Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduses märgitu kohaselt asus hageja 30.06.2015 kokkuleppe alusel alates 01.07.2015 kostja juures tööle. Tööks oli öö- ja päevavaatluskaamera sertifitseerimise korraldamine, toodete

arendamine ja turundamisega seonduv. Kirjalikku lepingut ei ole kostja poolt sõlmitud ega kirjalikke töölepingu tingimusi esitatud. Kostja ei ole tehtud töö eest ka tasu maksnud. Kostja ei vasta enam hageja e-kirjadele, sõnumitele ega telefonikõnedele. Hageja esitas kostjale kirjaliku nõudekirja, milles andis kostjale täiendavad tähtajad kirjalike töölepingu tingimuste esitamiseks, töötasu maksmiseks ja töötegemiseks vajalike juhiste ja korralduste andmiseks. Nõudekirjas hoiatas hageja kostjat TLS § 91 lg 1, 2 p 2 alusel lepingu ülesütlemise ja TVK-sse pöördumise võimalusest. Kostja hageja nõudeid ei täitnud. Hageja esitas kostjale 24.10.2015 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kostja võttis vastu tähitult saadetuna 27.10.2015. Seega tööleping lõppes 27.10.2015. Hageja taotleb kostjalt: 1) töötasu perioodi 01.07.2015-27.10.2015 eest 12041,75 eurot (netosumma) ja viivised sellelt 119,22 eurot; 2) kasutamata puhkuse hüvitise perioodi 01.07.2015-27.10.2015 eest 1202,52 eurot (netosumma) ja viivised sellelt 1,20 eurot; 3) TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 9346,80 eurot (netosumma) ja viivised sellelt 9,35 eurot; 4) õigusabikulude näol tekitatud kahjuhüvitise 300,75 eurot ja viivise sellelt 0,30 eurot. Kokku on hagejal kostja vastu rahaline nõue 23 021,89 euro suuruses. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja alustas tegevust 2015 alguses, tegevus baseerudes ühe inimese (Joel Tammet) leiutisel. Kostjal pole ühtegi töötajat ega ole kunagi olnud, puudub eraldiseisev kontor või tootmispind, arendustegevus toimub juhatuse liikme Xxxxkodus isikliku töökojas, müügitulu puudub. Ettevõttesse panustavad osanikud isiklikku raha ja aega. Pärast ajakirjas „Paat“ artikli ilmumist võttis hageja Joel Tammetiga ühendust läbi merendusfoorumi www.kipper.ee, soovis rääkida enda ideest ja võimalikust koostööst. Hageja otsis tehniliste oskustega inimest oma plaanide realiseerimiseks. Xxxxoli kohtumisega nõus, hageja selgitas talle oma plaani hakata tootma integreeritavaid veinijahutajaid (kasutamiseks jahtides ja kaatrites). Hageja vajas inimest, kes töötaks välja veinijahutaja tehnilise lahenduse ning organiseeriks selle tootmise. Xxxxoli nõus, koostöö vormiks valiti ühine osaühing. Ühiselt asutati osaühing XxxxOÜ (xxxx), milles on osalus 51% hagejal ja 49% Xxxx. Xxxxalustas kokkulepitud arendustegevusega, valmis veinijahutaja töötav prototüüp. Prototüübi arendus toimus Xxxxisikliku raha ja tehnilise baasiga. Olid kirjavahetus hageja ja Xxxxvahel, kohtumised. Hageja hakkas suhtluse käigus üha suuremat huvi tundma kostja tegevuse vastu, avaldas soovi kostja arengusse panustada ja kostja arengus osaleda. Xxxxselgitas ja rõhutas algusest peale, et tal pole midagi selle vastu kui hageja kostja arendamises mingil määral osaleb, kuid kostja hagejat tööle palgata ei saa ega saa ka muul viisil tasu maksta. Sellele vaatamata hageja soovis kostja tegevuses mingil määral kaas lüüa. Hageja pakkus välja, et on valmis mõtlema, tegema eeltööd, selgitama välja, kas ja mis valdkondades saab hageja kostja jaoks kasulik olla. Seega oli kokkulepe, et hageja panustab vabatahtlikult oma isiklikku aega ja võimeid, et selgitada välja valdkonnad ja küsimused, milles ta saab kostjale reaalselt kasuks olla ning seejärel räägitakse läbi, kas ja mis tingimustel (sh tasu) hageja need ülesanded ellu viib. Suhtlemiseks võimaldati hagejale tema soovil xxxx.ee domeeninimega e-posti aadress. Juulis 2015 hageja teatud määral kostjat puudutavate teemadega tegeles saates sellekohaseid ekirju ka kostjale (hagiavalduse lisa 6) Kuu lõpus avaldas hageja kostjale üllatuslikult soovi saada tasu. Selles varem kokku ei lepitud, mida tõendab ka hageja e-kiri (lisad 3-5). Alates augustist 2015 hageja sisuliselt mingit tegevust kostja osas ei teinud. Tänaseks on koostöö soikunud. Hageja on asunud kostjat survestama, nõuab, et kostja loovutaks oma osaluse XxxxOÜ-s tasuta hagejale.

