Xxxx hagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse 8 563,04 euro, viivise 781,74 euro ja täiendava viivise nõudes
Tsiviilasja hind
10 034,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx (isikukood xxxx, aadress xxxx), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hannes Toodu (e-post: [email protected]) Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), juhatuse liige Xxxx, lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anto Variku (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
10.10.2016, 15.11.2016 10.10.2016: Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku, Teine istung 15.11.2016: hageja Xxxx, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 1) Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja Xxxx kanda. 2) Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista hagejalt Xxxx kostja XxxxOÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 2190 eurot (õigusabikulu). 3) Hagejal tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 2190 eurot kostjale viivist alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 4) Hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest 13.12.2016.a. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA HAGEJA
1.07.04.2016 esitas hageja Xxxx Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja XxxxOÜ vastu võlgnevuse 8 563,04 euro, viivise 781,74 euro ja täiendava viivise nõudes, paludes jätta menetluskulud kostja kanda (1-7). Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline tööleping. Hageja esitas 10.02.2016 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse kokkulepitud töötasu nõudmiseks 9 600 euro ulatuses ning töölepingu sõlmituks lugemiseks OÜ-ga Xxxx alates 01.07.2014, mille Töövaidluskomisjon rahuldas 1036,96 euro ulatuses, muus osas jättis rahuldamata (tl 8-11).
2.Hageja asus kostja juurde tööle suulise töölepingu alusel 2013. aasta septembris autoremondilukksepana, kuid tegi ka muid töid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tegi kostjale erinevaid töid alates september 2013 ning kostja on tasunud hagejale perioodil 01.09.2013 kuni 30.06.2014 sularahas töötasu, selles üle vaidlus puudub ning selles osas ei ole nõuet esitatud.
3.Töövaidluskomisjoni 09.03.2016 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/298/16 (tl 8-11) mõisteti OÜ-lt Xxxx hageja kasuks välja töötasu perioodi 09.09.2015 kuni 30.10.2015 eest summas 1036,96 eurot, mis Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 27 lg 2 kohaselt kuulus viiivitamatult täitmisele. Sama otsusega jäeti rahuldamata hageja perioodi 01.07.2014 kuni 08.09.2015 töötasu välja mõistmise nõue ning hageja nõue lugeda tööleping OÜ-ga Xxxx sõlmituks 01.07.2014.
4.Kostja ei ole hagiavalduse esitamise ajaks tasunud hagejale töötasu töö eest, mida hageja teostas perioodil 01.07.2014 kuni 09.09.2015 (14 kuud ja 6 tööpäeva). Kuna kokkulepitud töötasu oli 600 eurot kuus, siis järelikult on tasumata põhivõlgnevus 8563,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 781,74 eurot ning täiendav viivis. Hageja arvates oli poolte vahel 01.07.2014 kuni 09.09.2015 tööleping, sest töölepingu olemasolu eeldatakse, kui töötaja teeb tööd, mida saab oodata ainult tasu eest, väidetaval tööandjal tuleb vaidluse korral tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga. Leping on täitmiseks kohustuslik, tööandjal on samuti kohustus maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal – seda kohustust on aga kostja rikkunud. Hageja nõuab kostjalt lepingu täitmist.
5.Antud juhul ei ole võimalik tõendada asjaolu, millal täpselt hageja töötasu nõue kostja vastu sissenõutavaks muutus, kuna hageja ja kostja ei leppinud kokku konkreetses palgapäevas. Sissenõutavaks muutumise osas saab aluseks võtta TLS § 33 lg 1, mis sätestab, et tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmises ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Võib eeldada, et eelneva kuu töötasu muutus sissenõutavaks järgneva kuu esimesel päeval. Seadusjärgne viivisemäär oli perioodil 01.08.2014-31.12.2014 sissenõutavaks muutunud viivise puhul 8,15 % aastas ning perioodil 01.01.2015-07.04.2016 sissenõutavaks
muutunud viivise puhul 8,05 % aastas. Käesoleva hagiavalduse koostamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 14 kuu ja 6 päeva töötasu eest summas 781,74 eurot (tl 1225). Hageja palub kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis.
