SS hagi VTR Motors OÜ vastu võlgnevuse 8 563,04 eurot, viivise 781,74 eurot ja täiendava viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.12.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 034,10 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant: SS (isikukood: xxxxxxxxxx), lepingulin eesindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Kostja/vastustaja: VTR Motors OÜ (registrikood: 12005586), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku
Istungi toimumise aeg
07.06.2017
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku
4.VTR Motors OÜ avaldus apellatsiooniastme menetluskulude kindlaks määramiseks rahuldada osaliselt. Välja mõista SSlt VTR Motors OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 690 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5526 Edasikaebekord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.04.2016 esitas SS hagi VTR Motors OÜ vastu võlgnevuse 8 563,04 eurot, viivise 781,74 eurot ja täiendava viivise saamiseks.
2.10.02.2016 esitas hageja töövaidluskomisjonile avalduse töötasu 9600 eurot saamiseks ja töölepingu sõlmituks lugemiseks VTR Motors OÜ-ga alates 01.07.2014. Töövaidluskomisjon rahuldas töötasu nõude 1036,96 euro ulatuses, mõistes välja töötasu perioodi 09.09.2015 kuni 30.10.2015 eest. Ülejäänud osas jäi avaldus rahuldamata.
3.Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle septembris 2013 autoremondilukksepana. Lisaks tegeles hageja ettevõttes raamatupidamise korrastamisega, teeviitade hankimise ja paigaldamisega, võidusõidutehnika ehitamisega ja muude asjadega. Hageja ja kostja leppisid kokku töötasus 600 eurot kuus. Kostja tasus hagejale perioodil 01.09.2013 – 30.06.2014 töötasu sularahas kokku 2650 eurot. Alates 01.07.2014 kostja hagejale töötasu ei maksnud. Kostja jättis tasumata töötasu perioodi 01.07.2014 – 09.09.2015 eest.
4.Hageja ja kostja ei leppinud kokku konkreetses palgapäevas. Töötasu nõude sissenõutavaks muutumise osas sai aluseks võtta TLS § 33 lg 1, mis sätestab, et tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmises ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.
5.Hageja ei nõustunud kostjaga, et hageja nõue töösuhte tuvastamiseks oli aegunud. Nõude esemeks ei olnud töösuhte tuvastamine alates 01.07.2014, vaid saamatajäänud töötasu nõue, milleks tuli tuvastada ka pooltevahelise töösuhte alguse aeg. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on ITVS § 6 lg 3 kohaselt 3 aastat, mis ei olnud hagiavalduse esitamise ajaks möödunud ning seetõttu ei olnud nõue aegunud.
6.Alternatiivselt, kui maakohus asuks seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei olnud perioodil 01.07.2014 kuni 09.09.2015 sõlmitud töölepingut, palus hageja rahuldada nõude kostja vastu käsunduslepingu alusel. Kostja ei maksnud hagejale tasu käsundi täitmise eest perioodil 01.07.2014 kuni 08.09.2015 ja tasumata on 8563,04 eurot. Hageja osutas kostjale kutsetegevuses teenuseid iga päev: tehes autoremonditöid, suheldes klientidega, sõlmides lepinguid, väljastades arveid ja korraldades raamatupidamist. Sellist käsundi täitmist võis eeldada üksnes tasu eest. Hageja leidis, et VÕS § 627 lg 2 kohaselt oleks mõistlik tasu hageja poolt osutatud teenustele 600 eurot kuus. Ka käsunduslepingu puhul kuuluks tasumisele sissenõutavaks muutunud viivis 781,74 eurot ja täiendav viivis.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5526 Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnistanud hagis esitatud nõudeid, kuna need olid aegunud, tõendamata ja põhjendamatud.
8.Töövaidluskomisjonis tuvastati, et hageja keeldus kirjaliku töölepingu sõlmimisest. Kostja registreeris töösuhte MTA töötajate registris algusega 09.09.2015 ja lõpuga 18.11.2015, tasus selle perioodi eest tööjõumaksud ning lõpetas hagejaga töösuhte TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, kuna hageja eiras hoiatustest hoolimata kostja korraldusi ja rikkus tööohutusnõudeid. Töösuhte lõpetamise alust hageja ei vaidlustanud.