Töölepingut pooled ei sõlminud ega ole selleks läbirääkimisi pidanud. Hageja väited on tõendamata. Hageja esitatud telefonikõnede ja lühisõnumite väljavõte on koostatud või vähemalt modifitseeritud hageja enda poolt. Tegemist ei ole ametliku dokumendiga, tõendiga. Igal juhul pole tõendatud, et hageja tegi telefonikõned kostja töötajana. Pealegi nähtub, et kõned tehti 2015 juulikuu esimesel üheksal päeval, hageja aga väidab, et töötas kostja heaks 4 kuud. Ekirjavahetus tõendab, et hageja soovis kostja tegevuses kaasa lüüa ning kostja arengusse panustada, mitte tööle võtmise kokkulepet. E-kirjadest (20.07.2015) tuleneb ka, et hageja oli puhkusel Muhu Väina Regati, mis kestis 18.-25.07.2015 ajal. Kostjaga puhkuse kokkulepet ei olnud, reeglina esimesel töötamise kuul puhkust ei anta. Hageja tegi, mida ise tahtis, millal tahtis ning kuidas heaks arvas. Hageja ei allunud kostja juhistele ja korraldustele. Hageja väited on ebaloogilised, ei ole eluliselt usutav, et hageja tegi neli kuud tööd vaatamata sellele, et kordagi palka ei makstud. Hageja nõutud palk on ebamõistlikult suur. Hagaeja nõuab palka suuruses, milles ta oleks tahtnud töölepingut sõlmida (mitte TLS § 29 lg 2 – sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu). Hageja nõuab palka ka puhkusel oldud nädala (18-15.07) eest. Isegi kui oleks töösuhe olnud, oleks palk alammääras kuna töö on madala nõudlusega Kui poolte vahel oleks tööleping, oleks see sõlmitud tähtajalisena 01.07.2015-31.07.2015. Järeldada saab seda hageja tõenditest - väidetavad töökõned, mis on tehtud vaid juuli 2015 jooksul. Olematut töölepingut ei saa üles öelda, nõuda puhkusetasu, hüvitist ega viiviseid. Kohtuotsuse põhjendused Arvestades poolte esitatud seisukohti ja tõendeid jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna hageja 27.09.2016 kohtuistungile ei ilmunud, oli hagiavalduses teatanud asja menetlemise soovist kirjalikus menetluses, määras kohus 11.10.2016 määrusega kirjaliku menetluse. Kostja esitas hageja istungilt puudumise ja haiguse, mis takistab hagejal asja menetlemisest osa võtta, ümberlükkamiseks tõendid (II kd lk 36-40), millest nähtub hageja poolt kohtule mittetõeste andmete esitamine. Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 1 lõikele 1 teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Käesolevas asjas on vaidluse põhiküsimus selles, kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping või mitte. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS § 1 lg 2). TLS § 1 lg 3 alusel kohaldatakse töölepingule võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-s ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu peamisteks tunnusteks on: - kahe isiku vaheline leping, mille esemes on ühe poolt teisele töötegemine; - töölepingu üheks pooleks on alati füüsiline isik, teiseks pooleks võib olla füüsiline või juriidiline isik; - töötaja alalumine tööprotsessis tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töö eest tasu maksmine töötajale tööandja poolt. Kui tegemist ei ole töölepingu alusel tehtava tööga, peab seda tõendama asjast huvitatud pool. Kohtupraktika kohaselt lasub tõendamiskoormis tööandjal (3-2-1-156-07). Kui töötaja töö tegemiseks kohustatud isikuna on vaba valima töö tegemise viisi, aega ja kohta, ei kohaldata sellisele lepingule töölepingu kohta sätestatut st, et tegemist ei ole töölepingu kohase tööga. Tööleping on TLS regulatsioonist tulenevalt tööandja ja töölesoovija kokkulepe töösuhtesse astumiseks kokkulepitud ajal. Töölesoovija kohustub töölepingu kohaselt tegema kokkulepitud