6.Kui kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud töölepingut perioodil 01.07.2014 kuni 09.09.2015, siis palub hageja rahuldada nõue kostja vastu võlaõigusliku lepingu alusel. Sellisel juhul leiab hageja, et poolte vahel on sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes, millel pole kohustuslikku vorminõuet. Kostja ei ole maksnud hagejale tasu käsundi täitmise eest perioodil 01.07.2014 kuni 08.09.2015. Seega ei ole kostja tasunud tasu 14 kuu ja 6 tööpäeva eest, mistõttu on tasumata 8 563,04 eurot. Juhul, kui kohus peaks leidma, et tasukokkulepe poolte vahel ei ole tõendatud, siis soovib hageja märkida, et VÕS § 627 lg 1 kohaselt kuulub tasu maksmisele ka siis, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja osutas kostjale teenuseid igapäevaselt oma kutsetegevuses – autoremondilukksepana. Hageja osutas kostjale teenust autoremondilukksepana autoremondiga tegeledes, klientidega suheldes ja lepinguid sõlmides, arveid väljastades ning ettevõtte raamatupidamist korraldades (tl 31-33). Sellist käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest. VÕS § 627 lg 2 kohaselt praegusel juhul oleks mõistlik tasu hageja poolt osutatud teenustele 600 eurot kuus ja tasumata 8 563,04 eurot. Ka käsunduslepingu puhul kuuluks tasumisele sissenõutavaks muutunud viivis 781,74 eurot ja täiendav viivis (tl 12-25).
7.Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja nõue töösuhte tuvastamiseks on aegunud. Käesoleva tsiviilasja esemeks ei ole töösuhte tuvastamine alates 01.07.2014, vaid saamatajäänud töötasu väljamõistmine, milleks muuhulgas tuleb tuvastada kohtuotsuse põhjendavas osas ka pooltevahelise töösuhte alguse aeg. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on ITVS § 6 lg 3 kohaselt 3 aastat, mis aga ei ole hagiavalduse esitamise ajaks möödunud ning mistõttu ei ole nõue aegunud. Selleks, et saamata jäänud töötasu nõuet lahendada, peab paratamatult kohus tuvastama asjaolusid, millel eraldi nõuetena võib olla neljakuuline aegumistähtaeg (tl 98102).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
8.Kostja ei tunnista hagis esitatud nõudeid, kuna need on aegunud, tõendamata ja põhjendamatud (68-76).
9.Hageja ei ole tõendanud, milliseid tööülesandeid ta alludes kostja juhtimisele ja kontrollile on alates 01. juulist 2014.a kuni 09.09.2015 teostanud. Hageja ei ole esitanud ainsatki tõendit selle kohta, et poolte vahel oleksid olnud läbirääkimised töölepingu tingimuste osas või kostja oleks hagejat teavitanud perioodil 01. juuli 2014.a kuni 09. september 2015.a töötingimustest või andnud ainsatki seaduslikku korraldust, mis oleks käsitletav töösuhtest tuleneva korraldusena. Lisaks eelnevale ei ole hageja suutnud usutavalt viidata, millised olid tema kohustused väidetava töösuhte ajal, milline oli tööde maht, tööaeg ja koht. Hageja ei ole tõendanud ega viidanud, miks ja millisel alusel peab ta oma töötasu suuruseks 600 eurot enda poolt väidetud töötamise perioodil 01. juuli 2014.a kuni 09. september 2015.a. Hageja ja kostja olid aastakümneid sõbrad, mida kinnitasid pooled ka töövaidluskomisjoni istungil. Suhted muutusid hageja ebaausa käitumise tõttu kostja suhtes kriitiliseks 2015. aasta oktoobris-novembris ning praeguseks on need katkenud (tl 68-76).
10.Hageja ei ole esitanud ITVS § 24 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi töösuhte tuvastamise nõudes ning järelikult jõustus töövaidluskomisjoni otsus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, millega töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata töösuhte tuvastamiseks alates 01. juulist 2014.a. Hageja nõue töösuhte tuvastamiseks on aegunud isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja on tulenevalt ITVS § 25 lg 1 siiski esitanud nõude töösuhte tuvastamiseks alates 01. juulist 2014.a. Hageja esitas tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile
10.veebruaril 2016.a kostja vastu avalduse töölepingulise suhte tuvastamises ja saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon võttis asja menetlusse (töövaidlusasi nr 4-1/298/16) ning tegi 09. märtsil 2016.a otsuse, millega otsustas hageja avalduse rahuldada osaliselt ning mõistis hageja kasuks välja töötasu perioodi 09. september 2015.a kuni 30. oktoober 2015.a eest summas 1 036,96 eurot. Töövaidluskomisjon jättis täies ulatuses rahuldamata hageja poolt perioodi 01. juuli 2014.a kuni 08. september 2015.a esitatud töötasu väljamõistmise nõude ja hageja nõude lugeda kostjaga tööleping sõlmituks alates 01. juulist 2014.a. ITVS § 6 lg 1 regulatsiooni kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Selleks, et kohus saaks hageja nõude rahuldada, peab kohus tuvastama hageja ja kostja vahel töösuhte olemasolu alates 01. juulist 2014.a. Kuna hageja taotleb töölepingulise suhte tuvastamist alates 01. juulist 2014.a, siis oleks hageja pidanud oma nõudega töösuhte tuvastamiseks kostjaga pöörduma töövaidluskomisjoni või kohtusse hiljemalt 01. novembril 2014.a.
