MN kaebus kohtutäituri Elin Vilippus 5. mai 2017 otsuse peale täiteasjas nr 022/2017/1748
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. mai 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MN määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): MN Puudutatud isik I (vastustaja I, kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik II (vastustaja II, sissenõudja): Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 22. mai 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.MN (avaldaja, võlgnik) esitas 18. mail 2017 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Elin Vilippus (kohtutäitur) asendaja Viljo Konsap koostatud 5. mai 2017 otsuse peale täiteasjas nr 022/2017/1748 (vaidlusalune otsus).
2.Avalduse kohaselt on Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, sissenõudja) esitanud kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimise täitedokumendiks mittejõustunud hoiatustrahvi otsuse nr 157079 (edaspidi „trahviteade“). Trahviteate peale esitas avaldaja sissenõudjale kaebuse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 545 lg-s 4 ette nähtud korras ja alusel. VTMS § 545 lg 1 järgi vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Kohtutäitur on kohustatud seadusest tulenevalt kontrollima, et temale esitatud dokument on kehtiv. Käesoleval juhul täitedokument ei ole kehtiv.
3.Avaldusele oli lisatud vaidlusaluse otsuse ärakiri. Sellest nähtub, et sissenõudja esitas
6.septembri 2016 trahviteate täitmiseks 30. märtsil 2017. Kohtutäitur algatas selle alusel täitemenetluse ja toimetas võlgnikule täitmisteate kätte 17. aprillil 2017. Samal päeval saatis võlgnik kohtutäiturile e-kirja, mida kohtutäitur käsitles kaebusena kohtutäituri tegevusele. Sissenõudja esitas kohtutäiturile 18. aprillil 2017 seisukoha, milles selgitas, et võlgnik on küll vaidlustanud trahviteate, aga vastav kaebus jäi läbi vaatamata ja sellele omakorda esitatud kaebus maakohtus lahendatud väärteoasjas nr 4-16-8865 rahuldamata. Maakohtu määrus selles asjas tehti 13. detsembril 2016 ja kuna seda ei saanud vaidlustada, siis jõustus mh trahviteade samal päeval. Kohtutäitur leidis vaidlusaluses otsuses, et täitemenetlus on alustatud õigesti ja kohtutäitur ei saa lahendada sisulist vaidlust täitemenetluse osaliste vahel. Seetõttu jäi avaldaja
17.aprilli 2017 kaebus rahuldamata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus keeldus 22. mai 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu ehk dokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (TMS § 23 lg 1). Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Trahviteate vaidlustamise tulemusel tehtud maakohtu 13. detsembri 2016 määrus on VTMS § 191 p 12 kohaselt lõplik. VTMS § 199 lg 4 sätestab, et kirjalikus menetluses tehtud kohtumäärus jõustub selle tegemisest. Seega on sissenõudja kohtutäiturile esitanud täitemenetluses vorminõuetele vastava täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks on 13. detsembril 2016 jõustunud trahviteade, mis kuulub TMS § 2 lg 1 p 9 alusel täitedokumentide loetelusse. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur teha otsuseid ega anda õiguslikke hinnanguid sissenõudja ja võlgniku vahel tekkinud materiaal-õiguslikele asjaoludele. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Kui kohtutäiturile on täitmisele antud nõuetele vastav täitmisavaldus ja jõustunud kohtulahend, on kohtutäituril kohustus algatada võlgniku suhtes täitemenetlus. Kui avaldaja leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2017/1748 on tema suhtes lubamatu (võlgnevus puudub), on tal õigus TMS § 221 alusel esitada kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagi võib esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Neil kaalutluste otsustas maakohus kaebuse menetlusse võtmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kuivõrd sellega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 168 lg 1 alusel jäid menetluskulud avaldaja kanda. 2 (4)
MÄÄRUSKAEBUS
5.Avaldaja esitas 6. juunil 2017 määruskaebuse, mida täpsustas 19. juunil 2017. Avaldaja palub vaidlustatud määruse tühistada ja maakohtul kaebus menetlusse võtta. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: maakohtus rikkus oluliselt õigusnormi, sest kaebuses esitatud asjaolusid pole läbi vaadatud ega hinnatud; kontrollimata jäi kohtutäituri otsuses esitatud seisukohtade vastavuse seadustele. Maakohus nõustus kohtutäituri väitega, et tegemist on materiaal-õigusliku vaidlusega, aga tegelikult on see menetlusõiguslik vaidlus. Kohtutäitur ei pea hindama täitedokumendi sisu, kuid on kohustatud kontrollima täitedokumendi kehtivust; samuti jäi kontrollimata sissenõudja seisukohtade vastavus seadustele. Ebaõige on arusaam, nagu jõustaks väärteomenetluse käigus tehtud maakohtu määrus kaebuses kohtuvälise menetleja juhi tegevuse peale uuesti eelnevalt mittejõustunud trahviteate; maakohus käsitles kaebust kohtutäituri otsuse peale hoopis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagina. Sellest tulenevalt on ka kaebuse tagasilükkamise põhjendus TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi lubamatu.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, aga ei pidanud vajalikuks küsida selle kohta puudutatud isikute seisukohti. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 20. juuni 2017 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel, st põhjusel, sellega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui maakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu
21.detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Käesoleval juhul on maakohus oma menetluslikku otsustust piisavalt põhjendanud. Maakohus ei käsitlenud kaebust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagina. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
9.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebus on ajendatud õiguslikust käsitlusest, et VTMS § 541 lg-s 1 sätestatud kirjalikus hoiatusmenetluses koostatud trahviteade ei jõustu, kui see on VTMS § 545 lg 1 alusel vaidlustatud. Sellise tagajärje näeb ette viimati viidatud sätte teine lause. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul eelkõige lähtuda neist asjaoludest, mis nähtuvad kaebusest. Avaldaja tõi esile trahviteate koostamise, vaidlustamise ja senise kaebemenetluse tulemusel tehtud maakohtu määruse. Maakohus sai põhjendatult lähtuda sellest, et need asjaolud olid teada ka kohtutäiturile vaidlusaluse otsuse tegemisel.