tööd, alluma tööprotsessis tööandja juhistele ja kontrollile. Tööandja kohustub kindlustama töötajale vähemalt õigusakti (mh TLS) või lepinguga (kollektiivleping või tööleleping) ettenähtud töötingimused ja maksma tasu. Töölepingu alusel tekkinud kohustused ja õigused on töösuhtes töötajal ja tööandjal vastastikused ning eeldatakse, et mõlemad pooled järgivad neid heauskselt. Pooled on esitanud oma seisukohtade tõendamiseks kohtule järgmised tõendid: 1) Hageja kui väidetava töötaja poolt kostjale kui väidetavale tööandjale edastatud 24.10.20125 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Hageja viitab avalduses TLS §-dele 91, 28, 100, 5 heites kostjale ette kirjalike töölepingu tingimuste mitte esitamist, töötasu maksmisega viivitamist mitmeid kuid, tööülesannete täitmiseks vajalike juhiste ja korralduste andmata jätmist ja VÕS §-le 113 alusel viiviste tasumist nõudes. Kostja väitel ta nimetatud avaldust ei vaidlustanud, sest kostja arvates ei saa üles öelda olematut töösuhet. Hageja poolt avalduses esitatu ei tõenda töölepingu olemasolu poolte vahel vaid selle puudumist. Nagu ülalmärgitud, on töölepingu üheksoluliseks tunnuseks töötaja alalumine tööprotsessis tööandja juhtimisele ja kontrollile. Hageja poolt esitatud avalduse kohaselt kostja hagejale töö tegemiseks vajalikke juhiseid ja korraldusi ei andnud. 2) 01.11.2015 kostjale esitatud rahalise nõude, millest nähtuvalt nõudis hageja kostjalt töötasu juulist 2015 kuni oktoobrini 2015 (k a) 12 173,90 eurot; puhkuse hüvitist 13 377,74 eurot; TLS § 100 lg 4 järgset hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 9357,09 eurot; kahjuhüvitise, mis on koos viivisega 301,08 eurot ning koosneb õigusabikuludest 90+210,75 eurot advokaadibüroo ALTERNA OÜ arvete alusel. Nõudest nähtuvalt lähtus hageja töötasu nõude esitamisel brutotöötasuna 4000 eurot, millega ta minimaalselt oleks soovinud töölepingu sõlmimist. Hageja on välja toonud brutotasu, netotasu ja väljamaksega hilinetud päevad kuude kaupa. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tõend ei tõenda poolte vahel kokkuleppe olemasolu töötasus suuruses kokkuleppele jõudmise kohta. Hageja ise on kirjutanud, et ta lähtus töötasust, mida ta minimaalselt oleks soovinud. Lepingut ei sõlmita ei tavapäraselt ega ka seaduse kohaselt ühe poole soovi vaid poolte kokkuleppe alusel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 8 (lepingu mõiste) on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. TLS § 1 (töölepingu mõiste) lg-st 1 tuleneb, et töölepingu näol on tegemist kahepoolse tehinguga. See tähendab, et lepingu tegemiseks on vaja kahe isiku tahteavaldust ning käesoleval juhul ei piisa vaid ühepoolsest hageja tahtest töötasu kokkuleppeks ja laiemalt töölepingu sõlmimiseks. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt eeldab leping kui õiguslikele tagajärgedele suunatud kokkulepe alati lepingut sõlmivate isikute sellekohast soovi ehk seesmist tahet (Tallinn 2016, lk 58). VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kokkuleppe saavutamine on tõendamata. 3) 15.07.2015 e-kirjast (I kd lk 20-22) nähtuvalt edastas hageja kostja seaduslikule esindajale info paadiajakirjanike pressivisiidist 15.-18.juulil Tallinnas ja Saaremaal. Kirjast ei tulene töölepinguga seonduvaid viiteid. Töölepingu sõlmimist või isegi läbirääkimiste pidamist selleks ei tõenda ka hageja poolt esitatud järgnevad e-kirjad (I kd 22-48, 53-85) ja muud tõendid. Nii ei tõenda töölepingu olemasolu poolte vahel WEB SYSTEMS 31.07.2015 hinnapakkumine (I kd lk 49-52) kostjale. Puudub alus siduda hinnapakkumist hageja ja kostja vahelise töölepingulise suhtega. Töösuhet poolte vahel ei tulene ka telefonikõnede eristusest (I kd lk 86-87) ega sellest, et hageja kasutas e-posti aadressi [email protected]. Kostja on andnud mõlema osas selgituse, mis on eluliselt usutav. Esitatud e-kirjadest saab teha järelduse, et hageja soovis panustada kostja tegevusse ja oli sellise tegevuse initsiaatoriks. Puudub alus teha järeldust, et kostja oleks kuidagi hagejat mõjutanud kostja tegevuses osalema ükskõik millisel moel. XxxxOÜ registrikaardist ( I kd lk 132-133) nähtuvalt asutati äriühing hageja ja kostja seadusliku esindaja Xxxxpoolt (hageja osamaksu suurus 1275 eurot ja Xxxxosamaksu suurus

1225 eurot). Osaühingu aadress on sama, mis hagiavalduses hageja elukoha aadress. Kostja seisukohta töösuhte puudumise kohta poolte vahel kinnitab kostja poolt tõendina esitatud poolte kirjavahetus (I kd lk 134-157), millest nähtub poolte koostöö viisil, mida kostja on kirjeldanud, mitte töölepinguline suhe. Xxxxavaldusest ja kinkelepingust ning 18.01.2016 e-kirjast (I kd lk 158-160) võib järelduda kostja väidetu, et hageja soovis XxxxOÜ ainus juhatuse liige ja osanik olla. Kohus nõustub kostjaga selles, et kuivõrd poolte vahel töölepingut ei sõlmitud, ei pidanud kostja olematu lepingu erakorralise ülesütlemise avaldust vaidlustama. Juhul, kui kostja seda teinud oleks, oleks võinud olla alust lepingu olemasolu arvata. Hinnates kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis on kohus veendunud, et kostjal puudus tahe hagejaga töölepingut sõlmida ja seda ei tehtud. Hagejal võis olla kostjaga kokkulepe kostja väidetud viisil kostja tegevuses osalemiseks, kuid mitte läbi töölepingulise suhte. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 alusel on tsiviilasja hind 23 021,89 eurot. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud hageja kanda seoses hagi rahuldamata jätmisega. Seega jäävad hageja kanda hageja poolt tasutud riigilõiv ja kostja menetluskulud. Kostja menetluskulude rahaline suurus. Kostja esitas 24.09.2016 menetluskulude nimekirja ja taotluse nende väljamõistmiseks hagejalt. Kuni 26.09.2016 tegi lepinguline esindaja (vandeadvokaat) kostja esindamiseks järgmised toimingud: - Arve 695 järgi hagiavaldusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine ja esitamine – ajakulu 8 tundi, tunnitasumäär 100+käibemaks, summa 800+ käibemaks; - Arve 749 järgi istungiks ettevalmistus ja istungil osalemine – ajakulu 3 tundi, tunnitasumäär 100+käibemaks, summa 300+ käibemaks; - Arve 778 järgi kostja 21.06.2016 (õige 07.06.2016) seisukoha koostamine – ajakulu 1,5 tundi, tunnitasumäär 100+käibemaks, summa 150+ käibemaks; - Arve 799 järgi kostja 22.07.2016 seisukoha koostamine – ajakulu 4 tundi, tunnitasumäär 100+käibemaks, summa 400+ käibemaks. Kostja menetluskulud on 1650 eurot 26.09.2016 seisuga ja 27.09.2016 kohtuistungiga seonduvalt lisandub 100 eurot+käibemaks, mis koosneb istungiks valmistumise ja istungil osalemise kulust (protokoll, I kd lk 204). Kostja kinnitab, et kõik esitatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega; kostja on käibemaksukohuslane, mistõttu palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Kulud on vaidluse mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Kostja soovib, et lahendis märgitaks hageja kohustus tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja seisukohta kostja menetluskulude kohta ei esitanud. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 ja § 174 lg-test 1, 2 märgib kohus menetluskulude jaotuse ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas otsuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtub kohus kostja avaldusest ning hindab kulude vajalikkust ja põhjendatust (TsMS § 175 lg 1). Kostja tunnitasumäär ei ületa kohtupraktika kohast keskmist. Menetluse algatas hageja, kostjal oli õigus enda menetluses esindamiseks vastata hagile, valmistuda istungiteks ja nendel osaleda, vastata hageja taotlustele ja kohtu 29.06.2016 määruse resolutsiooni p-le 3.

Kostja menetluskulud 1750 euro suuruses on vajalikud ja põhjendatud ning kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud 1750 eurot (käibemaksuta). Arvestades kostja taotlust ning juhindudes TsMS § 177 lg 4 kohustab kohus hagejat maksma viivist kostja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni, s.o menetluskulude kostjale tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.