9.Kuigi TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikus vormis, ei ole hageja kostjalt kogu väidetava töötamise perioodi jooksul nõudnud kirjalikku töölepingut vaatamata asjaolule, et tema väitel ei tasunud kostja talle kogu töötamise perioodi vältel töötasu. Kostja selgitas, et hiljem selgusid ka põhjused hageja sellisele käitumisele, kuna hageja soovis vältida elatise tasumist oma alaealistele lastele ja vältida võimalikku kahju hüvitamise nõuet, mille esitas Harju Maakohtule hageja vastu KÜ XXXXXX XX (tsiviilasi nr x-xx-xxxx). Hageja ei ole esitanud ITVS § 24 lg 4 kohast nõuet ning töövaidluskomisjoni otsus oli tulenevalt ITVS § 25 lg-st 1 jõustunud osas, millega ei tuvastatud töölepingulist suhet alates 01.07.2014.
10.Hageja ei ole tõendanud, millistes tingimustes töölepingus kokku lepiti, millised olid tema tööülesanded ja milliseid tööülesandeid andis talle kostja. Hageja ei ole tõendanud ega esile toonud asjaolusid, miks ja millisel alusel pidas ta oma töötasuks 600 eurot kuus.
11.Hageja ja kostja vahel ei olnud töösuhet alates 01.07.2014. Eluliselt usutav ei ole, et hageja töötas kostja juures ilma töötasu saamata 14 kuud ja 6 päeva. Lisaks töötasule ei ole kostja tasunud hagejale ka mistahes muid tasusid, mis võiksid olla käsitletavad töötasuna või oleksid omased töösuhtele. Hageja ei ole kostjale esitanud ainsatki nõuet või meeldetuletust töötasu saamiseks. Kuna hageja ja kostja seaduslik esindaja olid omavahel sõbrad, siis ruumide ülejäägi tõttu võimaldas kostja hagejal osutada teenuseid enda poolt üüritavas XXXXXXXXXXX XXX tootmishoones ja parandada seal oma nimel tehnikat. Hageja osutas vastavaid teenuseid kostjale teadaolevalt esmalt XXX XXXXXX OÜ kaudu (registrikood xxxxxxx), mille osanikuks ja juhatuse liikmeks oli ta ise ja seejärel XXXXXX XXXX OÜ kaudu (registrikood xxxxxxxxx), mille osanikud ja juhatuse liikmed olid tema vanemad. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma kostjale üürimakseid, mida hageja ka ise tunnistas.
12.Poolte vahel ei olnud käsunduslepingut ja hagejal ei ole õigust saada tasu käsundi täitmise eest. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud VÕS § 628 lg 1 järgne tasu kokkulepe ega seda, milles seisnes temapoolse teenusena käsundi täitmine. Ainult asjaolu, et kostja väljastas hagejale 20.09.2013 volikirja, et tõenda käsunduslepingu sõlmimist ja selle täitmist. Samuti ei ole hageja esile toonud, miks on 600 eurot mõistlik tasu käsundi täitmise eest. Kostja hinnangul ei olnud eluliselt usutavad hageja väited, et ta täitis käsundit ilma, et kostja oleks talle kolme aasta jooksul tasunud kokkulepitud igakuist tasu 600 eurot kuus. Kostja leidis, et mõne arve koostamine kostja klientidele ei tõenda töösuhte ega käsundi olemasolu. Poolte vahel oli nn viisakussuhe ning hageja täitis omal algatusel vähetähtsaid ülesandeid. Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohus jättis 13.012.2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 2190 eurot.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5526
14.Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja nõue oli aegunud ITVS § 6 lg 1 alusel ning kas hageja ja kostja vahel oli töösuhe või käsunduslepingust tulenev võlaõiguslik suhe perioodil 01.07.2014 – 08.09.2015 ning kas käsunduslepingu korral oli nende vahel tasu maksmise kokkulepe.
