R M hagi Jomanda Kaubandus OÜ vastu töövaidluses ja Jomanda Kaubanduse OÜ vastuhagi R M vastu enammakstud 9217,86 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja R M elukoht , kostja Jomanda Kaubanduse OÜ Aia tn. 72, Kuressaare 93815, reg. nr. 11070191 , esindajad Peeter Rauniste ja Tarmo Ratas, kolmas isik kostja poolel AS Jomanda(likvideerimisel), likvideerija Martin Krupp
Asja läbivaatamise kuupäev
27.aprillil 2007
Resolutsioon Rahuldada hagi. 1.Tunnistada Jomanda Kaubanduse OÜ poolt R M’aga sõlmitud töölepingu nr. lõpetatuks
22.jaanuarist 2006 TLS § 82 alusel.
2.Välja mõista Jomanda Kaubanduse OÜ-lt R M'a kasuks hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses, summas 13 296 (kolmteist tuhat kakssada üheksakümmend kuus) krooni.
3.Välja mõista Jomanda Kaubanduse OÜ-lt R M'a kasuks lisatasu õhtuse töö eest summas 623 (kuussada kakskümmend kolm) krooni 28 senti ja viivis summas 91 (üheksakümmend üks) krooni 64 senti;
Välja mõista Jomanda Kaubanduse OÜ-lt R M'a kasuks lisatasu öötöö eest summas 387( kolmsada kaheksakümmend seitse) krooni 96 senti ja viivised summas 60 (kuuskümmend) krooni 22 senti;
6.Välja mõista Jomanda Kaubanduse OÜ-lt R M'a kasuks keskmine palk tööraamatu kinnipidamise aja eest 23. jaanuar kuni 1. märts 2006 summas 11 713 (üksteist tuhat seitsesada kolmteist) krooni 83 senti;
7.Välja mõista Jomanda Kaubanduse OÜ-lt R M'a kasuks lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk summas 6648 (kuus tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) krooni;
8.Välja mõista Jomanda Kaubanduse OÜ-lt R M'a kasuks palgast alusetult kinni peetud 369(kolmsada kuuskümmend üheksa) krooni 80 senti. Jätta rahuldamata Jomanda Kaubanduse OÜ vastuhagi R M vastu 9217 (üheksa tuhande kahesaja seitsmeteist) krooni ja 86 sendi nõudes Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD
Hageja R M asus 21. 05.1982 tööle K Ka müüjana (tööleping nr 50 t.l.45).
01.augustist 1997 võttis AS Jomanda üle kogu kollektiivi (J pood) koos kehtivate töölepingutega. AS Jomanda läks likvideerimisele ja 9. veebruari 2005.a. kokkuleppega läksid lepingud üle kostjale OÜ Jomanda Kaubandus. Samast päevast sõlmis kostja hagejaga uue töölepingu nr. 10 /t.l.48/. 15.jaanuarist 2006 pidi hageja jääma puhkusele, kuid kuna ta puhkuseraha ei saanud, samuti oli kostja tööandjana jätnud maksmata lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest, siis esitas hageja
17.jaanuaril 2006 lahkumisavalduse, milles taotles enda vabastamist alates 22. jaanuarist 2006 TLS § 82 alusel. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni. Komisjon oma 02.03. 2006.a. otsusega /t.l. 10/ rahuldas hageja avalduse rahaliste hüvituste ja töölepingu lõppenuks tunnistamise nõudes osaliselt. Töövaidluskomisjon otsustas
1.Lugeda avaldaja tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel 22. jaanuaril 2006.aastal.
2.Mõista avaldaja kasuks välja hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 13 297.- EEK ( kolmteist tuhat kakssada üheksakümmend seitse krooni), viivised summas 152.- EEK( ükssada viiskümmend kaks krooni), lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise summas 1011.- EEK ( üks tuhat üksteist krooni), ebaseaduslikult palgast kinnipeetud summa 369,8 EEK( kolmsada kuuskümmend üheksa krooni) ning keskmine palk tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest summas 7915.- EEK ( seitse tuhat üheksasada viisteist krooni).
3.Jätta rahuldamata vähemmakstud töötasu ning ületunnitöö tasu nõue 2003.a. jaanuarist kuni 2005.a. veebruarini summas 39 011.-EEK ( kolmkümmend üheksa tuhat üksteist krooni) ning viiviste nõue summas 137 370.- EEK ( ükssada kolmkümmend seitse tuhat kolmsada seitsekümmend krooni).
4.Kohaldada aegumist viiviste nõudele alates 2005.a. veebruarist kuni 2005.a. augustini.
31.märtsil 2006 esitas kostja kohtule avalduse, milles taotles tunnustada tema õigust mitte maksta hagejale 22 744,80 krooni. Välja mõista hagejalt enam makstud 9217,86 krooni. Jätta
kohtukulud hageja kanda. Kohus võttis kostja avalduse menetlusse 12. aprilli 2006.a. määrusega ja tegi hagejale ettepaneku esitada kohtule oma töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis. 21.aprillil 2006 esitas hageja kohtule hagiavalduse /t.l. 42/.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Vastavalt esitatud hagile asus hageja 21.05.1982.a tööle müüjana K Kja. Aktsiaselts Jomanda võttis kogu kollektiivi koos kehtivate töölepingutega üle 1.augustil 1997.a. Aktsiaselts Jomanda läks likvideerimisele ja hageja viidi üle samade lepingutingimustega Jomanda Kaubanduse osaühingusse 9.veebruaril 2005.a. Nimetatud kuupäeval sõlmiti hagejaga uus tööleping, mille kohaselt tunnitasuks oli 15.90, kuid töölepingus ei olnud ette nähtud lisatasu töötamise eest nii õhtusel ja öisel ajal nii nagu oli olnud aktsiaselts Jomanda ajal. Tööandja ütles, et lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest sisaldub juba kokkulepitud tunnitasus. See aga ei ole kooskõlas Palgaseaduse §-ga 2 lg 7, mille kohaselt ei või töötamisel täistööajaga kokku leppida väiksemas põhipalga määras, kui miinimumpalgamäär. Kuna 15.90 krooni oli tollal miinimumpalgamäär, siis ei saanud see sisaldada lisatasusid. Hageja arvestuse kohaselt on talle alates 9.veebruarist 2005.a tasumata 392 õhtusel ja 122 öisel ajal töötatud tunni eest, mis moodustab summaliselt vastavalt 623, 28 krooni ja 387, 96 krooni. Hageja töötas „J" poes graafiku alusel - 4 päeva tööl, 2 päeva vaba, kauplus oli avatud 10.0023.00. Palgapäev on iga kuu 10-ndal kuupäeval. l0.novembril 2005.a saadud palgalipiku, millest nähtus, et hageja oktoobrikuu palgast on kinni peetud 369.80 kr solidaarse kahju hüvitamiseks tööandjale. Millega see seotud oli, seda hageja ei teadnud. Alles 14.novembril 2005.a toodi kauplusesse käskkiri nr 21 - 09.novembrist 2005.a, millest nähtub, et seoses valeraha vastuvõtmisega J poes peetakse tekitatud kahju kogusummas 1479, 20 krooni kinni solidaarselt töötajatelt T Plt, hagejalt, K V'ilt ja M V. Hageja väitel ei ole ta tööandjale kahju tekkimises süüdi, seega on selle summa kinnipidamine palgast on alusetu ja ebaseaduslik. 2005.a novembrikuus, pärast palgapäeva helistas K N poe juhatajale T Ple, et hageja, K V ja T P peavad andma igaüks kolm tööpäeva M Vle, kes oli asendajaks puhkuste ajal. Kuna selline käsk tuli, siis töötajad allusid ja hageja loobus oma kolmest tööpäevast novembrikuus, tehes seega normtunde vähem 37 tunni võrra ja kaotas seetõttu palgas. Hageja pidi jääma puhkusele alates 15.jaanuarist 2006.a, kuid koos l0.jaanuaril 2006.a laekunud detsembri palgaga ta puhkuseraha ei saanud, see lubati maksta 13.jaanuaril 2006.a. 14.jaanuaril 2006.a sai hageja tööandjalt Jomanda Kaubanduse OÜ-lt teatise, mis oli väidetavalt koostatud ja allkirjastatud 13.01.2006.a, selle kohta, et tema tööandjaks on endiselt AS Jomanda ja Jomanda Kaubanduse OÜ-ga töösuhe puudub. Selline avaldus jäi hagejale arusaamatuks, kuid kuna talle ei makstud puhkuseraha, siis helistas ta 17.jaanuaril 2006.a raamatupidajale, kes ütles, et tema ei tea asjast midagi, tuleb helistada Peeter Raunistele, kes on Jomanda Kaubanduse OÜ juhatuse liige.