11.Hageja ja kostja vahel ei ole olnud töösuhet alates 01. juulist 2014.a, ei ole eluliselt usutav, et hageja töötas kostja juures ilma töötasu saamata 14 kuud ja 6 päeva. Lisaks töötasule ei ole kostja tasunud hagejale ka mistahes muid tasusid, mis võiksid olla käsitletavad töötasuna või oleksid omased töösuhtele. Hageja ei ole kostjale esitanud ainsatki nõuet või meeldetuletust töötasu saamiseks vaatamata sellele, et kostja on hagejale väidetavalt nii pika perioodi vältel jätnud töötasu maksmata.
12.Hagejal ei ole õigus saada tasu käsundi täitmisest, sest ta ei ole käesolevas hagis väidetud tasukokkulepet tulenevalt VÕS § 628 lg 1 millegagi tõendanud ning palub kohtul jätta sellised väited poolte tasukokkuleppe kohta täielikult tähelepanuta. Hageja ei ole tõendama asunud, milles seisnes temapoolse teenusena käsundi täitmine ning ainult asjaolu, et kostja väljastas hagejale 20. septembril 2013.a volikirja, et tõenda käsunduslepingu sõlmimist ja selle täitmist. Samuti ei ole hageja tõendanud, miks on 600 eurot antud juhul mõistlik tasu käsundi täitmise eest.
13.Kuigi võlaõigusliku nõude puhul on aegumistähtaeg 3 aastat, siis ei ole eluliselt usutavad hageja väited, et ta täitis käsundit ilma, et kostja oleks talle tasunud kokkulepitud perioodilisi makseid 600 eurot kuus. Iga mõistlik tsiviilkäibes osaleja oleks sellisel juhul käsundilepingu erakorraliselt üles öelnud ja nõudnud kostjalt käsunditasu maksmist. Hageja ei ole kordagi enne käesoleva hagi esitamist tuginenud käsundi täitmisele või pöördunud kostja poole käsundilepingust tuleneva nõuetega.
14.Hageja on esitanud töösuhte tõendamiseks mõned kostja poolt kolmandatele isikutele esitatud arved, millel on väljastaks märgitud hageja. Mõne arve koostamine kostja klientidele ei tõenda töösuhte olemasolu. Samuti ei tõenda poolte töösuhte olemasolu kostja poolt hagejale 20. septembril 2013.a (enne töösuhte algust) väljastatud volikiri ning hageja ei ole isegi täpsustanud, milliseid toiminguid ta volikirja alusel tegi.
15.Juhul kui käsundisaaja täitis käsundi väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust ning muul põhjusel ei ole mõistlik eeldada, et käsundi täitmine toimub tasu eest, on käsundusleping tasu kokkuleppe puudumisel tasuta. Käesoleval juhul on kostja seisukohal, et poolte vahel oli tegemist viisakussuhtega ning hageja täitis omal algatusel juhuslikke vähetähtsaid ülesandeid.
MENETLUSE KÄIK
16.Käesolevas asjas toimus 10.10.2016 korraldav kohtuistungil, kus pooled jäid oma seisukohtade juurde (tl 133).
17.15.11.2016 toimunud kohtuistungil kuulas kohus TsMS § 268-1 alusel vande all üle hageja Xxxx (tl 135-141).
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et Xxxx hagi on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asutõend, vaatlus ja eksperdiarvamus.
20.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja nõue on aegunud ITVS § 6 lg 1 alusel ning kas hageja ja kostja vahel oli töösuhe või käsunduslepingust tulenev võlaõiguslik suhe alates 01.07.2014 kuni 08.09.2015. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas nende vahel oli tasu maksmise kokkulepe. Hageja leiab, et poolte vahel oli töösuhe või alternatiivsena käsunduslepingust tulenev võlaõiguslik suhe. Kostja leiab, et tegemist oli viisakussuhtega.