15.ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja esitas maakohtule sooritushagi, milles soovis töötasu ja viivise väljamõistmist töötamise eest perioodil 01.07.214 – 08.09.2015. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-71-16 (p 12) asunud seisukohale, et kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava lahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi käsitatav sama hagina samade poolte vahel. Hageja ei väitnud, et tal on tuvastusnõude esitamiseks muu huvi, kui töösuhtest tuleneva töötasu maksmise nõude rahuldamine. Seaduses sätestatud aegumistähtaja sees saab määrata täiendava hea usu põhimõttest lähtuva uue tähtaja, mille jooksul isik võib oma õiguste kaitseks hagi esitada, üksnes erandlike asjaolude esinemisel. Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole ja hageja töötasu nõue ei ole aegunud.
16.Tõendatud ei ole, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe. Kostja andis hagejale küll korraldusi, kuid hageja ja kostja ei olnud alluvusvahekorras ning kostja ei korraldanud hageja tööprotsesse ning igapäevast töökorraldust. Hageja korraldas oma tegevusi iseseisvalt. Hageja kinnitas seda ka ise 15.11.2016 vande all antud ütlustega, mille kohaselt sai hageja oma tegevust korraldada ise – ta teenindas kliente, ostis klientidele autode remondiks varuosasid, leppis kokku tööajad ja teostas tööd. KK (VTR Motors OÜ juhatuse liige) ei olnud iga päev autoremonditöökojas kohal, hageja langetas ise otsuseid, mida ühe või teise kliendi autoga vaja teha, tellis ja ostis varuosad. Seega ei allunud hageja kostja juhatuse liikme KKe juhtimisele ja kontrollile TLS § 1 lg 1 tähenduses ning poolte vahel puudus töösuhe.
17.Maakohus leidis, et hageja oli oma tegevuse korraldamisel vaba ja määras ise oma töö tegemise aja ja viisi. Hageja ja kostja vahel oli suuline käsundusleping, mille kohaselt hageja käsundisaajana osutas kostjale kui käsundiandjale teatud teenuseid. Nii käesoleva asja menetluses kui ka töövaidluskomisjoni vaidluses esitatud tõenditest nähtus, et perioodil oktoober 2014 kuni juuli 2015 koostas hageja kostja nimel erinevatele isikutele kokku 19 arvet. Samuti nähtus erinevatest kirjavahetustest perioodil august 2014 kuni juuli 2015, et kostja (käsundiandja) on andnud hagejale (käsundisaajale) erinevaid juhiseid ning hageja osutas kostjale teatud teenuseid nii seoses oma kutsetegevusega – autoremondilukksepana, kui ka väljaspool kutsetegvust (nt arvete koostamine, edastamine).
18.Tasukokkulepe hageja ja kostja vahel ei leidnud tõendamist. Hageja andis vande all ütlusi selle kohta, et töötasu kokkulepe oli 600 eurot kuus. Maakohus pidas hageja selliseid ütlusi paljasõnaliseks ning need olid tõendamata, ükski teine asjas kogutud tõend ei kinnitanud hageja vastavat ütlust. Eluliselt usutav ei ole, et hageja ei ole 14 kuu jooksul kordagi, olles kostja seadusliku esindaja KKega korduvalt kirjavahetuses, küsinud või tuletanud meelde tasu kokkulepet.
19.VÕS § 627 lg 1 sätestab reegli, et vaatamata käsundilepingus tasukokkuleppe puudumisele, tuleb seda siiski maksta, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest. Eelkõige võib seda eeldada, kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Maakohus leidis, et antud asjas ei saa eeldada käsundi täitmist üksnes tasu eest. Maakohus hindas osutatava teenuse iseloomu, käsundi täitmiseks minevat aega ja vajalikke jõupingutusi, mida käsundisaajal tuleb teha käsundi täitmiseks. Hageja andis vande all ütlusi selle kohta, et ta tegi KKe juures
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5526 tööd, sest ta tahtis sõpra aidata, tal ei olnud muid kohustusi, elas üksi ja aitas KKt. Kuigi käsundi täitmise eest tasu maksmist eeldatakse, kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses, siis antud asjas oli tõendite kogumis hindamise teel leidnud tõendamist, et pooled olid suulises käsunduslepingus kokku leppinud, et käsundi täitmine toimub tasuta. Apellatsioonkaebus
20.12.01.2017 esitas SS (hageja) Harju Maakohtu 13.12.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskuld kostja kanda.
