Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
29.06.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-6391
Tsiviilasi
XXX hagi RH VARAD OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1151
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Kaspar Noor (Law Office Nordlight Advisor; e-post: [email protected]) Kostja: RH VARAD OÜ (registrikood 12616410, asukoht Kasekännu 10, Viimsi, 74004 Harjumaa) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
04.05.2017.a kohtuistung, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX hagi RH VARAD OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1151 rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud XXX kanda.
3.Rahuldada RH VARAD OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja XXX RH VARAD OÜ kasuks menetluskulud summas 3099,67 eurot.
5.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda RH VARAD OÜle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Jätta RH VARAD OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 2123,33 euro ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja nõue ja põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on XXX (hageja) hagi RH VARAD OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1151. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 01.06.2014.a. üürilepingu, mille alusel sai enda valdusesse ja kasutusse maja (eluruumi) asukohaga XXX. Nimetatud üürileping on tähtajaline ning sõlmiti kestusega kuni 01.06.2034.a, lepingu on allkirjastanud hageja (üürnik) ning toonased kinnistu omanikud XXX ning XXX. Hageja üürilepingust tulenevate õiguste tagamiseks seati kinnistusraamatusse ka vastav märge üürilepingu kohta. Üllatuslikult selgus, et nimetatud märge on kinnistusregistrist kustutatud alates 22.02.2016.a. kohtutäituri avalduse alusel, mil kinnistu omandas RH VARAD OÜ. Hageja leiab, et viidatud üürileping on kehtiv, tal on õigus sõlmitud ja kehtiva üürilepingu alusel takistamatult üüritud eluruumides viibida ning neid vallata. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2016/1151 lubamatuks, jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et märge üürilepingu kohta kustutati kinnistusraamatust XXXu suhtes läbiviidud täitemenetluse käigus, peale kinnistu enampakkumise tulemusena kostjale võõrandamist. Kostja leiab, et hageja ja tema ema XXXu vahel 01.06.2014.a sõlmitud üürileping on näilik, kuivõrd on suunatud õigusnäivuse tekitamisele. Poolte huvi on olnud jätta kohtutäiturile ja sissenõudjale mulje kehtivast üürilepingust, kuigi tegelikkuses on pooled leppinud kokku, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel puuduvad tahtele vastavad õiguslikud tagajärjed. Kostja hinnangul viitavad näilikule tehingule ebatavaliselt pikk üürilepingu tähtaeg ning madal üür. Kostja leiab, et arvestades üürilepingu kestust, kokkulepitud üüritasu ja asjaolu, et hageja ja endise üürileandja näol on tegemist lähikondlastega, on üürilepingu eesmärgiks üksnes õigusnäivuse tekitamine ja selliselt XXXu suhtes toimunud täitemenetluse ja selle raames kinnistu valduse üleandmise takistamine. Kuivõrd hageja poolt 01.06.2014.a sõlmitud üürileping on näilik ja tühine, ei ole sellest tulenevad õigused ja kohustused kostjale üle läinud. Alternatiivselt leiab, kostja, et hageja ja XXXu vahel sõlmitud üürilepingut tuleb käsitleda tasuta kasutamise lepinguna, millest tulenevad õigused ja kohustused ei ole kinnisasja omaniku vahetumisel sundtäitmise tagajärjel kinnisasja uuele omanikule üle läinud. Samuti leiab, kostja, et juhul, kui tegemist ei ole ei näiliku tehinguga või tasuta kasutamise lepinguga, on 01.06.2014.a üürileping vastuolus
heade kommetega ning seega tühine. Kostja palub kohtul jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. TMS § 2 lg 3 esimese lause järgi ei või sundenampakkumise akti alusel sundtäitmist korraldada, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu.
5.Täiteasja nr 022/2016/1151 täitedokumendiks on sundenampakkumise akt täiteasjas nr 022/2014/7871 ja 022/2014/7873 (I kd, tlk 52-53). Täiteasjades nr 022/2014/7871 ja 022/2014/7873 oli sissenõudjaks Swedbank AS ja võlgnikeks XXX ning XXX (II kd, tlk 97). Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/7871 ja 022/2014/7873 koostatud sundenampakkumise akti alusel on õiguspärane või mitte. Hageja leiab, et kuivõrd hageja ja kinnistu eelmine omanik sõlmisid 01.06.2014.a üürilepingu kinnistu asukohaga XXX suhtes ning üürilepingu kohta kanti märge ka kinnistusraamatusse, üürileping on kehtiv, on hagejal õigus kinnistust vallata ja kasutada ning sundtäitmine täiteasjas nr 022/2016/1151 on lubamatu. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.