21.ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Hageja leiab, et selleks, et kohus saaks hageja nõude rahuldada, peab kohus tuvastama hageja ja kostja vahel töösuhte olemasolu alates 01.07.2014.a. Kuna hageja taotleb töölepingulise suhte tuvastamist alates 01.07.2014.a, siis oleks hageja pidanud oma nõudega töösuhte tuvastamiseks pöörduma töövaidluskomisjoni või kohtusse hiljemalt 01.11.2014.a ning seetõttu on hageja nõue aegunud ITVS § 6 lg 1 alusel (tl 6976).
22.Kohus sellise hageja käsitlusega ei nõustu. ITVS § 6 lg 3 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Hageja on kohtule esitanud sooritushagi, milles soovib töötasu ja viivise väljamõistmist töötamise eest perioodil 01.07.214 kuni 08.09.2015. Töövaidluskomisjoni esitatud avalduses (töövaidlusasja– TVA - tl 5, 67-69) soovis hageja lugeda tööleping OÜ-ga Xxxx sõlmituks alates 01.07.2014 ning töötasu välja mõistmist perioodi 01.07.2014 kuni 08.09.2015 eest. Riigikohtu tisviilkolleegium on lahendis 3-2-1-71-16 (p 12) asunud seisukohale, et kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava
lahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi käsitatav sama hagina sama poolt vahel. Antud asjas ei ole hageja väitnud, et tal on töövaidluskomisjonile esitatud tuvastusnõude esitamiseks muu huvi, kui töösuhtest tuleneva nõude - töötasu (sooritushagi) maksmise - rahuldamine. Seaduses sätestatud aegumistähtaja sees saab määrata täiendava hea usu põhimõttest lähtuva uue tähtaja, mille jooksul isik võib oma õiguste kaitseks hagi esitada, üksnes erandlike asjaolude esinemisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-17-09, p 14). Kohus leiab, et selliseid erandlikke asjaolusid ei ole tuvastatud ning kuulub kohaldamisele ITVS § 6 lg 3, millest tulenevalt ei ole hageja töötasu nõue aegunud.
23.Hageja on esitanud töövaidluskomisjonile avalduses (TVA tl 5, 67-69), milles soovis lugeda tööleping kostjaga sõlmituks alates 01.07.2014 ning töötasu välja mõistmist perioodi 01.07.2014 kuni 08.09.2015 eest. 07.04.2016 esitas hageja Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 8 563,04 euro, viivise 781,74 euro ja täiendava viivise nõudes (tl 1-7). Hagiavalduses märgib hageja, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud töölepingut, siis palub hageja nõue rahuldada võlaõigusliku lepingu alusel, kuna poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping (tl 3, p 14). Kostja on leidnud, et on küsitav, kas hagejal on võimalik esitada käesoleva asja raames käsundilepingust tulenevaid alternatiivnõudeid arvestades ITVS § 24 lg 3 ja lg 5 sätestatud eripäraga (tl 75, p 21). ITVS § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Seega ei keela ITVS § 24 lg 5 edaspidises menetluses hagi muutmistoiminguid tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel ning hageja uued nõuded ja asjaolud on käsitatavad iseseisva hagiavaldusena ja on seega lubatavad (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-41-11). Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus esitada hagiavalduses alternatiivnõue lisaks töövaidluse asjas esitatud nõuetele.