21.Maakohus ei ole arvestanud töösuhte tuvastamisel hageja poolt esitatud tõenditega. Hageja esitas 02.05.2016 menetlusdokumendi lisana 7 maakohtule e-kirja, mille kostja esindaja saatis hagejale, kus oli selgelt viidatud varasemale töösuhtele, mille ametlikuks muutmise plaani kostja kirjas väljendas. Sellest saab üheselt järeldada, et eelnevalt oli poolte vahel nö mitteametlik töösuhe. Samuti selgitas töösuhte olemasolu SS kohtuistungil vande all antud ütlustega. Maakohus on hageja ütlustele viidanud vaid selles osas, kus hageja rääkis oma töö iseseisvamast poolest, kuid on täielikult tähelepanuta jätnud hageja ütlused ning dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad seda, et kostja määras kindlaks hageja tööaja ning töökohustused ja omas täielikku kontrolli hageja tegevuse üle, mistõttu oli hageja ja kostja vahel töölepingule omane alluvussuhe.
22.Alternatiivse nõude osas on maakohus õigesti leidnud, et pooltevaheline õigussuhe vastab käsunduslepingu tunnustele. Samas on maakohus ebaõigesti jõudnud järeldusele, et tasukokkuleppe ei ole leidnud tõendamist. Hageja on vande all andnud seletusi, et töötasu kokkulepe oli 600 eurot kuus. Maakohus on jätnud tähelepanuta 02.05.2016 menetlusdokumendi lisa 12, milles on kostja esindaja märkinud töötasu suuruseks 600 eurot. Puudub alus arvata, et hageja oleks pidanud varem tegema sama tööd teistsuguse tasu eest.
23.Hageja selgitas vande all antud ütlustes, et ta küsis kostja esindajalt korduvalt töötasu maksmise kohta, kuid kostja esindaja väitis alati, et töötasu saab varsti. Hageja vande all antud ütlustega ei ole maakohus arvestanud. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kostja kinnitas, et on ka teistele kostja töötajatele töötasu maksmata jätnud. Kui kostjal oli ulatuslik töötasu võlg oma teiste töötajate ees, siis ei saa eeldada, et hagejale töötasu tasuti. Lisaks on hageja vande all selgitanud, et kostja tasus vahel töötasu väiksemas summas, kui oli kokkulepitud, mis andis töötajatele pidevalt lootust, et nad saavad varsti oma töötasu täies ulatuses.
24.Maakohtu järeldus, mille kohaselt olid pooled kokku leppinud käsundi täitmises tasuta, on tehtud meelevaldselt, rebides hageja vande alla öeldud lause kontekstist välja. Hageja selgitas, et alustas kostja heaks tööd, kuna soovis sõpra aidata ja tal polnud muid kohustusi. See aga ei tähenda, et pooltevaheline kokkulepe oleks olnud, et hageja aitab sõpra tasuta mitu aastat. Ei ole eluliselt usutav, et hageja ja kostja leppisid kokku selles, et hageja töötab oma vabast ajast ilma mõistlikku tasu saamata kostja heaks mitu aastat järjest. Muid tõendeid, mis viitaks tasuta töötamisele, kohtule esitatud ei ole. VÕS § 627 lg 1 kohaselt saab käsundi täitmist eeldada üksnes tasu eest. Eelduse ümberlükkamise osas on tõendamiskoormis kostjal. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5526 Ringkonnakohtu seisukoht
26.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja ning töövaidluskomisjoni toimikutes olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
27.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi käesolevas otsuses maakohtu otsuse põhjendusi ei korrata. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
28.Apellatsioonkaebuses heitis apellant maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist töösuhte tuvastamisel. Kolleegium selle etteheitega ei nõustu. Maakohus on hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kujundanud tõenditest lähtuvalt oma siseveendumuse. Kuna poolte vahel kirjalikku töölepingut sõlmitud ei olnud, siis selleks, et täidetud oleks TLS § 1 lg 2 kohaldamise eeldused, pidi hageja esile tooma asjaolud, millest järelduks, et ta on vaidlusalusel perioodil täitnud kostja juhtimisel ja kontrolli all kostja poolt antud tööülesandeid, mida tavapäraselt tehakse vaid tasu eest, ja neid asjaolusid tõendama. Oluline oli välja selgitada poolte kokkulepete tegelik sisu ja poolte tegelik tahe kokkulepete sõlmimisel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja poolt esiletoodud asjaoludest ja esitatud tõenditest, ei saa järeldada töösuhte olemasolu poolte vahel.
29.Apellatsioonkaebuses viidatud e-kirjad ei tõenda kolleegiumi arvates poolte vahel töösuhte olemasolu. Nii on 26.08.2014 e-kirja saatnud kostja juhatuse liige EPle AR aadressilt, mistõttu ei saa seda seostada otseselt töölepingust tulenevate kohustuste täitmisega kostja juures (I kd tl 34). Ka e-kirja sisust ei ole võimalik järeldada, et hageja täitis kostja poolt antud tööülesandeid. Pigem nähtub kirjast motokrossi ja krossimootorrataste testimisega seonduv, mida ei ole kostja tegevusalana hageja esile toonud, kuid mis oli nii hageja kui kostja juhatuse liikme hobiks ja mis seondus AR tegevusega. Hageja ja kostja juhatuse liikme tegelemist motospordiga on hageja oma vande alla antud seletuses kinnitanud. Ülejäänud e-kirjadest tuleneb, et hageja on kostjaga või ARga seonduvalt pärast 01.07.2014 teatud teenuseid eeltoodud isikutele osutanud, kuid neist tõenditest ei saa järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Pärast hageja ja kostja juhatuse liikme KKe tülliminekut on hageja 09.12.2015 e-kirjas eitanud töösuhet. Kirjast tuleneb, et hageja rentis kostjalt/või kostja juhatuse liikmelt ruume ja tegeles seal oma klientuuriga (TVK toimik tl 56). Maakohus ei ole hinnanud ebaõigesti hageja vande all antud seletust. Hageja seletust tuli hinnata TsMS § 232 lg 1 järgi koosmõjus teiste esitatud tõenditega. Hageja seletuse kohaselt algas poolte koostöö sügisel 2013, kui hageja aitas kostja juhatuse liiget KKt kui oma sõpra kostja raamatupidamise korrastamisel. KKe kaks äriühingut olid raskustes ja hageja tegi ettepaneku rajada üüritud pinnale autoteenindus. Hageja seletuse kohaselt tegi ta autoteenindusele reklaami ja aitas raamatupidamist kuni juunini 2014. Hageja seletuse kohaselt alates juulist 2014 pidi hageja kostja äriruumis XXXXXXX XX teenindama kliente, otsima varuosi, leppima kokku tööajad, teostama tööd ja esitama arveid, KK andis hagejale korraldusi töö tegemiseks ja hageja töötas mõlemas KKe firmas.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5526 Töötasus lepiti kokku sügisel 2013 ja töötasu nõudis hageja suuliselt, kuid vaatamata töötasu mittetasumisele hageja töölt ei lahkunud, kuna tahtis sõpra aidata (I k, tl 137139). Töövaidluskomisjonile selgitas hageja, et ta asus kostja juurde tööle asjaajana, tal olid võtmed ja ta käis töökohas vastavalt korraldustele. Samas on hageja selgitanud, et töötamise eest pidi ta maksma renti, ise ostis autodele varuosad, mille hiljem klient kinni maksis (TVK toimik tl 5 pöördel). KKe 26.09.2014 e-kirjast hagejale ja Mile nähtub, et tegevusega edasi minekuks tuleb arutada, milline on äri edasine struktuur, mitme äriühingu kaudu edasi tegutseda, kuidas organiseerida tööd ja millised ülesanded kellele edaspidi jääks (TVK toimik tl 46). Hinnates eeltoodud tõendeid saab kolleegiumi arvates järeldada, et pigem on hageja tegutsenud koos kostja juhatuse liikmega alates sügisest 2013 eesmärgiga luua ja rakendada tööle autoremonditöökoda. Apellandi poolt viidatud 23.07.2015 e-kirjast tuleneb, et KK ei olnud tekkinud olukorraga rahul ja soovis tööalaseid kokkuleppeid alates 01.08.2015 täpsustada viisil, kus oleks kokku lepitud täpses majandamises. Kirjast tulenevad samuti pigem ettepanekud edasise koostöö osas isikute vahel, kellel on ühised ärilised eesmärgid ja kes tegutsevad koos (I kd tl 42).