6.Kõigepealt kohus märgib, et märge üürilepingu kohta on kinnistusraamatust kustutatud õiguspäraselt. Kohus selgitab hagejale, et TMS § 158 lg 1 järgi kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Lõppenuks loetakse ka kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati. Vastavalt TMS § 160 lõikele 1 esitab kohtutäitur kinnistusosakonnale enampakkumise akti ärakirja ning avaldused ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke ja lõppevate õiguste kustutamiseks viivitamata pärast kogu ostuhinna tasumist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et õiguste kustutamise kande tegemiseks ei ole vaja kustutatavate õiguste omajate nõusolekut kinnistusraamatuseaduse § 341 mõttes.
7.Vaidlust ei ole selles, et XXX kinnistu võõrandati kostjale täitemenetluse käigus sissenõudja hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Kinnistusraamatust nähtuvalt kanti märge üürilepingu kohta sisse 11.11.2014.a. (III jagu, kanne nr 2), sundtäidetud hüpoteek kanti sisse 27.04.2006.a asjaõiguslepingu alusel 05.06.2006.a (IV jagu, kanne nr 3; I kd, tlk 13). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 59 järgi asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras. Kuivõrd märge üürilepingus kohta on kantud kinnitusraamatusse hiljem, kui kanne sundtäidetud hüpoteegi kohta, ei ole üürilepingu kohta tehtud märke kustutamine vastuolus seadusega,
kohtutäituri tegevus märke kinnistusraamatust kustutamisel on olnud igati õiguspärane. Riigikohus on lahendis 3-2-1-122-15 selgitanud, et „TMS § 2 lg 1 p 15 lihtsustab eelkõige enampakkumisega TMS § 156 järgi kinnisasja omandi kaotanud kinnisasja seniselt omanikult kinnisasja valduse väljanõudmist, ilma et selleks tuleks esitada kohtusse vindikatsiooninõue asjaõigusseaduse § 80 mõttes (vt ka Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-185-12, p 10). Lisaks kohaldub TMS § 2 lg 1 p 15 koostoimes TMS §-ga 158, mille kolmanda lõike esimese lause järgi lõpevad kinnisasja täitemenetluses müügi korral sissenõudja nõudest järjekohas tagapool olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused pakkumise parimaks tunnistamisega. Enampakkumise akt on täitedokumendiks ka nimetatud õiguste alusel kinnisasja vallanud isikute suhtes (vt ka Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-85-12, p 12).“
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. VÕS § 324 lg 2 järgi kinnistusraamatusse kantud märge tagab, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt käesoleva seaduse §-s 323 sätestatule üles öelda. Kohus tuvastas otsuse eelmises punktis, et üürilepingu kohta tehtud märke kustutamine on toimunud seadusega kooskõlas. Samas on hagejal õigus selles, et kinnistusraamatusse kantud üürilepingu kohta tehtud märke kustutamine TMS § 158 lg 3 alusel ei lõpeta iseenesest üürilepingut, mille kohta kinnitusraamatusse oli märge kantud. Märge tagas vaid seda, et uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt VÕS §-s 323 sätestatule üles öelda. Märke kustutamisega üürileping iseenesest ei lõpe. Riigikohus on osundanud, et „Kinnisasja omandajale üleläinud üürilepingu saab omandaja lõpetada lisaks kokkuleppele ühepoolselt ennetähtaegselt ülesütlemisega. Eraldi aluse üürilepingu ülesütlemiseks üürileandja vahetumise tõttu annab VÕS § 323, mida saab omakorda välistada VÕS § 324 alusel üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmisega. Sama kinnitab TMS § 161“(RKTKm nr 3-2-1-85-12, p 12, 3-2-1-122-15, p 20).
9.Vaidlust ei ole selles, et kostja omandas XXX kinnistu enampakkumisel ning on kohtutäituri 19.02.2016.a avalduse ning 18.02.2016.a enampakkumise akti alusel XXX kinnistu uue omanikuna kinnistusraamatusse kantud alates 22.02.2016.a. (I kd tlk 13). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole hagejale esitanud üürilepingu ülesütlemise või mingit muud lepingut lõpetavat avaldust.
10.Kinnisasja omandanud uuele omanikule saavad minna üle üksnes kehtivast üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kostja leiab, et 01.06.2014.a üürilepingust tulenevad üürileandja kohustused ei ole talle üle läinud, kuivõrd tegemist on näiliku so tühise üürilepinguga. Kostja hinnangul on üürileping suunatud õigusnäivuse tekitamisele ning poolte huvi on olnud jätta kohtutäiturile ja sissenõudjale mulje kehtivast üürilepingust, kuigi tegelikkuses on pooled leppinud kokku, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel puuduvad tahtele vastavad õiguslikud tagajärjed. Kostja hinnangul viitavad sellele ebatavaliselt madal üürihind (100 eurot) ning erakordselt pikk üürilepingutähtaeg (20 a), samuti see, et üürileping on sõlmitud lähikondsete ehk ema ja tütre vahel. TsÜS § 89 lg 1 ja 2 järgi on tehing näilik, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine.
11.Kohus leiab, et pelgalt lähikondsete vahel pikaks ajaks ning madala üüritasuga üürilepingu sõlmimine ei kinnita tehingu näilisust TsÜS § 89 tähenduses. Kohus nõustub kostja väidetega
selles, et kinnistu üürihind on antud juhul ebatavaliselt madal. Tegemist on 1356 m2 kinnistuga, millel asub 149 m2 eramu. Kostja esitatud tõendite kohaselt on sama suurte kinnistute üürihind vahemikus 800 – 1 600 eurot kuus (I kd tlk 102-127). Seega on käesoleval juhul tegemist pigem sümboolse üürihinnaga. Hageja tugines oma vastuväidetes sellele, et kinnistu on vajanud pidevalt remonti ja investeeringuid ning kõrgema üüritasu eest ei oleks keegi nõus üürima. Kuigi üüritasule lisanduvad üürilepingust tulenevalt ka kõrvalkulud (ca 6 450 eurot aastas so 537,50 eurot kuus, II kd tlk 2-3), ei põhjenda see ebatavaliselt madalat üürihinda. Üür on teatavasti tasu eluruumi kasutamise eest, lisanduvad kõrvalkulud aga tasu tarbitud kommunaalteenuste eest. Ka kostja poolt kohtutoimikusse esitatud üürikuulutustest nähtub, et küsitud üürile lisanduvad kõrvalkulud. Hageja ei ole esiletoonud ega põhistanud, et kõrval- või hoolduskulud XXX kinnistule oleksid ebatavaliselt kõrged võrreldes analoogsete kinnistutega. Eramu ja selle juurde kuuluva kinnistu hooldamiseks ja ülalpidamiseks tehtavad kulud ongi kõrgemad näiteks korteriomandile ülalpidamiseks tehtavatest kuludest. Käesoleval juhul on XXX üüritasu ja ühe kuu keskmise kõrvalkulu summa kokku väiksem kui kinnisvaraportaalides küsitav madalaim analoogse kinnistu üürihind.
12.Samuti on ebatavaliselt pikk üürilepingu tähtaeg. Kohus nõustub kostjaga selles, et üldjuhul ei ole eramu niivõrd pikk üürilepingu tähtaeg Eesti üüriturul tavapärane. Hageja ei ole esiletoonud, millised asjaolud tingisid nii pika tähtajaga üürilepingu sõlmimise.
13.Kuid pelgalt tehingu poolte omavaheline seotus ega asjaolu, et üüri suurus oli väiksem keskmisest tavalisest üürimäärast ning ebatavaliselt pikk üürilepingu tähtaeg, ei viita koheselt tehingu näilikkusele ega ei anna alust kahelda üürisuhte tegelikus olemasolus. Kohus möönab, et perekondlikes suhetes võib tulla ette olukordi, kus sõlmitaksegi pigem sümboolse hinnaga omavahelisi lepinguid. Hageja on esiletoonud, et XXX viibis üürilepingu sõlmimisele eelnenud ja sellele järgnenud ajal aina rohkem tööga seotult Soome vabariigis, ning tema sooviks oli, et üürnikuks ei satuks nö suvaline inimene tänavalt. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks teha järelduse, et üürilepingu poolte omavahelises suhetes üürilepingu eseme suhtes midagi ei muutunud pärast üürilepingu sõlmimist.