24.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale tasu. TLS § 1 lg 2 alusel, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 alusel sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 kohaselt, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Hageja hinnangul oli tal kostjaga sõlmitud suuline tööleping alates 01.07.2014. Kohus märgib, et lepingu vormil ei ole primaarset tähendust, oluline on asjaolu, kuidas pooled faktiliselt käitusid. Asja lahendamise käigus on selgunud, et 20.09.2013 on kostja seaduslik esindaja Xxxx volitanud hagejat Xxxx esindama kostjat XxxxOÜ-d juriidilistes tehingutes ja sõlmima kostja nimel lepinguid. Volikiri kehtis kuni 20.09.2016 (tl 24). Lisaks sai hageja kostja juhatuse liikmelt Xxxx korraldusi konkreetseteks tegevusteks (17.11.014 kirjavahetus kummide vahetuse osas – tl 36; 28.22.204 ja 02.04.2015 kohustus edastada arved – tl 38-39; 20.04.2015 kirjavahetus palvega võtta reklaamkatalooge – tl 40). Samuti on kostja juhatuse liige Xxxx maininud kolmandatele isikutele tema seotust hagejaga (26.08.2014 kirjavahetus – tl 34, 83; 09.09.2014 kirjavahetus – tl 35). 2015 aasta juulis on kostja juhatuse liige Xxxx koostanud ja esitanud hagejale dokumendi, milles ta palub välja pakkuda omapoolne visioon töösuhte jätkamiseks, sest klientide ees vastutab tema ning muuhulgas soovib läbi arutada ametliku töölepingu loomist/uuendamist (tl 42-43). Töösuhte tuvastamisel tuleb
teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-41-11, p 14). Hinnates käesolevas asjas kogutud tõendeid leiab kohus, et hageja ja kostja vahel ei olnud töösuhet. Kostja andis hagejale küll korraldusi, kuid hageja ja kostja ei olnud alluvusvahekorras ning kostja ei korraldanud hageja tööprotsesse ning igapäevast töökorraldust, hageja korraldas oma tegevusi iseseisvalt. Hageja kinnitab seda ka ise oma 15.11.2016 kohtus vande all antud ütlustega, mille kohaselt sai hageja oma tegevust korraldada ise – ta teenindas kliente, ostis klientidele autode remondiks varuosasid, leppis kokku tööajad ja teostas tööd. Xxxx ei olnud iga päev autoremonditöökojas kohal, tema langetas ka ise otsuseid, mida ühe või teise kliendi autoga vaja teha, tellis ja ostis varuosad (tl 137-139). Seega ei allunud hageja kostja juhatuse liikme Xxxx juhtimisele ja kontrollile TLS § 1 lg 1 tähenduses ning poolte vahel puudus töösuhe.
25.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 alusel kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 627 lg 2 alusel kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
26.Õiguskirjanduses on märgitud, et töölepingu näol on tegemist teenuse osutamise lepinguga, mida võib pidada käsunduslepingu alaliigiks. Siiski on töölepingu puhul tegemist ka oluliste erinevustega, mis võimaldab seda käsunduslepingust eristada. Eelkõige on selleks erinevuseks tihedam seos tööandja ja töötaja vahel ning töötaja väiksem iseseisvus oma ülesannete täitmisel. Töölepingu alusel on töötaja suuremas sõltuvuses tööandjast, ta peab alluma tööandja juhtumisele ja kontrollile. Käsundisaaja on aga oma tegevuse korraldamisel vaba, ta määrab ise oma töö tegemise aja, koha ja viisi. TLS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse töölepingule võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui töölepinguseaduses ei ole sätestatud teisiti.
27.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja oli oma tegevuse korraldamisel vaba ja ta määras ise oma töö tegemise aja ja viisi ning hageja ja kostja vahel oli suuline käsundusleping, mille kohaselt hageja ehk käsundisaaja osutas kostjale ehk käsundiandjale teatud teenuseid. Nii käesoleva asja menetluses kui ka töövaidluskomisjoni vaidluses esitatud tõenditest nähtub, et perioodil oktoober 2014 kuni juuli 2015 koostas hageja kostja nimel erinevatele isikutele kokku 19 arvet (TVA tl 7-25, tl 47-48). Samuti nähtub erinevatest kirjavahetustest perioodil 2014 august kuni 2015 juuli (26.08.2014 – tl 34, 83, 09.09.2014- 35, 17.11.2014- tl 36, 28.11.2014 – tl 38, 02.04.2015 – tl 39, 20.04.2015 – tl 40, juuli 2015 – tl 42), et kostja (käsundiandja) on andnud hagejale (käsundisaajale) erinevaid juhiseid ning hageja on osutanud kostjale teatud teenuseid nii seoses oma kutsetegevusega – autoremondilukksepana, kui ka väljaspool kutsetegvust (nt arvete koostamine, edastamine).
28.Hageja hinnangul oli poolte vahel tasu kokkuleppeks 600 eurot kuus. Kostja hinnangul pole tasu kokkulepet olnud ning hageja ei ole ka tõendanud, miks peaks olema 600 eurot mõistlik tasu käsundi täitmise eest (tl 74, p 19). Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumist, leiab, et tasukokkulepe hageja ja kostja vahel ei ole leidnud tõendamist. Hageja on vande all andnud ütlusi selle kohta, et töötasu kokkulepe oli 600 eurot kuus (137-139). Kohus peab hageja selliseid ütlusi paljasõnaliseks ning need on tõendamata, ükski teine asjas kogutud tõend ei kinnita hageja vastavat ütlust. Ei ole eluliselt usutav, et hageja ei ole 14 kuu jooksul kordagi,
olles kostja seadusliku esindaja Xxxx ega korduvalt kirjavahetuses, küsinud või tuletanud meelde tasu kokkulepet. Seetõttu leiab kohus, et poolte vahel ei olnud tasu osas kokkulepet.
29.Kui tasu ei ole kokku lepitud, peab kohus VÕS § 619 ja § 627 lg 1 alusel selgitama, kas käsundisaaja täidab käsundit oma majandus- või kutsetegevuses ning kui ta seda teeb, saab eeldada, et käsund on tasuline. Hageja täitis käsundit nii oma kutsetegevuses – autoremondilukksepana, kui ka väljaspool seda (nt arvete edastamine). VÕS § 627 lg 1 sätestab reegli, et vaatamata sellele, et kui ka käsundilepingus ei ole tasus kokku lepitud, tuleb seda siiski maksta, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest. Eelkõige võib seda eeldada, kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kohus leiab, et antud asjas ei saa eeldada käsundi täitmist üksnes tasu eest. Hinnata tuleb osutatava teenuse iseloomu, käsundi täitmiseks minevat aega, vajalikke jõupingutusi, mida käsundisaajal tuleb teha käsundi täitmiseks. Hageja on vande all andnud ütlusi selle kohta, et ta tegi Xxxx juures tööd, sest ta tahtis sõpra aidata, tal ei olnud muid kohustusi, elas üksi ja aitas xxxx (tl 139). Kohus leiab, et kuigi käsundi täitmise eest tasu maksmist eeldatakse, kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses, siis antud asjas on tõendite kogumis hindamise teel leidnud tõendamist, et pooled on suulises käsundilepingus kokku leppinud, et käsundi täitmine toimub tasuta, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli tasuta käsunduslepinguga.
30.Kohtu poolt vastu võetud tõendid, mida ülalpool ei ole nimetatud, jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust, sest need ei puuduta vaidlusalust ajaperioodi alates 01.07.2014 kuni 08.09.2015.
31.09.09.2016 kohtumääruse kohaselt oli menetlusosaliste tõendite esitamise tähtaeg 30.09.2016 (tl 92). 10.10.2016 toimus korraldav istung (tl 133) ja 15.11.2016 toimus põhiistung (tl 135-141). Kostja esitas 29.11.2016 kohtule seisukoha koos lisadega (tl 148160). TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb tõendid esitada enne eelmenetluse lõppemist. TsMS § 330 lg 2 tulenevalt menetletakse pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendeid TsMS § 331 sätestatud juhul ja korras. Kuivõrd kostja ei ole TsMS § 331 lg 1 kohaselt põhistanud tõendite hilisemat esitamist, siis jätab kohus kostja poolt 29.11.2016 esitatud lisad tõenditena käesoleva asja lahendamisel arvestamata ning neid ei käsitleta antud asja lahendamisel tõenditena.
32.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja Xxxx hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
34.TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1
sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
36.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
37.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas TsMS § 163 lg 4 kohaldamise aluseid, mistõttu hagimenetluse kulud kandma TsMS § 163 lg 1 alusel täielikult hageja.
38.Hageja esindaja esitas menetluskulude nimekirjad 06.06.2016 ja 15.11.2016 (tl 85-89, 144-147). Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 600 eurot ja õigusabikulu kokku 1512 eurot. Õigusabile on kulunud aega kokku 12 tundi 36 minutit ning hageja esindaja tunnitasumäär on olnud 120 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 2112 eurot. Hageja soovib jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
39.Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja 15.11.2016 (tl 142-143), mille kohaselt on kostja esindaja kokku osutanud õigusabiteenust 18,25 tunni ulatuses vastavalt õigusabilepingus kokku lepitud tunnihinnaga 120 eurot, so kokku summas 2190 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palub hagejalt välja mõista viivis menetluskulude hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (tl 143).
40.Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 (p 25) leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.
41.Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas on toimunud kaks kohtuistungit. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu kostja õigusabikulu, so kokku summas 2190 eurot. Seega on kostja menetluskulu kokku 2190 eurot ning see jääb täies ulatuses hageja kanda.
42.Eeltoodu alusel rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõistab hagejalt Xxxx kostja XxxxOÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 2190 eurot (õigusabikulu). Hagejal tuleb tasuda
menetluskulude hüvitise summalt 2190 eurot kostjale viivist alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.