30.Kolleegium nõustub, et esitatud tõenditest järeldub, et poolte vahel oli pigem käsundusleping, kuna hageja on tõendanud, et ta on aegajalt osutanud kostjale teenuseid, näiteks väljastanud perioodil 27.11.2014 kuni 08.09.2015 kostja nimel arveid (TVK toimik tl 6-31) ja klientidega suheldes on KK osundanud hagejale kui kostja huvides tegutsevale isikule seonduvalt remontööde teostamise ja raamatupidamisega. Käsundi täitmise eest tuleb VÕS § 619 järgi maksta tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundi täitmise eest tasukokkuleppe olemasolu hageja tõendanud ei ole. Apellandi viidatud e-kiri, mille kohaselt on baasreeglid läbi räägitud 09.09.2015 (I kd, tl 49), viitab kolleegiumi arvates alates sellest ajast sõlmitud töölepingu järgses tasus kokkuleppele. Alates 09.09.2015 kuni töölepingu lõppemiseni on töötasu töövaidluskomisjoni otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud ja tasutud. E-kirjast ei tulene, et pooltel oleks olnud varasem kokkulepe tasu 600 eurot kuus osas. VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses ja lg 2 kohaselt, kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kolleegiumi arvates ei saa käesolevas vaidluses eeldada hageja poolt käsundi täitmist tasu eest. Sellise järelduse tegemiseks annavad aluse järgmised asjaolud. Tulenevalt hageja enda seletusest alustas ta kostja juhatuse liikmega koostööd ennekõike lähtudes sõbrasuhtest ja tahtest sõpra aidata. Hilisemalt on KKe 26.09.2014 e-kirjast tulenevalt olnud poolte vahel suhted eesmärgiga ühist äri edendada ja autotöökoda ühiselt tööle panna. Seega oli tegemist pigem käsundiga, mille täitmiseks teenuste osutamine ei olnud eelduslikult tasuline. Tõendatud teenuse osutamine, milleks oli 10 kuu jooksul 19 arve väljakirjutamine ja mõningate tööde korraldamine, ei osunda sellisele käsundi mahule, mis annaks aluse eeldada käsundi tasulisust. Vastavalt asjaoludele mõistliku tasu suuruse määramiseks asjaolusid ei ole hageja esile toonud.
31.Maakohus on seoses hagi rahuldamata jätmisega jätnud õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
32.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on palunud ringkonnakohtu menetlusega seonduvate
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-5526 menetluskuludena hüvitada lepingulise esindaja vandeadvokaat Anto Variku esindamise eest tasumisele kuuluv 1410 eurot ilma käibemaksuta, millele lisandub tasu kohtuistungil osalemise eest. Lepingulise esindaja kuluarvestuse kohaselt on kohtuotsusega tutvumisele ja kliendile selgitamisele kulunud 0,75 tundi, esialgse vastuse koostamisele ja tagatise taotlusele 4,5 tundi, kirjalikele teesidele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele 6,5 tundi. Ringkonnakohtu istung kestis 1 tunni. Kostjat esindanud vandeadvokaat Anto Variku tunnitasu on 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtu otsusega tutvumisele ja kliendile selgitamisele kulunud aega 0,75 tundi pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks. Kolleegium ei nõustu ajakuluga esialgse vastuse ja tagatise taotluse koostamisele 4,5 tundi. Arvestades dokumendi mahtu on piisav 3 tundi. Samuti ei nõustu kolleegium istungiks ettevalmistamiseks ja teeside koostamiseks kulunud ajaga. Istungiks ettevalmistamiseks on piisav 1 tund ja teeside esitamine ei ole ringkonnakohtus vajalik. Seega on põhjendatud ja vajalik aeg kostja lepingulise esindaja teenuse osutamisel apellatsiooniastmes 5,75 tundi. Advokaadi tunnitasu 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) saab kohtupraktikat arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega kuulub taotlus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulu kuulub hüvitamisele summas 690 eurot (5,75 tundi x 120 eurot). Vastavalt kostja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.