14.Kostja heidab hagejale ette, et kuigi hageja ja tema ema on üürilepingus kokkuleppinud üüri tasumises hageja ema kontole, on hageja tasunud üüri siiski sularahas. Kohus nõustub hageja väidetega selles, et sularahas üüri tasuminine ei ole iseenesest taunitav ega viita üürilepingu näilikkusele. Kui pooled sõlmivad näiliku lepingu TsÜS § 89 lg 1 mõttes, siis on neil huvi jätta mulje tehingu olemasolust ja mingeid sooritusi nende vahel ei toimu. Menetluse kestel ei ole tõendamist leidnud, et hageja tegelikkuses üürileandjale üüri ei tasunud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et tegelikkuses üürileandja ei soovinud elamut üürile anda ning hageja ei soovinud seda üürile võtta. Kostja ei ole ka esile toonud, et pärast üürilepingu sõlmimist hageja ei elanud reaalselt XXX kinnistul kuid üürileandja jätkas kinnistul elamist, st et poolte suhetes midagi reaalselt ei muutunud. Kuivõrd hageja elukohaks on rahvastikuregistri andmete kohaselt alates 19.08.2014.a (so 2,5 kuud pärast väidetava üürilepingu sõlmimist) XXX, Tallinnas, võib see viidata sellele, et tegelikkuses elas hageja mujal kui XXX, kuid see ei tähenda koheselt, et hageja ei elanud XXX ning üürileandja tegelik elukoht ei oleks muutunud. Üürilepingust tulenevalt oli eluruum selle väidetaval üleandmisel tühi. Vastupidist esile toodud ja tõendatud ei ole. Ka ei ole kostja põhistanud, et valduse sundkorras vabastamisel elamus olevad koduse sisustuse esemed kuulusid tegelikkuses üürileandjale, mitte üürnikule.
15.Tehing on näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele st sellega ei soovita mingeid õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et üürileping oli suunatud õigusnäivuse loomisele. Kohtu hinnangul oli poolte tahteks pigem õigusliku tagajärje tekitamine. Ebatavaliselt pika tähtajaga üürilepingute sõlmimine võis olla pigem kantud soovist anda hagejale kui üürnikule ning tema
perekonnaliikmetele soodne võimalus kasutada XXX eramut ka pärast üürileandjale kuuluva vara sundvõõrandamist. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et 01.06.2014.a üürileping on näilik.
16.Alternatiivselt leiab kostja, et juhul, kui kohtu hinnangul ei ole 01.06.2014.a üürileping näilik tehing, on 01.06.2014.a üürilepingu näol tegemist tasuta kasutamise lepinguga, millest tulenevad üürileandja kohustused ei ole uuele omanikule so kostjale üle läinud. Vastavalt VÕS §-le 389 tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kostja on osundanud, et õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on avaldatud seisukohta, et pikaajaline fikseeritud üüritasuga üürileping tuleb lugeda tasuta kasutamise lepinguks, kui üürilepingus kokkulepitud tasu on asja kasutuse väärtusega võrreldes pigem sümboolne. Riigikohus on eelpool viidatud lahendis rõhutanud, et VÕS 291 alusel „ei lähe üle mh kinnisasja tasuta kasutamise lepingud (vt VÕS § 389), milleks võivad mh olla ka sümboolse üüriga üürilepingud“ (RKTKm 3-2-1-122-15, p 20). Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et 01.06.2014.a üürileping on oma olemuselt tasuta kasutamise leping, millest tulenevad üürileandja kohustused sundtäitmisel uuele omandajale üle ei lähe. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 01.06.2014.a üürilepingus kokkulepitud üüritasu on ebatavaliselt madal ja pigem sümboolne. Poolte poolt kokkulepitud üürihind erineb eramu kasutusse andmise väärtusest rohkem kui kümnekordselt. Samuti on üürilepingu tähtaeg eesti üürituru kohta ebatavaliselt pikk. Hageja tugines oma vastuväidetes sellele, et kinnistu on vajanud pidevalt remonti ja investeeringuid ning kõrgema üüritasu eest ei oleks keegi nõus üürima. Hageja on hooldanud kinnistut, teinud remonti ja hooldanud kinnistule viivat pinnaseteed. Kohus leiab, et hageja viide kinnistu hooldamisel kulude kandmisel ei ole asjakohane. VÕS § 391 lg 1 järgi kasutaja peab kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Õiguskirjanduses
17.Alternatiivselt on kostja tuginenud ka väitele, et 01.06.2014.a. üürilepingu puhul on tegemist heade kommete vastase tehinguga. Kohus leiab, et juhul kui asuda seisukohale, et 01.06.2014.a. üürilepingu puhul ei ole tegemist tasuta kasutamise lepinguga, on 01.06.2014.a üürilepingu puhul heade kommete vastase lepinguga. TsÜS § 86 lg 1 järgi heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.
18.Kohtu hinnangul viitavad asjas esitatud asjaolud üheselt sellele, et üürilepingu sõlmimise eesmärk oli ilmses vastuolus heade kommetega ja leping on TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. Heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada taunitavaks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Üürileping on sõlmitud ebatavaliselt pikaks ajaks ning madala üürihinnaga. Lisaks puudub üürnikul üürileandja ees viiviste tasumise kohustus (I kd tlk 29). Seega on tegemist ka üürnikku soosiva üürilepinguga. Praegusel juhul võib menetluses esitatud väidetest ja tõenditest järeldada, et üürilepingu pooled, sõlmides üürnikku soosiva üürilepingu, on mõlemad eksinud õiguse üldpõhimõtete vastu. Vaid mõni kuu enne vara omanike (üürileandja) suhtes täitemenetluse alustamist ja varal lasuva hüpoteegi võimalikku realiseerimist üürilepingu sõlmimine ebatavaliselt pikaks ajaks ja sümboolse üürihinnaga viitab otseselt võimalikule ebaausale kavatsusele. Kohus leiab, et kostja poolt kohtu ette toodud asjaolud (üürilepingu poolte lähikondsus, üürilepingu kestus, madal üüritasu) viitavad üheselt sellele, et antud juhul oli üürilepingu sõlmimise eesmärk tagada lepingu eseme jätkuv ja pikka aega kasutamine hageja ja tema ema so täiteasjas nr 022/2014/7873 võlgniku poolt sõltumata sellest, et vara omanik võib koheselt muutuda.
19.Kohtu hinnangul viitab sellele selgelt üürilepingu poolte käitumine. Kuigi üürileping on väidetavalt sõlmitud 01.06.2014.a on kinnistamisavaldus üürilepingu kohta märke kinnistusraamatusse tegemiseks kinnistuosakonnale esitatud alles 23.09.2014.a. Üürileandja XXX- XXX sai võlausaldajalt 17.09.2014.a teate võlgnevuse suuruse ja laenulepingu ülesütlemise kohta kätte 19.09.2014.a (II kd tlk 136 pöördel). Kuivõrd kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnistusosakonnale esitatud kande tegemiseks kinnistamisavaldus ka 29.09.2014.a ja ka kaks kinnistamisavalduse muutmise avaldust (20.10.2014.a ja 10.11.2014.a) viitab see üheselt sellele, et pärast pangalt lepingu ülesütlemise hoiatuse saamist, asus võlgnik kiirustades oma huvisid kaitsma ning takistama võimalikku valduse üleminekut täitemenetluses. See asjaolu võib viidata muuhulgas ka sellele, et tegelikkuses sõlmiti väidetav üürileping alles septembris 2014.a, pärast pangalt laenulepingu ülesütlemise teate saamist. Sellele võib viidata ka asjaolu, et hageja muutis 19.08.2014.a rahvastikuregistris oma elukoha andmeid, märkides senise elukoha (XXX, Järveküla) asemel uueks elukohaks XXX, Tallinnas. Lisaks võib viidata üürilepingu tegelikkuses hilisemale sõlmimisele ka see, et perioodi 01.06.2014.a.-31.12.2014.a kohta üüri tasumise kohta tõendeid esitatud ei ole.
20.Täiteasjad nr 022/2014/7871 ja 022/2014/7873 algatati 17.12.2014.a, kuid laenuandja ütles laenulepingu üles juba oktoobris 2014.a. Seega on hageja väited selle kohta, et tema või XXXXXX ei teadnud võimalikust tekkida võivast täitemenetlusest asjakohatud. Viidatud väidete ebaõigsusele viitavad ka hageja enda poolt kohtule esitatud tõendid selle kohta, et XXX- XXX pöördus 2014.a oktoobris ja novembris erinevate pankade poole laenulepingust nr XXX tuleneva laenukohustuse refinantseerimiseks. Hageja esindaja seisukoht, et ei ole eluliselt usutav, et XXX- XXX soovis võtta laenu ühisomandis oleva kinnisasja ja sellega seotud üürilepingu säilimiseks on asjasse puutumatu. Kohus osundab, et ühisomandit on võimalik lõpetada ja laenukohustust refinantseerides oleks saanud võimalikku sundtäitmist vältida.
21.Kuigi täiteasi XXX-XXXu ja XXX suhtes algatati alles 17.12.2014.a olid nad seega varasemalt teadlikud tulevikus tekkida võivast sundtäitmisest ja neile kuuluva kinnistu sundvõõrandamise ohust. Seega ei ole asjakohased ka hageja väited selle kohta, et hageja ning tema ema ei olnud üürilepingu sõlmimisel teadlikud tekkida võivast täiteasjast nr 022/2016/1151 ning sellest et kinnistu omandab just kostja. On loomulik, et kaks aastat enne võlgniku suhtes läbi viidavat täitemenetlust ei tea võlgnik üldjuhul, kes talle kuuluva kinnistu ostab, ja et tulevikus võib hakata hagejalt üürilepingu eseme valdust sundtäitmise korras välja nõudma, kuid kohtu hinnangul ei olnudki üürileping sõlmitud just konkreetse täitemenetluse takistamiseks või konkreetse ostja kahjustamiseks või just konkreetsele äriühingule õigusnäivuse tekitamiseks vaid üürileping oli sõlmitud üürileandja ning hageja huvides so üürilepingu eesmärk oli üürileandjale ning tema perekonnale tagada võimalus edasi elada võimalikult soodsalt ja kaua XXX kinnistul.
22.Kohus leiab, et kõige eeltoodu alusel ei ole kostjale 01.06.2014.a üürilepingust tulenevad kohustused üle läinud. Kuivõrd tasuta kasutamise lepingust tulenevad kinnisasja kasutusse andja kohustused kinnisasja sundtäitmisel omandajale üle ei lähe või TsÜS § 84 lg-st 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, puudus kostjal igasugune vajadus hagejale üürilepingut täiendavalt üles öelda. Kohus leiab, et pärast kinnistu võõrandamist täitemenetluses ja uue omaniku kinnistusraamatusse kandmist ei vallanud hageja XXX, Järveküla kinnistut õiguslikul alusel ning sundtäitmine tema suhtes oli lubatav. Eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1151 tuleb jätta rahuldamata.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
27.Kostja esindaja esitas 15.05.2017.a ja 09.06.2017.a avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 174 lg 10 ja § 176 lg 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et kostja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludest summas 4 165 eurot (ilma käibemaksuta), riigilõivust summas 50 eurot ning ekspertiisitasust summas 308 eurot. Kostjale on õigusabi osutatud 34 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Samuti kinnitab kostja, et ta saab tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
28.17.05.2017.a ja 13.06.2017.a esitas hageja seisukoha kostja menetluskulude nimekirja osas. Hageja leiab, et tunnihind kostja lepingulise esindaja teenuse eest on ülemäära kallis (140 eurot/tund ilma käibemaksuta) võrrelduna keskmise turuhinnga, mille eest on võimalik advokaadibüroodest õigusnõustamise teenust osta. Hageja on veendunud (nii õigusvaidluse sisu kui keerukust kui ka advokaadibüroo kodulehe andmetel kostja esindaja spetsialiseerumist silmas pidades), et käesoleval juhul ei ole kostja lepingulise esindaja poolt põhjendatud kõrgema tunnitasu kui 120 eurot/tunnis küsimine.
29.Hageja toob vastuväites välja, et kostja esindajal on 16.05.2016.a kulunud 3 tundi hagiavalduse täiendamisele seoses taotlusega kohustada hagejat tasuma tagatist eeldatavate menetluskulude katteks. Hageja märgib, et sellisele tegevusele ei saa kuluda mingil põhjusel 3 tundi ning samuti oli sellise taotluse esitamine täiesti põhjendamatu ning jäeti kohtu poolt õigustatult ka rahuldamata. Hageja hinnangul ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud 0,5 tunnine ajakulu 02.08.2016.a, mis hõlmas endas nõupidamist prokuröriga mingisuguses kriminaalasjas ning sellele järgnenud nõupidamist kliendiga, samuti sellele eelnenud 2,5 tunnist ajakulu 06.05.2016.a seoses väidetava omaabiga, kriminaalasja algatamata jätmise põhjustega tutvumisega ning kaebuse koostamisega Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Käesoleva tsiviilasjaga seotud ning põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ole ka väidetav suhtlemine menetlusvälise isiku XXXuga (arvestuslik ajakulu 0,5 tundi). Põhjendamatu on ka kostja poolt peale kohtu poolt selleks määratud tähtaega taotluste koostamine ja nende esitamine (koos eelneva tegevuse planeerimisega) ning selle hüvitamise nõudmine hagejalt. Kostja esindaja on
märkinud 09.05.2017.a ajakuluks 1 tund tutvumiseks hageja seisukohaga – eelpooltoodut silmas pidades võiks põhjendatuks lugeda üksnes 15 minutist ajakulu, mis kulus hageja seisukohtadega tutvumisele. 17.05.2017.a. on kostja arvestanud ajakuluks 2 tundi, mis hõlmab endas muuhulgas hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumist ja menetluskulude nimekirjale vastuväite esitamist . Selline ajakulu on ebareaalne ning põhjendamatu – hageja on veendunud, et sellele ei saa kuluda rohkem kui 1,5 tundi. 05.06.2017.a. on kostja arvestanud ajakuluks 2,5 tundi, mis hõlmab endas AS-i Swedbank poolt edastatud dokumentidega tutvumist ja seisukoha koostamist. Arvestades nii AS-i Swedbank poolt esitatud dokumentide väikest mahtu kui ka kostja poolt 05.06.2017.a. lõplikes seisukohtades sisalduva teksti mahtu ja keerukust ei ole ajakulu 2,5 tundi põhjendatud. Hageja veendumust mööda ei saanud kostja lepingulisel esindajal selleks kuluda rohkem kui 1,5 tundi.