11.TMS § 2 lg 1 p 9 kohaselt täidetakse sama seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad mh kohtuvälise menetleja otsusest või määrusest kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi kohta. Erinevalt paljudest teistest otsustest, mis on loetletud samas lõikes, ei nõua TMS § 2 lg 1 p 9 selle sõnastuse järgi, et hoiatustrahvi kohta koostatud otsus (trahviteade) peab olema jõustunud. Samuti ei tulene TMS §-st 12, et sellisel dokumendil 3 (4)
peaks olema jõustumismärge. Hoiatustrahv ei ole karistus (VTMS § 541 lg 3), seega ei kohaldu vastavale täitedokumendile TMS § 199 lg 1. Viidatud normi ei saa kohaldada ka vastavalt TMS §-le 209, mis käsitleb kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmist. Kokkuvõtvalt ei nõua TMS, et trahviteade peaks olema jõustunud ja sellel peaks olema jõustumismärge.
12.Riigikohus on siiski leidnud, et trahviteate sundtäitmisele esitamisel tuleb selleks, et kohtutäitur saaks alustada täitemenetlust, kohtutäiturile esitada ka trahviteate kättetoimetamist kontrollida võimaldavad andmed. Kohtutäitur peab trahviteate kättetoimetamist tõendavaid andmeid kontrollima, kuna need puudutavad täitemenetluse lubatavuse eeldusi. Kui trahviteadet ei ole võlgnikule kätte toimetatud, ei ole alust täitemenetlust alustada, sest võlgnikul ei olnud võimalust hoiatustrahvi vaidlustada ning see ei ole jõustunud. Kohtutäitur võib täitemenetlust alustada seega vaid siis, kui täitedokumendi kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust (20. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 16 esimene ja kolmas lõik).
13.Kui kohtutäiturile on lisaks teada, et trahviteade on vaidlustatud, siis tuleb tal (sarnaselt eelmises punktis kättetoimetamise kohta märgituga) kontrollida, milline oli vaidlustamise tulemus. Seda on kohtutäitur käesoleval juhul ka teinud ja määruskaebuses pole maakohtu vastavat järeldust vaidlustatud. Kohtutäitur ei saa aga asuda sisuliselt hindama, kas trahviteate vaidlustamise tulemusel tehtud lahendid on õiged, selle välistab täitemenetluse formaliseeritusse põhimõte. Samuti ei saa kohtutäitur lahendada õiguslikku küsimust, kas VTMS § 545 lg 1 kohane kaebus, mis jäi läbi vaatamata, põhjustas trahviteate mittejõustumise. Kuigi VTMS normide sõnastusest see piisava selgusega ei nähtu, siis võib kohtutäitur eeldada, et kui lisaks trahviteatele esitatakse talle väärteomenetlust lõpetav jõustunud kohtulahend, siis on jõustunud ka trahviteade, mille vaidlustamisele oli algne kaebemenetlus suunatud. Käesoleval juhul on Harju Maakohtu
13.detsembri 2016 määruses viide trahviteatele nr 157079. Kuna TMS ei nõua trahviteatele jõustumismärke kandmist, siis ei saa eeldada ka kohtutäiturilt rohkemat sisulist kontrolli. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja õigusliku käsitlusega, et VTMS § 545 lg 1 teine lause välistab trahviteate jõustumise pärast seda, kui selgub trahviteate vaidlustamise tulemus. VTMS § 199 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Menetlusõiguse üldisest mõttest tuleneb, et kaebuse läbi vaatamata jätmine on oma tagajärgedelt sama nagu olukord, kus kaebust ei oleks esitatud. Järelikult võib trahviteate vaidlustamine VTMS § 545 lg-s 1 sätestatud korras selle jõustumise küll edasi lükata, aga mitte lõplikult välistada.
14.Eeltoodud kaalutlustel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kaebus on sedavõrd õiguslikult perspektiivitu, et selle menetlusse võtmisest võib TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Eeldades kohtu ette toodud asjaolude õigsust ei ole kaebusega soovitud eesmärki ikkagi võimalik saavutada, sest avaldaja ei tugine sellistele väidetele, mis viitaks vaidlusaluse otsuse ebaõigsusele. Sellises olukorras on kaebuse menetlemisest keeldumine paremini kooskõlas TsMS § 2 eesmärkidega, kui selle sisuline lahendamine.
15.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida puudutatud isikute seisukohti, sest need on piisavas ulatuses kajastatud vaidlusaluses otsuses. Seega ei ole teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.
16.TsMS § 372 lg 5 ja TMS § 218 lg 3 alusel on käesolev määrus vaidlustatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing