lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-5551/11

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 30.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-17-5551/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2017
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
2045
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKTS § 23 lg 3KTS § 32 lg 4, 5KTS § 35 lg 1KarS § 82 lg 1Otsuse täitmise aegumineKTS § 30 lg 2KTS § 41 lg 2TMS § 1 lg 1Seadustiku reguleerimisalaTMS § 209Väärteomenetluse kulude ja väärteoasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmineTMS § 218 lg 2Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-5551/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2017, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-5551

Tsiviilasi

R. P. kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevuse ja 01.03.2017 otsusele täiteasjas 119/2013/77

Menetlustoiming

kaebuse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja R. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: [email protected] ; Puudutatud isik Võru kohtutäitur Taive Peedosaar, büroo asukoht Jüri 43, Võru; e-post: [email protected] .

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada R. P. kaebus osaliselt.
2.Tühistada kohtutäitur Taive Peedosaare 01.03.2017 otsus, 30.01.2017 osaotsus ja 16.01.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus osaliselt, so kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga so 30,60 euro väljamõistmise ja täitemenetluse jätkamise osas.
3.Jätta rahuldamata R. P. kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevusele, taotlus täitemenetluse lõpetamiseks ja konto aresti alt vabastamiseks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TMS § 24 lg 2Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamine
TMS § 28 lg 1Ruumide, maatüki ja võlgniku läbiotsimine
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsÜS § 157 lg 1Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine

Asjaolud, puudutatud isiku seisukoht.

1.R. P. suhtes on kohtutäitur Taive Peedosaare poolt 16.01.2013 algatatud täitemenetlus nr 119/2013/77. Täitedokumendiks on Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2012 otsus nr 223012035913, millega määrati rahatrahv 39 eurot. Teade täitemenetluse alustamise kohta saadeti R. P. tähtväljastusega AS-i Eesti Post kaudu 16.01.2013, dokumendid tagastati büroole 04.02.2013 hoiutähtaja möödumisel. Teade on kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
2.Kohtutäituri 30.01.2017 osaotsusega lõpetati täitemenetlus aegunud nõude suuruses so 39 euro osas. Viidatud otsuses on kohtutäitur märkinud, et täitemenetlus jätkub täitekulude so 1,42 eurot koos käibemaksuga, täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot koos käibemaksuga ja põhitasu 30,60 eurot koos käibemaksuga.
3.R. P. esitas 30.01.2017 kaebuse ja 28.02.2017 kaebuse täienduse milles palus KTS § 32 lg 5 alusel tühistada põhitasu summas 30,60 eurot. R. P. märgib, et täitemenetluse alustamistasu 19,16 eurot ja täitekulu 1,66 on tasutud. Kaebuses taotletakse täitemenetluse lõpetamist ja arveldusarve aresti alt vabastamist. Kohtutäitur jättis 01.03.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Võlgnikule on korduvalt suuliselt selgitatud, et juhul, kui põhinõue on täitemenetluses aegunud, kuulub kohtutäituri tasu tasumisele. Sundtäitmisega tekkinud kulusid ei saa pidada TMS § 209 väärteomenetluse kuludeks ega muudeks avalik-õiguslikeks rahalisteks nõueteks, mille täitmise saaks lõpetada samadel alustel väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmisega. Täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul tasuda olenemata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Kohtutäituri tasu ja täitekulude osas tehtud otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, mille aegumistähtaeg oli enne 5.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat, kehtivas redaktsioonis 10 aastat. TMS § 28 lg 1 tulenevalt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Täitekulude nõue ei ole aegunud ja täitemenetlust tuleb jätkata. Kohtutäituri otsus on R. P. kätte toimetatud 29.03.2017 AS-i Eesti Post kaudu.
4.R. P. esitas 06.04.2017 kaebuse kohtutäituri 01.03.2017 otsusele täiteasjas 119/2013/77. Kaebuses palutakse põhitasu summas 30,60 eurot tühistada, täitemenetlus lõpetada ja konto aresti alt vabastada. R. P. ei nõustu kohtutäituri põhitasu so kokku koos käibemaksuga 30,60 euro tasumisega. Kohtutäitur on võlgnikult sisse nõudnud 0 eurot ja KTS § 32 lg 5 kohaselt on kohtutäituril õigus saada summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kuna sisse on nõutud 0 eurot, siis ei ole kohtutäituril õigus tasu saada. Kohtutäitur ei ole vastanud e-kirjadele seadusest tuleneva 30 päeva jooksul, ei ole teatanud võlgnikule kaebuse läbivaatamise aega. TMS § 28 lg 1 tulenevalt ei ole kohtutäituri ametitoiming tasuline, kohtutäituril ei ole õigust üldse midagi nõuda. Kohtutäitur peaks võlgnikule tagastama 20,82 eurot, sest viimane otsus tühistab eelneva kohtutäituri 30.01.2017 väljastatud otsuse.
5.Kohtutäitur leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlus lõpetada. Kohtutäitur kordab vastuses oma eelnevas otsus märgitud seisukohti (vt käesoleva otsuse p 3). Kohtu põhjendused
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus asja läbi hagita asjana. 2(5)

TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

7.R. P. on vaidlustanud kohtutäituri põhitasu so 25,50 euro, millele lisandub käibemaks 5,10 eurot, kokku 30,60 euro sissenõudmise täitemenetluses 119/2013/77. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 2 esimese lause kohaselt tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtutäitur toimetas täitmisteate koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega Renee Parks ́ile avalikult kätte Ametlikud Teadaanded kaudu. TMS § 24 lg 2 järgi täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Täitmisteate kättetoimetamisega muutus sissenõutavaks täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu nõue.
8.Kohus nõustub kohtutäituri käsitlusega selles, et põhinõude aegumine ei too kaasa täitemenetluse kulude sissenõudmise aegumist, tegemist on erinevate nõuetega. Riigikohus on selgitanud, et väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulusid ei saa pidada TMS §-s 209 nimetatud väärteomenetluse kuludeks ega muudeks avalikõiguslikeks rahalisteks nõueteks, mille täitmise saaks lõpetada samadel alustel nagu väärteoasjas määratud rahatrahvi täitemenetluse. Viidatud sätete järgi saab pärast KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist lõpetada aegumise tõttu väärteoasjas määratud rahatrahvi või väärteomenetluses tekkinud menetluskulude või muude väärteoasjas määratud avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitemenetluse, kuid täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne 5. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis kümme aastat), (vt RKTKm 3-2-1-79-11 p 11). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtutäituri põhitasu nõue ei ole aegunud.
9.Kohtule esitatud täitemenetluse osalise lõpetamise osaotsusest nähtuvalt on aegunud nõude suuruseks 39 eurot, kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 30,60 eurot. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest nähtuvalt on kokhtutäituri tasu kokku 30,60 eurot. KTS § 35 lg 1 nähtuvalt on sissenõude summa kuni 65 euro korral kohtutäituri põhitasu määr 25,50 eurot. Seega on kohtutäitur kohaldanud antud juhul põhitasu maksimummäära. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (KTS § 35). Põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). 3(5)

Täitemenetluse alguses näidatakse kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga seetõttu, et kui võlgnik täidab täitedokumendi talle selleks antud vabatahtliku tähtaja jooksul, peab ta KTS § 32 lg 4 kolmanda lause kohaselt põhitasu maksma üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. KTS § 32 lg 4 teise lause järgi näidatakse põhitasu otsuses ka vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv pool põhitasust (vt RKTKm 3-2-1-108-15 p 11). Viidatud lahendis on selgitatud sedagi, et kui sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäituri otsese tegevuseta, on kohtutäituril õigus tasu saada. Kohtutäitur saab sel juhul keelduda menetluse lõpetamisest, kuni tema tasunõue on rahuldatud; tasunõude saab realiseerida muu hulgas arestitud kinnisasja arvel, vajadusel see tasu katteks müües. Eeltoodust järeldab kohus, et kohtutäituril tuleb täitemenetluse osalisel lõpetamisel üle vaadata ka kohtutäituri põhitasu osas tehtud otsus, seda eriti olukorras, kus täitemenetlus lõpetatakse seoses põhinõude aegumisega.

