata sellest, kas tunnitasu suurusele on esitatud vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, arvestades vaidluse olemust, lepingulise esindaja poolt kostja esindamiseks kulutatud ajamahtu ning esindaja tunnitasu suurust, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks esindaja tasu kokku summas 1750 eurot. Menetluskulude jaotus
47.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud kostja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
48.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud ringkonnakohtus esindaja tasust vastuse koostamiseks kokku 800 eurot, ühe tunni hind 100 eurot ja istungil osalemise kulu tunnihinnaga 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 800 euro ulatuses on ülepaisutatud. Apellatsioonkaebuses tugines hageja jätkuvalt samadele väidetele töölepingu olemasolu kohta nagu maakohtus, mistõttu eelduslikult kulus kostja esindajal apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks vähem aega, sest poolte vahelise vaidluse olemus oli juba teada. Kuna aga apellatsioonkaebuses tõi hageja esile konkreetsed tõendid, mida maakohus hageja arvates valesti hindas, siis neid väiteid tuli kostja esindajal analüüsida. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on 5 tundi. Seega on põhjendatud esindaja tasu summas 500 eurot. Põhjendatud kuluks oli ka istungil osalemise kulu. Protokolli kohaselt oli istungi ajaks 25 minutit. Seega moodustab kostja esindaja põhjendatud kulu istungil osalemise ees summa 41,70 eurot. Kokku
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-16379 tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 541,70 eurot ja vastavalt kostja taotlusele viivis menetluskulude tasumise viivitamise korral. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.