30.Lisaks on hageja seisukohal, et ekspertiisi taotlemine (mille perspektiivitusele hageja korduvalt tähelepanu juhtis) ja sellest tulenenud muudele toimingutele kulunud aja hüvitamise nõudmine on põhjendamatu. Hageja vaidleb vastu kostja poolt kantud ekspertiisitasu summas 308 eurot väljamõistmisele, kuna ekspertiisi määramine toimus üksnes kostja initsiatiivil, see oli täiesti ebavajalik ning selle perspektiivitusele ning sisulisele mitteseotusele käesoleva kohtuasjaga või selle tulemusega viitas hageja juba varasemalt. Hageja ei vaidle vastu kostja poolt tasutud riigilõivule summas 50 eurot. Hageja palub eeltoodut arvesse võttes määrata kostja lepingulise esindaja töömahuks käesolevas kohtuasjas menetluskulude mõistes maksimaalselt 22 tundi ja 45 minutit. Samuti vähendada kostja lepingulise esindaja tunnitasu õiglase ja põhjendatud määrani 120 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu). Mitte määrata hageja poolt hüvitatava menetluskulu hulka kostja poolt tasutud ekspertiisitasu summas 308 eurot. Kohtu põhjendused
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
33.Esmalt analüüsib kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Kostja palub hüvitada riigilõivu kogusummas 50 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et kostja on
määruskaebuse esitamisel 10.05.2016.a tasunud riigilõivu 50 eurot. Seega on vastava kulu kandmine kostja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
34.Kostja palub välja mõista ka ekspertiisitasus summas 308 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et kohus on 17.02.2017.a kohustanud kostjat tasuma ekspertiisi läbiviimiseks ettemaksu summas 308 eurot. Kostja on 20.02.2017.a tasunud ettemaksu summa 308 eurot. Seega on vastava kulu kandmine kostja poolt tõendatud. Kohus leiab, et kuigi ekspertiis ei suutnud tuvastada käsikirjalise teksti ja allkirjade kirjutamise aega värvaine vananemise alusel, on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, et tsiviilasjas tuvastada vajalikke asjaolusid.
35.Järgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja lepingulise esindaja kulud on 4 165 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 34 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot.
36.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on osalises ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu praeguses asjas mõistlik ning ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
37.Kohus analüüsib järgnevalt kostja lepingulise esindaja kulusid. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: 03.05.2016.a tutvumine hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega, situatsiooni õiguslik analüüs ning edasise tegevuskava väljatöötamine, jooksev suhtlemine kliendiga 1h 30min; 06.05.2016.a jooksev suhtlemine kliendiga seoses omaabi korras valduse taastamisega, tutvumine kriminaalasja algatamata jätmise avaldusega, kaebuse koostamine Põhja Ringkonnaprokuratuurile 2h 30min; 09.05.2016.a telefoninõupidamised kliendiga, määruskaebuse koostamine 30min; 10.05.2016.a hagi tagamise taotluse (21.04.2016) ja 25.04.2016.a kohtumäärusega tutvumine, 25.04.2016.a kohtumäärusele määruskaebuse koostamine 3h 30 min; 11.05.2016.a telefoninõupidamine kliendiga, etoimikusse lisatud dokumentidega tutvumine 15min; 16.05.2016.a hagiavaldusele vastuse koostamine, asjakohase kohtupraktika ja õiguskirjandusega tutvumine, sarnaste eramute üürikuulutustega tutvumine kv.ee ja city24.ee lehel, hagiavalduse projekti vastuväitega maakohtu tegevusele hagi menetlusse võtmisel ja taotlustega hagi läbivaatamata jätmiseks täiendamine, lisade komplekteerimine 6h 30 min; 16.05.2016.a vastuse täiendamine taotlusega kohustada hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 3h; 19.05.2016.a tutvumine hageja vastusega määruskaebusele, täiendavate seisukohtade esitamise vajaduse hindamine, materjalide esitamine kliendile 1h; 25.05.2016.a tutvumine hageja täiendavate seisukohtadega, nende esialgne õiguslik analüüs 30min; 08.06.2016.a telefoninõupidamine kliendiga, suhtlemine väidetava üürilepingu allkirjastanud XXX'ga 30min; 02.08.2016.a telefonivestlus kriminaalasja menetleva prokuröriga, telefoninõupidamine kliendiga 30min; 07.11.2016.a hageja 14.10.2016.a hagi täpsustusele vastuse koostamine 3h 30min; 19.01.2017.a taotlus dokumendiekspertiisi teostamiseks 1h 30min; 12.02.2017.a tutvumine vastaspoole täiendavate seisukohtadega 30min; 10.03.2017.a tutvumine ekspertiisiaktiga, edasise tegevuse väljatöötamine, suhtlus kliendiga 15min; 17.03.2017.a ekspertiisiaktile seisukoha koostamine 30min; 03.05.2017.a ettevalmistamine kohtuistungiks, tsiviilasja toimiku läbitöötamine 1h 30min; 04.05.2017.a kliendi esindamine kohtuistungil, nõupidamine kliendiga 45min; 09.05.2017.a tutvumine hageja seisukohaga, esialgse tegevuse planeerimine ning taotluse koostamine tõendite kogumiseks 1h; 15.05.2017.a kostja lõpliku seisukoha koostamine 30min; 17.05.2017.a hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja esitatud menetlusdokumentide võrdlemine, menetluskulude nimekirjale vastuväite koostamine 2h;
38.Kostja esindajal on kulunud 06.05.2016.a jooksvaks suhtlemiseks kliendiga seoses omaabi korras valduse taastamiseks, tutvumiseks kriminaalasja algatamata jätmise avaldusega, kaebuse koostamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile 2h 30min. Lisaks on kulunud 02.08.2016.a telefonivestluseks kriminaalasja menetleva prokuröriga, telefoninõupidamiseks kliendiga 30min. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja algatamata jätmise avaldusega tutvumine, kaebuse koostamine Põhja Ringkonnaprokuratuurile ja telefonivestluse pidamine prokuröriga ei kuulu käesoleva asja lahendamise osas vajalikuks kuluks. Seega on eeltoodud toimingute (kliendiga suhtlus) osas põhjendatud kuluks 30min.
39.Kostja esindajal on kulunud 16.05.2016.a hagiavaldusele vastuse koostamiseks kokku 9h 30min. Kohus on seisukohal, et kui kostja esindaja tutvus 10.05.2016.a 3h 30min hagi tagamise taotlusega, siis pidi kostja esindaja tutvuma ka hagiavaldusega. Muuhulgas on määruskaebuses kui ka hagiavaldusele vastuses kostja esindaja esitanud korduvaid seisukohti. Kohus, hinnates hagiavalduse ja kostja vastuse mahtu ning sisukust, on seisukohal, et põhjendatud ajakulu eelpool toodud toimingu (hagiavaldusele vastuse koostamine) osas on 3h 30min.
40.Kostja esindajal on kulunud 07.11.2016.a hageja 14.10.2016.a hagi täpsustusele vastuse koostamiseks 3h 30min. Kohus, hinnates hageja esitatud menetlusdokumenti ning kostja vastuse mahtu ning sisukust, on seisukohal, et põhjendatud ajakulu eelpool toodud toimingu osas on 2 tundi.
41.Kostja esindajal on kulunud 19.01.2017.a dokumendiekspertiisi teostamise taotluse koostamiseks 1h 30min. Kohus, hinnates kostja esitatud taotluse mahtu ning sisukust, on seisukohal, et põhjendatud ajakulu eelpool toodud toimingu osas on 1h.
42.Kostja esindajal on kulunud 09.05.2017.a hageja seisukohtadega tutvumiseks ning tõendite kogumise taotluse koostamiseks 1h. Kohus on seisukohal, et eelpool nimetatud toimingute ajakuluks ei saanud vastavalt kostja poolt 10.05.2017.a esitatud taotluse sisule olla rohkem kui 30min.
43.Kostja esindajal on kulunud 17.05.2017.a hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele ning sellele vastuväite koostamisele 2h. Kohus ei pea sellist ajakulu põhjendatuks ning määrab vastava toimingu osas põhjendatuks ajakuluks 1h 30min.
44.Kostja esindajal on kulunud 05.06.2017.a AS-i Swedbank poolt edastatud dokumentidega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 2h 30min. Arvestades AS-i Swedbank poolt edastatud dokumentide sisu ja mahtu peab kohus eeltoodud toimingute osas põhjendatuks ajakuluks 1h 30min.
45.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 19h 35min, mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda (140 eurot) arvestades vastab 2741,67 eurole. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja avalduse osaliselt ning määrab hagejale kohustuse hüvitada kostjale menetluskulud summas 3 099,67 eurot (lepingulise esindaja kulu 2 741,67 eurot + kohtukulud 358 eurot).
46.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise
lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3099,67 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
47.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.