Hageja helistas ja küsis puhkuseraha kohta, Peeter Rauniste ütles, et kas ta teatist ei ole saanud ja kas ei saanud aru, et töösuhet Jomanda Kaubanduse OÜ-ga ei ole ning seega ei ole õigust ka puhkuseraha saada. Hageja esitas lahkumisavalduse 17.jaanuaril 2006.a TLS § 82 alusel, milles palus töölepingu lõpetada, kuna tööandja süstemaatiliselt rikkus lepingut, ei maksnud lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest ning pidas novembris ilma tema nõusolekuta 2005.a oktoobrikuu palgast kinni teatud summa kahjude katteks. Hageja soovis töölepingu lõpetamist alates 22.jaanuarist 2006.a. Töölepingut hagejaga tähtaegselt ei lõpetatud, lõpparvet ei makstud ja tööraamatut kätte ei antud. Samal ajal oli Saaremaa töövaidluskomisjoni menetluses hageja avaldus Jomanda Kaubanduse OÜ vastu, istung oli algselt määratud 24.jaanuarile 2006, siis edasi lükatud 02.märtsiks 2006.a. 27.veebruaril 2006.a laekus hageja pangaarvele 5466, 30 krooni, mille oli maksnud aktsiaselts Devistar selgitusega „jaanuari töötasu ja puhkusekompensatsioon AS Jomanda eest". 09.märtsil 2006.a sai hageja tähitud postiga kätte oma tööraamatu, millest nähtub kandest nr 14, et tööleping on lõpetatud 22.01.2006.a Alla on kandele kirjutanud AS Jomanda likvideerija M .Krupp. Samas on eelmine kanne tööraamatus (kanne nr 13) 09.veebruarist 2005.a et ettevõtte ülemineku tõttu on uueks tööandjaks Jomanda Kaubanduse OÜ. Seega puudub kanne sellest, millal toimus väidetavalt üle viimine aktsiaseltsi Jomanda, kes hageja töölt vabastas. Hageja leiab, et tema lõpparvet ja tööraamatut ebaseaduslikult kinni hoitud. Hageja teadmisel sõlmis ta töölepingu 09.02.2005.a ja on alates sellest ajast kuni töölt lahkumiseni 22.01.2006.a olnud töösuhetes Jomanda Kaubanduse OÜ-ga. Jomanda Kaubanduse OÜ nõude kohta alusetu rikastumisega omandatud 9217, 86 krooni on hageja avaldanud arvamust, et esitatud avaldus on segane ja ebajärjekindel, sest ühes punktis on kirjas, et tööandjaks on AS Jomanda aga mitte Jomanda kaubanduse OÜ, samas järgmises lõigus räägitakse sellest, et töösuhetes Jomanda Kaubanduse OÜ-ga on hageja käitunud pahauskselt. Eeltoodut arvestades ja juhindudes TLS §-dele 6, 62, 82, 119, PaS §-dest 2, 17, 32, 35, 36, TPS §st 14 palub hageja kohtul:
1.Lugeda hageja ja Jomanda Kaubanduse OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel 22.jaanuarist 2006;
2.Mõista kostjalt välja hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 13 297 krooni, viiviseid 152 krooni, lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest kogusummas 1011 krooni.
3.Mõista Jomanda Kaubanduse OÜ-lt välja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest ajavahemikus 22.jaanuarist kuni 27.veebruarini 2006.a. s.o. 37 päeva eest ja tööraamatu kinnipidamise eest ajavahemikus 22.jaanuarist 2006 kuni 09.märtsini 2006.a. s. o. 47 päeva eest.
4.Kohtukulud jätta kostja kanda. 21.juunil 2006 esitas hageja oma nõuete täpsustuse, milles loobus osaliselt töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest. Hageja teatel on ta kohtule esitatud hagiavalduses loobunud järgmistest töövaidluskomisjoni esitatud nõuetest: 2003-2005 saamata jäänud töötasud ja viivised; 2003-2004 ületunnitöö eest lisatasud ja viivised; kasutamata puhkuse hüvitis ja vähemmakstud puhkuseraha (12 tp); viivised alates 2005. veebruar
kuni 2005. august. Hageja nõuded on järgmised:
1.Tunnistada tööleping kostjaga lõppenuks 22.01.2006 EV TLS § 82 alusel -tööandja OÜ Jomanda Kaubanduse poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja vastavalt EV TLS § 82 lõikele 2 hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses, summas 13 296.3. Mõista kostjalt hageja kasuks vastavalt palgaseaduse §-le 17 veebruar 2005 kuni detsember 2005 lisatasu õhtuse töö eest 392 tunni eest kokku summas 623,28 ja viivised summas 91,64;
4.Mõista kostjalt hageja kasuks vastavalt palgaseaduse §-le 17 veebruar 2005 kuni detsember 2005 lisatasu öötöö eest summas 387,96 ja viivised summas 60,22;
5.Mõista kostjalt hageja kasuks vastavalt EV TLS § 119 lõikele 1 keskmist palka iga tööraamatu kinnipidamisega viivitatud päeva eest alates 23. jaanuar kuni 1. märts 2006 - 37 päeva eest summas 11 713,83;
6.Mõista kostjalt hageja kasuks vastavalt EV TLS § 119 lõikele 2 lõpparve kinnipidamise eest hageja ühe kuu keskmine palk summas 6648.-;
7.Mõista kostjalt hageja kasuks palgaseaduse § 36 lõike 2 alusel tööandja poolt alusetult kinni peetud 369,80 krooni. Vastuhagi summas 9217.86. palub hageja võttes aluseks palgaseaduse § 37 jätta rahuldamata alljärgnevalt (punktis 3.7.) toodud põhjendustel. Hageja on kohtule esitanud täiendavad põhjendused oma nõuetele
3.1.Hageja tööandjaks on alates 9.02.2005 Jomanda Kaubanduse OÜ. 17.01.2006 esitas hageja tööandjale avalduse ja palus EV TLS § 82 järgi tööleping lõpetada alates 22.01.2006. Töövaidluskomisjonile esitatud tõenditest tulenevalt esitas Jomanda Kaubanduse OÜ 13.01.2006 AS-le Jomanda avalduse tehingu tühistamiseks. Nimetatud avaldus esitati tegelikult AS-le Jomanda 24.01.2006. See asjaolu on töövaidluskomisjonis tuvastatud. TsÜS § 69 lõike 1 alusel kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja esitas oma avalduse Jomanda Kaubanduse OÜ-le 17.01. 2006 ja palus tööleping lõpetada 22.01.2006. Seega oli nii avalduse esitamise päeval kui ka töölepingu lõppemise päeval hageja tööandjaks Jomanda Kaubanduse OÜ.
3.2.Hagejale jääb arusaamatuks Jomanda Kaubanduse OÜ 13.01.2006 kuupäeva kandev avaldus tehingu tühistamiseks. 13.01.2006 kuupäeva kandev Jomanda Kaubanduse OÜ teatises hagejale viidatakse sellele, et avaldus tehingu tühistamiseks tehti 1.02.2005 kokkuleppe töölepingute ülemineku kohta, avalduses AS-le Jomanda viidatakse aga hoopis 9.02.2005 sõlmitud kokkuleppele töölepingute ülemineku kohta. 31.03.2006 kohtule esitatud hagiavalduses (lk 2 punkt 1.9. ) viitab kostja aga hoopis 8.03.2004 kokkuleppele. Töövaidluskomisjonile edastatud 1.02.2005 kokkulepe käsitleb rendilepingute ülevõtmist ja sellega kaasnevat tööandja poolsete kohustuste ülevõtmist. 1.02.2005 tegid sõlmisid Jomanda Kaubanduse OÜ ja AS Jomanda tehingu, mille alusel anti üle üürileping ja rendilepingud. Jomanda Kaubanduse OÜ on töövaidluskomisjonile 21.02.2006 vastates selgitanud, et toimus
"...majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminek ühelt isikult teisele...". Töölepingute ülemineku õigusliku alusena on kostja ise oma vastustes töövaidluskomisjonile kui ka kohtule nimetanud EV TLS § 6 lg 1 punkti 3. Töölepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek toimus seetõttu, et anti üle üürileping ja rendilepingud. Selles pooltel vaidlust pole. 13.01.2006 tehingu tühistamise avalduses aga pole üürilepingu ja rendilepingu üleandmist tühistatud, tühistatud on ainult töölepingute üleandmine. EV TLS § 6 lg 1 punkti 3 järgi lähevad töölepingust tulenevad õigused ja kohustused uuele tööandjale äriliselt või muul eesmärgil tegutseva majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele mis tahes õiguslikul alusel, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust. Juhul, kui oleks 13.01.2006 avaldusega oleks tühistatud ka üürilepingu ja rendilepingu üleminek oleks õiguslik olukord olnud teine. Ei saanud tühistada töölepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmist - see tuleneb seadusest ja kaasneb ettevõtte üleminekuga. EV TLS § 6 ei näe ette, et töölepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmiseks ettevõtte ülemineku korral on vajalik kokkuleppe sõlmimine töölepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmiseks - see toimub EV TLS §--6 lg 1 punkti 3 alusel. Seega oli OÜ Jomanda Kaubandus 9. veebruarist 2005 kuni 22. jaanuar 2006 hagejale tööandjaks.
3.3.Hageja on seisukohal on tööandja Jomanda Kaubanduse OÜ rikkus lepingutingimusi. Kostja jättis hagejale maksmata lisatasu õhtuse ja öötöö eest, vaid luges, et kokkulepitud tunnipalk 15.90 sisaldab ka õhtuse ja öötöö lisatasu. Tunnipalk 15.90 on aga Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004 määrusega nr 374 kehtestatud tunnipalga alammäär ja see ei saa sisaldada lisatasu. Kostja on kohtule esitatud vastustes selgitanud palgasüsteemi, kuid nende selgitustega ei saa nõustuda. Palgaseaduse § 2 lõike 1 alusel koosneb palk põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Hageja põhipalgaks oli tunnipalk 15.90. 9.02.2005 sõlmitud töölepingu nr 10 punktist 4.1.4. tulenevalt on müügitasu netokäibest ja lisatasu netokasumilt lisatasud. Hagejaga sõlmitud töölepingust tulenevalt ei ole tegemist ajapalga ja tükipalga kombineeritud palgasüsteemiga. Ilma seadusliku aluseta peeti hageja töötasust oktoobris 2005 kinni 369,8o krooni. Eelpoolnimetatuga on kostja rikkunud töölepingut ja hageja palub lugeda tööleping EV TLS § 82 alusel lõppenuks alates 22. jaanuarist 2006 ja maksta talle hüvitusena kahe kuu keskmine palk summas 13 296.-krooni.
3.4.Kostja pole vastu vaielnud hageja töövaidluskomisjonile esitatud arvestusele töötamise kohta õhtusel ja ööajal. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt palgaseaduse §-le 17 veebruarist 2005 kuni detsembrini 2005 lisatasu õhtuse töö eest 392 tunni eest kokku summas 623,28 ja viivised summas 91,64 ning veebruarist 2005 kuni detsembrini 2005 lisatasu öötöö eest summas 387,96 ja viivised summas 60,22.
3.5.Hageja esitas töövaidluskomisjonile tulenevalt EV TLS § 119 nõuded mõista välja hüvitis nii tööraamatu kinnipidamise eest kui ka lõpparve kinnipidamise eest. Töövaidluskomisjon rahuldas selle nõude osaliselt ja rakendas seejuures valesti TLS § 119 - arvutas hüvitise lähtudes tööpäevadest. EV TLS § 119 lõike 1 alusel tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma
töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni ja lõike 2 alusel lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Hageja nõuab keskmise palga maksmist iga tööraamatu kinnipidamisega viivitatud päeva eest alates 23. jaanuar kuni 1. märts 2006 - 37 päeva eest summas 11 713,83 ning ühe kuu keskmise palga nõue lõpparve kinnipidamise eest summas 6648.-.
3.6.Palgaseaduse § 36 lõike 2 alusel võib tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Seega oleks kahju hüvitamise summa palgast kinnipidamisele pidanud eelnema töötaja kirjalik nõusolek. Palgaseaduse § 36 lõige 2 ei võimalda tööandjal ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta töötaja palgast kinni pidada tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Sellest tulenevalt palub hageja kohtul alusetult tema palgast kinni peetud 369,8 kostjalt välja mõista.
3.7.Palgaseaduse § 37 lõike 1 alusel kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu. Palgaseadus ei sätesta, mida lugeda arvutusveaks. Hageja sai enammakstud summast teada alles töövaidluskomisjonis. Kostja on avaldanud, et tegemist oli raamatupidamisliku eksimusega. Kujunenud praktika kohaselt loetakse arvutusveaks aritmeetilist viga, s.o. viga, mis tuleneb ebaõigest liitmise, lahutamise, korrutamise või jagamise tehtest. Seega arvutusviga on arvutaja poolt arvutustehtes eksimine. Raamatupidamislik eksimus ei ole arvutusviga. Kui raamatupidamine on arvutiprogrammi sisestanud vale numbri, siis see ei ole arvutusviga ja töötajalt ei saa rohkem makstud summat tagasi nõuda. Hageja poole kostja antud küsimuses ei ole pöördunud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lõike 1 alusel töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Asja materjalidest ei nähtu, millal raamatupidamislik eksimus Jomanda Kaubanduse OÜ-le teatavaks sai.
KOSTJA VASTUVÄITED
Vastuses hagile /t.l. 88/ leiab kostja, et hageja on oma hagiavalduses esitanud ilukirjandusliku kirjelduse poolte vahel toimunud sündmustest, mitte ei ole esitanud töövaidlusasjas nr. 9.1002/3004 esitatud avaldusel põhinevad hagiavaldust, lisaks puuduvad hagiavaldusel ITLS § 24 lg 6 toodud nõetele vastavad viited. Hagiavalduses on hageja esitanud sisuliselt uue antud vaidluse välise nõude keskmise palga nõude osas mida tsiviilasja nr. 2-06-7865 raames menetleda ei saa. Antud nõuet sisaldava avaldusega peab Hageja soovi korral pöörduma eraldi Saaremaa Töövaidluskomisjoni poole. Hagiavaldus ei vasta TsMS § 124 lg l ja § 363 lg 1 p 1 ja p5 toodud nõuetele. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagi hind nõutava rahasummaga. Hageja on nõudnud
hagiavalduses keskmisse palga välja maksmist 37 päeva eest ajavahemikul 22.01.200627.02.2006.a. ja tööraamatu kinnipidamise eest 47 päeva eest ajavahemikul 22.01.200609.03.2006.a. jättes selgelt väljendamata rahalise nõude suuruse e. hagihinna, samuti ei ole esitanud kohtule taotlust hagi hinna määramiseks. Seega on hagiavalduses järgimata TsMS § 363 lg 1 p 1 toodud nõuded, tõendamata hagi aluseks olevad faktilised asjaolud TsMS § 363 lg 1 p 2, esitamata tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ja määratlemata selge hagi hind. Johtuvalt eelpooltoodust on Kostja seisukohal, et Hageja 21.04.2006.a. esitatud hagiavaldus ei vasta ITLS § 24 lg 6 ja lg 6 ning TsMS § 124 lg 1, § 363 lg 1 p 1 ja p 5 toodud vorminõuetele ning tuleb kohtu poolt jätta läbi vaatamata. Hoolimata sellest, et Kostja leiab et Hagiavaldus ei vasta ITLS § 24 lg 6 ja lg 6 ning TsMS § 124 lg 1, § 363 lg 1 p 1 ja p 5 toodud vorminõuetele ning tuleb kohtu poolt jätta läbi vaatamata, esitab Kostja sisulised vastuargumendid hagiavalduse sisule ja sellele eelnenud töövaidlusasjas nr. 9.1002/3004 esitatud avaldusele.
1.Hageja ekslik käsitlus töölepingusuhtest OÜ-ga Jomanda kaubandus Hageja ja Kostja töölepinguline suhe algas 09.02.2005.a.
1.1.Jomanda AS ja Jomanda Kaubanduse OÜ sõlmis 01.02.2005.a. tehingu, mille kohaselt Jomanda Kaubanduse OÜ-le läksid üle Jomanda AS ja töötajate vahel sõlmitud töölepingutest tulenevad kohustused üle tulenevalt TLS § 6 p. 1 lg. 3, mille kohaselt lähevad Töölepingutest tulenevad õigused ja kohustused üle uuele tööandjale ärilisel või muul eesmärgil tegutseva majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele mistahes õiguslikul alusel, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust. Kuna AS Jomanda ja Hageja vaheline tööleping oli seadusega vastuolus, sõlmis Jomanda Kaubanduse OÜ Hagejaga uue töölepingu 09.02.2005.a. Hageja ei ole Kostjaga töösuhet lõpetanud ega saa olla vastutav lõpparve väljamaksmisega ja tööraamatu väljastamisega viivitamise eest.
1.2.01.02.2005.a. Kokkuleppe sõlmimisel, tööandja poolsete kohustuste üleandmiseks, esitas AS Jomanda Kostjale ebaõigeid asjaolusid, eesmärgiga kallutada Kostjat nimetatud tehingut tegema, kinnitades, et töövõtjatel sh. Hagejal puuduvad mistahes väljamaksmata töötasu, viiviste või muud töölepingust tulenevad nõuded tööandja vastu. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Tehingu, mis on tehtud olulise pettuse mõjul võib seaduses sätestatud korras tühistada. Tuginedes TsÜS § 90 lg 1, 2 ja 3 ning § 91 esitas Kostja AS-le Jomanda (likvideerimisel) avalduse tehingu osaliseks tühistamiseks, 01.02.2005.a. sõlmitud kokkuleppe töölepingute ülemineku kohta töötajate R M ja Hageja osas, millest tulenevalt taastus AS Jomanda (likvideerimisel) ja kostja vahelisele 01.02.2005.a. sõlmitud lepingule eelnenud olukord ning tööandja poolsed kohustused, mis tulenevad Hageja ja Kostja vahelisest töölepingust läksid üle AS-le Jomanda (likvideerimisel). Sellega seoses tagastas Kostja AS-le Jomanda (likvideerimisel) 13.01.2006.a. kogu Kostja ja Hageja vahelise töösuhte alase dokumentatsiooni sh. isikukaardi, tööraamatu, töölepingu ja tööaja arvestamise dokumendid. Hagejat teavitati tööandja poolsete kohustuste üleminekust tähitud kirjaga 13.01.2006.a., mille Hageja hagiavalduses toodud väite kohaselt sai kätte 14.01.2006.a.
1.3.AS Jomanda (likvideerimisel) on tunnistanud avalduse tehingu tühistamiseks õiguspärasust
ja allkirjastanud vastavasisulise kokkuleppe 13.01.2006.a. ning Kostjale teadaolevalt võttis töötaja R M arvele kindlustatavate isikute nimekirjas Eesti Haigekassas. TLS ei näe ette otsest kohustust märkida tööraamatusse märget üleviimise kohta, kui töösuhet ei lõpetata, mistõttu ei teinud vastavat märget ka Kostja Hageja tööraamatusse. Vastava märke võib kokkuleppel AS-ga Jomanda (likvideerimisel) teha, kui Hageja esitab sellekohase nõude. 17.01.2006.a. esitas Hageja Kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, hoolimata asjaolust, et oli teadlik tööandja poolsete kohustuste üleminekust AS-le Jomanda. Kostja edastas esitatud avalduse AS-le Jomanda ning informeeris sellest ka Hagejat. Kuivõrd töösuhet Hagejaga ei ole Kostja lõpetanud, kuivõrd tööandjaks ei olnud Hageja suhtes TLS § 82 järgse töölepingu lõpetamise avalduse esitamise hetkel Kostja, ei saa Kostjalt nõuda kahe kuu palga hüvitamist tulenevalt TLS § 82 summas 13 297 (kolmteist tuhat kakssada üheksakümmend seitse krooni). Kostja ei saa olla vastutav lõpparve tasumise viivitamise ja tööraamatu Hagejale väljastamisega viivitamisega põhjustatud kahju eest ja ei ole teadlik antud toimingutega seoses olevatest tegelikest asjaoludest, kuna ei olnud toimingute sooritamisel toimingut tegevaks pooleks.
2.Kostja suhtes kehtinud palgasüsteem, töötaja keskmise palga määr oli 2005 .a. 6648 krooni Hagejale makstud töötasu sisaldas tasu töötamise eest õhtusel ja öisel ajal
2.1.Hagejaga sõlmitud töölepingu kohaselt moodustus töötaja palk järgnevatest komponentidest: -tunnitasu 15,90 krooni, mis sisaldab tasu töötamise eest nii õhtusel kui öisel ajal; -müügitasu muudelt kaupadelt 1,1% netokäibest (välja arvatud loto- ja kindlustustoodete müügist); -lisatasu valuutavahetuse netokasumilt 10%. Hagejaga sõlmitud tööleping nägi seega ette ajapalga ja tükipalga kombineeritud palgasüsteemi. Töötaja palk ei ole langenud alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäära. Müügitasu moodustas olulise osa töötaja palgast. Töötamisel õhtusel ja öisel ajal tuleb töötajale tasuda lisatasu või suurendada põhipalka, millise võimaluse annab Palgaseaduse § 17. Seega ei ole tööandja rikkunud Palgaseaduse sätteid. Töötaja keskmine palk oli 6648,00 krooni, sisaldades endas tasu töötamise eest õhtusel ja öisel ajal, mistõttu alates 09.02.2005.a. ei ole Kostja eraldi arvestanud ja maksnud töötajale lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest ja selline arvestusmeetod ei ole vastuolus Palgaseaduse § 17 sätestatuga. 3.Käskkirjaga nr.21palgast kinni peetud kahju seaduslikkus Hageja palgast kinnipidamine toimus kooskõlas Tsiviilkoodeksi § 129 lg 4
3.1.Hagejaga sõlmitud töölepingu punkti 6.6. alusel pidi kasutama töötaja heaperemehelikult tööandjale kuuluvat vara. Töökoodeksi § 128 lg 2 kohaselt on lubatud sõlmida kirjalikke lepinguid täieliku varalise vastutuse kohta ainult nende töötajatega, kes töötavad ametikohal või teevad tööd, mis on vahetult seotud neile üleantud materiaalsete väärtuste hoidmise, töötlemise, müügi, väljastamise, veo või kasutamisega tootmisprotsessis. Pooled sõlmisid täieliku materiaalse vastutuse lepingu. Töölepingu lisana oli Hagejaga sõlmitud Individuaalse materiaalse vastutuse leping. Individuaalse materiaalse vastutuse lepingu kohaselt oli Hageja seotud tööandjale kuuluvate materiaalsete väärtuste vastuvõtmise, hoidmisega, kaubandusliku väljastamisega ning vajadusel vedamise ja kättetoimetamisega. Töötaja võttis endale lepingu järgi täieliku materiaalse vastutuse temale tööandja poolt usaldatud materiaalsete väärtuste säilimise eest, millega seoses kohustus
hoolikalt suhtuma tööandja poolt temale usaldatud materiaalsete väärtustesse ja rakendama kõiki temast olenevaid abinõusid kahju tekitamise vältimiseks. Individuaalse materiaalse vastutuse lepingu kohaselt, kui töötaja süü läbi ei tagata temale usaldatud materiaalsete väärtuste säilimist, määratakse tööandjale tekitatud kahju ja selle hüvitamine kindlaks vastavalt kehtivale seadusandlusele. Töökoodeksi § 129 lg 4 kohaselt toimub tööliste ja teenistujate poolt kahju hüvitamine ulatuses, mis ei ületa keskmist kuupalka, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni administratsiooni korraldusega töötaja palgast kinnipidamise teel. Seega ei ole tekitatud kahju töötaja palgast kinnipidamisel rikutud kehtiva seadusandluse nõudeid.
4.Hageja alusetu rikastumine summas 9217,86 krooni. Kostja on ekslikult Hagejale tasunud töölepingus sätestatust enam 9217,86 krooni.
4.1.Hageja palgaarvestusi kontrollides ilmnes, et Kostja on maksnud Hagejale müügitasu muudelt kaupadelt 2005.a. jooksul 2% netokäibest. Töölepingu kohaselt oleks pidanud tasuma müügitasu muudelt kaupadelt 1,1% netokäibest. Kostja on Hagejale tasunud palka rohkem, kui töölepingus on sätestatud. Enammakstud tasu moodustab 9 217,86 (üheksa tuhat kakssada seitseteist krooni ja 86 senti). Nimetatud asjaolu jättis Saaremaa Töövaidluskomisjon oma otsuses kajastamata, olenemata Kostja vastavasisulise asjaolu tõendamisest.
4.2.Hageja on raamatupidamisliku eksimuse tõttu makstud tasu vastu võtnud ja jätnud sellest Kostja teavitamata, käitudes sellega pahauskselt Kostja suhtes. Enammakstud tasu kätte saamist kinnitab Hageja oma hagiavalduses, kuid jätab selle arvestamata oma nõude esitamisel. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1 võib üleandja siis, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega võib Kostja ekslikult Hagejale tasutud 9217,86 krooni VÕS § 1028 lg 1 alusel Hagejalt tagasi nõuda ja palub selles osas käsitleda Kostja poolt Pärnu Maakohtusse 29.03.2006.a. esitatud hagiavaldust Hageja vastu esitatud vastuhagina TsMS § 98 lg 1 tähenduses 9217,86 (üheksa tuhat kakssada seitseteist krooni ja 86 senti ) nõudes.
5.Kokkuvõte Hageja 21.04.2006.a. esitatud hagiavaldus ei vasta ITLS § 24 lg 6 ja lg 6 ning TsMS § 124 lg 1, § 363 lg 1 p 1 ja p 5 toodud vorminõuetele ning tuleb kohtu poolt jätta läbi vaatamata. Kostja on esitanud 13.01.2006.a. tehingu AS-le Jomanda (likvideerimisel) tühistamise avalduse tehingu tegemisel ebaõigete asjaolude avaldamise tõttu, millega anti üle töötaja R M tööandja poolsed õigused ja kohustused. AS Jomanda (likvideerimisel) on tehingute tühistamise avaldust ja tööandja poolsete kohustuste üleminekut aktsepteerinud. Tööandjaks ei olnud Hageja suhtes TLS § 82 järgse töölepingu lõpetamise avalduse esitamise hetkel Kostja, mistõttu puudub alus nõuda Kostjalt kahe kuu palga hüvitamist tulenevalt TLS § 82 summas 13 297 (kolmteist tuhat kakssada üheksakümmend seitse krooni). Kostja ei saa olla vastutav lõpparve tasumise viivitamise ja tööraamatu Hagejale väljastamisega viivitamisega põhjustatud kahju eest ja ei ole teadlik antud toimingutega seoses olevatest tegelikest asjaoludest, kuna ei olnud toimingute sooritamisel toimingut tegevaks pooleks. Hageja keskmine palk oli 6648,00 krooni ja makstud palk vastas Palgaseaduses ja töölepingus sätestatule ning Kostja ei ole kordagi olulisel määral rikkunud tööandja poolseid lepingulisi kohustusi, mis annaks aluse töölepingu lõpetamise TLS § 82 tulenevalt.
Hageja on alusetult rikastunud Kostja arvel summas 9217,86 krooni ja on seda oma hagiavalduses tunnistanud. Hageja palgast materiaalse kahju kinnipidamine oli seaduslik. Juhindudes ITLS § 24 lg 6 ja lg 6; TsMS § 124 lg 1, § 363 lg 1 p 1 ja p 5; TLS § 66 lg 1; PaS § 20; VÕS § 1028 lg 1; TsMS § 98 lg 1, § 162 lg 1 palub kostja: 1) Jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata; 2) Võtta Kostja vastuhagi menetlusse ja nõuda Hagejalt Kostja kasuks välja 9217,86 krooni. 3) Kohtukulud jätta Hageja kanda ISESEISVA NÕUDETA KOLMANDA ISIKU AS JOMANDA SEISUKOHT Kolmas isik leiab, et AS Jomanda Kaubandus väide, et R M oleks pidanud oma nõude esitama AS Jomanda vastu on väär. R M'a tööandjaks on alates 9. veebruarist 2005.a. Jomanda Kaubanduse OÜ, kuna ettevõtte üleminekuga kaasneb ka töölepingute üleminek uuele tööandjale. Töölepingute ülemineku õigusliku alusena on TLS § 6 lg 1 p 3, mida on OÜ Jomanda Kaubandus esindaja ka ise kinnitanud. Töölepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek toimus seetõttu, et anti üle üürileping ja rendilepingud. Mingil põhjusel esitas Jomanda Kaubanduse OÜ 2006.a. kolmandale isikule avalduse 09.02.2005.a. tehtud tehingu tühistamiseks ainult töölepingute osas. Kolmas isik on seisukohal, et kui on toimunud majandusüksuse üleminek, siis ei saa hiljem tühistada ainult töölepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmist. Üleminek toimus seaduse alusel ning selleks ei olnud vajalik eraldi kokkuleppe sõlmimine. 19.01.2006.a. esitas R M Jomanda Kaubanduse OÜ-le avalduse TLS § 82 alusel töölepingu lõpetamiseks alates 22.01.2006.a. Ajavahemikus 09.02.2005.a. kuni 22.01.2006.a. oli R M'a tööandjaks Jomanda Kaubanduse OÜ. Seega ei saanud tekkida olukorda, kus AS-il Jomanda (likvideerimisel) tekivad kohustused R M'a vastu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:. ITVS § 24 lõike 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Lõike 2 kohaselt kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Lõike 3 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Lõike 4 järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Hageja R M on esitanud töövaidluskomisjonile järgmised nõuded:
1.Välja mõista Jomanda Kaubanduse OÜ-lt saamata jäänud palk kokku summas 39011,39 krooni.
2.Välja mõista palga maksmisega viivitamise eest viivist 137 369,54 krooni.
3.välja mõista ebaseaduslikult palgast kinni peetud 2005.a. oktoobrikuu töötasu 369.80 krooni.
4.välja mõista tasu ületundide eest IV kvartalis 2005 393,60 krooni.
5.välja mõista puhkuse kompensatsioon 2641,75 krooni ja puhkusetasu 12 tööpäeva eest 5723,83 krooni
6.välja mõista 2006.a. jaanuarikuu töötasu 2676.- krooni.
7.välja mõista palk lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest 6604,40 krooni.
8.välja mõista kompensatsioon seoses töölepingu lõpetamisega (kahe kuu keskmine palk) 13 208,80 krooni.
9.Lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks TLS § 82 lg. 1 aluseltööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja avalduse osaliselt , lugedes töölepingu lõppenuks TLS § 82 alusel 22. jaanuarist 2006.a. ja mõistes avaldaja kasuks välja hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 13 297 krooni, viivised 152.- krooni, lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest summas 1011 krooni, ebaseaduslikult kinnipeetud summa 369,8 krooni ja keskmise palga tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest summas 7915.- krooni. Kostja ei nõustunud komisjoni otsusega ja esitas kohtule avalduse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kohus tegi hagejale ettepaneku, esitada oma töövaidluskomisjonile esitatud nõue hagiavalduse vormis. Hageja esitas kohtule järgmised nõuded, loobudes osaliselt töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest: .1. Tunnistada tööleping kostjaga lõppenuks 22.01.2006 EV TLS § 82 alusel -tööandja OÜ Jomanda Kaubanduse poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja vastavalt EV TLS § 82 lõikele 2 hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses, summas 13 296.3. Mõista kostjalt hageja kasuks vastavalt palgaseaduse §-le 17 veebruar 2005 kuni detsember 2005 lisatasu õhtuse töö eest 392 tunni eest kokku summas 623,28 ja viivised summas 91,64;
4.Mõista kostjalt hageja kasuks vastavalt palgaseaduse §-le 17 veebruar 2005 kuni detsember 2005 lisatasu öötöö eest summas 387,96 ja viivised summas 60,22;
5.Mõista kostjalt hageja kasuks vastavalt EV TLS § 119 lõikele 1 keskmist palka iga tööraamatu kinnipidamisega viivitatud päeva eest alates 23. jaanuar kuni 1. märts 2006 - 37 päeva eest summas 11 713,83;
6.Mõista kostjalt hageja kasuks vastavalt EV TLS § 119 lõikele 2 lõpparve kinnipidamise eest hageja ühe kuu keskmine palk summas 6648.-;
7.Mõista kostjalt hageja kasuks palgaseaduse § 36 lõike 2 alusel tööandja poolt alusetult kinni peetud 369,80 krooni.
1.Tunnistada hageja ja Jomanda Kaubanduse OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel 22.jaanuarist 2006; Töölepinguseaduse (TLS) § 82 lõike 1järgi teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingutingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (paragrahvid 64 ja 68)
lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja tööandjana rikkus pideval lepingutingimusi- ei maksnud lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest ning pidas novembris 2005 hageja palgast, ilma tema nõusolekuta, kinni teatud summa kahjude katteks. Sel põhjusel esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 22. jaanuarist 2006.a.TLS § 82 alusel. Töölepingut hagejaga tähtaegselt ei lõpetatud ja tööraamatut kätte ei antud. Nagu selgub esitatud tõenditest, on kostja hagejaga 09. 02. 2005 sõlminud töölepingu /t.l. 48/, mille kohaselt hageja asus Jomanda Kaubanduse OÜ- sse tööle 09. 02. 2005 J kaupluse müüjana. Tööleping sõlmiti määramata ajaks ja lepingu p. 2.2 järgi arvestas tööandja töötaja pidevat staaži alates 21. 05. 1982.a. , e. töötaja tööleasumisest Saaremaa Tarbijate Ühistu müüjana /t.l. 45/. Töölepingu p. 4.1.1 järgi oli hageja palk 15.90 krooni/tund (bruto), mis sisaldab tasu töötamise eest nii õhtusel kui öisel ajal. See tähendab, et lisatasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest ei makstud. TsÜS § 98 järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. TsÜS § 90 lg. 3 järgi tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. Kohus ei pea põhjendatuks kostja väidet, et kuna kostja oli teinud AS'ile Jomanda (likvideerimisel) avalduse tehingu osaliseks tühistamiseks, 01. 02. 2005 sõlmitud töölepingute ülemineku kohta s.h. hageja osas, millest tulenevalt taastus AS Jomanda (likvideerimisel) ja kostja vahelisele, 01. 02. 2005.a. sõlmitud lepingule eelnenud olukord ning tööandja poolsed kohustused, mis tulenevad hageja ja kostja vahelisest töölepingust läksid üle AS-le Jomanda (likvideerimisel). Sellega seoses tagastas kostja AS-le Jomanda (likvideerimisel) 13. 01. 2006.a. kogu kostja ja hageja vahelise töösuhte alase dokumentatsiooni s.h. isikukaardi, tööraamatu, töölepingu ja tööaja arvestamise dokumendid. Hagejat teavitati tööandja poolsete kohustuste üleminekust tähitud kirjaga. Siinjuures ei saa pidada oluliseks asjaolu, et tühistamise avaldus /t.l. 25/ kandis kuupäeva 13. 01. 2006. Samuti ei saa põhjendatuks pidada kostja sellekohast teatist hagejale /t.l. 26/, sest tegelikult oli avaldus tehingu tühistamiseks teisele poolele 13. 01. 2006.a. seisuga edastamata. Peale eelnimetatud kokkuleppe sõlmimist 01. 02. 2005 oli kostja sõlminud hagejaga uue töölepingu, milles puudub viide sellele, et sõlmitava lepinguga võetakse üle AS Jomanda (likvideerimisel) kui tööandja kohustused. Tegemist on uue töölepinguga, millega kostja kui tööandja võttis endale eelmisest tööandjast sõltumatuid kohustusi. Sellest tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et kostja tööandjana ei saanud sellest lepingust tulenevaid kohustusi 01. 02. 2005.a. kokkuleppe tühistamisega kolmandale isikule, e. AS-le Jomanda tagasi anda. Lisaks eeltoodule on õige ka hageja väide, et kostja ei saanud tühistada 01. 02. 2005 sõlmitud kokkulepet /tvk t.l.20/ vaid töölepingute üleandmise osas, sest üleandmine oli toimunud TLS § 6 alusel ärilisel või muul eesmärgil tegutseva majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt
iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele mis tahes õiguslikul alusel, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust. Seega ei olnud tehing sõlmitav ilma töölepingute ülevõtmiseta, mistõttu kohtu hinnangul, ei saanud kostja tehingut tühistada vaid töölepingute osas. TLS § 15 järgi töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Kuna kostja oli hageja jaoks kehtestanud seadusega vastuolus oleva töötasustamise süsteemi, jättes ta sisuliselt ilma lisatasust õhtusel ja öisel ajal töötamise eest, oli hagejal olemas alus taotleda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg. 1 alusel. Lisaks sellele keeldus kostja hagejale 15. 01. 2006 välja maksmast puhkusetasu, selgitades, et on töölepingu üle andnud. Isegi kui võtta arvesse kostja poolt tehtud avaldust tehingu tühistamiseks, toimus see tühistamine peale hageja poolt avalduse esitamist töölepingu lõpetamiseks 17. 01. 2006.a. /tvk t.l. 27/, sest avaldus saadeti AS Jomanda esindajale välja tähitud kirjaga alles 24. jaanuaril 2006 /tvk t.l. 28/. See tähendab, et kuni 22.jaanuarini 2006 oli kostja endiselt hageja tööandjaks ja oleks pidanud töölepingu hagejaga lõpetama ja lõpparve välja maksma ise ja mitte delegeerima seda AS –le Jomanda (likvideerimisel). 2.Mõista hageja kasuks välja hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 13 297 krooni TLS § 82 lg. 2 järgi määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Kuna kohus on asunud seisukohale, et töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg. 1 alusel oli põhjendatud, kuulub hageja nõue kahe kuu keskmise palga saamiseks rahuldamisele. Hageja töötasud 2005. aastal olid: detsember 2005.a. -4789,55 krooni 20 tööpäeva november 2005.a. -3910,45 krooni 17 tööpäeva oktoober 2005.a. - 836,45 krooni 3 tööpäeva (puhkus) september 2005.a. -5483,4 krooni 21 tööpäeva august 2005.a. -8783,5 krooni 23 tööpäeva juuli 2005.a.______________- 9438.9 krooni 21 tööpäeva 33242,25 : 105 = 316.59 x 21 = 6648 x 2 = 13 297.- krooni Töötaja keskmine palk ka tööandja andmetel oli 6648.- krooni, seega hüvitise suurus 13 297 krooni.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks vastavalt palgaseaduse §-le 17 veebruar 2005 kuni detsember 2005 lisatasu õhtuse töö eest 392 tunni eest kokku summas 623,28 ja viivised summas 91,64; Palgaseaduse § 2 lg. 1 järgi on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
Palgaseaduse § 17 järgi töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) või öösel (kella 22-st kuni 6ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% ja öösel väiksem kui 20% töötaja tunnipalga määrast. Palgaseaduse § 35 järgi palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kohus ei pea põhjendatuks ja seaduslikuks hageja väidet, et kokkulepitud tunnitasu 15,90 krooni sisaldas ka lisatasu õhtuse ja öise aja eest. Lisatasu on reeglina summa, mille tööandja maksab töötajale lisaks põhipalgale täiendavate tööülesannete, nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel. Minimaaltunnitasu määr ei saa hõlmata ka seaduses ettenähtud lisatasu, sest sellisel juhul kujuneks põhitöötasu väiksemaks kui seda on alampalgamäär. Ka muudaks see töötasu arvestuse töötaja jaoks kontrollimatuks ja halvendaks tema palgatingimusi võrreldes seadusega oluliselt, sest töötasu suurus ei olene õhtusel või öisel ajal töötatud tundide arvust. Lisatasu maksmist müügitasult või valuutavahetuse netokasumilt ei saa käsitleda palga sellise kokkuleppelise suurendamisena, mis annaks aluse õhtusel ja öisel ajal töötatud aja eest seadusest tuleneva lisatasu maksmata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja nõue lisatasule õhtusel ajal töötamise eest summas 623,28 krooni ja viivisele summas 91. 64 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kostja hageja arvestusele /t.l.31 / ega nõude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks vastavalt palgaseaduse §-le 17 veebruar 2005 kuni detsember 2005 lisatasu öötöö eest summas 387,96 ja viivised summas 60,22; Kohus leiab ka selle nõude olevat põhjendatud. Palgaseaduse § 17 alusel pidi tööandja maksma öötundidel töötatud aja eest lisatasu. Kostja väited, nagu oleks hageja palk olnud sedavõrd suur, et lisatasu maksmiseks öötundidel ja õhtusel ajal töötamise eest puudus vajadus, ei saa pidada seaduslikuks ja põhjendatuks. Ka ei asenda muud kokkuleppelised lisatasud seaduses ettenähtud lisatasusid, mistõttu hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult.
5.Mõista Jomanda Kaubanduse OÜ-lt välja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest ajavahemikus ühe kuu keskmine palk e. 6648.- krooni ja tööraamatu kinnipidamise eest ajavahemikus 22.jaanuarist 2006 kuni 09.märtsini 2006.a so 37 päeva eest e. 11713,83 krooni. Palgaseaduse § 32 lg. 1 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. TLS § 119 lg. 1 järgi tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Lõike 2 järgi lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuna kohus on asunud seisukohale, et kostja oli hageja tööandjaks kuni töölepingu lõpetamiseni
22.01. 2006.a., siis oleks kostja pidanud töösuhte hagejaga lõpetama ise, talle lõpparve välja
maksma ja tööraamatu kätte toimetama. Kostjal puudus 13. 01. 2006 (või millal iganes, enne
24.01.2006) igasugune seaduslik alus töölepingute ja muude dokumentide üleandmiseks kolmandale isikule. Tegelikult maksis hageja lõpparve kolmas isik ja tegi seda 27. veebruaril 2006.a. Tööraamatu saatis hagejale AS Jomanda likvideerija 03. märtsil 2006.a. Isegi kui võtta arvesse asjaolu, et kostja tehingu töölepingute osas tühistas, kehtis tühistamine tegelikul alles alates 24. jaanuarist 2006. Seetõttu on kostja vastutav nii lõpparve kinnipidamise eest, mis tulnuks välja maksta 22. jaanuaril 2006, kui ka tööraamatu kinnipidamise eest ja seetõttu kuulub hageja nõue rahuldamisele täielikult.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks palgaseaduse § 36 lõike 2 alusel tööandja poolt alusetult kinni peetud 369,80 krooni. Palgaseaduse § 36 lg. 2 järgi võib tööandja töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Antud juhul tööandjal töötaja kirjalik nõusolek kahju kinnipidamiseks palgast puudus. Samuti ei ole kostja tõendanud hageja süüd kahju tekitamises. On ebatõenäoline, et võltsitud rahatähti võtsid kaupluses vastu kolm inimest /t.l.33 ja 34/. Töö toimus vahetustega ja ilmselt oli võimalik selgitada kelle vahetuse ajal eksitus juhtus. Omaette küsimus on, kas sellele juhtumile saab laiendada täieliku materiaalse vastutuse aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et alusetult töötasust kinnipeetud summa on tööandja kohustatud töötajale, e. hagejale tagastama. Jomanda Kaubanduse OÜ on oma esialgses avalduses /t.l. 4/esitanud kohtule nõude kostjalt enammakstud töötasu väljamõistmiseks summas 9217,86 krooni. Kuna tööandja ei ole töövaidluskomisjonile oma nõuet esitanud, peaks kohus jätma selle läbi vaatamata. Kuna kohus on selle menetlusse võtnud ja lähtudes põhimõttest, et igaühel on õigus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks, teeb kohus ka selle nõude osas otsuse. Palgaseaduse § 37 lg. 1 järgi kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu. Muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Isegi kui lugeda raamatupidaja poolt vale lähteandme sisestamise tõttu hagejale ettenähtust suurema lisatasu maksmist arvutusveaks, on see nõue hagi esitamise ajaks 31. märtsil 2006 aegunud, sest lisatasu maksmine toimus kostja väitel 2005.a. jooksul. Siikohal nõustub kohus hageja väitega nõude aegumise kohta. Samas ei saa kohus nõustuda väitega, et tegemist on arvutusveaga, mistõttu tuleb asuda
seisukohale, et ekslikult makstud summa tagasinõudmisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kostja kostja nõude rahuldamata. TsMS § 162 kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder
Ärakiri õige
Elle Kuusksalu kantselei juhataja 02.04.2008 Märkused:
1.31.01.2008 Tallinna Ringkonnakohus otsustas: 1.1 Tühistada Pärnu Maakohtu 18.05.2007 otsus osaliselt ning jätta R Ma hagi TLS § 119 alusel hüvituse saamiseks osaliselt, s.o 10 446, 60 krooni ulatuses, läbi vaatamata. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Sellest tulenevalt sõnastada kohtuotsuse resolutsioon rahalise nõude osas tervikuna järgmiselt: Välja mõista Jomanda Kaubanduse OÜ-lt R Ma kasuks 22 744 (kakskümmend kaks tuhat seitsesada nelikümmend neli) krooni ja 80 senti. 1.2 Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 1.3 Apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda.
2.26.03.2008 Riigikohus määras: 2.1 Jätta Jomanda Kaubanduse OÜ kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2008. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-06-7865 menetlemata ning tagastada kassatsioonkaebus selle esitajale. 2.2 Tagastada Jomanda Kaubanduse OÜ-le 4. märtsil 2008. a tasutud kautsjon summas 400 krooni arvelduskontole nr 221025866341 Hansapanka.
3.Kohtuotsus jõustus 26.märtsil 2008.
Elle Kuusksalu kantselei juhataja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.