10.Kohus selgitab, et kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE seletuskirja kohaselt kohtutäituri tasu sissenõudmist puudutavat regulatsiooni 01.01.2010.a redaktsiooniga ei muudetud. Seega enne 01.01.2010 kehtinud kohtutäituri seaduse § 23 lg-le 3 on analoogne kehtivas seaduses § 32 lg 5. Riigikohus on selgitanud, et KTS § 23 lg 3 (kehtivas KTS § 32 lg 5) esimese lause kohaselt, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Kolleegium leiab, et nimetatud sätet saab kohaldada juhul, mil täitemenetluse tulemusena nõutakse sisse osa rahalisest nõudest. Vastasel korral ei oleks KTS § 23 lg 3 kooskõlas kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega. Seetõttu on ekslik hageja seisukoht, et olukorras, mil rahalist nõuet üldse ei täideta, tuleks analoogia alusel kohaldada ainult lähedast õigussuhet reguleerivat KTS § 23 lg-t
3.Praegusel juhul on kohtud tuvastanud, et täitemenetluse tulemusel rahalist nõuet sisse ei nõutud. Riigikohus leidis, et sellisel juhul on KTS § 23 lg-t 3 võimalik tõlgendada ja kohaldada koostoimes KTS § 23 lg-ga 2 ning kohtutäituri tasu sõltub ka täitetoimingute mahust. Kolleegiumi hinnangul tuleb KTS § 23 lg-d 2 ja 3 tõlgendada nii, et eespool nimetatud juhtudel võib kohtutäitur nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Seejuures on võimalik üldise eeskujuna lähtuda KTS § 23 lg-s 3 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttest - mida suurem osa võlast õnnestub sisse nõuda, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda (vt RKTKo 3-2-1-88-09 p 10). 10.1 Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna. Kohtutäituri põhitasu maksma kohustatud isik on KTS § 30 lg 2 esimese lause kohaselt üldjuhul võlgnik. Kohtutäituri põhitasu otsuse teeb kohtutäitur täitemenetluse alustamise järel, kuid põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita (vt käesoleva määruse p 14 mh KTS § 32 lg 5 kohta), millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümisel enampakkumisel) või n-ö väljaspool täitemenetlust (nt võlgnik maksab pärast täitemenetluse alustamist võla otse sissenõudjale, vt KTS § 41 lg 2). Täitemenetluse alguses näidatakse kogu põhitasu algne suurus koos käibemaksuga seetõttu, et kui võlgnik täidab täitedokumendi talle selleks antud vabatahtliku tähtaja jooksul, peab ta KTS § 32 lg 4 esimese ja kolmanda lause kohaselt (alates 1. jaanuarist 2017 kehtivas redaktsioonis) maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu (enne 1. jaanuari 2017 kohustas seadus sel juhul võlgnikku maksma kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses), (vt RKTKm 3-2-1-20-17 p 13.2). 4(5)

Eelnevat aluseks võttes leiab kohus, et vaatamata sundtäitmise põhinõude sissenõudmise aegumisele on kohtutäituril õigus saada kohtutäituri põhitasu, samas ei saa olla põhitasu maksimumsuurus, vaid sõltub kohtutäituri poolt võlgnevuse sissenõudmiseks teostatud täitetoimingute mahust ja kuludest.

11.Kohtutäitur on 30.01.2017 täitemenetluse lõpetamise osaotsuses märkinud muuhulgas ka seda, et täitmisel kuulub jääk ka kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 30,60 euro osas. Seega on kohtutäitur 30.01.2017 otsusega kinnitanud 16.01.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust. Riigikohus on selgitanud, et kaebuse rahuldamise korral on õigus tühistada nii otsus, mille kohtutäitur on kaebuse kohta teinud, kui ka algne tasuotsus. Kohus ei saa aga algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (vt RKTKo nr 3-2-1-32-16 p 21). Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tühistab osaliselt kohtutäituri 01.03.2017 otsuse, 30.01.2017 osaotsuse ja osalist 16.01.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Kohus tühistab otsused osas, milles jätkatakse täitemenetlust R. P. välja mõistetud kohtutäituri põhitasu 25,50 euro, millele lisandub käibemaks 5,10 eurot, kokku 30,60 euro sundtäitmist. Tühistatud osas tuleb kohtutäituril teha uus kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsus.
12.Kohus jätab rahuldamata Renee Parks ́i taotluse täitemenetluse lõpetamises ja võlgniku konto aresti alt vabastamiseks. Samuti märgib kohus, et antud vaidluse lahendamisel ei ole asjakohased kohtule esitatud Justiitsministeeriumi ja R. P. vahel toimunud kirjavahetus. Menetluskulud
13.TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 7. september 2017 määrusega:

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. juuni 2017 määrus osas, millega maakohus jättis R. P. pangakonto aresti alt vabastamata ja teha tühistatud osas uus määrus, millega tuvastada R. P. pangakonto arestimise tühisus perioodil 30. juunist 2017 kuni
7.juulini 2017.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Annemai Joab kantselei juhataja 5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium